Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nikolai II". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
keiser, romanov, aleksandra, 2016, suurvürst, kirik, kroonimine, moskva, ballile, ametnik, loobuma, romanovite, halvatud, rahulolematust, veebruaris, meeleavaldused, tütart, kauaoodatud, poisslaps, 1904, olga, tatjana, anastasia, teenijat, iirimaa, kohtumine, sõjalisedNikolai II Aleksandrovitš Romanov (Николай II Александрович; 18. mai (vana kalendri järgi 6. mai) 1868 Tsarskoje Selo – 17. juuli1918 Jekaterinburg) oli Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Nikolai II valitses aastatel 1894–1917. Tema valitsusaeg lõppes 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga, misjärel vangistati ta koos perega Tsarskoje Selo Aleksandri paleesse, mis oli olnud Nikolai II ametlik residents. Pärast kolme kuud viidi perekond Tobolskisse ning siis Jekaterinburgi, mis jäi nende viimaseks peatumispaigaks. Nikolai II, ta abikaasa Aleksandra Fjodorovna, neli tütart, poeg ning väike teenijaskond lasti Uraali oblastinõukogu sõjatribunali otsusega maha 17. juulil 1918
Seda referaati oli suhteliselt raske teha. Ehk raske ei olegi nii õige sõna vaid tülikas. Vaatasin esmalt internetist huvitavat informatsiooni ja seda oli väga palju. Valisin lõpuks välja kindlad leheküljed kus saaksin materjali. Väga huvitavat informatsiooni sain teada ja täitsa hea oleks sellist referaati uuesti teha. Mõned olulised lõigud sain ka raamatust. Elulugu Nikolai II ema oli Taani printsess Dagmar, kes võttis endale vene nimeks Marija Fjodorovna. Nikolai II isa oli keiser Aleksander III, kelle valitsusaja läbivaks jooneks sai tugev venestamine. Tsareevitsi suhted isaga olid kehvemapoolsed. Isa kutsus poissi halvustavate hüüdnimedega. Samuti ei valmistanud ta noormeest ette tulevaseks eluks tsaarina. Nikolai sai väga hea hariduse, tal oli suurpärane mälu. Ta tundis hästi ajalugu, rääkis prantsuse, saksa ja inglise keelt. On öeldud, et tema inglise keel oli olnud nii hea, et teda oleks võinud vabalt pidada inglise härrasmeheks
Nikolai II Romanov Nikolai II Aleksandrovits Romanov (18. mai 1868 Tsarskoje Selo 17. juuli 1918 Jekaterinburg) oli Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Nikolai II valitses 1894. aastast kuni 1917. aastani. Tema valitsusaeg lõppes 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga, pärast mida vangistati ta koos perega Tsarskoje Selo Aleksandri paleesse, mis oli olnud Nikolai II ametlikuks residentsiks. Pärast kolme kuud viidi perekond Tobolskisse ning siis Jekaterinburgi, mis jäi nende viimaseks peatumispaigaks. Nikolai II, ta abikaasa Aleksandra Fjodorovna, viis tütart, poeg ning väike teenijaskond lasti maha 17. juulil 1918. aastal
Nikolai II viibis meeleavalduse ajal Tsarkoje Selos, saades juhtunust teada palju hiljem. Samuti ei teatatud Nikolaile eelmisel päeval rahva kavatsusest anda keisrile edasi palvekiri. Pärast seda sündmust anti keisrile hüüdnimi Verine Nikolai. I Maailmasõda ja valitsemisaja lõpp Sõja tõttu halvenes riigi majanduslik olukord. Halvatud oli suurlinnade toiduga varustamine, mis tekitas rahvas rahulolematust, mis viisid 1917. aasta veebruaris Peterburis avalike rahutusteni. Keiser käskis 27. veebruaril 1917 meeleavaldused maha suruda, kuid väeosad keeldusid ja paljud tsaariarmee osad läksid rahva poolele üle. Keisrile ei pakkunud toetust enam ükski ametnik, mille tõttu ilma reaalse võimuta Nikolai II oli sunnitud 2. märtsil 1917 kell 23:40 loobuma troonist. Ta loobus troonist oma venna Mihhaili kasuks, kes järgmisel päeval keeldus keisriks hakkamast. Lõppes 304 aastat kestnud Romanovita võim. Nikolai II arest ja hukkamine 7
Katariina II oli nimelt, nümfomaan, ning sellepärast oli tal palju armukesi. Oli väga pühendunud vene olemuse tundmaõppimisele. Kuninganna oli VÄGA Paul I Paul I ehk I (1. oktoober 1754 23. märts 1801) oli Venemaa keiser aastatel 1796 1801. Oli Peeter III ja Katariina II poeg. Suhted emaga olid halvad. Paul ei hoolinud euroopalikust suurriigist erinevalt tema emast, talle olid rohkem tähtsad põhimõtted kui pragmaatiline reaalpoliitika. Kehtestas pärimuskorra. Eesti ajalukku on Paul läinud asehalduskorra kaotaja ning Balti erikorra taastajana, kuid tema ajal hakati Läänemereprovintsidest ka nekruteid võtma. Tal oli 2 korda abielus, ning oli 4 poega. Aleksander I Aleksander I(23. dets
Nikolai II Nikolai II Aleksandrovitš Romanov • 18. mai (vana kalendri järgi 6. mai) 1868 Tsarskoje Selo – 17. juuli 1918 Jekaterinburg) • Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst • valitses 1894. aastast kuni 1917. aastani. Tema valitsusaeg lõppes 1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga Kihlus, abielu ja troonipärimine • Nikolai kihlus Hesseni printsessi Victoria Alix Helena Louise Beatricega 1894. aasta aprillis • Pulmad toimusid 1894. aasta novembris • Troonile saades oli Nikolai kõigest 26- aastane • Paaril oli viis last Valitsusaeg • Kokkupõrge Venemaa ja Jaapani vahel oli sajandivahetusel vältimatu
Romanovid Mihhail I Fjodorovits (16131645) Elas aastatel 1596-1645. Mihhail oli Romanovite dünastia rajaja Venemaal. Isa oli bojaar Fjodor Nikitits Romanov ja ema Ksenia Ivanovna Sestovaja. Valitsejaks valiti ta 16-aastasena. Tema tähtsus Venemaa ajaloos seisneb selles, et ta ühendas väikesteks vürstiriigikesteks killustatud Venemaa ühtseks riigiks. Samuti korrastas Mihhail sidemed Venemaa naabrite Poola ja Leeduga. Alustas Vene sõjaväereformiga. Mihhail oli kaks korda abielus. Aleksei I Mihhailovits (1645-1676) Elas aastatel 1629-1676. Aleksei oli troonile tõustes 16-aastane ja tema valitsuse alguses haaras
Igori poeg vürst Svjatoslav (surnud 972) on esimene juba selgelt slaavi nimega valitseja, mis ilmselt tõestab, et varjaagidest vürstid olid 10. sajandi teiseks pooleks venestunud. Samal ajal tugevnes surve Kiievi valitsejatele ristiusu vastuvõtmiseks nii Rooma paavsti kui Bütsantsi keisri poolt. Aastal 988 ristiti Kiievi vürst Vladimir Svjatoslavits (surnud 1015), kes abiellus Bütsantsi printsessiga ja alustas ka oma rahva ristimist. Vladimirist sai ka esimene Kiievi suurvürst, s.t. kõigi vene vürstide seas tähtsaim valitseja. Rjuriku järglaste dünastia oli Vene vürstiriikides ja hiljem Vene tsaaririigis võimul kuni 1598. aastani. Tähtsaim oli suurvürst (resideerus kuni 12. sajandi keskpaigani Kiievis, seejärel Vladimiris, alates 14. sajandist Moskvas), kellel tavaliselt oli mitu poega. Pojad said valitsemiseks igaüks oma territooriumi (Turov, Polotsk, Tsernigov, Volõõnia jne), mille järel
valitsuse võimuletulek 1918. 3 märts Bresti rahuleping Saksamaaga 1918 20 kodusõda 1922 NSV Liidu moodustamine 1924 Lenini surm 1928/29 NEPist loobumine, kollektiviseerimise, industrialiseerimise algus, Stalini diktatuuri kujunemise algus 1932-33 näljahäda Ukrainas 1937/38 massirepressioonid NSV Liidus 1939 23. aug mittekallalatungipakt + salaprotokollid Saksamaaga/MRP Veebruarirevolutsioon 1917 Põhjused Keiser Nikolai II (1894 -1917) autoriteedi langus. Keisrinna Aleksandra ja Rasputini negatiivne mõju keisri otsustele. Rahulolematus kõigis ühiskonnakihtides. Sõjaväsimus. Sõjaline ebaedu idarindel 1914 -1917. Suured inimkaotused - u 1,6 mln. Venemaa läänealade vallutamine Saksamaa poolt. Probleemid suurlinnade varustamisel esmatarbekaupadega. Tööliste streigid. Talurahva maapuudus, madal elatustase.
Postipapaks hüüdma. Ajakirjandus aitas eestlastel ka üksteist n-ö üles leida, st teistest Eestimaa paikadest sarnase mõtteviisiga inimesi Rahvuslik ärkamine J. V. Jannseni kirjutatud on Eesti hümni sõnad Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (1855–1881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse (mõisnike õigus nõuda talupoegadelt maa kasutamisõiguse eest kindlat tööpanust) kaotamisega (1868) läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö
Skandinaavia sõjamehed pidevalt Läänemere idakallast. Bremeni peapiiskopi Rimberti kirja pandud ,,Püha Ansgari eluloos" räägitakse taanlaste mereretke hävitavast lüüasaamisest kuralaste käest ning hilisemast rootslaste edukast sõjakäigust kuralaste vastu 850. Aastatel. Rootsi 11.sajandi ruunikividel on tähendatud üles, kes langesid lahingutes Läänemere idakaldal. - Vene kroonikad märgivad, et 1030. Aastal vallutas Tartu linnuse Kiievi-Vene suurvürst Jaroslav Tark, kes kümme aastat hiljem võttis ette sõjaretke ka leedulaste vastu. 12.sajandil tungisid venelased Must-Venesse, rajades Novogordoki kindluse. 13.sajandil oli Novogordok juba Leedu vürstide residents. Põhjala ristisõjad - 12. Sajandi lõpp: Läänemere idakaldal elavad rahvad ainukesed paganad. Esimene Läänemere-äärsetel aladel elavate paganate vastu suunatud ristisõda toimus 1147. Aastal slaavi vendide vastu. 1159
Enamlaste esiletõus · Suurenev segadus tuli kasuks enamlastele, kes ainsana lubasid rahvamassidele kõike, mida viimased soovisid: nii rahu, leiba kui ka maad. Nende tegevust toetas ka Saksamaa. · Venemaale jõudnud, käivitas Lenin kampaania Ajutise Valitsuse vastu, nõudes Venemaa viivitamatud väljaastumist sõjast ning võimu üleandmist nõukogudele. · Eriti oluline oli enamlastele ülekaalu saavutamine Petrogradi ja Moskva nõukogus. Oktoobripööre · Sügiseks oli Ajutise Valitsuse autoriteet nii madalale langenud, et mis tahes jõulise rühmituse riigipööre oleks võinud osutuda edukaks. · 25.oktoobril 1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla · Võimu ülemineku enamlastele vormistas 26.oktoobil 1917 II nõukogude kongress, mis moodustas esimese nõukogude valitsuse ehk Rahvakomissaride Nõukogu. Kongress võttis vastu rahu- ja maadekteedi
Suhted Venemaa ja Saksamaa vahel: Saksa keisri valitsus proovis Venemaaga sõlmida liidulepingut Suurbritannia ja Parantsusmaa vastu. Kui see ei õnnestunud, sest Venemaa oli majanduslikult Prantsusmaast sõltuv - võlad. Tsaar Nikolai II oli saksameelne, sest tema naine oli Saksa õukonnast pärit. 2.3 KRIISID ENNE I MAAILMASÕDA 2.3.1 I MAROKO KRIIS 1905-1906 Prantsusmaa esitas reformide projekti, mis tähendas sisuliselt Maroko allutamist Prantsusmaa alla. Saksamaa keiser Wilhelm II teatas, et Saksamaa kaitseb oma huve Marokos, kuid majanduslikult ei olnud Saksamaa sõjaks valmis. Kriis lahendati läbiraakimiste teel 1906 Hispaanias. Marokos kehtestati politsei juhtimine, mis allus Prantsusmaale ja Hispaaniale. Toolikontroll Maroko Alzeeria piiril läks Prantsusmaa kätte. 2.3.2 BOSNIA KRIIS 1908-1909 Bosnia-Herzegoviinas oli olnud Austria-Ungari võimu all. 1908 teatas Austria-Ungari, et annekteerib endaga Bosnia-Herzegoviina. See ei meeldinud Serbiale
Tekkis kommunistide võimuhaaramise oht Ainsad reaalsed jõud, kes suudaksid ära hoida kommunistide võimuhaaramise olid: katoliku kirik ja sõjavägi 1919 Fascio di Combattimento (Võitlusliit). Sellest kujuneb Rahvuslik Fašistlik Partei Fašistide põhiideed: Kõige tähtsam on rahvus kui tervik. Üksikisiku ja klassihuvid tuleb allutada rahvuse huvidele Unistati Rooma impeeriumi taastamisest Paavst mussolinist: Ainult Mussolinil on õige arusaam, mis on meile vajalik. Kirik toetas Mussolinit eesmärgiga saada korralagedusest lahti. 1922 Fašistide marss Rooma Mussolini määratakse peaministriks Fašistlik riigikorraldus Kehtestati üheparteisüsteem Mussolini võttis endale duce tiitli ja koondas enda kätte piiramatu võimu Majandus allutati riigi kontrollile Keelati ametiühingud ja streigid Loodi salapolitsei Kehtestati korporatiivne süsteem 1935 Itaalia vallutas Etioopia Autoritaarsed riigid mujal Euroopas Ungari- Miklos Horthy
Saksa sõjaväes ja tagalas algas revolutsiooniline käärimine, sest rahvast kurnas nälg. Prantsusmaa uus peaminister hakkas teostama Saksamaa täieliku purustamise plaani. Antandi positsiooni tugevdas USA sõttaastumine. 24. oktoobril 1918lõi Ungari ja 28. oktoobril Tšehhoslovakkia Austria-Ungari keisririigist lahku. 3 novembril Austria kapituleerus. 28. oktoobril algasid Saksa sõjalaevastikus rahutused, mis 3. novembril paisusid revolutsiooniks (Novembrirevolutsioon). 9. novembril loobus keiser Wilhelm II troonist. 11. novembril kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud sõja. Saksamaa alistus ning kohustus 31 päevaga evakueerima ja demilitariseerima Reini vasaku kalda ning parema kalda 50 miili ulatuses, vastutasuta vabastama sõjavangid ning loovutama põhiosa oma relvastusest (sealhulgas kõik allveelaevad) ja suurema osa raudtee-veeremist.
eestlaste asualad tuleb koondada ühtseks Eesti Kubermanguks. Rev-i süvenemisele ja laienemisele aitasid kaasa ka Eesti valitsejad. Uueks kuberneriks sai Aleksei Lopuhhin (endine Vene kõige kõrgem politseiülem), kes oli Eestis pigem passiivne. Ka Liivimaa kubermangus vahetati kuberner välja. 16.09. 2008 Revolutsiooni kulminatsiooniks sai oktoobrikuine streik esimene ülevenemaaline streik. See sai alguse 7.10 Moskva ja Kaasani vahelisel raudteel, levis tohutu kiirusega, piki raudteed levis kõikjale Venemaal. Raudteelaste ja töölistega ühinesid mitmesugused ametnikud. Osaleda võis ca 2 000 000 streikijat. Peamised nõuded olid: 1) parlamendi kokkukutsumine 2) põhiliste kodanikuõiguste andmine rahvale. Eestisse jõudis streik kõigepealt Tlna, 14.10. paljud Tlna tööstusev-d katkestasid töö, algas streik, nendega ühinesid ka teiste elualade esindajad. Tavapärane linnaelu jäi praktiliselt seisma
tabas Vene tööstust I kapitalistlik kriis, sellele järgnes 1904-1905 Vene-Jaapani sõda ja 1905-1907 Vene revolutsioon, tegi olukorra veelgi raskemaks. Vapustustes toibumiseks kulus veel aastaid, uus industrialiseerimise laine 1910-1911, selle eest olid need aastad tormilise arengu perioodiks. Ilmasõja eel andis Vm tööstus u 28% SKT-st. Piirkondlikud eripärad olid olulised, arenenud tööstusrajoone polnud jalaga segada. Tööstuslik keskrajoon ümber Moskva, endise pealinna. Piirkond, kus oli varem alanud manufaktuurse tekstiili areng, jäi ka tekstiilitööstuse keskuseks. Teine prk, kiiremini arenev, oli looderajoon. Sellesse loetakse kuuluvat eelkõige impeeriumi pealinn Peterburi oma tööstusettevõtetega, Lõuna-Soome, Balti kubermangud, silma paistis eriti uute, moodsate tööstusharude arendamisega- aparaaditööstus, elektroonika, keemiatööstus. Samamoodi uute harude edendamisega paistis silma ka Poola
töötlemise, toiduaine- ning paberi- ja tselluloositööstus. Tervikuna oli enne I maailmasõda majanduslikult aktiivsest elanikkonnast 63% hõivatud põllumajanduses, 15% tööstuses ja 22% teistes majandusharudes (sides, transpordis, teeninduses). Tähtsaim tekstiilitööstuse tootmisharu, puuvillatööstus, valmistas ülevenemaalise tööjaotuse raames puuvillast lõnga Lódi piirkonna tekstiiliettevõtete ning toorriiet Peterburi ja Moskva sitsivabrikute tarvis. Üle 1 miljoni mehelise Vene armee pidev vajadus mundrite ja tekkide, telkide ja sõjaväevarustuse pakkekottide järele tagas Eesti kalevi-, puuvilla- ja linatööstuse toodangule kindla turu. Metalli- ja masinatööstus suutis säilitada 19-protsendilise osakaaluga teise koha, vaatamata 20. sajandi alguses toimunud seisakule. Selle tootmisharu ettevõtted (F. Krulli ja Wiegandi masinatehas, Volta elektromehaanikatehas, Dvigateli vagunitehas,
Venemaa sõlmis Saksamaaga rahu. I Maailmasõja lõpp ja tulemused Märtsist juulini 1918a. võtsid sakslased läänerindel ette 4 suurt pealetungi. Sakslaste kauglaske suurtükid tulistasid Pariisi. Augustis-septembris algas antandi vastupealetung. Austria-Ungari lagunes Austriaks, Ungariks, Jugoslaaviaks, Tsehho-Slovakkiaks. Novembri alguseks 1918a. algas saksa laevastikus mäss, mis levis kiiresti üle riigi muutudes novembri revolutsiooniks Keiser Wilhelm II loobus troonist. 11 nov 1918 kirjutati alla Compiegne'i vaherahule, millega Saksamaa tunnistas lüüasaamist. Tulemused: · Saksamaa pidi otsekohe evakueerima oma väe okupeeritult aladelt ja Reini jõe läänekaldalt · Saksamaa pidi loovutama sõjatehnikat, vedureid, vaguneid, veoautosid jne · Kukutati valitsevad dünastiad · Rahu tingimused tekitasid sakslastes kibestumist
Varauusaja lõpuni säilitas Euroopas ülekaalu maarahvastik. Vaid Hollandis ületas varauusaja lõpuks linnarahvastik maarahvastiku arvu. Inglismaal elas varauusaja lõpuks linnades 33%, Prantsusmaal 23%, Venemaal aga vaid 4% rahvastikust. Suurem linnastumus säilis ka Itaalias. 1600. aastal oli Euroopas seitse rohkem kui 100 tuhande elanikuga linna: London ja Pariis 200 tuhande, Napoli 150 tuhande, Palermo, Firenze, Veneetsia ja Moskva igaüks 100 tuhande elanikuga. Samas ulatus Istanbuli elanike arv 400 tuhandeni. Varauusaja lõpuks jõudis Euroopa suurima linna Londoni elanike arv peaaegu miljonini (900 tuhat), jäädes Pekingi ja Edo (Tokio) järel maailmas kolmandale kohale. Pariisis elas 18. saj. lõpul 650 tuhat, Viinis ja Peterburis 220 tuhat, Berliinis ja Varssavis 150 tuhat elanikku. Seisuslik korraldus Keskajast pärit seisuslik korraldus jäi püsima ka varauusajal. 18. sajandi lõpuni moodustusid seisused
Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed. Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest U 8700 eKr korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi. Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati U 9000–7000 mitu asulat. Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel, eKr Võr
Normanni Inglismaa (1066-1290): Anjou dünastia. Hiliskeskaeg (1290-1450). Varauusaeg (1450-1750): Tudorid, Stuartid. Uusaeg (1750-20.sajand). Viktoriaanlik sajand (1837-1901). Rooma Britannia: Julius Caesari ekspeditsioonid 55-54 e.Kr; Esimesed katsed vallutada tegi juba Julius Caesar. Kaks katset aastatel 55 – 54 eKr, millega jäädavalt püsima Inglismaale ei jäädud. Invasioon algusega 43 p.Kr. ja selle raskused; Keiser Claudiuse ajal üritati uuesti vallutada. Rooma oli ülekaalus, aga tegemist oli paljude hõimudega, kellega tuli pidevalt võidelda, mistõttu pidev väga suur sõjaline kohalolek oli Britannias roomlaste poolt vältimatu. Ebastabiilne olukord jäi püsima kogu Rooma perioodi jooksul Nimetused Britannia ja Londinium; Britannia - termin on Rooma võimu järelkaja. London – juba 43. aastal kui Rooma väed tulid, hakati rajama asustus - ja tugipunkti Londiniumi
tänaseni. 1. Bütsantsi (Ida-Rooma) keisririik 17 Kujunes Rooma impeeriumi idapoolsetest aladest. Pealinn Konstantinoopol (Byzantion). Riigikeeleks kreeka (alul ladina) keel, religiooniks kreeka-katoliku õigeusk. Bütsantsil õnnestus erinevalt Lääne-Roomast tõrjuda tagasi barbarite rünnakud ning säilitada tsiviliseeritus. Õitseaeg keiser Justianus I (527 – 565) ajal, mil taastati võim suurema osa Itaalia (shl Rooma) ja Põhja-Aafrika üle ning loodi Rooma õiguse kõige mahukam kogu - Justianuse koodeks ehk Corpus juris civilis. 6 sajandi teisel ja 7 esimesel poolel tabas Bütsasnti suur kriis. Langobardid (germaani hõim) hõivasid Põhja-Itaalia ja slaavlased suurema osa Balkanist – tekkis Bulgaaria riik jt. 633 – 641 vallutasid araablased Islami lipu all Süüria, Mesopotaamia ja ja Egiptuse,
Vürst Vladimir ristiti Krimmist. Slavofiilid räägivad V eripärast, V ei kuulu Euroopasse sodornost (harmoonia eri klasside/kihtide vahel). Kui palju on V Euroopa? Historograafia lähtekoht (miks nt Ukraina on V osa) on see, et kroonikud on dünastilised. ,,Jutustus möödunud aegadest". Kroonikud seotud vürstide perekondadega, kui kõik lugesid ennast Rjurikute järglasteks. II Vana-V ajalugu: Moskva ametlik aj (Moskva vürstide) - Teised allikad, mille kaudu saab tervikpildi kokku panna. Leetopissid (tihti esmaavastaja järgi või mõne muu random asja, mitte otseselt seose vahel leetopissi sisuga): Nikon Stepennaja kniga Ivan Groznsi ajast. V ajaloolased: Tatistsev (1686-1705)- kirjutas mitmeköitelise V ajaloo. Tatistsevi päevik- teab asju mida meieni jõudnud kroonikates pole. Oli ajaloolane ning tegi oletusi ning järeldusi kuid mitte otseselt faktide.
Allajäämise põhjused: 1. Eestlaste maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvastus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks, aga plaanipärase vallutuse korral osutus ebapiisavaks. 2. Pikaajaline sõda kurnas majanduslikult rahvast, tuli puudus elavjõust. 3. Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel: ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, kasutasid selle aja kõige paremat relvastust. 4. Vallutussõda toetas roomakatoliku kirik ja paavsti lubatud patukustutus meelitas uusi ristisõdijaid. 2. Jüriöö ülestõus 1343-1345 Põhjused: Harju-Virus oli maade läänistamine ja mõisate rajamine toimunud kõige intensiivsemalt, mille tagajärjel halvenes talurahva olukord Taani kuningas ei suutnud ülemerevaldusi kontrollida ja oli huvitatud nende võõrandamisest. Põhja-Eestist huvitusid nii Rootsi kui Saksa ordu. Tekkis võimuvaakum, mida põlisrahvas tahtis kasutada endale soodsamate tingimuste saavutamiseks.
tugevamaks. Võrdne maksusüsteem kõigile. Rõhutas hariduse tähtsust Konkordaat paavst Pius VII-ga. Slmis temaga leppe oma võimu kinnitamiseks. Napoleon keisriks 1804. Kuulutas end keisriks ja lootis sellega kinnitada võimu nii endale kui ka oma järeltulijatele Koalitsioonisõjad: Teine koalitsioon (Paul I, Aleksander Suvorov, Lunéville'i ja Amiens'i rahud). (SB, Venemaa, Austria, Napoli). Venemaa koalitsioonis keiser Paul I initsiatiivil. Keiser soovis tungida Itaaliasse, kutsus sõjavägede ülemjuhatajaks Aleksander Suvorov'i. Ta saavutas Itaalias suuri võite Prm üle. 1800 a sattus Venemaa konflikti SB-ga, Venemaa otsustas koalitsioonist lahkuda. Suvorovit ülistati generalissimuseks, sai Venemaa kõige populaarsemaks kindraliks. Lunéville rahu oli Pr ja Austria vahel. Amiensi rahu Pr ja SB vahel, kus viimane tunnistas I Pr Vabariiki Kolmas koalitsioon (Ulmi lahing, Austerlitzi lahing, Pressburgi rahu, Trafalgari lahing).
Kroonutulud laekusid kohtadelt, sisse tuli seada vastavad renteid, Liivimaa poole peal kolm, Eestimaal neli. Kantseleid töötavad peamiselt saksa keeles, seega saksa keele oskus oli oluline. Kindralkuberneri kantseleid on olnud eesti- ja liivimaalaste kanda (kohalik aadel). Mida aeg edasi, seda enam hakati Peterburi poolt soovima venekeelset asjaajamist. 22.09.2009 Kameriirid. Kogu kupatuse üle valvab linnusefoogt (Eestimaale iseloomulik ametnik, oli ametis Tallinnas). Prokurörid ja fiskaalid. Fiskaalid õiguskorda tundvad inimesed, pidid seisma riigi huvide eest, revisjonide jälgimine jne. Tolliametnikud (tollid olid üks olulisematest sissetulekuallikatest). Tollikontorid tekivad Tallinnasse, Narva, Pärnusse, Kuressaarde. Ka mõnda aega sisemaised tollipunktid (Tartu). Ametnikkond ja dokumentatsioon olid venekeelsed. Ka põhjarannikul Toolse. Seal oli lubatud nn talupojakaubandus (eelkõige Soome piirkonnaga)
Oluline on see, et ta tegutseb mitmes zanris. Turgenevi poeetikale avaldas mõju luulekeel. Mõned kohad on rütmistatud, nagu luuletused. Enamiku oma eluajast veetis Turgenev Pr-l Pariisi lähistel, mõnda aega elas ka Sm-l. Turgenevit võib pidada kõige haritumaks kirjanikuks teiste autorite hulgast. Ta tundis ka kõige rohkem võõrkeeli. 3. september 2009 Kirjandusteose sisu oleneb väga palju autori päritolust. 19. saj on Vm-l kaks suuremat kultuurikeskust Peterburi ja Moskva. Mõlema linnaga on seotud müüdid. Eriti palju müüte on hakanud tekkima Peterburist, kuna ta rajati hiljem (1703). Müüdid hakkasid tekkima kohe pärast linna loomist. Linnal on palju vastaseid, Moskva-pooldajaid. Arvatakse, et Peterburi on neetud, deemonliku päritoluga, rajatud soole. 18. saj on olemas selline legend, et linn võib väga kiiresti hävineda. Selle legendi algatajaks peetakse Peeter I hüljatud abikaasat. Peeter I saatis
kusjuures põhjus oli ilmselt selles, et Saksamaalt Eestisse polnud võimalik pääseda maismaateed mööda. Paganlik Leedu pidurdas igasuguse sellesuunalise liikumise, laevareis oli aga liiga vaevaline ja kulukas. 1333. a. on andmeid juutide asumisest Tallinna, esimesed andmed mustlastest on pärit XVI saj. esimesest poolest. Eestlaste vaimuelu mõjutas väga palju relva jõul peale surutud ristiusk. Ühest küljest tekitas see teravat vastuseisu ja kuna katoliku kirik ei pööranud suuremat tähelepanu uue usu põhimõtete seletamisele, säilisid visalt vanad arusaamised ilmaelust. Teisalt oli muistne vabadusvõitlus ka uskude võitlus milles vallutajate usk osutus tugevamaks. See omakorda kergendas ristiusu jumala ja pühakute omaksvõttu. Pühakud tundusid sarnastena vanadele haldjatele, neilt loodeti abi tõvede ja
jalaväelased, seal olid ka ratsaväeüksused kaitsesid külgedelt, käisid luurel, jälitasid vaenlast; võitluse algul heideti vaenlase pihta oda ja siis hakati mõõgaga võitlema; rivistuti väiksemate ristkülikutena, asetsesid nagu malelaua ruudud; sõjaväes oli 25 leegioni, mis olid riigi piiridel. Rooma õigus kõik olid seaduse ees võrdsed, ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista, puudus õigus edasi kaevata keisrile, keiser oli kõrgeim kohtunik, ta pidi lähtuma rooma rahva kasust, alluma seadusandlikele põhimõtetele; seadused kujunesid pikalt, alates 5.saj. 12 tahvli seadustest, lähtusid varem aset leidnud sündmustest, kohtuotsuse langetamisel püüti eeskujuks võtta samalaadsetel juhtumitel tehtud otsuseid; Rooma õigus põhines praktilisel kogemusel, arvestati ka Kreeka seadusi, riigikorraldust; vabariigi lõpul hakati materjali süstematiseerima, moodustusid seadustekogud, kujunes juriidiline
veebr õhtul alustasid tegevust 2 uut võimuorganit: Riigiduuma ajutine Komitee, teatas, et kohu riiklik võim on tema käes ja Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu täitevkomitee, mis samuti pretendeeris võimule Petrogradis. Järgnevatel päevadel toimusid nende vahel läbirääkimised ja 2. märtsil sündis selle tulemusel Venemaa Ajutine Valitsus, mis koosnes enamasti kadettidest, oktobristidest, aga esindatud olid ka vasakpoolsed, samal päeval Riigiduuma nõudel teatas keiser Nikolai II, et astub troonilt tagasi. Nii sai nädalaga Venemaast kõige demokraatlikum riik maailmas. Ajutine Valitsus jätkasi Venemaa demokratiseerimised, kehtestatud kõik kodanikuõigused, 8 tunnine tööpäev, vabastati pol.vangid, kõikide emmigrantide lubati tagasi pöörduda, likvideetiti senine politseiaparaat ja AV korralduse kohtadel hakkasid täitma kõikvõimalikud komisjoni, nt kubermangukomisjon.
vastasustatud maa pälvis Liivimaa nimetuse.Kauplemine oli toona ohtlik tegevus, rööviti tühjaks ja tapeti maha, oli huvitatud oma vooride kindlustamisest ja tugipunktide loomisest,tugu ja kaitset saada räägisid teistele sakslastele uuest maadest mis olid avastanud ja kasust mida saadi vene vürstidega kauba ajamist.räägidi saksavürstide ja rüütlidega, tahtsid oma valdusi ja asju suurendada.ja teine huvigrupp mis kohe liitus oli kirik,katolik kirik, mis ei olnud mitte selline nagu tänapäeval,vaid tol ajal aktiivselt laienev, agressiivselt noor ja uusi võimalusi otsiv kirik,samas ega 12 saj lõpus tal enam laiendeda polnud, sest lääneeuroopa oli juba kindlalt tema võimu all, edasitund ida suunas oli ees konkureeriv õigeusk, lähis-itta ja põhja-aafrikasse ei saanud ka laiendadama sest seal oli islam. Ainus võimalus oligi laiendada oma võimu paganlikule ida.euroopale soomest-preisimaale
astuda Venemaa vastu sõtta.Oluline ida-piiri küsimuse pärast. Ordu loobus sellest ettepanekust. 1550a kevadel puhkes sõda. 1557 Venemaa-Rootsi vaheline relvarahu. Vasa pettub liivimaalastes. Läänemere äärsed riigid olid kiire arengu teel( Rootsi, Taani). Tahtsid enda võimu alla saada Läänemerd. Toimub ülemvõitlus võimu üle Läänemerel. Ülejõu elamine tol ajal. Venemaa 16 saj keskpaigas Esile hakkab kerkima Moskva vürstiriik. Moskvast saab Vene õigeusu keskus. 14 saj alguses on see selgelt nähtav. Vene alasid hakatakse koguma Moskva vürsti võimu alla. Võitlus tatarlastega. Moskva vürstiriik hakkab koguma alasid, mis enne olid tatarlastel. Ivan III 1562-1565 ajal eriti agressiivne. Seda pol jätkab tema poeg Vassili III. Viib Venemaa kogumise lõpuni. Venemaa=Moskva. Liikumine Läänemere suunas. Pihkva ja Novgorod ei tahtnud Venemaale alluda. 1471 tungitakse Novgrodi
annaabi.ee 
