Neuron mõiste | Sõnu seletav sõnastik

0

Neuroni tuum on ümara kujuga ja pakineb rakus tsentraalselt. Neuron on kõrge aktiivsusega ja tsütoplasma sisaldab palju organelle, Nissli substantsi, Golg kompleksi, mitokondreid , vabad ribosoomid (sünteesivad pidevalt uusi valke), ER, neurofibrillid (tsütoskeleti elemendid) jne. Nissli substants – suurte dendriidide algusosades tsütoplasma piirkond, mille moodustavad erineva suurusega kängud.

Veterinaarne histoloogia

0

Neuron – närvikoe rakk 2.NÄRVIIMPULSS – annavad edasi närvikoe rakud 3.SOOMA- närviraku keha 4.AKSON – tavaliselt 1, kannab impulssi rakukehast eemale 5.DENDRIIT – tavaliselt mitu, kannavad impulsse rakukeha suunas 6.SÜNAPS – kahe närviraku seos ehk “kohtumispaik” 7.GLIIARAKUD – närvikoe tugirakud SÜNAPS Keemiline aine:Atsetüülkoliin,serotoniin jpt . Sünapsipilu

Rakud ja koed

0

Neuronit inimesel – Spastiline dipleegia (e/a: 45-57%) • täiskasvanul hävib insuldi korral üle 7000 km trakte – Spastiline tetraparees (5-9%) • Hemipareetiline vorm- AJUINSULDIST!! AIS: järsku tekkinud 5“punase lipu” spt: 2. Hüperkineetiline- düstooniline sdr. (6- 10%) 1.Ühe kehapoole jäsemete “suremistunne” või nõrkus 3. Atoonilis-astaatiline sdr 11% (F sagara kahjust.

NEUROPSÜHHOLOOGIA

0

Neuronite aktiivsus tähendab aga nende neuronite laenglemist ajas ja ruumis. Elektriliselt laetud keha tekitab ümbritsevas ruumis elektrivälja ja seega on teadvuse tekkimine ( ja selle olemus ) seotud just nende füüsikaliste väljadega ( mida siis neuronid oma laenglemistega ruumis tekitavad ), mitte aga otseselt just neuronite endiga.

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

0

Neuronid - ajus on sadu miljardeid neuroneid,neoronid on omavahel seostes Neuronid on kehaarakud,omavad memrbaani,rakutuuma,rakuvedelikku,sisekeskkonna ja väliskeskkonna vahel on piir-närvirakumembraan Biolelektriline potentsiaal Depolarisatsioon on mõjutuste toimel,sise-ja väliskekskonna vaheline erinevus väheneb

Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse

0

Neuroni keha - nucleus mesencephalicus ja nucleus pontinus nervi trigemini, Kolmanda neuroni keha - n. ventralis posteromedialis c) läbimineku koht capsula interna’st capsula interna tagumise sääre d) ülenevate 2. neuroni aksonite nimetus (kimp) koorekeskuses Ülenevad lemniscus trigeminalise kaudu thalamus´sse

Anatoomia eksam. IV osa: Aju

0

Neuronil on 4 morfoloogiliselt eristatavat piirkonda (dendriidid, rakukeha, akson, sünaps). Missuguste protsesside abil tagatakse valkude õigeaegne olemasolu “õiges piirkonas” ja miks see on vajalik? Inhibiitorvalgulise regulatsiooniga, et tekkinud rakk oleks õigesti funktsioneeriv.

Nimetu

0

Neuronil on 4 morfoloogiliselt eristatavat piirkonda (dendriidid, rakukeha, akson, sünaps). Missuguste protsesside abil tagatakse valkude õigeaegne olemasolu “õiges piirkonas” ja miks see on vajalik? Valdav osa valke sünteesitakse rakukehas, väike hulk ka dendriidides.

MOLEKULAARBIOLOOGIA ja RAKUBIOLOOGIA

0

Neuronipopulatsioonid on aktiivsed. Kui aga neuronid ei laengle üldse, siis võib tekkida inimesel ajusurm ( teadvusetus ). Teadvuselamus on ajas pidev, kuid samas ajus esinevad ainult perioodilised nauronite aktiivsuste võnkumised.

Maailmataju uusversioon

0

Neuronite mõõtmed on erinevad: • väiksemate rakukeha Ø 7...8 mikromeetrit • suurematel kuni 100 mikromeetrit Kui arvestada ka jätkeid (mõne raku akson on 1,5m), siis on neuronid organismi suurimad

Psühholoogiateadus ja selle tähtsus meie käitumisele

0

Neuronil on eristatavad lühikesed jätked (dendriidid) ja üks pikk jätke (akson). Aksonit katab müeliinkest, milles on sissesopistused (Ranvier`soonised). Lõpposas akson hargneb.

Spordi üldained 1.tase

0

Neuronitel on see umbes −70 mV. • Rakumembraanis paiknev Na+-K+-ATPaas tõstab igas tsüklis kolm Na iooni rakust välja ja raku ümbritsevast keskkonnast kaks K iooni rakku sisse.

Looma- ja taimefüsioloogia

0

Neuron - ehk närvirakk 69. Neurotransmitterid- on keemiline aine, mille abil neuron (närvirakk) edastab keemilise sünapsi kaudu närviimpulsi teisele (närvi)rakule.

PSÜHHOLOOGIA KONTROLLTÖÖ küsimused I

0

Neuroni aktiivsus tähendab neuroni laenglemist ( neuron saab laengu ehk neuronit ümbritseb elektriväli ) ja seega esineb ( muutuv ) elektriväli.

Maailmataju

-1

Neuroni ühinemine on sünapsilaadne. 113. mis aine vallandub lihasraku erutumisel Ca2+ ioonid AP slaid sarkoplasmaatilisest retiikulumist? Pikk jutt vaata slaidi 114. mis moodi kaltsium aitab aktiinil ja müosiinil Silva - kaltsiumi ioonid ühinevad troponiiniga, mis nihutab eemale tropomüosiini ja vabastamaks aktiini LF slaid 30; füsiol lk 186

AP, lihased, närvisüsteem

0

Neuronitevahelisi kontaktipiirkondi nim. sünapsideks – mikromehhanismid, mille abil levib närvierutus ühelt närvirakult või rakkuderühmalt teis(t)ele.

Ülevaade psühholoogiast - konspekt

0

Neuronit on võimalik vaadelda kui infovälja närvisüsteemis. Oletame seda, et esialgu ei ole need neuronid omavahel ühenduses.

Maailmataju

0

Neuronid on omavahel ühenduses ja moodustavad ahelaid – ühe neuroni akson liibub vastu teise neuroni dendriiti või keha.

Füsioloogia kordamisküsimused-vastused

0

Neuron - Närvirakud on loomade ühed pikimad rakud, ei jagune, asuvad pea- või seljaajus ja moodustavad aju hallaine.

Kesknärvisüsteem

0

Neuron - närvirakk, pikad jätked Neuriit e takson - Närviraku pikem jätke, mis saadab edasi närviimpulsi teistele

Inimese üldiseloomustus

0

Neuron on närvikoe spetsiifilise talitluse, erutuslaine juhtimise ja närviimpulsside genereerimise kandja.

Funktsionaalse morfoloogia eksamiküsimused

0

Neuronid hüperpolariseeruvad - laenglemine väheneb, põhjuseks kaaliumjuhtivuse suurenemine, kaltsiumi rakkuvoolu vähenemine.

Psühhofarmakoloogia konspekt

0

Neuronid – närvirakud, mis juhivad impulsse, mille läbi toimub närvisüsteemi funktsioneerimine.

Funktsionaalse morfoloogia eksamiküsimused

0

Neuronid on nii eferentsed, kui aferentsed. Eferentsed neuronid kannavad infot ajust väljapoole.

Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine (Õppejõud: Kristjan Kask)

0

Neuron - seljaajus või keskajus; kolmas neuron- nägemiskühmudes või põlvikkehas; neljas

Adaptatsioon ala- ja ülerõhule.

0

Neuron - kõige väiksem närvirakk, ülesandeks on tekitada ja juhtida närviimpulsse.

Psühholoogia koolieksami kordamisküsimused

0

Neuronid - rakud, mis on spetsialiseerunud vahendama informatsiooni sinu kehaosade vahel.

Sissejuhatus narkoloogiasse

0

Neuronil on alati ainult üks akson, mis viib ertuslaine perikaarüonis eemale sihtkohta.

Histoloogia ja embrüoloogia

0

Neuron on närvirakk, mis juhib impulsse, mille läbi toimub NS funktsioneerimine.

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

0

Neuronite aksonitel on kaks haru, millest läheb perifeeriasse ning teine kesknärvisüsteemi.

Füsioloogia eksami küsimused

0

Neuroni kehast e. närvirakust ja viimasest väljuvatest jätketest koosnev moodustis.

Morfoloogia eksami vastused

0

Neuronid - Golgi II tüüp Närviraku jätked • Dendriidid - rakukeha laiendid

Närvikude

0

Neuronil on üks ...akson....-jätke, mis kannab erutust teiste närvirakkudeni.

Peaaju, taju, närviraku talitlus, närviraku ehitus.

0

Neuronite väljadega ehk siis aju üldise elektriväljaga, mitte niivõrd neuronite endiga.

Maailmataju uusversioon

0

Neurontransmitterid on siduvaks lüliks KNS info kandumisel ühelt närvirakult teisele.

Haigusõpetuse eksami küsimused

0

Neuron e. preganglionaarse neuroni keha paikneb kesknärvisüsteemis.

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia

0

Neuroni ehitus - närvirakk, dendriit- lühem, võtab vastu, neuriit- pikem.

Bioloogia - inimene

0

Neuronid - Golgi I tüüp Lühiaksonilised Sõmerrakk väikeaju koores

Närvikude

0

Neuron on närvirakk, mis on närvisüsteemi kõige väiksem osake.

Tunnikontrolli vastutsed meditsiin

0

Neuron – närvirakk koosneb: rakukeha, dendriidid ja aksonid.

Bachmann ja Maruste

0

Neuronid on üksteisega ühendatud ja moodustavad pikki ahelaid.

Psühholoogiateadus ja selle tähtsus meie käitumisele

0

Neuronipopulatsioonide erutatavus on rütmiline. Selles väljendubki aju rütmide olemus.

Maailmataju

0

Neuroni väljund on seotud järgmise kihi iga neuroni ühe sisendiga.

Tehisnärvivõrgud ja nende rakendused

0

Neuron - närvirakk; neuronit iseloomustavad pikad jätked

Bioloogia mõisted

0

Neuron – ehk närvirakk on NS-i struktuurseks osiseks.

Ülevaade psühholoogiast - kordamisküsimused

0

Neurons — not only in insects, but also in other phyla.

Development of Multicellular Organisms

0

Neuron - närvirakk, mida iseloomustavad pikad jätked.

Inimene

0

Neuron – rakukeha ja jätked: aksonid ja dendriidid.

Normaalse ja patoloogilise anatoomia teise kontrolltöö õppimiskonspekt

0

Neuron - närvirakk, pikas jätked, erutuse juhtimine.

Rakk

0

Neuronid on närvirakud, millest koosneb närvisüsteem.

Aju

0

Neuronitest on piklikajus, kuid osa neuroneid on ka sillas.

hingamise regulatsioon

0

Neuron ehk närvirakk koosneb kehast ja jätketest.

Anatoomia materjal

0

Neuronid on aktiivsed, kui nad saavad suhelda.

NEUROPSÜHHOLOOGIA

0

Neuronid on lakanud üldise aktiveerimise.

Maailmataju

0

Neuron - närvirakk koos oma jätketega

Närvisüsteem

0

Neuroni väljund on piiratud vahemikus [0; +1].

Tehisnärvivõrgud ja nende rakendused

0

Neuronite väljad on omavahel konfiguratsioonis.

Maailmataju uusversioon

0

Neurontäht - koosneb ainult neutronitest

Galaktikate ja Tähtede teke ja areng

0

Neuroni ülesanne on erutuslainete juhtimine.

Biopsühholoogia ja vaimsed võimed

0

Neuronist – aferentne ja eferentne.

Närvisüsteem

0

Neuroneid on ka sillas ja keskajus.

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia

Suvaline mõiste

Registreeri ja teeni
10 punkti

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti