T1 = 20 [((20 (-18)) x ] = 13,62 `C Vsat = 11,8 g/m3 T2 = 20 [((20 (-18)) x ] = -16,1 `C Vsat = 1,25 g/m3 T3 = 20 [((20 (-18)) x ] = -16,7 `C Vsat = 1,19 g/m3 T4 = 20 [((20 (-18)) x ] = -17,04 `C Vsat = 1,16 g/m3 T5 = 20 [((20 (-18)) x ] = -17,1 `C Vsat = 1,15 g/m3 T6 = 20 [((20 (-18)) x ] = -17,4 `C Vsat = 1,12 g/m3 Tse = 20 [((20 (-18)) x ] = -17,5 `C Vsat = 1,11 g/m3 1.3.8 Joonis 4. Koostan temperatuuri jaotuse seinas : 2 NIISKUSREZIIMI ARVUTUS 1.1 Hoone seina niiskusreziimi arvutus 2.1.1 Töö ülesanne Leia hoonev väliskonstruktsiooni niiskusreziim ning veeauru sisaldus. [3: 145-150] 2.1.2 Töö käik 1. Arvutan välja niiskusreziimi ja leian, kas veeauru sisalduse () võrdub seinas küllastussisaldusega (Vsat). Rasi =5,4 x 10+9 m2sPa/Kg = 0,0054 x Rase =2,7 x 10+9 m2sPa/Kg = 0,0027 x 2. Arvutan välja veeauru osarõhu jaotuse piidres.
poolest, vaid ka sisulises tähenduses. Nimelt jaotub kogu looduskaitseala reljeefi alusel kolmeks erineva ilmega osaks: idas rannavallidest ja luidetest liigestatud kõrgem ala Lääne-Saaremaa kõrgustiku osana , keskel astang suhtelise kõrgusega kuni 18 m, kaldega kohati 25-30 kraadi (Mardiste,1981) ja sellest madalamal paralleelsetest rannamoodustistest liigestatud tasandik, mis läänekaartes liitub Saaremaa rannikumadalikuga. Need kolm reljeefi osa erinevad omavahel niiskusreziimi, mullastiku, mikrokliima ja taimestiku poolest. Viidumäel valitseva veereziimi väljakujunemises on olnud kandev osa astangu jalamilt lähtuvatel rohketel allikatel, mille vesi pärineb jääsulavetest setitatud kruusliivadest ja on surveliselt seotud lubjarikaste siluri põhjavetega (Kink ja Metslang, 1981). Nende allikate mõjul ongi looduskaitseala astangualusesse ossa aastatuhandete vältel moodustunud kuulsad Viidumäe allikasood.
Tsi = ts [(ts tv) x ] (20) Tsi = 19 [((19 (-22)) x ] = 17,7 `C Vsat = 15,1 `C T1 = 19 [((19 (-22)) x ] = 17,6 `C Vsat = 15 `C T2 = 19 [((19 (-22)) x ] = 16,6 `C Vsat = 14,1 `C T3 = 19 [((19 (-22)) x ] = -21,5 `C Vsat = 0,76 `C T4 = 19 [((19 (-22)) x ] = -21,6 `C Vsat = 0,76 `C 1.3.8 Joonis 4. Koostan temperatuuri jaotuse seinas : 2 NIISKUSREZIIMI ARVUTUS 1.1 Hoone seina niiskusreziimi arvutus 2.1.1 Töö ülesanne Leia hoonev väliskonstruktsiooni niiskusreziim ning veeauru sisaldus. [3: 145-150] 2.1.2 Töö käik 1. Arvutan välja niiskusreziimi ja leian, kas veeauru sisalduse () võrdub seinas küllastussisaldusega (Vsat). Rasi =5,4 x 10+9 m2sPa/Kg = 0,0054 * Rase =2,7 x 10+9 m2sPa/Kg = 0,0027 * 2. Arvutan välja veeauru osarõhu jaotuse piidres. (21) 2.1
Tsi = ts [(ts tv) x ] (20) Tsi = 19 [((19 (-22)) x ] = 17,7 `C Vsat = 15,1 `C T1 = 19 [((19 (-22)) x ] = 17,6 `C Vsat = 15 `C T2 = 19 [((19 (-22)) x ] = 16,6 `C Vsat = 14,1 `C T3 = 19 [((19 (-22)) x ] = -21,5 `C Vsat = 0,76 `C T4 = 19 [((19 (-22)) x ] = -21,6 `C Vsat = 0,76 `C 1.3.8 Joonis 4. Koostan temperatuuri jaotuse seinas : 2 NIISKUSREZIIMI ARVUTUS 1.1 Hoone seina niiskusreziimi arvutus 2.1.1 Töö ülesanne Leia hoonev väliskonstruktsiooni niiskusreziim ning veeauru sisaldus. [3: 145-150] 2.1.2 Töö käik 1. Arvutan välja niiskusreziimi ja leian, kas veeauru sisalduse () võrdub seinas küllastussisaldusega (Vsat). Rasi =5,4 x 10+9 m2sPa/Kg = 0,0054 * Rase =2,7 x 10+9 m2sPa/Kg = 0,0027 * 2. Arvutan välja veeauru osarõhu jaotuse piidres. (21) 2.1
Ülesanne nr. 3 Piirde niiskusreziimi arvutus Selgitada välja kondenseerumise oht välisseintes ja pööningu põrandal või katuslaes. Kasutada tuleb kahte erinevat meetodit rakendades neid piiretele omal valikul. Meetodid: 1. kasutades materjalide veeaurujuhtivuse väärtusi 2. kasutades difusioonikonstanti - Glaseri meetod. Sisekliima: t = +20 oC ja RH = 50% Väliskliima: t = -10 oC, RH = 80% 1 Välissein 1.1 Kasutades materjalide veeaurujuhtivuse väärtusi
Metsandus Metsade majandamise põhinõue on see, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Metsade tähtsus, kasutus Puiduvaru tööstusele ja kütteks Seened, marjad, ulukid Elupaik loomadele ja taimedele Hapniku tootja, õhu puhastaja Puhkekeskkond LK ja teadustöö Niiskusreziimi ühtlustaja, tuuletakistuseks Metsavarude mõõtmine ja hindamine · Metsade pindala km2, ha · Metsasus % Maailmas 27% katud metsaga · Puiduvaru m3, tm · Aastane juurdekasv tm/ha kohta aastas · Liigiline koosseis Liik, kasutusala tüüp · Agraarajastu Algas metsade massiline hävitamine kütteks, põllumaaks, ehituseks, metallisulatuseks · Tööstusajastu
1.1 seina soojusjuhtivust. RT = = 6,25 (m2K)/W 4. Leian piirde kihtide pinnatemperatuure kasutades järgmist valemit: ( valem11 ) Arvutan piirde kihtide pinnatemperatuure Valem 11-ga: Tsi Vsat = 16,7 g/m3 Vsat = 16,4 g/m3 Vsat = 12,3 g/m3 Vsat = 3,27 g/m3 Vsat = 2,89 g/m3 Joonis 5. Välisseina erinevate kihtide temperatuur. 15 2.2 SEINA NIISKUSREZIIMI ARVUTAMINE 2.2.1 Töö ülesanne Leida hoone välispiirde ehk seina niiskusreziim tabel 4 alusel. 2.2.2 Arvutuskäigud temperatuuri reziimi leidmiseks. 1. Leian niiskusreziimi ning leian, kas veeauru sisaldus () võrdub kusagil seinas küllastussisaldusega (sat). = 2. Leian veeauru osarõhu jaotuse piirdes. (12) 16 = = Joonis 6. Välisseina veeauru sisaldus () ja küllastussisaldus (sat).
4 11.3 15.8 15.6 11.8 7.3 3.3 -1.4 Fredericton -9.6 -8.5 -2.5 4.0 10.8 16.2 19.3 18.3 13.0 7.3 1.2 -6.6 Temperatuur ja sajuhulk Mullad Valdavateks mullatüüpideks on riigis leetunud ja soostunud mullad. Leetmullad on mullad, milles on toitained lagundatud ja sademeteveega sügavamale uhutud, iseloomulik okasmetsadele. Soostunud leetmullad on niisketel madalatel luidestunud rannavallidel ning meretasandike kõrgematel kohtadel. Põuakartlikud mullad, mille viljakus on ebasoodsa niiskusreziimi ning toitainete vähesuse tõttu madal eriti kuivadel suvedel. Enamasti kasutatakse neid alasid looduslike rohumaadena või metsa all. Maa niiskuse hoidmiseks kasutatakse CTD tehnoloogiat. Maaparandus Majanduslikud eeldused põllumajanduseks Majanduspoliitika põllumajandus: 1.7% tööstus: 28.5% teenindus: 69.8% Tööjõud põllumajandus: 2% tööstus: 13% ehitus: 6% teenindus: 76% muu: 3 % Põllumajanduse siht Pigem on rõhku pööratud taimekasvatusele, kuid ka loomakasvatus
§ 17. Vooluvee tõkestamine §1. Vooluveekogu tõkestamine Vooluveekogu tõkestamiseks loetakse: 1) jõe, oja, kraavi või kanali voolusängi tõkestamist rajatisega, millega tõstetakse tehislikult looduslikku veetaset rohkem kui 0,3 meetrit; §3. Maaomaniku nõusolek vooluveekogu tõkestamiseks 1)Tõkestamist kavandav isik peab saama vooluveekogu tõkestamiseks nõusoleku maaomanikult, kellele kuuluvale maale tõkestusrajatis ehitatakse või kelle maa niiskusreziimi see mõjutab. § 18. Veeliiklus § 34. Kohustused vee kahjuliku toime vältimiseks 2. Milline karistus teda selle eest ootab? § 383. Üleujutuse või veekogu veehulga lubamatu vähenemise põhjustamine karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni. § 384. Vee kasutamise nõuete rikkumine karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni. § 388.Joogivee müümine vastava loata karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni. § 387. Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuete rikkumine
Halliste ja Raudna. Sakala kõrgustikule jääb ka paar suuremat järve. Üks neist on Viljanid järv ja teine Veisjärv. Vanad orud täituvad ka kevadel veega, aga suve algul kuivavad nad uuesti peaaegu ära ja alles jäävad kõigest veesilmad. Muld ja taimkate Seal on leostunud ja leetjad mullad, mis on Eesti vanimad ja kõige paremad põllumullad. Nad on tekkinud aladel, kus pinnakatteks on paks moreenikiht, mis loob eeldused soodsa niiskusreziimi kujunemiseks. Leostunud ja leetjad mullad on rohkem levinud ka Pandivere, Kesk-Eesti tasandikul ja Vooremaal. Peale selle on seal ka teist sorti mulda. Näivleetunud mullad. Lähtekivimiks on punakaspruun moreen. Põllupidamiseks on need keskmise või kõrge viljakusega mullad, kuid vajavad perioodilist lupjamist.Sakala kõrgustiku äärealadel domineerivad kuusikud ning lõunaosa jääb piiriäärsete männimetsade valdusse. Kuusikutest leidub nii puht- kui ka segapuistuid kase, männi, halli
puhuvad keskelt äärealade poole.Põhjapoolkeral puhuvad tuuled päripäeva lõunapoolusel vastupäeva. Laskudes õhk soojeneb, pilved hajuvad, tekib selge stabiilse t, enamasti nõrga tuulega ilm,mis on suvel soe ja talvel külm. Hoovus- tohutud veemassid, mille t erineb ümbritseva vee t. Soojad hoovused kannavad soojust ekvaatori poolt polaarmeredesse, pehmendades seal kliimat (külm hoovus- Benguela ja soe hoovus-Golfi) Maa soojus-ja niiskusreziimi iseloomustavad kõige üldisemalt õhut. Ja sademet hulk. Maksumum ja miinimutemperatuuri vahet nimetatakse temeratuuri amplituudiks. Kui miinimumt langeb kevadeti j sügiseti öösel alla 0 C siis nim. Seda öökülmaks. Isotermiks nim õhut geograafilist jaotust maakeral,mis ühedatakse sama t punktid joontega. Seda koostatakse paljude aastate keskmisi t arvestades. Lumepiir on kujuteldav joon, mille piiril lumebilanss on 0 ehk millest kõrgemal või
kalduvad kõik liikuvad kehad põhjapoolkeral otsesuunaga võrreldes paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Passaadid, mussoonid, briisid, mäe, oru ja liustikutuuled Passaadid Läänetuuled Mussoonid Briis Mäeorutuul Liustikutuul Tsüklon Antitsüklon Ookeanide mõju kliimale, mandriline ja mereline kliima Peaaegu kolmveerand (71%) Maa pinnast on kaetud merede ja ookeanidega. Hoovused Mereline kliima Kontinentaalne kliima Maa soojusja niiskusreziim Maa soojus ja niiskusreziimi iseloomustab kõige üldisemalt õhutemperatuur ja sademete hulk. Maksimum ja miinimumtemperatuuri vahet nimetatakse temperatuuri amplituudiks. Kui miinimumtemperatuur langeb kevadeti ja sügiseti alla 0 kraadi, siis nimetatakse seda öökülmaks. Õhutemperatuuri geograafiline jaotus Isotermid Lumepiir Metsapiir Õhutemperatuuri ajaline käik Õhutemperatuuri aastane käik sõltub suuresti geograafilisest laiusest. Temperatuuri maksimumi ja
Inimene on üks osa loodusest. Ja sellest lähtudes ei saa inimene sekkuda looduslikesse protsessidesse, sest me oleme ise üks osa neist. Inimest eristab ülejäänud loomadest see, et meil on abstraktne mõtlemisvõime, mistõttu me suudame ette näha ja analüüsida oma tegevust ja selle tagajärgi, kuid see ei anna minu meelest põhjust inimest ja loodust vastandada. Kui kobras rajab ojakesele tammi, muudab ta selle ümbruse niiskusreziimi, hävitab hulga elupaiku, et luua endale sobiv elupaik. Samamoodi on ka inimesega - me loome endale võimalikult sobivaid elupaikasid, kus meil oleks meeldiv viibida. Ja sarnaselt oja ülestammitavale koprale hävitame ka meie oma tegevusega teiste liikide elupaiku, luues aga ka uusi - nagu looduses ikka. Miks aga ühe liigi tegevust elupaikade loomisel loetakse looduslikuks protsessiks, aga teist mitte, jääb paljudele arusaamatuks
hormoonide, läbi närvisüsteemi, läbi ringeelundkonna 3. Suureneb organismide mõju keskkonnale. Näiteks: taimed mõjutavad gaasireziimi (FS ja hingamine), veereziimi (vee imamine juurtega, vee aurumine lehtedest), anorgaanilise ja orgaanilise aine vahekorda (toiteelementide omastamine mullast, orgaaniliste osade lagunemine), mikrokliima muutmine (temperatuuri muutused, niiskusreziimi muutmine) 4. Tõuseb sõltumatuse määr keskkonnast. Näiteks: kalad saavad elada vaid vees, kahepaiksed vajavad paljunemiseks vesikeskkonda, linnud ja imetajad on püsisoojased saades asustada alasid, kus temperatuur kõigub suurtes ulatustes, imetajate emakasisene areng. 5. Edasiste kohastumuste võimalikkus · Spetsialistide strateegia: eeliseks on konkurentsi puudumine paljudele
S M A A T E A D U Köppeni S kliimaklassifikatsioon Thornthwaite kliimaklassifikatsioon M Maailma kliimade jaotumise diagramm A niiskusreziimi järgi A T E A D Näide parasvöötme niiske U kliimaga ala veebilansist P = sademed; Ep potentsiaalne aurumine; S Ea tegelik aurumine; D niiskusvajak;
Lk 3 Soode all on ainult veidi üle 10% looduskaitselast, kusjuures enamus nendest on astangu jalamilt lähtuvate rohkete allikate mõjul kujunenud allikasood. Soode väiksest pindalast hoolimata on Viidumäe botaaniline raskuspunkt just nimelt siin. Allikasoos kasvab mitmeid liigirikaste madalsoode jaoks tüüpilisi taimeliike: raud- ja ääristarn, pruun sepsikas, pääsusilm, lemmelill, ädalalill; esineb madalakasvulisi jässakaid mände. Siinsetesse niiskusreziimi, mikrokliima ja mullastiku poolest erilistesse tingimustesse on püsima jäänud mitmesuguse päritoluga taimharuldusi. Sutru nõlva alusest allikasoost leiti 1933. aastal uus taimeliik, mis sai endale nimeks saaremaa robirohi . Oma levila äärmises kirdetipus on siin tömbiõieline luga ja lõunapiiril alpi võipätakas. Kasvab rohkelt käpaliste sugukonna liike: lõhnav käoraamat, soohiilakas ; kahkjaspunane, kuradi- ja Russowi sõrmkäpp , soo-neiuvaip
2.3 Mikrokliima Hea mikrokliima on oluline, et tunneksime ennast toas mugavalt nii suvel kui talvel. On arvatud, et loomuliku niiskusreziimiga tervisliku elukeskkonna tagab kõige paremini täispalkmaja. Poorbetoonil on samuti rida omadusi, mis tagavad ruumis samaväärsed elutingimused võrreldes palkmajaga. Tänu poorsele struktuurile on poorbetoon võimeline mingil määral koguma õhus sisalduvat niiskust ja seda hiljem ka loovutama. See võimaldab tagada parema ruumi niiskusreziimi ka talvel intensiivsema kütmise perioodil. Poorbetooni 4 väike soojajuhtivus ja piisav soojuse akumuleerimise võime (soojainerts) tagavad ruumis stabiilse temperatuuri. Seepärast ongi massiivsete poorbetoonseintega majades kuumadel suvepäevadel meeldivalt jahe ja külmal talveööl hubaselt soe. See tuleneb sellest, et poorbetoon aeglustab suurte temperatuuri kõikumiste mõju
märtsis 185mm, aprillis 100mm, mais 60mm, juunis 45mm, juulis 43mm, augustis 41mm, septembris 41mm, oktoobris 45mm, novembris 52mm, detsembris 105mm. Maksimum temperatuur on aasta alguses veebruaris 31 kraadi, märtsis hakkab temperatuur natuke langema kuni juunini, millal on 23 kraadi sooja, mis on ka miinimum temperatuur ja siis hakkab jälle kuumemaks minema. (Matti Palosaari, Pirkko Kenno, Jukka Vahtola, lk 77-78). 5. Kirjelda valitud ala niiskusreziimi Thornthwaite'i järgi. Thornthwaite`i järgi on Uus-Guineal niiske, mulla niiskustase on 1mm või enam aga vähem kui 60cm. (Alan H. Strahler, Arthur N. Strahler, lk 172). 6. Kirjelda valitud ala aastaaegade esinemist. Uus-Guinea asub ekvatoriaalses vöötmes, kus pole võimalik aastaaegu eristada. (Eva Jeleisky, lk2). 4 7. Määra valitud ala kliimavaldkond Köppeni ja Strahler'i järgi
Atmosfääri saastumise all mõistetakse sinna inimese või looduse tegevuse tagajärjel sattunud või tekkinud aineid, mille kontsentratsioon ületab tavapärase pikaajalise keskmise, või ainetega, mida atmosfääris tavaliselt ei esine. Looduslikest allikatest võib nimetada vulkaanilist tegevust, metsatulekahjusid, liivatorme, tolmutorme (algpõhjus inimtekkeline). Sellest tulenevalt võib need mõjud jagada kolmeks: 1. Kaudne mõju kliima soojenemine, niiskusreziimi muutus 2. Mõju atmosfääri füüsikalisele koostisele CO2- sisalduse suurenemine, aerosoolid, freoonid jt. 3. Maapinna iseloomu muutmine albeedo muutmine, ookean atmosfäär suhte muutmine. Välisõhu kvaliteeti mõjutavad tegurid: 1. keemilised ühendid ühed tervisele kahjulikud, teised neutraalsed inimese, kuid mitte keskkonna suhtes (näiteks süsihappegaas CO2); 2. müra; 3. tolm; 4. vibratsioon; 5. ioniseeriv kiirgus, st kiirgus, mis mõjub elavatele kudedele; 6
Kolmandaks on mulla huumus. Kui üks neist kolmest on täitmata ei pruugi mulla struktuursust tekkida. Tähtsus Struktuurse mulla veemahtuvus on suurem kui struktuuritul mullal st üksikteralisel mullal. Suuremast veehoiuvõimest tingituna on taimed struktuurses mullas paremini veega varustatud ja lühema kestusega põuaperioodid ei mõjuta oluliselt taimede saagikust. On ka õhuga paremini varustatud. Toitained ladestuvad mullas ühtlaselt . 9)Mulla niiskusreziim- muldade jaotumine niiskusreziimi järgi- millest sõltub, mida mõjutab? Mulla niiskusreziim Puhul lähtutakse vee kvalitatiivsest näitajast ,hinnatakse milline on antud hetkel mulla tegelik mullavee liikuvus ja taimede poolt omastatavus ..Selleks võrreldakse mulla veesisaldust või veeauru selle konkreetse mulla veemahutuvuse liikidele vastava veesisalduse või veevaruga .Mulla niiskusreziim sõltub pealmiselt mulla lõimisest ,põjavee mõjust,reljeefist,taimekattest ja ilmastikutingimustest(nagu sademed ,temp.)
tabeli abil järgmised väärtused. Ts =20 `C => Vsat = 17,3 g/m3 Tv = - 18'C => Vsat = 1,06 g/m3 2. Leian, mis on absoluutsed veeaurusisaldused antud temperatuuride ja suhtelise õhuniiskuse juures. RHsees = 55 % => Vin = 0,55 x 17,3 = 9,515g/m3 RHväljas = 80 % => Vout = 0,80 x 1,06 = 0,848 g/m3 3. Arvutan välja niiskusreziimi ja leian, kas veeauru sisalduse () võrdub seinas küllastussisaldusega (Vsat). Rasi =5,4 x 10+9 m2sPa/Kg => 0,0054 * 10! , ! / Rase =2,7 x 10+9 m2sPa/Kg => 0,0027 * 10! , ! / 0,25 !! = -12 = 16,70 109 , 2 / 15 10 0,2 !! = = 1,9 10! , ! / 105 10!!" 0,013 !! = = 0,14 10! , ! /
Läbiviigud tuleks planeerida võimaluse korral survelisest veest kõrgemale. [2] 4.1 Sokli isolatsioon Fassaadide soojustamisega kerkib tihti esile küsimus sokli soojustamisest. Sokli soojustamine on aga tihtipeale seotud hoopis keerulisemate ja kallimate lahendustega kui fassaad. 1 ruutmeetri sokli soojustamine koos õigete ja vajalike töödega võib olla 2-4 korda kulukam, kui fassaad. Seega tasub enne selgeks teha, kas keldriruumides on ikka vaja tagada eluruumidele vajalikku niiskusreziimi ja soojapidavust või mitte. Fassaadile mõjub vihmavesi ja mööda pinda alla jooksev vesi. Soklile mõjub lisaks eelnevatele ka pinnasevesi, pritsvesi, lumevesi lisaks veel mustus ja soolad. Sokli soojustamiseks tuleks valida kindlasti sokli soojustamiseks mõeldud materjalid. Need on vastupidavad mehaanilistele koormustele, püsivad ja vastupidavad vee ja külmumise suhtes. Tähtsamad punktid, mida tuleb sokli soojustamise juures jälgida:
levimine hoone teistele konstruktsioonidele. Ebapiisav ruumide ja konstruktsioonide ventilatsioon Põrandad Üks sagedamaid põhjuseid majavammi eoste idanemiseks soodsate tingimuste loomisel on põranda aluskihtide tuulutuse puudumine. Renoveerimisel avatakse vana põrand, kus laagid on asetatud otse liivale ja taastamisel paigaldatakse sama konstruktsiooniga põrand. Kuna uued puitmaterjalid on seenkahjustustele vastuvõtlikumad ja põrandavahetusega muudetakse niiskusreziimi on suur tõenäosus, et sellise põranda alla sattunud majavammi eosed idanevad. Sageli valatakse puitpõranda alla monoliitbetoonist kiht ja sellele asetatakse laagid. Vaatamata sellele, et laagide ja betooni vahele paigaldatakse hüdroisolatsioon, puudub betooni ja laagide vahel õhu liikumise võimalus ja seega on vähimagi niiskustaseme tõusu korral loodud soodne pinnas majavammi eoste idanemiseks. Kui tuuletõkkeks paigaldatakse laakide alaossa kile, tõrvapapp või muu materjal, mille
sobivama materjal, arvestades kasutuskohta. Soojustus tuleks paigaldada vundamendi sokli osas väliskülgedele nii, et kohakuti põrandaga ei tekiks külmasildasid. Töid tuleks teha õiges järjekorras, vastavalt valitud vundamendi tüübile. Soojustamata vundament on üks suurimaid külmasildasid hoones. Vanade majade puhul aga ei olegi alati soovitav sokli osa soojustada, kuna see võib põhjustada hoopis palju muresid. Kuna võib rikkuda hoone niiskusreziimi. 2.1 EPS Üks enimkasutatav materjal on EPS (Expanded polystyren) valge vahtpolüsterool, paisutatud polüstüreengraanulite liimumise tulemusena tekkiv materjal, milles on 2% polüstüreenplasti ning ülejäänud 98% on puhas õhk, graanulite vahel on õhuruum, mis siis võimaldab niiskusel materjali tungida. Ei sisalda hallitavad ega mädanevaid komponente ega ei ole tervisele kahjulik. Kuid ostes tuleb tähele panna ka seda, et ostaksite ikka vundamendi soojustamiseks mõeldud EPS-i,
Lisaks puidu hävitamisele kahjustab majavamm ka kivimüüri ning isolatsioonimaterjali. Seen roomab mööda põrandaid ning levib teistesse ruumidesse mööda aknaraame, puidust talasid ja poste. Seenenöörid võivad kasvada ka üle kivi- või plekkpinna, kuni leiavad uuesti puitu. Hariliku majavammi eripära seisab selles, et tema seeneniidid suudavad erinevalt teistest seentest transportida vett. Just see võime teebki vammi eriti ohtlikuks. Nii suudab seen ise reguleerida oma niiskusreziimi ja hoida see endale vajalikul tasemel. Tselluloosi lagundades eritab vamm jääkproduktina vett. Nii "väänab" ta isegi suhteliselt kuivast puidust viimsegi niiskuse välja, teeb naabruses oleva kuiva puidu niiskeks ja nakatab ka selle. Liialt märja puidu seen kuivatab, eritades vett suurte tilkadena. Siiski peab niiskusel olema algallikas, et seen saaks arenema hakata. Majavamm sööb kõiki materjale, mis sisaldavad tselluloosi (puit, paber, tapeet jne
omakorda hõlmab metsaraiet, puidu väljavedu ning selle esmast töötlemist. Mets on maastiku osa ja ökosüsteem, mida iseloomustab tihe-kõrge puittaimestik. Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 %). Metsade tähtsus: o Puiduvaru tööstusele ja kütteks o Elupaik loomadele ja taimedele o Hapniku tootja o Puhkekeskkond o Õhu puhastaja, niiskusreziimi ühtlustaja, tuuletakistus Metsatüüp parasvöötme Kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m3/ha), okasmetsad suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks parasvöötme Kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv (5-10 m3/ha), liigiliselt lehtmetsad mitmekesised, puit mööblitööstusele
Atmosfäär 1. Atmosfääri tähtsus Õhku vajavad kõik elus organismid hingamiseks, taimed fotosünteesiks. Inimene suudab õhuta olla vaid minuteid. Atmosfäär reguleerib maakera soojus-ja niiskusreziimi. Kui õhku poleks, oleks ööpäevane temp kõikumine väga suur. Täna atmosfäärile(kasvuhooneefektile) on Maa keskmine temp 15 kraadi, ilma atmosfäärita oleks see -18 kraadi. Atmosfäär transpordib energiat ning ühtlustab temperatuuri Maal. Transpordib õhuniiskust ookeanide kohalt mandrite kohale, tekitades sademeid. Täna atmosfäärile ei jõua maale kogu päiksekiirgus, mis oleks elavatele organismidele kahjuli või isegi surmav
Elupaikadena meeldivad neile ojad mille kallastel kasvab enamuses lehtpuumets. Metsahäiringuid põhjustavad nad sellega, et langetavad lehtpuid, mille oksad on üheks nende peaskuhila (kopratamm) ehitusmaterjaliks ning oma pesakuhilad ehitavad nad ojadele, millega kaasneb veetaseme tõus või põhjavee tõus ümbritseval alal (Nummi ja Kuuluvainen 2013). Kui suur ala kobras oma pesakuhila ehitusega mõjutab sõltub maastikureljeefist (Laas et al. 2011). Aga selline niiskusreziimi muutus häirib puude elutegevust ning pikaajalise niiskuse tõttu võivad puud hukkuda. Kui kopratamm piisavalt ruttu lõhkuda siis veetase väheneb ja see ei pruugi puistule halvasti mõjuda. (Nummi ja Kuuluvainen 2013) Põdrad ja metskitsed kahjustavad puid neid koorides ja süües. Kui puu kahjustusest ei hukku võib haavast puule ligi pääseda mädanikke põhjustavaid seeneeoseid. Põdrad põhjustavad metsadele rohkem kahju kui kitsed. Lehtpuid söövad põdrad aastaringselt,
4. EBAPIISAV RUUMIDE JA KONSTRUKTSIOONIDE VENTILATSIOON Põrandad üks sagedamaid põhjuseid majavammi eoste idanemiseks soodsate tingimuste loomisel on põranda aluskihtide tuulutuse puudumine. Renoveerimisel avatakse vana põrand, kus laagid on asetatud otse liivale ja taastamisel paigaldatakse sama konstruktsiooniga põrand. Kuna uued puitmaterjalid on seenkahjustustele vastuvõtlikumad ja põrandavahetusega muudetakse niiskusreziimi on suur tõenäosus, et sellise põranda alla sattunud majavammi eosed idanevad. Sageli valatakse puitpõranda alla monoliitbetoonist kiht ja sellele asetatakse laagid. Vaatamata sellele, et laagide ja betooni vahele paigaldatakse hüdroisolatsioon, puudub betooni ja laagide vahel õhu liikumise võimalus ja seega on vähimagi niiskustaseme tõusu korral loodud soodne pinnas majavammi eoste idanemiseks. 4
laiuskraadil Siberis. Benquela hoovus on külm hoovus. Merede ja ookeanide pinnalt aurab vesi õhku ja pikka aega ookeanide kohal olevates õhumassides kujuneb mereline kliima, maismaa kohal olevates õhumassides kujuneb mandriline kliima. Mereline kliima on pehmem, mandriline kuivem ja karmim. Eesti asub üleminekupiirkonnas, kus mereline kliima läheb järk-järgult üle mandriliseks. Maa soojus ja niiskusreziim Maa soojus ja niiskusreziimi iseloomustavad õhutemperatuur ja sademete hulk. Maksimum ja miinimumtemperatuuri vahet nimetatakse temperatuuri amplituudiks. Öökülmaks nimetatakse kevadel ja sügisel öösel temperatuuri langust alla 0* Õhutemperatuuri geograafiline jaotus Isotermideks nimetatakse sama temperatuuriga punktide ühendamist joontega. Maastike kujunemisel on olulised 0*C ja 10*c isotermil. Kõige soojema kuu 0*c isoterm märgib lumepiiri ja 10*C isoterm metsapiiri. Õhutemperatuuri ajaline käik
mulla küpsus, - mulla seisund kus absoluutselt kõik näitajad on parimas seisus harimiseks eriveotakistus, - künniviilu lahtilõikamiseks, ümberpööramiseks ja hõõrdumise ületamiseks kuluva jõu suhe mulla ristläbilõikega kandevõime, - max koormus mida muld suudab taluda ilma deformeerumata 8) Mulla struktuursus kujunemine, jaotamine, tähtsus. mulla omadus pudeneda erineva suuruse ja kujuga sõmerateks, 9) Mulla niiskusreziim, muldade jaotamine niiskusreziimi järgi millest sõltub, mida mõjutab. 10) Mullaõhk ja õhureziim, redoksprotsessid millest sõltub, mida mõjutab, omastamine. 11) Mulla soojusomadused ja soojusreziim, külmumine, sulamine millest sõltub, mida mõjutab. 12) Mulla toitereziim, taimetoiteelemendid milleks tähtis, millest sõltub. 13) Arvutusülesanded: erinevate poorsuste leidmine.
tingimused. EBAPIISAV RUUMIDE JA KONSTRUKTSIOONIDE VENTILATSIOON Põrandad üks sagedamaid põhjuseid majavammi eoste idanemiseks soodsate tingimuste loomisel on põranda aluskihtide tuulutuse puudumine. Renoveerimisel avatakse vana põrand, kus laagid on asetatud otse liivale ja taastamisel paigaldatakse sama konstruktsiooniga põrand. Kuna uued puitmaterjalid on seenkahjustustele vastuvõtlikumad ja põrandavahetusega muudetakse niiskusreziimi on suur tõenäosus, et sellise põranda alla sattunud majavammi eosed idanevad. Sageli valatakse puitpõranda alla monoliitbetoonist kiht ja sellele asetatakse laagid. Vaatamata sellele, et laagide ja betooni vahele paigaldatakse hüdroisolatsioon, puudub betooni ja laagide vahel õhu liikumise võimalus ja seega on vähimagi niiskustaseme tõusu korral loodud soodne pinnas majavammi eoste idanemiseks. Kui tuuletõkkeks paigaldatakse laagide alaossa kile, tõrvapapp või muu materjal,
Muldade läbiuhtumine puudub. Sademete veed immutavad läbi ainult mulla ja lähtekivimi ülemise osa. Mullaveel puudub ühendus põhjaveega. Vahel on nn. surnud horisont. Iseloomulik stepiala muldadele. · Aurumise tüüpi veereziim. Aurumine ületab sademete hulga. Põhjavee piir mullapinna lähedal. Kapillaarvööde ulatub mulla pinnani. Iseloomulikud soolakumullad. 38. Mulla niiskusreziimi jaotus. Praktikas kasutatakse mulla niiskusreziimi iseloomustamisel järgmist jaotust: · põuakartlikud, rähksed · parasniisked, · nõrgalt liigniisked(ajutiselt) gleistunud mullad · tugevasti liigniisked, (alaliselt) gleimullaf · ebastabiilsed- kahekihilise loimisega mullad LP mullad 39. Mulla õhk ja õhureziim- Mullaõhu moodustavad atmosfäärist mulda tungivad gaasid ja biokeemiliste
tingimustele. II. Mitteläbiuhtumise tüüpi veereziim. Muldade läbiuhtumine puudub. Sademete veed immutavad läbi ainult mulla ja lähtekivimi ülemise osa. Mullaveel puudub ühendus põhjaveega. Vahel on nn. surnud horisont. Iseloomulik stepiala muldadele. III. Aurumise tüüpi veereziim. Aurumine ületab sademete hulga. Põhjaveed pärit kaugemalt, põhjavee piir mullapinna lähedal. Kapillaarvööde ulatub mulla pinnani. Iseloomulikud soolakumullad. 39. Mulla niiskusreziimi jaotus. Üldisemalt jaotatakse mulda niiskusreziimi alusel: Automorfsed mullad: põukartlikud, parasniisked ja gleistumistunnustega mullad. Poolhüdromorfsed mullad: gleistunud ja gleimullad. Hüdromorfsed mullad: turvastunud ja turvasmullad. Mulla niiskusreziim iseloomustab mingil konkreetsel ajahetkel mulla veega varustatust kvalitatiivsest aspektist lähtudes, sõltuvalt vee liikuvusest ja omastatavusest. Praktikas
väärib austust, sõltumata tema tähtsusest inimese jaoksOma tegevuses peab inimene arvestama sellisele äratundmisele rajaneva moraaliprintsiibiga)·Kultuurilised põhjused(Rekreatsioonivajadus·Esteetilised, kultuurilised vajadused)·Ökosüsteemide säilimine·Majanduslikud põhjusedTähtsus tervishoiuleTähtsus toitumiseleTähtsus tööstusele. Ökosüsteemi teenused·Atmosfääri gaasilise koostise regulatsioon -inimene mõjutab seda ise vähe ja kui, siis halvasti·Atmosfääri niiskusreziimi regulatsioon -looduslikud kooslused puhvertavad ökoloogilisi tsükleid·Veekogude kallaste kindlustamine·Viljakate muldade tekitamine ja säilitamine·Jäätmete ümbertöötamine·Kahjurluse kontroll -putukkahjurid süüakse ära, pestitsiidide mõju tühine·Otsene toidu produktsioon, sellega seotud tolmeldamine·Geneetilise raamatukogu hoidmine, kust võib leida liike, mis inimesele tähtsaks võivad osutuda.Bioloogilise mitmekesisuse majanduslik tähtsus:toitumine·Otsene kasu:
produktiivsust piiravaks teguriks. Taimekasvu seisukohalt on rähkmuldade suur huumuse- ja lämmastikusisaldus soodsamad kui suuremal osal teistel muldadel. Rähkmullad on vastupidava struktuursusega ning tahenevad ja soojenevad enamasti kiiresti. Gleistunud rähkmuldade kasutussobivus sõltub eelkõige kuivendusastmest. Kuivendatud muldade kasutamine sarnaneb parasniiskete muldade kasutamisega, kuivendamata muldade puhul tuleb esmalt reguleerida niiskusreziimi. Kuivendamata gleistunud rähkmullad sobivad hästi heintaimede kasvatamiseks. Rähkmuldade peamine levikuala on Põhja ja Loode-Eesti ning saared. Need mullad on ülekaalus Harju, Lääne ja Saare maakonnas. Rähkmuldade ülekaaluga muldkattele on iseloomulik mullastiku suur kirjusus. 2.3 Mullaprofiil soometsas Kaeve sügavuseks sai 125 cm. Maapinna reljeef kaeve ümbruses on ühtlaselt lauskjas.
kliimaparameetritele vastavaks hoone soojuskadu Tagada hoone õhulekkekindlus Tagada piisav soojusinerts välistemperatuuri ja vabasoojuse muutuste vastuvõtmiseks Oma omadustega tagada vähim võimalik kahjulike ainete absorbeerimine ja eritamine ruumiõhku Oma omadustega tagada vähim võimalik niiskuse absorbeerimine ja eritamine konstruktsioonidesse ja ruumiõhku Oma omadustega tagada piirde soojus-niiskusreziimi veatu toimivus 64 32 Samas võib öelda, et soojustus peab kandma hoones veel teisigi rolle e. KAASFUNKTSIOONE. Need on näiteks: Soojustus kui põhiline või täiendav heliisolatsioon Soojustus kui tarindile tulepüsivuse andev tuleisolatsioon Soojustus kui niiskuse edasikandumist vähendav või vältiv hüdroisolatsioon
mis neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb). Mesosfääris (5085 km) enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. Termosfääris hakkab temperatuur uuesti kasvama. Õhumolekule on sellisele kõrgusele jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Atmosfääri ülesanded, tähtsus: * reguleerib maakera soojus- ja niiskusreziimi * kaitseb Maad meteoriitide ja kahjuliku kiirguse eest * hoiab ülekuumenemise eest päeval ja ülejahtumise eest öösel 3.Ilmaelemendid, nende (õhutemperatuuri, õhurõhu, õhu tiheduse ja niiskusesisalduse) vahelised seosed. Kõrguse kavades alanevad õhurõhk ja temperatuur(keskmiselt 6kraadi),Kõrgemal on õhk kuivem ja hõredam.temperatuuri langedes õhurõhk langeb 4.Vaata Päikese kiirgusspektrit (lühilaineline ja
On iseloomulik Eesti tingimustele. Mitteläbiuhtumise tüüpi veereziim. Muldade läbiuhtumine puudub. Sademete veed immutavad läbi ainult mulla ja lähtekivimi ülemise osa. Mullaveel puudub ühendus põhjaveega. Vahel on nn. surnud horisont. Iseloomulik stepiala muldadele. Aurumise tüüpi veereziim. Aurumine ületab sademete hulga. Põhjaveed pärit kaugemalt, põhjavee piir mullapinna lähedal. Kapillaarvööde ulatub mulla pinnani. 9 Iseloomulikud soolakumullad. 46. Mulla niiskusreziimi jaotus. Mulla niiskusreziim iseloomustab mingil konkreetsel ajahetkel mulla veega varustatust kvalitatiivsest aspektist lähtudes, sõltuvalt vee liikuvusest ja omastatavusest. Praktikas kasutatakse mulla niiskusreziimi iseloomustamisel järgemist jaotust: põuakartlikud; parasniisked; nõrgalt liigniisked (ajutiselt) gleistunud mullad; tugevasti liigniisked (alaliselt) gleimullad; ebastabiilne kahekihilise lõimisega muldadel põhjustatud nn. ülaveest. LP mullad. 47
viibida, sest vesi tõuseb kiiremini kui inimene joosta jõuab. 7 Tiiu Taplas 1.3.3 Mullad Valdavateks mullatüüpideks on riigis leetunud ja soostunud mullad. Leetmullad on mullad, milles on toitained lagundatud ja sademeteveega sügavamale uhutud, iseloomulik okasmetsadele. Soostunud leetmullad on niisketel madalatel luidestunud rannavallidel ning meretasandike kõrgematel kohtadel. Põuakartlikud mullad, mille viljakus on ebasoodsa niiskusreziimi ning toitainete vähesuse tõttu madal eriti kuivadel suvedel. Enamasti kasutatakse neid alasid looduslike rohumaadena või metsa all. 1.3.4 Loodusvarad Loodusvarade poolest on Kanada väga rikas. Seda näitab see, et Kanada hoiab kapitalistlike maade hulgas esimest kohta nii nikli, tsingi, asbesti, kaaliumväetiste kui ka ajalehepaberi tootmises. Tähtsateks ja laialdaselt leiduvateks loodusvaradeks on veel plaatina, titaan, koobalt, väävel, kips,
1-aastased lilled õitsevad külvjärgselt sama aasta suvel ja annavad sügisel seemet. 2-aastased lilled kahe aastase elutsükliga taimed, kus esimesel aastal moodustuvad taime vegetatiivsed organid ja teisel aastal generatiivsed organid. Begoonia (Begonia) -alatiõitsev begoonia (B. cucullata sün. B. semperflorens) Kõige vähenõudlikum varjutaluv suvik. Kasvab hästi päikeselises ja poolvarjulises kohas, eelistab head niiskusreziimi ja toitaineterikast, liivasegust, vett läbilaskvat mulda. Kõik begooniad on väga soojalembelised taimed, seetõttu ei tohi neid enne öökülmade möödumist õue istutada. Kasutatakse peenra- või äärelillena. Olenevalt kompositsioonist sobib alatiõitsev begoonia nii aktsenttaimeks kui ka täitetaimeks või kasvatamiseks pottides-amplites. Joonis 1. alatiõitsev begoonia (B. cucullata sün. B. semperflorens) (http://static1
(Rahvusarhiivi juhised, 2003). Kuna kogu koosneb värvinegatiividest, peaks hoiuruumi temperatuur olema võimalikult madal, ideaalne 3° C, õhuniiskus 35%-40 % juures, igal juhul alla 60%. Kui eraldi hoiuruumi ei ole, kaaluda niiskusvaba termokapi muretsemist (Rahvusarhiivi juhised, 2003). Fotohoidla Optimaalne keskkond fotode hoiustamiseks 2. Filmide keskkonnatingimused Filmide pikaajalisel säilitamisel on eriti tähtis temperatuuri ja niiskusreziimi stabiilsus. Valitud temperatuurist ei ole lubatud kõikumised rohkem kui +- 2° ja suhtelise niiskuse kõikumised +-5% ööpäeva jooksul. Esmalt lagunevad sinise värvained, muutes kujutise pruunikaskollaseks. Seetõttu säilitatakse värvinegatiive 0º C lähedasel temperatuuril. Samal ajal ei tohi lubada temperatuuri järske üleminekuid. Madalal temperatuuril hoitud värvinegatiivid
Mikrokliima Hea mikrokliima on oluline, et tunneksime ennast toas mugavalt nii suvel kui talvel. On arvatud, et loomuliku niiskusreziimiga tervisliku elukeskkonna tagab kõige paremini täispalkmaja. Poorbetoonil on samuti rida omadusi, mis tagavad ruumis samaväärsed elutingimused võrreldes palkmajaga. Tänu poorsele struktuurile on poorbetoon võimeline mingil määral koguma õhus sisalduvat niiskust ja seda hiljem ka loovutama. See võimaldab tagada parema ruumi niiskusreziimi ka talvel intensiivsema kütmise perioodil. Poorbetooni väike soojajuhtivus ja piisav soojuse akumuleerimise võime (soojainerts) tagavad ruumis stabiilse temperatuuri. Seepärast ongi massiivsete poorbetoonseintega majades kuumadel suvepäevadel meeldivalt jahe ja külmal talveööl hubaselt soe. See tuleneb sellest, et poorbetoon eglustab suurte temperatuuri kõikumiste mõju. Alljärgnevalt graafikult on näha, et seina välispinna suure temperatuuri kõikumise juures
Eriti sõltub aluspinna omadustest albeedo. Ka soojuse levik on mitmesuguste aluspindade puhul erinev. Põhilised aluspinna omaduste erinevused on ookeani ja maismaa vahel, nende jaotuse mõju kliimale on ulatuslik ja on põhiline kliimat kujundav tegur. Veel mõjutavad kliimat: aluspinna erinevad liigid nagu lumi- ja jääkate, erinev pinnase koostis, taimkate jm. Taim- ja lumikate on omapärase temperatuuri- ja niiskusreziimiga, see omakorda mõjutab õhu temperatuuri- ja niiskusreziimi. Suurtel taimkatte või lumikattega kaetud pindadel kujuneb kliima, mis omakorda mõjutab naaberalade klimaatilisi tingimusi. Veekogud soojenevad kevadel aeglasemalt kui maapind ja jahtuvad sügisel aeglasemalt kui maapind. Suuremad veekogud mõjutavad oluliselt lähedal olevate mandriosade kliimat - kevadel on külmem ning õhu- ja pinnasetemperatuuri tõus hilineb võrreldes sisemaaga, sügis on pikk ja suhteliselt soe kuni veekogule jää tekkimiseni. NB
läbi ebatihedate akende, uste ja paneeliliiduste jne. Projekteeriva mitmekihilise piirdekonstruktsiooni läbipuhutavustakistus piirde õhutihedus arvutatakse valemiga: R p = R p1 + R p 2 + ... + R pn , kus R p1 ; R p 2 ; R pn - on üksikute kihtide õhutihedus. 104. Millistel põhimõtettel toimub välispiirete projekteerimine? Piirdekonstruktsioonide projekteerimisel ei tule silmas pidada ainult selle soojatehnilist külge, niiskusreziimi ja õhupidavust, vaid tingimata ka majanduslikkust. Ökonoomse piirdekonstruktsiooni saamiseks tuleb arvestada üheaegselt nii ühekordseid kulutusi piirdekonstruktsiooni püstitamiseks kui ka jooksvaid ekspluatatsioonikulutusi.
2 Võib ette tulla olukordi, et soojustamine väljastpoolt on võimatu. Jahedate ja läbipuhutavate betoon- ja kiviseinte täiendav soojustamine seestpoolt võib osutuda aga olukorda halvendavaks, sest soojustuse lisamine seinte sisepinnale muudab oluliselt kogu olemasoleva seina temperatuuri- ja niiskusreziimi. Külmumispiir liigub seina sisepinnale lähemale, seega on sein suuremas osas läbikülmunud ja kondensaadi tekkimine lisasoojustuse ja olemasoleva seina kokkupuutepinnal on paratamatu. Märgudes kaotab soojustusmaterjal, näiteks mineraalvill, soojapidavad omadused ning ruumis hakkavad vohama tervisele kahjulikud mikroobid ja bakterid. Äärmisel vajadusel võib sellist sisepinda täiendavalt soojustada vaht-polüuretaaniga
Oma elutegevuseks vajavad taimed vett suures koguses, millest vaid väike osa (0,2%) läheb orgaanilise aine moodustamiseks ja rakkude normaalse veesisalduse tagamiseks. - Suur osa puude poolt omastatud veest transpireeritakse. Ühe tonni kuivaine moodustamiseks kasutavad puittaimed 170-340 tonni vett (põllumajanduskultuurid 300-900 tonni). Ühe tonni tüvepuidu (kuivaines) moodustamiseks kulub vett 900-1100 tonni. Puude jaotus niiskusreziimi järgi: 1) hügrofüüdid need puuliigid suudavad kasvavad märgadel, liigniisketel kasvukohtadel. Kõige tüüpilisemad hügrofüüdid on Eestis harilik mänd ning sookask. Sellesse rühma kuuluvad veel ka sanglepp, hariliku saare lodumuldade ökotüüp nn. luhasaar ja mitmed pajuliigid (lapi-, tuhkur-, kõrvpaju jt.). Kusjuures sanglepp kasvab küll kõrge, kuid liikuva põhjaveega kasvukohtades (lodud), sellistel aladel
omakorda viib puude juurdekasvu langemiseni. Pikaajalise põua tagajärjel võivad hukkuda ka peened juured ja mükoriisa, see aga võib vähendada puude juurdekasvu ka järgnevatel aastatel. Puistute ja puude juurdekasv väheneb ka niiskuse ülekülluse korral. Liigne vesi mullas tõrjub välja vaba mullahapniku. Hapnikupuuduse tõttu mullas juurte tegevus aeglustub, pikemajalise liigniiskuse tingimustes aga puud hukkuvad. Puude nõudlikkus kasvukoha niiskusreziimi osas on erinev ja olenevalt nõudlikkusest kasvukoha niiskustingimuste suhtes võib puittaimi jaotada: 1) hügrofüüdid –suudavad kasvavad märgadel, liigniisketel kasvukohtadel. Sookask. 2) mesofüüdid - ei talu liigniiskust ega kestvat põuda. Enamus Eesti metsapuid ja -põõsaid. 3) kserofüüdid - kohastunud kasvamiseks põuastel kasvukohtadel. Harilik mänd. Sademete mõju metsale, metsa mõju lumikattele:
On iseloomulik Eesti tingimustele. II. Mitteläbiuhtumise tüüpi veereziim. Muldade läbiuhtumine puudub. Sademete veed immutavad läbi ainult mulla ja lähtekivimi ülemise osa. Mullaveel puudub ühendus põhjaveega. Vahel on nn. surnud horisont. Iseloomulik stepiala muldadele. III. Aurumise tüüpi veereziim. Aurumine ületab sademete hulga. Põhjaveed pärit kaugemalt, põhjavee piir mullapinna lähedal. Kapillaarvööde ulatub mulla pinnani. Iseloomulikud soolakumullad. 47. Mulla niiskusreziimi jaotus Mulla niiskusreziim iseloomustab mingil konkreetsel ajahetkel mulla veega varustatust kvalitatiivsest aspektist lähtudes, sõltuvalt vee liikuvusest ja omastatavusest. Praktikas kasutatakse mulla niiskusreziimi iseloomustamisel järgemist jaotust: 1. põuakartlikud 2. parasniisked 3. nõrgalt liigniisked (ajutiselt) gleistunud mullad 4. tugevasti liigniisked (alaliselt) gleimullad. 5. ebastabiilne kahekihilise lõimisega muldadel põhjustatud nn. ülaveest. LP mullad.
liimimist. Tüüblitega kinnitusel peab olema tagatud õhu ja aurutõkkekihi hermeetilisus. Katusekatte alus Nõuded: Peab andma katusekattele vajaliku toe lumest, tuulest ja liiklusest põhjustatud koormuse talumiseks. Kalle peab vastama katusekatte kaldele Peab olema jäik ja sileda pinnaga Aluskate peab võimaldama katusekatte kinnitamist tuuletõste vastu, samuti katusekatte nihkumise vastu. Aluskihi enda liikumised niiskusreziimi, temperatuuri muutuse vms tagajärjel ei tohi katusekte kahjustuda. Alus ei tohi sisaldada aineid, mis mõjuksid eraldi või koos veega katusekattele. Aluse omadused peavad olema sobivad katusekatte paigaldamise tehnoloogiaga, st alus peab olema tulepüsiv, kuumuskindel. Katusekatte alus: puitalus Kuivad sulundlauad 100mmx>20mm Niiskuskindlad ehitusplaadid Puitaluse puhul on soovitatav katusekalle >1:40 ja laus peab olema tuulutatav mõlemas suunas.
annaabi.ee 
