Harilik karusammal- Niisketes soo- ja arumetsa- - Kuival alal juured sügaval, niiskes pinnalähedane des, rabas ning sooniidul. Tavaliselt lubjavaesel - Levikud piirab valgusnõudlikkus pinnal, mõnikord ka liivastes kohtades. - Okkad kahekaupa koos Sügavroheline värvus. Kahekojaline - Käbi ( väike ümmargune ) Harilik laanik- Palu- ja laanemetsades huumus- Jugapuu rikastel muldadel. Eelistab niiskemat kasvukohta. - Põõsakujuline Harilik palusammal- Palu-, loo- ja nõmmemetsa- - Sammasjuurestik (sügaval) des, harvem laane-, raba- ja soometsas. Kuivem ja - Mullakuse suhtes nõudlik, eelistab valgem kasvukoht happelise ja huumusrikka huumusrikkaid muldi. mullaga. - Hea varjutaluvusega, kasvab ka täisvalguses, Metsakäharik- Enamasti okas- ja segamets, juhul kui pole ennem varjus kasvanud. varjulembene
(Taxus baccata) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ÜLDINE Kasvab peamiselt Lääne-Eestis ja saartel. Kasvab kuni 25m pikkuseks, meil jääb põõsaks. Väärt hekitaimed. Meil takistab tema kasutamist külmaõrnus- ta talub -25 kraadi. KASVUTINGIMUSED Vajab viljakat ja niiskemat mulda. Turvast ei salli. Ei sobi kuiv ja liivane pinnas. Täispäikest kannatab, täisvarjus edeneb. Eelistab kasvada poolvarjulises kohas. Talub teiste suurte puude lähedust. LOODUSES Eesti suurim jugapuu- Click to edit Master text styles Saaremaal Tagamõisa Second level poolsaarel. Third level Fourth level
1. Eesti kliimat kujundavad tegurid: a) Päikesekiirguse hulk, millised alad saavad rohkem, millised vähem päikesekiirgust ja miks? Ekvaatorile lähemal olevad alad saavad rohkem ja suurtematel laius kraadidel olevad alad vähem, sest päike paistab sinna suurema nurga alt ja nendeni jõuab väiksem päiksekiirgus b) Atlandi ookeani mõju kliimale (soe Põhja- Atlandi hoovus, selle mõju, läänetuuled, tsüklonid) Läänetuuled toovad hoovuselt niiskemat ja soojemat õhku. Talved on niiskemad ja pehmemad, suved on niiskemad ja pilvisemad. c) Kliima kohalikud erinevused, mis tulenevad Läänemere mõjust ja pinnamoest Rannikul kevad hilisem ja sügis pikem, tuulisem ja päikselisem; sisemaal on kevad varasem ja sügis lühem, pilvisem ja nõrgemad tuuled d) Kõrgustikel sademeid rohkem ja lumikate paksem. 2. Läänemere keskmine ja suurim sügavus, keskmine soolsus. Keskmine sügavus 55m. Suurim sügavus 459m
Soojusnähtused saunas Saun on ideaalne objekt soojusfüüsika nähtuste selgitamiseks. Saunas esineb mitmeid erinevaid soojusnähtusi. Saun on ehitatud võimalikult hästi suletavaks selleks, et takistada välisõhu juurdevool, sest saunaruum peab olema kuum. Selleks, et sauna kuumaks saada on vaja kütta saunaahju. Leiliruumi ehitamisel tuleb arvestada, et ahi koos kerisega vastaks ruumi mõõtmetele, et esineks võimalikult vähe soojuskadusid ja jääksid ainult need, mis on seotud õhuvoolude liikumise suunamisega ja ventilatsiooniga. Konvektsioon Konvektsioon on nähtus, kus soojusülekanne toimub gaasi või vedelikuvoolude edasikandumisel. Konvektsioon hoiab saunas ühtlast temperatuuri. Kerise kohal õhk soojeneb ja asub ringlema. Mida kuumemaks me tahame sauna kütta, seda rohkem tuleb ahjus puid ära põletama. Puude põlemisel vabane...
1) kaugus ekvaatorist- määrab päikeselt saadava kiirguse hulga, mis soojendab maad. 2) õhuringlus/tuulte suund- madalrõhkkonnad, kõrgrõhkkonnad. 3) mere mõju kliimale- vesi soojeneb ja jahtub aeglasemalt kui maismaa, mere ääres on kevad jahedam ja sügis soojem kui sisemaal. A) kaugus ookeanist: mereline kliima- pehme talv, jahedam suvi, sademeid rohkem; mandriline kliima- külm talv, soe suvi, sademeid vähe. B) hoovused: soe hoovus- toovad rannikualadele soojemat ja niiskemat ilma; külm hoovus- toovad külmemat ja kuivemat ilma. 6) pinnamood- mõjutab õhumasside liikumist (mäestik, tasandik) ASTRONOOMILISED- päikesekiirgus, orbiidi ekstsentrilisus, kosmiline kiirgus Üldine õhuringlus: Kerkiv niiske õhk, sademed. M läänetuulte vöönd Laskudes õhk soojeneb, sademeid ei teki. K K
heitlehistele põõsastele - moodustada ühe äralõigatud oksakese asemele mitu uut. Viimane omadus on jugapuudel tänu sellele,et tal on tüvel ja okstel massiliselt uinuvaid pungi. Ükski teine okaspuu ei võistle temaga uute võrsete tekitamise võimes. Seega on jugapuud väga tänuväärt hekitaimed. Euroopas kasutatakse jugapuid massiliselt pöetavate hekkide rajamisel. Meil takistab tema kasutamist külmaõrnus - ta talub kuni -25 C. Jugapuu vajab viljakat ja niiskemat mulda. Kuival ja liivasel pinnasel ta ei edene. Turvast ta ei salli. Eelistab kasvada poolvarjulises kohas. Täispäikest kannatab, täisvarjus edeneb, kuid see ei ole tema meeliskasvukoht. Talub rahuldavalt teiste suurte puude lähedust. Jugapuud on kahekojalised taimed. Isaspähikud on kollased ja asuvad okaste alusel.Okaspuudele omaste puitunud käbide asemel on jugapuu käbid lihakad, marjalaadsed. Seemet ümb- ritseb oranzhpunane lihakas seemnerüü (arill), mis on mahlane,
Euroopasse jõudis mais 16. sajandil. Harilik sorgo on liik kõrreliste sugukonnast sorgo perekonnast. Harilikku sorgot kasutatakse toiduks ja loomasöödaks. Hiinas, Koreas, Jaapanis kasutatakse teda käsitööesemete valmistamiseks. Teradest toodetakse tange ja jahu, Hiinas on populaarne ka sorgoviin. Loomasöödaks kasutatakse sorgot silo ja haljassöödana. Kõik sorgo liigid pärinevad troopilistelt ja lähistroopilistelt aladelt. Kasvuks vajavad niiskemat, keskmise viljakusega mulda ja eelistavad päikeselist kasvukohta. Hirss on väikeste teristega üheaastaste teraviljade rühm, mis ei moodusta ühtset taksonoomilist gruppi. Kultuurtaimed kasvavad peamiselt kuivemas troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes. Kuigi hirssi kasvatatakse Aasias ja Põhja-Aafrikas eelajaloolistest aegadest, ei teata, kust see täpselt pärineb. Oletatakse, et hirss on pärit Ida- või Kesk-Aasiast, teine seisukoht on, et esimesena kasvatati seda Etioopias
cm. Tugevad püstised varred on harunenud ja paljad. Lehed sõrmjagused kuni kolmetised. Tumelillad, mõnikord peaaegu mustad või valkjad õied on viietised, ülemine kroonleht kumer. Õitseb pikalt: juulist septembrini. Sinine käoking on väga mürgine, juba taime puudutamisest võib tekkida allergiline lööve. • Kasvab hästi ja lausa eelistab poolvarju. Päikse käes kasvades peab muld olema piisavalt niiske. Väga vähenõudlik ja külmakindel. Armastab niiskemat, viljakat mulda. Talle meeldiks, kui see oleks kergelt happeline. ACHILLEA MILLEFOLIUM - HARILIK • Kitsad, mitmel korral jagunenud, RAUDROHI veidi hallikasrohelised lehed ja suured valged liitõisikud. Raudrohi on korvõieline ja seega ei koosne suur liitõisik mitte õitest, vaid korvõisikutest. Iga väike korvõisik sisaldab tavaliselt nelja-viit valget keelõit ja kuni paarikümmet kollakat või määrdunudvalget putkõit. Keelõites on olemas vaid
Fifth level mudla Kuni 50 cm pikad Lühike risoom Talveks katta Varvas-adiantum Adiantum Click to edit Master text styles Risoom peenike Second level 30-70cm kõrguse tiheda Third level Fourth level kogumiku Fifth level Kohevat niiskemat mulda, kuivemal jääb kasv madalamaks Himaalaja adiantum Adiantum venustum 40 cm kõrguste lehtede Click to edit Master text styles laba Second level Väga varjulembeline, ka Third level Fourth level vähene päikesevalgus Fifth level mõjutab kasvu pidurdavalt
kuumus talutav. Kuna õhk on kuiv, on higi aurustumine kiire ja ei jäta jälgi - higipiisakesi. Niiskemas saunas vastupidi uhkeldatakse rohke higistamisega. Ka siin on põhjus muus, keha on jahedam ja liigne veeaur kondenseerub nahal. Üldiselt on niisket ja samas ka kuuma sauna raskem taluda, sest aurumine on aeglasem suurema õhuniiskusega õhus ja nii võib keha üle kuumeneda. Seda aitab vältida ventilatsioon, mis toob sisse kuivemat õhku ja viib välja niiskemat. Ülekuumenemist aitab vältida keha märjaks kastmisega, siis jahtub keha vee aurustumise tõttu. 3 5. Soojuskiirgus Soojuskiirgus on seotud kiirgava keha temperatuuriga ja selle intensiivsus sõltub nii temperatuurist kui ka kiirgava keha värvusest. Küdeva ahju kiirgus on suurim üleskütmise ajal, mil kiirgub ka punast valgust (~600°C)
aluspinna omadused Aluspinna omadused vesi soojeneb ja jahtub aeglasemalt kui maismaa mere ääres on kevad jahedam ja sügis soojem kui sisemaal Kaugus ookeanist: mereline kliima - pehme talv, jahedam suvi, temperatuuri amplituud väiksem, sademeid rohkem mandriline kliima - külm talv, soe suvi, temperatuuri amplituud suur, sademeid vähe Hoovused: soe hoovus - temperatuur on kõrgem ümbritsevast veest, toovad rannikualadele soojemat ja niiskemat ilma külm hoovus - temperatuur madalam ümbritsevast veest, toovad rannikualadele külmemat ja kuivemat ilma Pinnamood: mõjutab õhumasside liikumist (mäestik/tasandik) kõrgustike tuulepealsetel nõlvadel on sademeid palju absoluutse kõrguse kasvades langeb temperatuur (1km= - 6 kraadi langust)
ühendatakse kiviplaatidest teede ja treppidega. Taimed istutatakse müürikivide vahele või terrassimulda. Korrapärane kiviktaimla rajatakse enamasti elamu lähedale, kaugemal aias võiks selle järk-järgult looduspärasemaks ja vabakujulisemaks muuta. Selline kiviktaimla täiendab ja rõhutab maja korrapärast muljet ning on ühtlasi eluruumi jätk. Taimede valik ja paigutus oleneb kiviktaimla suurusest, kasvukoha- ja mullastikunõuetest. Niiskemat pinnast nõudvad taimed istutatakse nõgudesse, kuivemas kohas paremini kasvavad kõrgemale kohale või kivide peale ja vahele, varjulembesed suuremate lillede või põõsaste ja kivide varju või põhjapoolsele nõlvale. Kui kiviktaimla on suur ja avar, siis võib lisaks alpitaimedele istutada kõrgemaid püsililli, kääbuspõõsaid ja okaspuude väikevorme. Väiksemad lilled paigutatakse kivide vahele suuremate laikudena.
60 - 80 cm, mulla suhtes vähenõudlik, õisikuvars kuni Harilik rabarber tatralised külmakindel ja varjutaluv. 1,5 m sügavalt haritud (40 cm) teisel aastal 60 Aed-mustjuur korvõielised huumusrikas maa, neutraalne muld - 125 cm eelistab viljakat ja niiskemat mulda, aedpetersell sarikalised talub poolvarju 60-90 cm päikeseline koht, toiteaineterikas ja Aedseller sarikalised niiskemapoolsem muld 30-70 cm huumusrikas, paraniiske, keskmise raskusega muld. Talub ka Mädarõigas ristõielised poolvarju 50-150 cm
vähem toitev kui taimetükid. Uruavadest pressitakse välja roojakuhilaid. Kõige vägevamate, hariliku vihmaussi ja suure mullaussi kodu on keldrikorrusel. Nende urud küünivad ühe või isegi kahe meetri sügavusele, savi ja räha sisse. Ussid on pikad ja jämedad, peaaegu musta eesotsaga, kuid helehalli lameda sabaga. Tume pigment on sellepärast, et nad käivad vahel maapinnal. Ülal käia on vaja, sest paljas savi ei toida. Roheline mullauss ja piimjas soouss tahavad niiskemat mulda, viimane ka lubjarikkamat. Pisike, kandilise sabaga nelikant-kalduss elab jõe- ja järvekallastel märjas mullas, vahel päris madalas vees, eriti allikates. Kollase-punasevöödilise keha ja teravalt lõhnava kollase kehamahlaga sõnniku-uss elab lautade ligidal sõnnikus, kompostis või mädanevas põhus. Enamik vihmausse jahedust ei pelga. Vihmausside mõnusaim aeg algab sügisvihmadega ja kestab maa lõpliku külmumiseni. Talveks taanduvad nad
3. Mere mõju kliimale: Vesi soojeneb ja jahtub aeglasemalt kui maismaa. Mere ääres on kevad jahedam ja sügis soojem kui sisemaal. Kaugus ookeanist: a) mereline kliima- pehme talv, jahedam suvi, temperatuuri amplituud väiksem, sademeid rohkem b) mandriline kliima- külm talv, soe suvi, temperatuuri amplituud on suur, sademeid vähe 4. Hoovused: Soe hoovus- temperatuur kõrgem ümbritsevast veest; toovad rannikualadele soojemat ja niiskemat ilma. Külm hoovus- temperatuur madalam ümbritsevast veest, toovad rannikualadele külmemat ja kuivemat ilma. 5. Pinnamood Mõjutab õhumasside liikumist (mäestik/tasandik). Kõrgustike tuulapealsetel nõlvadel on sademeid palju (tõusvad õhuvoolud). Absoluutse kõrguse kasvades langeb õhutemperatuur 1km-6*C Eesti kliimat mõjutavad tegurid: õhumasside liikumine, päikesekiirguse hulk, atlandi ookeani mõju, kohalikud iseärasused. 6. Päikesekiirguse jaotumine.
Mäeahelike ja madalike olemasolu PTG Õpetaja: Tarmo Oidekivi Page 0 of 11 Õppeaine: Geograafia Kursus: I Klass: VIII Teema: Kliima mäestiku või kõrgustiku tuulepealsetel nõlvadel sademeid palju (tõusvad õhuvoolud), tuulealusel vähe (laskuvad õhuvoolud) Merehoovused soe hoovus temperatuur kõrgem ümbritsevast veest, toovad rannikualadele soojemat ja niiskemat ilma (tõusvad õhuvoolud) külm hoovus temperatuur madalam ümbritsevast veest, toovad rannikualadele külmemat ja kuivemat ilma (laskuvad õhuvoolud) PTG Õpetaja: Tarmo Oidekivi Page 1 of 11 Õppeaine: Geograafia Kursus: I Klass: VIII Teema: Kliima Igilumi ja jää Igilumi- ja jää hoiavad kliimat jahedana. Samas aga sulades todavad need näiteks jõgesid 2
Mida pitsilisemate lehtedega taim, seda õrnem ja kapriissem. Umbes 30 erinevat liiki. Valgus Poolvarjuline või valge. Ei taha otsest päikest. Eriti märtsist septembrini. Temperatuur Õhurikas 18-20 kraadine keskkond. Talvel ei tohi temperatuur alla 15 kraadi. Ei taha tuuletõmbust ja vajab õhku. Niiskus Soovib niiskemat keskkonda. Ei talu radiaatori vahetut lähedust. Vesi Kasvuperioodil tihe kastmine. Puhkeperioodil kord nädalas. Mitte kasta külma ja kareda veega. Kui õhk kuiv siis piserdada sooja veega. Väetis Väetada üle kahe-kolme nädala. Talvel kord kuus poole lahjema lahusega. Kastmisvett võib igakordelt hapendada sidrunhappega.
kõrgrõhkkond kuiv, suvel palav, talvel väga külm 4)Soojade, külmade hoovuste mõju. (mere mõju) Vesi soojeneb ja jahtub aeglasemalt kui maismaa! Mere ääres on kevad jahedam ja sügis soojem kui sisemaal. mereline kliima pehme talv, jahedam suvi, temperatuuri amplituud väiksem, sademeid rohkem mandriline kliima külm talv ,soe suvi, temperatuuri amplituud suur, sademeid vähe soe hoovus temperatuur kõrgem ümbritsevast veest, toovad rannikualadele soojemat ja niiskemat ilma külm hoovus temperatuur madalam ümbritsevast veest, toovad rannikualadele külmemat ja kuivemat ilma HOOVUSED suure hulga ookeanivee püsiv liikumine kindlas suunas! 5)Pinnamood (kõrgus merepinnast; paiknemine mäestike, tasandike suhtes) mõjutab õhumasside (tuulte) liikumist ( mäestik/ tasandik ) Mäestiku või kõrgustiku tuulepealsetel nõlvadel sademeid palju (tõusvad õhuvoolud), tuulealusel vähe (laskuvad õhuvoolud)
vähem tundlikud. Lahti kedriklestast niisma lihtsalt ei saa, koduaias on ilmselt kõige mõistlikum taimed üles kaevata ja põletada. Uued taimed istutada vanast kohast võimalikult kaugele. Abi saab sellestki, kui vanad lehed kohe pärast saagi koristust maha niita, kokku korjata ja põletada. Taimi pritsida esimeste uute lehtede ilmumisel Vertimeciga (kaks korda nädalase vahega). Sobivad ka Mavrik ja NeemAzal. Erinevalt kedriklestast tahab maasikalest just niiskemat keskkonda ning kahjustuse korral on noored lehed kahvatud ja krimpsus, tugeva kahjustuse korral hävinevad need juba enne täielikku väljaarenemist. Tõrje on sama, mis kedriklestal. Profülaktikaks võib maasikataimede vahel kasvatada ka küüslauku, kuid haigeid taimi see enam ei päästa. Maasika lehepõletikud Punalaiksuse, laikpõletiku või mõlema suhtes vastuvõtlikud sordid on `Senga Sengana', `Polka', `Festivalnaja' ja eriti `Korona'. Kui lehepõletike arenguks on tingimused
Lehed on ümarsüdajad ja hõlmised. Õied on väikesed, värvilt valged, lillad või roosad ning paiknevad lehekaenaldes. Õiekroon liitlehine ja kahehuuleline. Alumine huul kumer ja suleb neelu, kroonputk kõvera kannusega. Viljaks on kerajas kupar. [10, 11] Müürililled on vähenõudlikud, kasvavad nii päikesepaistel kui ka varjus. Eelistavad niiskemat kergemat kivist mulda, varjus kasvavad ka kuivemal mullal. [11] Müürilillesid paljundatakse seemnetega või võsundeid jagades. Müürililled levivad ka isekülviteel ja võsundite abil. Seemneid võib külvata otse kasvukohale kivide vahele. [1] 1.2.3. Perekond pärdiklill (Mimulus) Lille ladinakeelne nimi "mime" tähendab tõlkes narri või klouni ja samuti ahvi. See tuleneb lille värvuse ja kuju pärast. Pärdiklill on üldnimetus väga mitmekesise vormi ja õitega taimedele.
Samuti tuleks istanduse rajamisel silmas pidada hilisemaid kulutusi istanduse likvideerimisele, näiteks hall lepp levib ka juurevõsude abil. Seni on Eesti tehtud uurimistöö näidanud, et kõige kõrgema produktsiooniga selle grupi energiakultuuridest on spetsiaalselt sel otstarbel selekteeritud vitspaju ja laialehise paju sordid. Senini on Eestis sellealaseid katseid tehtud Rootsis läbi viidud selektsioonikatsete tulemusena valitud pajukloonidega. Samas vajab paju kasvuks keskmiselt niiskemat pinnast ning võib olla ohustatud kobraste, jäneste ning põtrade poolt. Kõikide nimetatud grupi taimede biomass sobib eelkõige põletamiseks, kuigi on võimalik ka bioetanooli tootmine tselluloosipõhiselt. Pajuistanduste reaalselt tootmistingimustes saavutatav produktsioonitase ulatub 10-12 tonni kuivaineni hektarile aastas, mis vastab ligikaudselt 25-30 tihumeetrile metsapuidu juurdekasvule (3)
Umbes 4000 aasta vanused kaeraterad on leitud Egiptusest, kuid kaera täpne kultiveerimise algus pole teada. Tõenäoliselt alustati kaera kultiveerimist Kesk-Euroopas pronksiajal, umbes 3500 aastat tagasi. Kaera kasvatamine Kliimatingimused Kaera kasvatatakse tänapäeval peaaegu kõikjal parasvöötmelises ja subtroopilises kliimas. Kaer suudab taluda erinevat õhutemperatuuri ning -niiskust, sõltuvalt konkreetsest sordist, kuid üldjuhul eelistab jahedamat ja niiskemat kliimat, mistõttu on kaer tähtis toiduaine aladel, kus suved on jahedad ja vihmased. Taim ei talu vilja valmimisel eriti hästi kõrgeid õhutemperatuure ning seetõttu kasvatatakse kaera peamiselt 3565°N põhja- ja 20 46°S lõunalaiusel. Kaera on õnnestunud edukalt kasvatada isegi Islandil. Kaera võib külvata nii sügisel kui ka kevadel, vili koristatakse siis vastavalt suvel või varasügisel. Eestis on soovitatav kevadkülv, sest talved on meil liiga külmad. Maailmas
veepinnalt aga suur, on veekogu temperatuur suhteliselt madalam. Kaugus, kuhu veekogu mõju veel ulatub, sõltub veekogu suurusest ja sügavusest, samuti ilmast jt. teguritest. Eksisteerib õhu tsirkultsioon veekogu ja selle kõrval oleva maismaa vahel, kuna veekogu on päeval külmem, öösel soojem. Seda iseloomustavad briisid, mis arenevad hästi välja suurte veekogude madalal rannikul paarisajast meetrist kuni 5 km kauguseni. Briisid toovad päeval veekogult maismaale jahedamat ja niiskemat õhku. Selle tagajärjel areneb ranniku lähedal välja inversioon, mis takistab konvektsiooni ja vähendab pilvituse tekkimise võimalust ning sademeid ranniku piirkonnas. Öine briis maismaalt veele suurendab selgel vaiksel ööl turbulentsust. Sel põhjusel on rannikul temperatuuri langus öösel väiksem ja öökülmi harvem. 34.Kliima muutumise ja kõikumised. Ühegi kliimanäitaja muutumise tendents ei saa olla lõpmatult ühesuunaline. Kuigi pikemad
VARS püstine, juba aluselt harunev vars LEHT sulgjas, üldkujult kolmnurksete liitlehtedega. ÕIS - väikeste valgete sarikaliste õitega rohttaim SEEMNED - piklikud Ajalugu Haraputke algkodumaa on Aasia lääneosas ja Kaukaasias. Üsna ammu vallutas ta Vahemeremaad ja levis sealt juba keskajal põhja poole. Aromaatselt vürtsikate lehtede kõrval on teda juba kaua armastatud ka verdpuhastava toime tõttu. Kasvatamine - Mulla suhtes vähenõudlik, kuid eelistab niiskemat mulda. Põuasel ajal hakkab varakult õitsema ega ole nii aromaatne. Kasvab hästi poolvarjus. Põuaperioodil hakkab vara õitsema, mis kahjustab maitset. Kevadel võib kasvatada potitaimena aknalaual. Paljundamine Paljundatakse seemnetega. Külvata on soovitatav korduvalt, varakevadel aprillist alates kuni suve lõpuni. Külvid tehakse avamaale niiskesse mulda ca 1cm sügavusele. Otstarbekas on külvata mõne aeglase kasvuga juurvilja vahele. Kui lasta mõni taim õitsema,
Külmakindel, mullastiku suhtes üsna vähenõudlik; linnatingimusi talub hästi. Valgusenõudlik kuni poolvarju taluv; külmakindel. Poolvarju taluv; täiesti külmakindel. Külmakindel, poolvarju taluv, hekid! Linnatingimusi taluv, tahab niiskemat mulda; Verev kontpuu; Siberi Mõnede viljad on söödavad. kontpuu Harilik lodjapuu, Villane lodjapuu; Kanada lodjapuu Harilik kuslapuu; Sinine kuslapuu; Tataru kuslapuu; Harilik kikkapuu; On nõudlikud mulla viljakuse suhtes, Naastune kikkapuu; kasvavad linnades hästi. Harilik kukerpuu; Valguslembene, ei talu kärpimist, meetaim. Thunbergi kukerpuu;
rakk veest tühjaks. Sellistnähtust nim osmoosiks. 21) 22)Keskkonnamuutusi uurides tuleb arvestada nende erinevate tingimuste koosmõju e. süngeismi. Erinevad liigid taluvad füüsikalisi ja keemilisi keskkonna muutis erinevalt. Tihti on mõtekas selgitada katseliseltm talusvus ja optimaalala. Iga liigi jaoks on tingimused, kus nad end hästi tunnevad erinevad. Nt mõned taimeliigid eelistavad kuivemat aga teised seevastu niiskemat kliimat.(joonis.vihikus ja ka konspektis). Piirkonda maksimumist miinimumini nim. Organismi taluvuspiiriks. Organismi jaoks kõige paremad elutingimused on vahepealses alas ehk optimaalalas. 23)Liebigi miinimumi reegel-seaduspärasus, mille kohaselt taime kasvu piirab eelkõige see toitumiseks vajalik element(ressurss), mille konsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrreldes väikseim (miinimumis). Shelfordi seadus-seaduspärasus, mille kohaselt liigi eluvõimalusi piirab tema ökoamplituut
südaja või tömpja alusega, lühidalt teravneva tipuga, jämesaagja servaga. Pealt rohelised, alt heledamad hallikad. ÕIED, VILJAD Õied on väikesed, lõhnavad, kollakasvalged, läbimõõduga 10–14 mm. Õitseb 1-2 nädalat hiljem kui harilik pärn. Viljaks on pähklike pikal rootsul, kerajas või piklik, läbimõõduga 8-10mm. KASVU- Mullastiku suhtes nõudlik. Vajab viljakat ja veidi niiskemat, vett läbilaskvat pinnast. TINGIMUSED KASUTAMINE Väga hea meetaim. Talub saastunud õhku, seetõttu levinud ka haljastuses. Väga efektne oma suurte lehtedega. Ameerika pärn Tilia americana Areaal Ameerika pärn Tilia americana Ameerika pärn Tilia americana Ameerika pärn Tilia americana Sootamm Quercus palustris AREAAL Kesk ja Ida-Ameerika SUURUS 20-30m VÕRA Munajas või laiümar.
PUISHORTENSIA Lühitutvustus Puishortensia (Hydrangea arborescens) (joonis 15) on dekoratiivne, laiuv kuni 1,5-3 meetrine põõsas. Lehed on pealt rohelised ja alt veidi sinakad, nõrgalt karvased. Lõhnatud õied koondunud suurtesse(kuni 25cm) kerajatesse rohekasvalgetesse õisikutesse. Õitseb juuli lõpust augustini. Õisikud jäävad põõsale kuni talveni. Kasvab hästi kaitstud, päikselise ja poolvarjulises kasvukohas, on küllaltki külmakindel, eelistab viljakat, niiskemat mulda. Puishortensia ei talu lubjarikast pinnast, küll aga hästi saastunud õhku. Paljuneb hästi vegetatiivselt. Vastupidav ja vähe hoolt nõudev taim sobib hästi nii väiksematesse aedadesse kui ka taluaedadesse (Tihemetsa). Joonis 15. Puishortensia Annabell (Hydrangea arborescens Annabell) (http://www.helga.ee/img/taimegalerii.php?nr=9) 45 Hooldamine
Hydrangea arborescens) on dekoratiivne, laiuv 1,5-3 meetrine põõsas. Lehed on pealt rohelised ja alt veidi sinakad ning nõrgalt karvased (Juhani puukool). Lõhnatud õied on koondunud suurtesse (kuni 25cm) kerajatesse rohekasvalgetesse õisikutesse. Puishortensia õitseb juuli lõpust kuni augustini. Õisikud jäävad põõsale kuni talveni (maaleht). Kasvab hästikaitstud, päikselise ja poolvarjulises kasvukohas ning on küllaltki külmakindel ja eelistab viljakat ning niiskemat mulda. Puishortensia ei talu lubjarikast pinnast, küll aga hästi saastunud õhku. Paljuneb hästi vegetatiivselt. Vastupidav ja vähe hooltnõudev taim sobib hästi nii väiksematesse aedadesse kui ka taluaedadesse (Vääna puukool). 21.2 Kasvutingimused Hortensiad vajavad õitsemiseks päikseküllast kohta, aga kasvavad edukalt ka poolvarjus. Poolvarjulises kasvukohas õitseb rikkalikumalt kui täispäikese all. Täisvarjus õitseb ka, aga õisikud
lausa päikese käes, see pole talle vastumeelt, kui elukeskond just elu jooksul väga palju ei muutu. Jugapuu levikut piirab talvekülm. Paljuneb peamiselt seemnetega. Sügiseti kaunistavad jugapuud punased käbid, mille sees olev seeme on mürgine. Lisaks on mürgised ka puu võrsed, okkad ja koor. Jugamaa puit on pruunikaspunane, hästi töödeldav ning mädanemisele väga vastupidav. Seetõttu on ta eelkõige puidukunstnike meelismaterjal. Hooldus Jugapuu vajab viljakat ja niiskemat mulda. Kuival ja liivasel pinnasel ta ei edene. Turvast ta ei salli. Eelistab kasvada poolvarjulises kohas. Täispäikest kannatab, täisvarjus edeneb, kuid see ei ole tema meeliskasvukoht. Talub rahuldavalt teiste suurte puude lähedust. Kui olete teda juba kord pügama hakanud, siis tuleb seda teha igal aastal. ELUPUU (Thuja) Joonis 10. Elupuu. http://www.hortes.ee/static/artiklid/sisu_457.jpg Iseloomustus
enam-vähem samu kasvutingimusi, nagu ka mänd. Sel juhul mõjub tulemus ka visuaalselt loomulikuna. Mõistagi võib koos kasutada mitmeid männiliike ning mände koos teiste madalakasvuliste okaspuudega, eelkõige kadakatega. Vanades parkides esineb aktsenttaimedena sageli ka seedermände. Seedermännid (P.cembra, P.koraiensis) sobivad ka linnadesse, eriti puhke- ja elurajoonidesse, parkmetsadesse jm. Seedermännid vajavad mõnevõrra viljakamat ja niiskemat mulda kui harilikud ja mägimännid, kuid rasketel savidel kasvavad siiski halvasti. Katsetatud on ka valge männiga (Pinus strobus), mis on väga kiirekasvuline ja dekoratiivne, kuid nakatub pea kõikjal umbes 15-aasta vanuses valge männi koorepõletikku (Peridermium strobi), mille vaheperemeestaimeks on sõstrad ja karusmarjad. Põletik avaldub tugeva vaigujooksuna tüvel, millele järgneb okaste kuivamine. See ongi põhjus, miks valget mändi esineb nii vähe,
puudu tehnikast ja ilmaennustuse täpsusest -hein peab kuivama võim. kiiresti (kaod väiksemad hingamine, mikroorg.) -I korda kaarutada võrdlemisi kohe ajada paks kaar laiali; kaarutada ka pea- le vihma, kaarutamise tihedus oleneb ka taimedest kas lehed pudenevad -vaalutada võiks -30% niiskuse juures - vars sitke, lehed kahisevad -kuiv hein rohekas, kahiseb, kõrresõlmed tumedad, kõrs murdub -soola lisamine võimaldab säilitada 2-3% niiskemat heina (1t / 5-10 kg) Silo -taimse materjali säilitamine õhuvabas happelises keskkonnas -oluline on viia rohumass anaeroobsesse keskkonda, kus pH on 4,0-4,5 (kõrgema pH korral võihappebakt. hakkavad lõhustama piimhappebaktereid) -on järgm. võimalused kahjulike mikroorganismide tegevuse pidurdamiseks. -närvutamisega tõsta rohu kuivainesisaldust (st. osmootset rõhku) närvutatud rohul bakterid tegutseda ei saa (kõige vastupidavamad on piimhappebakterid)
ääres on kevad jahedam ja sügis soojem kui sisemaal. o mereline kliima pehme talv jahedam suvi, temperatuuri amplituud väiksem, sademeid rohkem o mandriline kliima külm talv soe suvi, temperatuuri amplituud suur, sademeid vähe Hoovused suure hulga ookeanivee püsiv liikumine kindlas suunas. o soe hoovus temperatuur kõrgem ümbritsevast veest, toovad rannikualadele soojemat ja niiskemat ilma (tõusvad õhuvoolud) o külm hoovus temperatuur madalam ümbritsevast veest, toovad rannikualadele külmemat ja kuivemat ilma (laskuvad õhuvoolud) Pinnamood: o mõjutab õhumasside (tuulte) liikumist (mäestik/tasandik) o mäestiku või kõrgustiku tuulepealsetel nõlvadel sademeid palju (tõusvad õhuvoolud), tuulealusel vähe (laskuvad õhuvoolud) o absoluutse kõrguse kasvades langeb temperatuur 1 km - 6°C
alusrinde põõsana. 16. Perekond elupuu Lehed soomusjad, emas- ja isasõisikud võrsete tipus. Käbid väikesed, ovaalsed. Igihaljad, ühekojalised puud ja põõsad. 6 liiki (harilik, hiigelelupuu). Levinud Ida- Aasias ja Põhja-Ameerikas. Kasutatakse ehituspuiduks, mööblivalmistamiseks, paadiehituses. Haljastuses, ka hekina. 17. Harilik elupuu ja hiigelelupuu Harilik elupuu: Thuja occidentalis Pärit Põhja-Ameerika idaosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 15-20m. Eelistab niiskemat mulda. Talub varju, äärmustemperatuure, kärpimist ning gaase ja tahma. Okkad soomusekujulised, rohelised, keskel õlinääre. Emas- ja isasõisikud piklikud, rohekaskollased. Käbid ovaalsed, 1cm, soomustega. Puit helepruunikas, kerge, pehme, rabe, hästi töödeldav. Vaigukanalid puuduvad. Puitu kasutatakse postide, vaiade, paatide valmistamiseks. Levinud haljastuses, hekid. Hiigelelupuu: Thuja plicata Pärit Põhja-Ameerika lääneosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 50-60m
Elupuuekki pöetakse tavaliselt üks kord aastas augustikuus. Üle kolmandiku ei ole soovitatav aasta kasvudest tagasi lõigata (Calmia OÜ) Hooldus isekülvil või levimisel Elupuud paljunevad nii seemnest kui ka vegetatiivselt pistikutena. Kui taimekasvatajat häirivad elupuu isekülvil tekkinud uued taimed on soovitav need lihtsalt välja juurida. Elujõulisuse suurendamine Harilik elupuu pole mulla suhtes nõudlik, kuid eelistab niiskemat mulda. Seega kuivad ja liivased mullad neile ei sobi, sest elupuu on põuatundlik (L. Aavik 2010). Väetamine on soovitatav kevadel. Elupuid tuleb kasta rohke veega vähemalt kord nädalas põuasel ajal, et nad oma elujõulist välimust ei kaotaks ja kollaseks ei tõmbuks. Elupuu alla võib lisada multsi, et puudealune umbrohust vaba hoida. Talvel-varakevadel on kõige olulisem elupuid kaitsta päikese eest. Selle vältimiseks tuleb
jääkaart. Suurt abi laineprognooside paarikümne kilomeetrise läbimõõduga täpsel ilmaandmete (nt. temperatuur, Briisid toovad päeval veekogult maismaale koostamisel ning jääkaardi joonistamisel madalama õhurõhuga alasid. niiskus, tuule kiirus) ülemaailmsel jahedamat ja niiskemat õhku. Selle tagajärjel annavad satelliidi pildid. Meteoroloogias nimetatakse kogumisel. See võimaldabki määrata, kuidas areneb ranniku lähedal välja inversioon, mis Lainetuse prognoosid: Veekogudes madalrõhualadeks sageli tsükloneid, atmosfäär areneb tulevikus ning tagab takistab konvektsiooni ja vähendab pilvituse
Viljad: munajad kuni elliptilised, tömbitipulised, kuni 1,5 cm pikad, valminult sinakasmustad, kaetud vahakirmega, söödavad, 1000 seemne mass kuni 50 gr, IX-X. Meil on haljastuses liik seni tagasihoidlikku kasutamist leidnud, kuigi oma külmakindluse ja sügisese punaka lehestiku tõttu vääriks seda rohkem. Üks suurem viltune puukujuline eksemplar on kasvamas Lääne-Virumaal Palmse lossi taga pargis. Vajab niiskemat ja poolvarjulist kasvukohta. Sort: 'Pink Beauty' 36. Perekond kikkapuu ja harilik kikkapuu Perekond kikkapuu (Euonymus L.) [evónümus] Kreeka keeles eu = hea ja onoma = nimi. See kreekakeelne Theofrastoselt pärit nimi tähendab "heanimeline, heakõlaline". Vana taimeperekond, millised olid juba tertsiaaris kasvamas Euroopas, Gröönimaal, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Perekonda kuuluvad püstised suve- või igihaljaste, vastakute, väga harva
roodude nurkades karvased. 37 Õied: valged, kuni 3 cm läbimõõdus, koondunud 5-7 õielistesse kobaratesse, lõhnavad tugevasti, VI. Viljad: valminult pruunikad 0,5....1 cm suurused silmapaistmatud kuprad, sisaldavad rohkelt seemneid. Viljad püsivad põõsastel ka talvel. Harilikule ebajasmiinile sobivad igasugused kasvukohad, ka kuivad, kuid eelistab siiski veidi niiskemat kasvupaika. Istutatakse nii üksikpõõsastena kui gruppidena. Rohkeks õitsemiseks vajavad aeg-ajalt pärast õitsemist üsna tugevat tagasilõikust. Linnatingimusi talub hästi, ei talu aga hästi tuulist kasvukohta. Mage sõstar (Ribes alpinum L.) [alpìnum] Tegemist on Eestis kasvava 1-2 m kõrguse, peente ja rohkelt hargnevate võrsetega põõsaga, mille koguareaal hõlmab Kesk- ja Lõuna-Euroopa kuni Põhja-
Eestis kasvavad looduslikult 3 liiki: mage-, karvane ja must sõstar. Perekonda kuuluvad heitlehised, vahelduvate sõrmroodsete lehtedega põõsad. Osadel liikidel ogad. Õied on pikkades rippuvates kobarates, vili lihakas paljuseemneline mari. Philadelphus coronarius - Lõuna-Euroopa. Vähenõudliku, külmakindla ilutaimena on harilik ebajasmiin Eestis laialt levinud. Harilikule ebajasmiinile sobivad igasugused kasvukohad, ka kuivad, kuid eelistab siiski veidi niiskemat kasvupaika. Istutatakse nii üksikpõõsastena kui gruppidena. Linnatingimusi talub hästi, ei talu aga hästi tuulist kasvukohta. Kõrgus alla 2 m. · Lehed on munajad või (lai)elliptilised, jämesaagja servaga, allküljel roodude nurkades (või ka roodudel) karvad, mujalt paljad, (4) 5...10 cm pikad ja 2...5 cm laiad. 24. Harilik vaher (Acer platanoides) ja mägivaher (Acer pseudoplatanus) Acer platanoides - Looduslikult levinud Kesk- ja Põhja-Euroopa, Kaukaasia, Väike-Aasia.
tuharuumi. Restil asetleidvad protsessid jagunevad kaheks: endotermilisteks e soojust neelavateks (kuivamine ja pürolüüs) ning eksotermilisteks e soojust andvateks (põlemine). Kuna põlemistsooni kütuseosakeste ja kuivamistsooni osakeste vahel puudub otsene kontakt, saab kuivamistsoon ja pürolüüsi tsooni ülemine osa (alguseosa) vajaliku soojuse põhiliselt leegi ja kuumade koldepindade kiirguse teel. Mida niiskemat kütust põletatakse, seda enam soojust vajatakse kütuse kuivatamiseks ja süttimistemperatuurini kuumutamiseks. Seega niiske kütuse põletamiseks ettenähtud koldes küttepinnad (st jahutatavad pinnad) puuduvad või on nende osatähtsus väike. Kuumade keraamiliste koldeseinte püsivalt kõrge temperatuur on vajalik selleks, et kuivamistsoon jääks soovitud piiridesse resti ülemisse otsa ning et kütus õigeaegselt süttiks. 47(113)
võimalik rajada ka väetisedosaatoriga kastmissüsteem, võivad pinnase hüdroloogilised omadused varieeruda laiemates piirides. Esinduslikumad püsikualad tulekski tingimata rajada koos kastmissüsteemiga. 6.1.7. Hapulembeste taimede kasvupinnas Nii nagu puittaimi, võib ka hapulembeseid taimi liigitada nõudlikeks ja vähenõudlikeks. Valdav osa hapulembestest taimedest kuulubki puittaimede hulka. Suhteliselt nõudlike, huumusrikast ja niiskemat kasvukohta vajavate hapulembeste taimede hulka kuuluvad näiteks hortensiad. Keskmiselt nõudlike taimede hulka kuulub näiteks enamik rododendroniliike, vähenõudlikud on kanarbikud, eerikad, põõsasmustikad jt. Hapulembestele taimedele sobivaks pH arvväärtuseks on 5 … 5,5. Hapulembesed taimed ammutavad toitaineid enamasti ühenditena, mille üldnimetuseks on kelaadid. Kui pH väärtus on kõrgem, ei lahustu kelaadid, mistõttu taimed ei saa pinnases olevaid toitaineid
Õitseb juulist septembrini. Viljad 5mm pikad, tihedalt karvased. Kasutamine: hea meetaim, on kasutatud rahvameditsiinis. LILLAKAS Nimi: Rubus saxatilis, rubus oli muraka nimetus vanaroomlastel ja tuleneb nähtavasti sõnast ruber punane. Saxatilis kaljudel kasvav. Sugukond roosõielised. Kasvukoht: lillakas on harilik metsataim mitmetes metsatüüpides - kuusemetsades, kuuse-segametsades, lodumetsades; eelistab niiskemat, mitte väga lubjavaest pinnast. Lillakas on 10-30 cm kõrgune maapealsete roomavate võsunditega püsik, viljuvad varred on püstised, sageli väikeste ogadega. Lehed pika rootsuga, kolmetised, lehekesed kahelisaagja servaga ja veidi karvased, keskmine leheke rombjas. Õied väikesed, valged, 3-10 kaupa sarikjais või kobarjas õisikus. Õitseb juunist augustini. Viljad valmivad alates juulist, marjad (koguviljad) on hele-punased, suhteliselt suure luuseemnega,
annaabi.ee 
