EESTI TEEL ISESEISVUSELE XX SAJANDI ESIMESED AASTAD Kiirenes majanduslik ja poliitiline moderniseerumine. Venestamise surve nõrgenes, uus rahvusluse tõus. Palju uusi seltse rahvuskultuuri edendamiseks. Majandusühistud pakkusid võimalusi majanduselus osalemiseks. Eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ning sotsialism. Tartu liberaalid Postimees (1896), toimetajaks juristiharidusega Jaan Tõnisson. Rahvusmeelsed haritlased (Villem Reiman, Oskar Kallas, Peeter Põld, Karl August Hindley). Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine. Astuti jõuliselt välja venestamise ja saksastamise vastu. Rünnati baltisaksa ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kadakasakslust. Kõneleti avalikes paikades ja eesti keeles, esikohal olid rahvusaated. Vajalikuks peeti eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega, maa- ja haridusreforme.
Ajaloo kontrolltööks kordamine Esimene maailmasõda Ühiskondliku arengu katkestas senise ajaloo suurim relvastatud konflikt Esimene maailmasõda (1914-1918). Eestlaste suhtumine sõtta oli erinev ühelt poolt ei tuntud erilist vajadust minna sõtta olles Venemaa poolel, kardeti sovanismi tõusu ning uut venestamislainet. Teisalt aga sooviti siiski Saksamaa kui ajaloolise vaenlase lüüasaamist ning oldi valmis sellele igati kaasa aitama. Otsene sõjategevus Eesti aladel oli väike kuni 1917. aastani. 1915. aastal hõivasid saksa väed Poola, Leedu ja Kuramaa, lahingud käisid Riia lähistel. Sellest tulenevalt suurendati Eestis
Ajaloo kontrolltööks kordamine (lk 16-44) Esimene maailmasõda Ühiskondliku arengu katkestas senise ajaloo suurim relvastatud konflikt – Esimene maailmasõda (1914-1918). Eestlaste suhtumine sõtta oli erinev – ühelt poolt ei tuntud erilist vajadust minna sõtta olles Venemaa poolel, kardeti šovanismi tõusu ning uut venestamislainet. Teisalt aga sooviti siiski Saksamaa kui ajaloolise vaenlase lüüasaamist ning oldi valmis sellele igati kaasa aitama. Otsene sõjategevus Eesti aladel oli väike kuni 1917. aastani. 1915. aastal hõivasid
Eesti iseseisvumine. esimene maailmasõda Toimus 1914-1918. Otsene sõjategevus puudutas Eestit kuni 1917.a vähe. Paratamatu oli mobilisatsioon, millega võeti 100 00 eestlast armeesse. Halvenes tooraine saamine, kvaliteet halvenes, tööjõu defitsiit. MS tõi kaasa ka midagi positiivset rahvusliku liikumise elavnemise. Noorte radikaalide üks karismaatilisemaid juhte advokaat Jüri Vilms, kes nõudis autonoomiat. veebruarirevolutsioon Majandust nõrgestas inflatsioon, kütte, toidu, tarbekaupade puudus
.................................. 7 28. Iseseisvumine................................................................................................... 8 Venemaast lahkulöömine.................................................................................... 8 Iseseisvuse väljakuuutamine............................................................................... 9 Saksa okupatsioon............................................................................................. 11 29. Vabadussõda.................................................................................................. 12 Sõja algus.......................................................................................................... 12 Murrang............................................................................................................. 13 Landeswehr'i sõda............................................................................................. 14 Kurss rahule.......................
20sajandi algul kiirenes ühiskonna majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Venestamissurve nõrgenemine tõi kaasa rahvusluse uue tõusu ning rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkis palju uusi seltse: karskus-, spordi- ja pritsimeeste seltsid aitasid kaasa rahvuskultuuri edenemisele, mitmesugused majandusühingud pakkusid võimalust majanduselus osalemiseks. Rahvusliku liikumise levikuga suurenes eristunud poliitilised voolud ja poliitilised erimeelsused.1896. Jaan Tõnisson asutas Postimehe. Postimees tõstis esile eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astuti välja venestamise ja saksastamise vastu. Postimees ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas levivat kadakasakslust. Tõnisson ja tema aatekaaslased kõnelesid linnatänavatel, kohvikutes, ärides ja teistes avalikes paikades eesti keelt. Postimees andis lugejatele mõista, et Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-
Verine Pühapäev 9.jaanuaril toimunud rahuliku demostratsiooni tulistamine Peterburis, mis põhjustas protestimeeleavalduse kogu Venemaal. Karistussalgad Balti kubermangus toimunud mässu lõpetamiseks saadetud sõjaväelased, kes hukkasid ilma eeluurimise ja kohtuta u 400 inimest. Riigiduuma Venemaa valitav rahvaesindus. Esimest korda kutsuti kokku 17. oktoobril 1906. Noor-Eesti revolutsiooni eel moodustunud eesti esimene kirjanduslik rühmitus. Esimene maailmasõda 28.juuli 1914 11.november 1918. Inimkonna senise ajaloo suurim relvastatud konflikt. Riigivanem valitsuse tegevuse juht, kes lisaks peaministri kohustusele täitis ka mõningaid riipeale kuuluvaid esindusülesandeid(riigivisiidid jms) Rahvasteliit organisatsioon, mis lubas kaitsta oma liikmete turvalisust ning kaitsta neid välisrünnakute eest. Asundustalu talud, mida jaotati sõjas võidelnutele ja nende omaksetele. Võnnu lahing 23. juuni, 1919
1) Ühiskondlik poliitilised suunad 20.saj algul? Tartu liberaalid Rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv Postimees(1896). Seda asus toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi. Postimees tahtis edendada eestlaste rahvuslikku eneseteadvust, olles venestamise ja saksastamise vastu. Postimees sekkus ka kohalikku poliitikasse ning üritas lugejatele selgitada, et Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud ning see tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga. Peeti vajalikuks eestlaste võrdsustamist sakslastega ning maa-ja haridusrehorme. Postimees jättis
Rahvusliku liikumise uus juht Villem Reiman. Edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo uurimisele. 1884a. Pühitseti Otepääl Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks sinimustvalge lipp. Poliitiline olukord Eestis 20.saj algul ning 1905.a. revolutsioon Tartu ja Tallinna poliitiliste ringkondade võrdlus: Tartu liberaalid Tallinna Konservatiivid (radikaalid) Päevaleht Postimees Jaan Tõnisson Päevaleht Teataja Konstantin Päts Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine, astusid Ei eitanud ühiskonna sotsiaalset lõhestatust. Propageeris vastu venestamisele ja saksastamisele. Esikohal rahvus- majanduse edendamist. Eesmärk eestlaste majanduse aated, Eitas ühiskonna sotsiaalset lõhestatust. Vajalikuks olukorra parandamine. Tegid koostööd venelastega. peeti õiguslikku võrdsust. Peamine vaimne areng
hakkas venima 4) Venemaa Ajutine Valitsus kinnitas 30. märtsil (12.aprillil) 1917 Eesti ajutise omavalitsuse seaduse, millega Eesti sai ulatusliku autonoomia (- osaline iseseisvus Vene riigi sees) 5) senine Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati üheks Eestimaa kubermanguks, mida juhtis kubermangukomissar Jaan Poska 6) omavalitsuse seaduse alusel loodi Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, nõnda kõlas ametlik nimetus; rahvasuus ja hiljem ametlikes ajalugudeski on käibel Maanõukogu, Maapäev, Eesti Maapäev 7) ametlikuks asjaajamiskeeleks sai eesti keel 8) uute parteide sünd 9) täidesaatvaks asutuseks sai Maavalitsus 10) esimese Eesti rahvusliku väeosana loodi Eesti Kaitseliit 11) kohalik võim läks maakonnakomissaaride ja miilitsaülemate kätte Autonoomiast tulenevad pinged:
1 Eesti 1917-1920 sh 1. iseseisvuse eeldused valdkonniti ( pol, maj, kul ), rahvusvahelisel tasandil, venemaal. 2. millal tegutsesid ja millist osa etendasid eesti ajaloos maapäev ja selle vanemate kogu, asutav kogu, päästekomitee, EV ajutine valitsus, landeswehr 3. kes olid ja millist rolli etendasid : jaan poska, konstantin päts, jaan tõnisson, jüri vilms, johan laidoner 4. osata seostada eesti sisepoliitilist arengut välisteguritega nagu 1 ms. sh saksa-vene sõjategevus ja venemaal toimunu 1)Kultuurilised: 1.ühtlustus kirjakeel 2.levisid eesti keelsed raamatud, asutati uusi ajalehti 3.välja kujunes rahvuslik haritlaskond 4.aktiivne seltsitegevus, kasvas selle organiseerituse tase. Majanduslikud: 1.talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2.algas tööstuse areng, eriti 20
enamlaste reformidest Eestis: Pangad riigistati, suurärid, hotellid ja restoranid natsionaliseeriti, kogu maa kuulutati riigi omandiks, mõisnike maavaldused konfiskeeriti, mõisatest püti moodustada sotsialistlikke suurmajandeid mõisamoonakatest koosnevate komiteede juhtimisel. Kuna Saksa okupatsioonioht I maailmasõja käigus muutus reaalseks, võtsid Eesti poliitikud uue kursi iseseisva Eesti riigi loomisele ja sellele Läänest tunnustuse hankimisele. Millise otsuse võttis Maanõukogu vastu 15. novembril 1917? (lk. 26) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu, enne Asutava Kogu kokkuastumiseni on kõrgeim võim Eesti Maanõukogul, Eestis kehtivad einult Maanõukogu kinnitatud seadused. Seega tähendas see riiklike sidemete katkemist Venemaaga ja kõrgeimaks võimuks Maanõukogu. Milliseid ettevalmistusi tegi Maapäev iseseisvuse väljakuulutamiseks enne Saksa vägede saabumist? (lk. 27)
ehk nende reeglitest sai mööda hiilida. Muidugi mängis selles ka rolli eestlaste tugev ühtekuuluvustunne. 2. Eesti iseseisvumine miks Vene keisririik kokku varises, milliseid ümberkorraldusi tehti Eestis 1917. aastal, kuidas mõjutas Eestit enamlaste riigipööre 1917. aasta sügisel, millal ja millistes oludes õnnestus välja kuulutada iseseisvus, milliseid ümberkorraldusi tegi Eesti Saksa okupatsioonivõim. Ptk. 27-28. 1917. aastaks oli Esimene maailmasõda viinud Venemaa kokkuvarisemise ääreni. Majanduses oli tugev inflatsioon, valitses puudus kütusest, toidust ja tarbekaupadest ning riigi transpordisüsteem ei toiminud. Sõjavägi oli kaotamas oma võitlusvõimet, palju sõdurid lahkusid omavoliliselt rindelt. Inimesed olid sõjast tüdinud, tugevnesid äärmuslikud meeleolud. 1917. aastal seati Tartus kokku autonoomiaseaduse projekt. Veidi peale seda ühendas
väikekaupmehed, töölised) C) poliitilised: 1) 1905.a revol äratas rahva poliitilisele aktiivsusele 2) hakati looma parteisid e erakondi 3) kerkisid esile eestlastest poliitikud 4) suurenes eestlaste osalus maa- ja linna omavalitsustes, sealt saadi haldamiseks vajalikke kogemusi 5) arenes ühisettevõtlus (meiereid, põllutöömasinate ühisused, ühiskauplused), mis andis inimestele ühistegevuse ja demokraatia kogemusi II I maailmasõda ja selle mõju Eestile (§ 7, lk 28-30) I maailmasõda 1914-1918. Põhjuseks suurriikide omavahelised vastuolud ning võitlus ülemvõimu pärast Euroopas. Venemaa astus sõtta Antanti poolel, kuid ei olnud sõjaks valmis. Sõja mõju Eestile: 1) Venemaa sõda Saksamaaga tõi kaasa baltisakslaste vastased aktsioonid ja nende mõju vähenemise - organisatsioonide, ajalehtede, koolide sulgemised, maalt väljasaatmised 2) Vene armeese mobiliseeriti 100 000 eestlast (hukkus ca 10 000). Kuigi rahvusväeosa ei
Eesti iseseisvumine, eeldused 1905 toimub Venemaal revolutsioon verine pühapäev Võimu juures on Nikolai II, kes kirjutas 17.oktoober alla ka manifestile, millega andis põhiseaduse ja kodankuõigused (Eestis tekivad esimesed erakonnad) · Algavad rahutused ja kehtestatakse ülemaaline sõjaseisukord, mis lõppeb alles 1908, millal enamlased võimule pürima hakkavad, (Venemaal tuleb kokku riigiduuma) · Eesti saab palju vabadust majanduse, hariduse jne arendamiseks · 1914 alanud I maailmasõda katkestab ühiskondliku arengu · Sõjategevus ei puuduta Eestit eriti enne 1917 aastat (v.a sakslaste pommitamised ja mobilisatsioon) · Elavnema hakkab rahvuslik liikumine · Esile kerkivad noored radikaalid nt. Jüri Vilms, kes 1916 nõudis Eestile avalikult autonoomiat · 1917
Asjaajamiskeeleks eesti keel, vallandati hulk vene ametnikke, Maapäev võttis otsuseid vastu Maapäev ja poliitiline areng Maapäeva valimised mai lõpus andsid enamuse sots parteridele nagu esseerid, vähemlased, Tööerakond, Tõnissoni Eesti Demokraatlik Erakond, Pätsi Maarahva Liit. Maapäeva etteotsa sai Jaan Raamot, hiljem Konstantin Päts Eestlaste iseseisvustaotlus jagas vasakpoolsed erakonnad kahte leeri parem- ja pahempoolsed. Enamlased olid Eestimaa vastu. Enamlaste riigipööre 1917 otsustasid vene enamlased eesotsas Vladimir Uljanovi (Lenini) pealekäimisel Ajutise valitsuse kukutada. Tema plaani kohaselt tuli mõnes paigas juba enne riigipööret hõivata raudteejaamad, telegraaf jne. Pärast Petrogradilt võimu üle võtmist tehti seda ka Eestis: Toompeal allkirjastas Viktor Kingsepp dokumendi, millega ta asjaajamise Jaan Poskalt üle võttis.
EESTI ISESEISVUMINE Iseseisvumise eeldused Eesti iseseisvumine on otseselt seotud I maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja Austria-Ungari. Maailmasõja järel tekkisid Euroopa kaardile sellised uued riigid nagu Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia. Mõlemale, juba enne maailmasõda nõrgenenud, riigile sai maailmasõda saatuslikuks. Venemaa ebaõnn sõjas tõi kaasa protestiliikumise kasvu, mille kulminatsiooniks oli tsaarivõimu kukutamine 1917.a. veebruarirevolutsiooniga. Sellele järgnes segadus, enamlaste võimuhaaramine ja kodusõda lõid soodsa pinnase Eesti eraldumiseks Vene riigist. Eesti iseseisvumise eeldused kujunesid tegelikult välja juba varem. Loetleda võiks rahvusliku haritlaskonna teket, eestlaste majandusliku jõukuse kasvu, rahvuslike liidrite(K
· Eesmärk autonoomia saavutamine AUTONOOMIA 13.märts 1917 Milliste vahenditega saavutati autonoomia: · Autonoomia projekt · Eestlaste meeleavaldused · Määrus, mis andis autonoomia, võeti vastu ajutise valitsuse poolt. Autooomia sisu · Eestimaa kubermangude liitmine. · Maapäeva valmine(esimest korda ajaloos ühendati eestlaste maa üheks tervikuks ja seda valitsesis eestlased. Muutused: · Eestikeelne asjaajamine · Moodustati maanõukogu maavalitsus · Rahvusväeosad · Kujunesid poliitilised erakonnad. Pinged: · Tekkisid konfliktid ametist tagandatud vene ametnikega, kes süüdistasid eestlasi seperatismis(püüd jääda tagalasse) · Tekkis vastasseis töörahva nõukogudega · Eesti vastset autonoomiat ohustas jätkuv I maailmasõda OKTOOBRIPÖÖRE sündmused ja muutused Eestis. · Eestis võim enamlastel · Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee ja punakaartlased hõivasid Tallinna
Poliitiline elu 20. saj algul Tartu liberaalid: J. Tõnisson, ,,Postimees", esindasid haritlaste ja jõukama talurahva huve, seisukohad: olid venestamise ja saksastamise vastu, tähtis eesti keel, eestlaste võrdsustamine baltisakslastega Tallinna radikaalid: K. Päts, A.H. Tammsaare, ,,Teataja", esindasid ettevõrjate ja Põhja-Eesti haritlaste huve, seisukohad: majanduse edendamise poolt, venelaste väljatõrjumine, majandusliku olukorra parandamine. Sotsiaaldemokraadid: P. Speek, E. Vilde, Martna, ,,Uudised," esindasid tööliste ja üliõpilaste
hakati seda riiki nimetama Weimari vabariigiks. 11. 11. 1918 kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne'i metsas alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja. Selle tingimused olid Saksamaale väga rasked. Saksamaa oli sunnitud oma väed viima välja kõigilt okupeeritud territooriumitelt ja Reinimaalt ning ka Elsass Lotringist. Liitlastele tuli muuhulgas anda ka oma sõjavarustus ning allveelaevad ja ookeanilaevastik. Idaringel pöördusid 1917. aastal enamlased Saksamaa ja tema liitlaste poole ettepanekuga sõlmida vaherahu. Sakslased nõudsid selle tagajärjel Poola ja Ukraina eraldumist Venemaast. Enamlased venitasid läbirääkimistega, kuni hakkab Saksamaal kommunistlik revolutsioon. Sakslased aga kaotasid kannatuse ning alustasid 1918 veebruaris uuesti sõjategevust. Nad liikusid kiiresti edasi, vallutades Balti riigid ning suurema osa Ukrainast. Seejärel aga enamlased andsid alla ja nõustusid Saksamaa tingimustega ning 3. 03
eestlaste demonstratsiooni 40 000 osavõtjaga · 30. märtsil 1917 avaldati Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta. Eestimaa kubermang, v.a Narva linn ja Liivimaa kubermangu põhjaosa, v.a Setumaa, ühendati üheks rahvuslikuks kubermanguks Eestimaa kubermanguks. Selle etteotsa asus Ajutise Valitsuse komissar ning tema juurde pidi valimise teel moodustatama Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev (meie mõistes parlament) F. Rahvuslaste tegevus ja pingekollete kujunemine · Autonoomia saavutamise järel kujunes rahvuslike ringkondade esmaseks ülesandeks võimu ülevõtmine · Kubermanguvalitsuses ja maakondade tasandil asendati senised vene ametnikud eestlastega. Asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel. Valmistuti üleminekuks emakeelsele kooliharidusele. Siit tekkis esimene konfliktiallikas: tagandatud vene ametnikud esinesid valitsse
rahvuskubermanguks. Uue haldusüksuse eesotsa astus keskvalitsuse poolt ametisse nimetatud kubermangukomissaar Jaan Poska. Nõuandvaks organiks sai Ajutine Maanõukogu (Maapäev), täidesaatvaks asutuseks Maavalitsus. Eesti keel kuulutati kubermangu ametlikuks asjaajamiskeeleks. Kõik riigiametnikud pidid oskama eesti keelt. Hakati looma ka Eesti rahvusväeosi. 2. 1917. novembris toimus Venemaal oktoobrirevolutsioon, ka Eestis haarasid võimu kohalikud enamlased Viktor Kingissepp võttis võimu üle Jaan Poskalt. Kõrgeimaks võimuorganiks oli enamlastel ESRK (Eestimaa sõjarevolutsiooni komitee), mille täidesaatev organ oli ENTK (Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee), selle eesotsas seisis Jaan Anvelt. Lühikese ajaga võtsid enamlased võimu üle nii kohalikul kui ka kõrgemal tasandil. Majanduses alustati natsionaliseerimist, mõisnikelt konfiskeeriti maa ja kuulutati riigi omandiks, ka pangad, tööstusettevõtted, hotellid jms riigistati
Eestis kujunes välja kaksikvõim. Seda teostasid Ajutise Valitsuse poolt ametise määratud kubermangukomissarid ning Tööliste ja Soldatite Saadikute nõukogud. Autonoomia saavutamine Vene riigi koosseisus muutus esmatähtsaks. Märtsi lõpus avaldati Ajutise Valitsuse määrus Eestima kubermangu valitsemise ajutise korra kohta loodi autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus, mida juhtis Ajutise Valitsuse komissar (J.Poska) ning valimiste teel tuli moodustada Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev. Nüüd kujunes rahvuslike ringkondade esmaseks ülesandeks võimu ülevõtmine. Senised vene ametnikud asendati eestlastega, asjaajamisekeeleks kuulutati eesti keel, valmistuti üleminekuks emakeelsele kooliharidusele. Tekkis esimene konfliktiallikas: tagandatud vene ametnkel oli kaebusi eestlaste separatismi kohta. Tallinna ja Petrogradi suhted halvenesid. Pingeallikaks olid ka vene soldatid, kuna Vene sõjaväe demoraliseerumine jätkus, siis kerkis taas
Eesõiguste piiramist ning riigimaade jag. rahvale. Aulakoosolek- nõudis valitsuse korralduste boikoteerimist, nekrutikohustuste eiramist, maksudest loobumist, senise omaval laialisaatmine. Otsused said heakskiidu. Poliitilised olud: aastad olid rahutud, sõjaseisuskord tühistati 1908. Kirjasõna tsenseerimine, pol meeleavaldused olid keelatud. Legaalse erak jätkas Eesti Rahvameelne Eduerakond. Halvati ESDTÜ, mille juhid olid emigratsioonis/vanglas. Taandareng tuli kasuks VSDTP ning enamlased haarasid juhtimise enda kätte. Enamlaste ajaleht narvas ilmuv Kiir, Jaan Anvelt. 17.okt manifesti alusel kutsuti kokku riigiduuma, duumad saadeti laiali ennem kui need jõudsid üldse tööle hakata. Pol edu saavutasid eestlased kohalike omavalitsuste valimistel. Kultuuriareng: emakeelse kooli nõue: lubati asutada emakeelseid erakoole ja kasutada algkoolides kahel õppeaastal eestikeelt. Loodi haridusseltsid, mis võtsid ülalpidamiskulud enda kanda
EESTI ISESEISVUMINE Eesti iseseisvumine on otseselt seotud I maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja AustriaUngari. Maailmasõja järel tekkisid Euroopa kaardile sellised uued riigid nagu Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia. Mõlemale, juba enne maailmasõda nõrgenenud, riigile sai maailmasõda saatuslikuks. Venemaa ebaõnn sõjas tõi kaasa protestiliikumise kasvu, mille kulminatsiooniks oli tsaarivõimu kukutamine 1917.a. veebruarirevolutsiooniga. Sellele järgnes segadus, enamlaste võimuhaaramine ja kodusõda lõid soodsa pinnase Eesti eraldumiseks Vene riigist. Eesti iseseisvumise eeldused kujunesid tegelikult välja juba varem. Nendeks olid nii majanduslikud, poliitilised kui ka kultuurilised eeldused
Referaat Eesti iseseisvumine. Vabadussõda Kerlin Miklas 12K Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Tallinn 2008 Sisukord 1. Eesti iseseisvumine 2. Vabadussõda Eestis 3. Vabadussõja lõpp 1.Eesti iseseisvumine Eestlaste kätte muutus vallavõim ning järk-järgult linnades (esialgu koalitsioon venelastega sakslaste vastu). Siiski ei mõelnud keegi iseseisvuse peale, rahvas oli üldiselt monarhistlik. Äratajaks sai 1905. a revolutsioon, väljendus massilistes streikides ja talurahvamässudes. Tsaar tegi järeleandmisi (parlament, konstit monarhia). Detsembris toimus massiline mõisate rüüstamine ja põletamine, mis suruti karistussalkade abil maha
Vabadussõda 1917- 1920 RAUNO MARAN Eesti Maapäev 15. novembril 1917 otsustas Eesti maanõukogu (Maapäev), asuda Eesti maa ja rahva täieliku iseseisvuse teele ning lüüa lahku hukkuvast Vene riigist. 27.veebruaril kukutati poliitilistele uuendustele vastu seisvad tsaar, tema nõuandjad ja kogu ise-valitsuslik kord ning riigis sai võimule riigiduuma moodustatud Ajutine Valitsus. Uus valitsus oli sunnitud tegelema ka rahvusküsimustega, kuigi sellega taheti viivitada kuni Asutava Koguni. Eesti poliitikute esimene mure pärast riigipööret oli organiseerumine. 9
eestlastest poliitikud. · Tõusis eestlaste tähtsus maa- ja linnaomavalitsustes (kogemused), arenes kooperatiivliikumine. Lõplikult kujunesid poliitilised eeldused välja I ms käigus. Iseseisvuse eeldused · I maailmasõja ajal kitsendati baltisakslaste mõju. Eestlaste rahvuslik enesetunne kasvas. Nendest, kes sõjast tagasi pöördusid, sai sõjalise karastuse saanud kaader tulevasele Eesti rahvaväele. Iseseisvuse eeldused 1917. aasta alguseks oli I maailmasõda viinud Venemaa krahhi äärele. · Kütusepuudus · Toiduainete nappus · Tarbekaupade puudulikkus · Häired transpordisüsteemis · Inflatsioon · Väest omavoliline lahkumine Iseseisvuse eeldused Kasvas sõjatüdimus. Räägiti nii vabariigi kehtestamisest kui ka keisri väljavahetamisest uue ja radikaalsema vastu. Veebruaris 1917. toimub stiihiline ülestõus leivanappuse tõttu. · 27. veebruar 1917. a. tsaarivõimu kukutamine · 3. märts 1917. a
Eesti teel iseseisvusele. Eesti Vabariik. Kordamisküsimused Tartu liberaalid e vasakpoolsed: Juht: Jaan Tõnisson Vaated: * rahvusliku eneseteadvuse edendamine * venestamise ja saksastamise vastasus * lõpp baltisakslaste ülemvõimule ja kadakasakslusele * vene impeeriumi poliitiline korraldus aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga * eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega * põhjalikud maa- ja haldusreformid Ajaleht: Postimees Toetajad: rahvusmeelsed haritlased (V. Reiman, O. Kallas, K.A. Hindrey, P. Põld jt)
Alles Tsaari-Venemaa kokku varisedes võtsid Balti rüütelkonnad kursi Eesti-, Liivi- ja kuramaa ühendamisele Saksamaaga. Eestlased püssi all Kohe sõja algul mobiliseeriti Vene armeesse 60 000 eesti meest, kogu sõja vältel aga võeti sõjaväkke umbes 100 000 eestlast, kellest 10 000 said surma. Esimese maailmasõja ajal tekkis eesti ohvitserkond. Ilma oma ohvitserideta ja rindekogemustega sõduriteta oleks mõni aasta hiljem vaevalt vabadussõda võita suudetud. Eestlasest ohvitsere ja kindraleid oli tsaariarmees varemgi, kuid oma rahvuslike relvajõudude tarbeks selgelt ebapiisavalt. Sõjas olid ohvitserikorpuse kaotused suured ja nende kompenseerimiseks tuli kiirendatud korras koolitada uusi nooremohvitsere. Üle kolme tuhande eestlasest üliõpilase, koolmeistri ja lihtsalt veidi harituma mehepoja, kellest paljud olid esimeses saksavastases vaimustushoos vabatahtlikena kroonuleivale läinud, said nüüd selga ohvitserisineli
ning eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ja sotsialism. Milline poliitiline suund tekib Eestis? Konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia Millisesse erakonda võiks kuuluda? Liberalism- majanduskaubandus, isikuvabadus, erinevad uuendused Konservatism- valitsus reguleerib kõike, säilitada vanad traditsioonid, patriotism, oma huvikapitalide kaitsmine Tartu liberaalid Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees, mida hakkas 1896. toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi (Villem Reiman, Oskar Kallas, Karl august Hindrey, Peeter Põld jt). Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine, astudes välja venestamise ja saksastamise vastu. Ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kadakasakslust. Eeskujuks kõneldi eesti keeles. Toetajaskond jõukam talurahvas ja haritlased. Üritas sekkuda poliitikasse kohalike asjade otsustamisse
1 Iseseisvumine Poliitilise mõtte areng 1917: Vene föderatsioon, Balti puhverriik, enesemääramise idee. Maanõukogu otsused 15.11.17 ja nende tõlgendused, Maanõukogu laialiajamine. Baltisakslaste poliitilised sihid ja kontaktid eestlastega. Aastavahetusnõupidamised Tallinnas. Esseerid ja Eesti Töövabariik. Sammud iseseisvumise suunas: pinnasondeerimine Vene erakondade ja välissaatkondade juures, välisdelegatsioon, Eesti Asutava Kogu valimised. Päästekomitee loomine ja Iseseisvusmanifesti koostamine. Võimu ülevõtmine maakondades; iseseisvuse väljakuulutamine Pärnus, Viljandis ja Paides. Tallinnas sündmused 24.–25.02.1918
C) poliitilised: 1) 1905.a revol äratas rahva poliitilisele aktiivsusele 2) hakati looma parteisid e erakondi 3) kerkisid esile eestlastest poliitikud 4) suurenes eestlaste osalus maa- ja linna omavalitsustes, sealt saadi haldamiseks vajalikke kogemusi 5) arenes ühisettevõtlus (meiereid, põllutöömasinate ühisused, ühiskauplused), mis andis inimestele ühistegevuse ja demokraatia kogemusi II I maailmasõda ja selle mõju Eestile (§ 7, lk 28-30) I maailmasõda 1914-1918. Põhjuseks suurriikide omavahelised vastuolud ning võitlus ülemvõimu pärast Euroopas. Venemaa astus sõtta Antanti poolel, kuid ei olnud sõjaks valmis. Sõja mõju Eestile: 1) Venemaa sõda Saksamaaga tõi kaasa baltisakslaste vastased aktsioonid ja nende mõju vähenemise - organisatsioonide, ajalehtede, koolide sulgemised, maalt väljasaatmised 2) Vene armeese mobiliseeriti 100 000 eestlast (hukkus ca 10 000). Kuigi rahvusväeosa ei moodustatud omandati
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
