Sõnu seletav sõnaraamat

Neuroni tuum on ümara kujuga ja pakineb rakus tsentraalselt. Neuron on kõrge aktiivsusega ja tsütoplasma sisaldab palju organelle, Nissli substantsi, Golg kompleksi, mitokondreid , vabad ribosoomid (sünteesivad pidevalt uusi valke), ER, neurofibrillid (tsütoskeleti elemendid) jne. Nissli substants – suurte dendriidide algusosades tsütoplasma piirkond, mille moodustavad erineva suurusega kängud.
Neuron – närvikoe rakk 2.NÄRVIIMPULSS – annavad edasi närvikoe rakud 3.SOOMA- närviraku keha 4.AKSON – tavaliselt 1, kannab impulssi rakukehast eemale 5.DENDRIIT – tavaliselt mitu, kannavad impulsse rakukeha suunas 6.SÜNAPS – kahe närviraku seos ehk “kohtumispaik” 7.GLIIARAKUD – närvikoe tugirakud SÜNAPS Keemiline aine:Atsetüülkoliin,serotoniin jpt . Sünapsipilu
Neuronit inimesel – Spastiline dipleegia (e/a: 45-57%) • täiskasvanul hävib insuldi korral üle 7000 km trakte – Spastiline tetraparees (5-9%) • Hemipareetiline vorm- AJUINSULDIST!! AIS: järsku tekkinud 5“punase lipu” spt: 2. Hüperkineetiline- düstooniline sdr. (6- 10%) 1.Ühe kehapoole jäsemete “suremistunne” või nõrkus 3. Atoonilis-astaatiline sdr 11% (F sagara kahjust.

Neuronite aktiivsus tähendab aga nende neuronite laenglemist ajas ja ruumis. Elektriliselt laetud keha tekitab ümbritsevas ruumis elektrivälja ja seega on teadvuse tekkimine ( ja selle olemus ) seotud just nende füüsikaliste väljadega ( mida siis neuronid oma laenglemistega ruumis tekitavad ), mitte aga otseselt just neuronite endiga.
Neuronid - ajus on sadu miljardeid neuroneid,neoronid on omavahel seostes Neuronid on kehaarakud,omavad memrbaani,rakutuuma,rakuvedelikku,sisekeskkonna ja väliskeskkonna vahel on piir-närvirakumembraan Biolelektriline potentsiaal Depolarisatsioon on mõjutuste toimel,sise-ja väliskekskonna vaheline erinevus väheneb
Neuroni keha - nucleus mesencephalicus ja nucleus pontinus nervi trigemini, Kolmanda neuroni keha - n. ventralis posteromedialis c) läbimineku koht capsula interna’st capsula interna tagumise sääre d) ülenevate 2. neuroni aksonite nimetus (kimp) koorekeskuses Ülenevad lemniscus trigeminalise kaudu thalamus´sse

Neuronil on 4 morfoloogiliselt eristatavat piirkonda (dendriidid, rakukeha, akson, sünaps). Missuguste protsesside abil tagatakse valkude õigeaegne olemasolu “õiges piirkonas” ja miks see on vajalik? Inhibiitorvalgulise regulatsiooniga, et tekkinud rakk oleks õigesti funktsioneeriv.
Neuronil on 4 morfoloogiliselt eristatavat piirkonda (dendriidid, rakukeha, akson, sünaps). Missuguste protsesside abil tagatakse valkude õigeaegne olemasolu “õiges piirkonas” ja miks see on vajalik? Valdav osa valke sünteesitakse rakukehas, väike hulk ka dendriidides.
Neuronipopulatsioonid on aktiivsed. Kui aga neuronid ei laengle üldse, siis võib tekkida inimesel ajusurm ( teadvusetus ). Teadvuselamus on ajas pidev, kuid samas ajus esinevad ainult perioodilised nauronite aktiivsuste võnkumised.

Neuronite mõõtmed on erinevad: • väiksemate rakukeha Ø 7...8 mikromeetrit • suurematel kuni 100 mikromeetrit Kui arvestada ka jätkeid (mõne raku akson on 1,5m), siis on neuronid organismi suurimad
Neuronil on eristatavad lühikesed jätked (dendriidid) ja üks pikk jätke (akson). Aksonit katab müeliinkest, milles on sissesopistused (Ranvier`soonised). Lõpposas akson hargneb.
Neuronitel on see umbes −70 mV. • Rakumembraanis paiknev Na+-K+-ATPaas tõstab igas tsüklis kolm Na iooni rakust välja ja raku ümbritsevast keskkonnast kaks K iooni rakku sisse.

Neuron - ehk närvirakk 69. Neurotransmitterid- on keemiline aine, mille abil neuron (närvirakk) edastab keemilise sünapsi kaudu närviimpulsi teisele (närvi)rakule.
Neuroni aktiivsus tähendab neuroni laenglemist ( neuron saab laengu ehk neuronit ümbritseb elektriväli ) ja seega esineb ( muutuv ) elektriväli.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Neuroni ühinemine on sünapsilaadne. 113. mis aine vallandub lihasraku erutumisel Ca2+ ioonid AP slaid sarkoplasmaatilisest retiikulumist? Pikk jutt vaata slaidi 114. mis moodi kaltsium aitab aktiinil ja müosiinil Silva - kaltsiumi ioonid ühinevad troponiiniga, mis nihutab eemale tropomüosiini ja vabastamaks aktiini LF slaid 30; füsiol lk 186

Neuronitevahelisi kontaktipiirkondi nim. sünapsideks – mikromehhanismid, mille abil levib närvierutus ühelt närvirakult või rakkuderühmalt teis(t)ele.
Neuronit on võimalik vaadelda kui infovälja närvisüsteemis. Oletame seda, et esialgu ei ole need neuronid omavahel ühenduses.
Neuronid on omavahel ühenduses ja moodustavad ahelaid – ühe neuroni akson liibub vastu teise neuroni dendriiti või keha.

Neuron - Närvirakud on loomade ühed pikimad rakud, ei jagune, asuvad pea- või seljaajus ja moodustavad aju hallaine.
Neuron - närvirakk, pikad jätked Neuriit e takson - Närviraku pikem jätke, mis saadab edasi närviimpulsi teistele
Neuron on närvikoe spetsiifilise talitluse, erutuslaine juhtimise ja närviimpulsside genereerimise kandja.

Neuronid hüperpolariseeruvad - laenglemine väheneb, põhjuseks kaaliumjuhtivuse suurenemine, kaltsiumi rakkuvoolu vähenemine.
Neuronid – närvirakud, mis juhivad impulsse, mille läbi toimub närvisüsteemi funktsioneerimine.
Neuronid on nii eferentsed, kui aferentsed. Eferentsed neuronid kannavad infot ajust väljapoole.

Neuron - seljaajus või keskajus; kolmas neuron- nägemiskühmudes või põlvikkehas; neljas
Neuron - kõige väiksem närvirakk, ülesandeks on tekitada ja juhtida närviimpulsse.
Neuronid - rakud, mis on spetsialiseerunud vahendama informatsiooni sinu kehaosade vahel.

Neuronil on alati ainult üks akson, mis viib ertuslaine perikaarüonis eemale sihtkohta.
Neuron on närvirakk, mis juhib impulsse, mille läbi toimub NS funktsioneerimine.
Neuronite aksonitel on kaks haru, millest läheb perifeeriasse ning teine kesknärvisüsteemi.

Neuroni kehast e. närvirakust ja viimasest väljuvatest jätketest koosnev moodustis.
Neuronid - Golgi II tüüp Närviraku jätked • Dendriidid - rakukeha laiendid
Neuronil on üks ...akson....-jätke, mis kannab erutust teiste närvirakkudeni.

Neuronite väljadega ehk siis aju üldise elektriväljaga, mitte niivõrd neuronite endiga.
Neurontransmitterid on siduvaks lüliks KNS info kandumisel ühelt närvirakult teisele.
Neuron e. preganglionaarse neuroni keha paikneb kesknärvisüsteemis.

Neuroni ehitus - närvirakk, dendriit- lühem, võtab vastu, neuriit- pikem.
Neuronid - Golgi I tüüp Lühiaksonilised Sõmerrakk väikeaju koores
Neuron on närvirakk, mis on närvisüsteemi kõige väiksem osake.

Neuron – närvirakk koosneb: rakukeha, dendriidid ja aksonid.
Neuronid on üksteisega ühendatud ja moodustavad pikki ahelaid.
Neuronipopulatsioonide erutatavus on rütmiline. Selles väljendubki aju rütmide olemus.

Neuroni väljund on seotud järgmise kihi iga neuroni ühe sisendiga.
Neuron - närvirakk; neuronit iseloomustavad pikad jätked
Neuron – ehk närvirakk on NS-i struktuurseks osiseks.

Neurons — not only in insects, but also in other phyla.
Neuron - närvirakk, mida iseloomustavad pikad jätked.
Neuron - närvirakk, pikas jätked, erutuse juhtimine.

Neuronid on närvirakud, millest koosneb närvisüsteem.
Aju
Neuronitest on piklikajus, kuid osa neuroneid on ka sillas.

Neuron ehk närvirakk koosneb kehast ja jätketest.
Neuronid on aktiivsed, kui nad saavad suhelda.
Neuronid on lakanud üldise aktiveerimise.

Neuron - närvirakk koos oma jätketega
Neuronite väljad on omavahel konfiguratsioonis.

Neuronist – aferentne ja eferentne.

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto


30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto