säilitavad ka endasuguseid. Tagavad org arengu, kudede eneseuuendamise. Tüvirakud- lõigustusrakud(totipotentsed)-võib areneda mis tahes rakutüübiks, anda aluse org arengule. Embrüonaalsed tüvirakud- ei saa areneda tervikorganismiks Nabaväädivere tüvirakud-saadakse sünnituse ajal võetud nabaväädi veeni verest. (luuhaiguse, leukeemia e verevähi ravi) Täiskasvanu tüvirakud- luuüdis kogu elu, võivad areneda elundis leiduvate kudede rakutüüpideks, muude organite rakkudeks. (neuraalsed tüvirakud- loodetakse jõuda ajuhaiguste ravini (Parkinsoni, Alzheimeri tõbi)
kesknärvisüsteemis leidub jagunemisvõimelisi rakke. 1999. aastal avaldati tosina jagu ääretult olulisi töid tüvirakkude kohta, mis annavad lootust kasutada neid rakke praktilises meditsiinis. Vereloome tüvirakud võivad maksa viiduna diferentseeruda maksarakkudeks või ajju süstituna areneda ajurakkudeks. Kuidas uuriti? Enamik praegu tehtud katseid on läbi viidud hiirte peal ja need annavad lootust rakendada sama meetodi ka inimestel. Näiteks terve hiire neuraalsed tüvirakud aitasid leevendada haiguse sümptomeid hiirel, kel oli geenimanipulatsiooniga esile kutsutud inimese sclerosis multiplex`i sarnane haigus. Milliseid haigusi veel peetakse võimalikuks ravida sellise rakuteraapia abil? Tõsisemalt peetakse silmas näiteks parkinsonismi, insulti, südamehaigusi, diabeeti, lihasdüstroofiat, osteoartriiti ja reumatoidartriiti. Seetõttu on tüvirakkude uurimise ja rakendamisega seotud panused väga kõrged. Mis on selles positiivset?
Enne fokaalse tähelepanu protsessi, kus tähelepanuobjekte töödeldakse järjestikku, toimib eeltähelepanuprotsess, mis need objektid loob ja ette valistab. Eeltähelepanu käigus töötleb tajusüsteem paralleelsetes infovoogudes edastatud sensoorseid tunnuseid ning integreerib need tervikobjektideks. Seejärel võtab töötluse üle fokaalne tähelepanu, mis keskendab teadvust ning võimaldab stiimulobjektide vahel tähelepanu suunata ja umber lülitada. · Tähelepanu neuraalsed korrelaadid Tähelepanu peamine ülesanne on välja valida meeleelundeid pommitava infotulva seast oluline ja hetkevajadustega kokkulangev teave. Nägemisvälja jääv info aktiveerib miljoneid neuroneid visuaalses korteksis. Objektide identifitseerimise ja äratundmisega tegelevad neuronid ventraalses visuaalses töötlustees. Oluline roll on ka ajukoore otsmikusagarates asuvate keskuste tööl, mis võimaldab erinevatest häirijatest hoolimata tähelepanu tahteliselt koondada
selgita ka ühe protsessi kaht võimalust). a) Kõikidel meeleorganitel on retseptorid, mis välisest keskonnast tulevaid stiimuleid vastu võtavad. b) Meeleorganite retseptorite koostööl kodeeritakse väline stiimul neuraalsesse keelde ehk närviimpulssideks ja seda protsessi, kus stiimul närvidele vastuvõetavaks muudetakse, nimetatakse transduktsiooniks. c) Närviimpulsid saadetakse mööda närvirakke ajju Kinesteesi puhul võib olla 2 võimalust- neuraalsed impulsid saadetakse seljaajju, kus edasi liigub peaajju. Aga võib olla ka nii, et seljaajust saadetakse info koheselt juba tagasi (refleksid). 2. Mis on aistingu ja taju erinevused? Too kummagi kohta oma näide. Aisting on füsioloogiline protsess, kus väliskeskkonnast tulevad stiimulid meeleorganite abil muudetakse tajutavasse keelde. Taju seejuures on siis psüühiline protsess, kus aistingutest tulenev info ajus meeleliseks keskkonna tunnetuseks muutub.
tulevad juba muud hädad. 11.Mis on tüvirakud, kuidas neid jaotatakse ja kasutatakse? Tüvirakud on diferentseerumata või vähediferentseerunud jagunemisvõimselised rakud, mis võivad diferentseeruda teisteks rakutüüpideks, kuid säilitavad ka endasuguseid. Jaotatakse: lõigustusrakud (blastomeerid)- kõige suurema arengupotentsiaaliga; embrüonaalsed tüvirakud; nabaväädivere tüvirakud- kasutatakse luuhaiguse ja leukeemia ravis; täiskasvanud tüvirakud; neuraalsed tüvirakud- loodetakse jõuda raskete ajuhaiguste tavimin, nt Alzheimer ja Parkinsoni tõbi.
Söömise ajal ja vahetult pärast · Mõjutab ainevahetust domineerivad anaboolsed protseeid · Mõjutab kehalist aktiivsust · Imendumise järgne (postabsorptiivne) Seedekulgla on tühi Eesmärk säilitada vere suhkrutase normaalsena Isu Neuraalne isu kontroll · Viis faktorit: · Uitnärv vahendab "aju ja kõhu vestlust" Neuraalsed signaalid seedekulglast · Kontrollitakse süsivesikute ja valkude kogust seedekulglas Vereringe vahendusel keha reserve kirjeldavad · Reguleeritakse seedeklugla silelihaseid signaalid peristaltikat Hormoonid · Valgurikas toit võimendab peristaltilist aktiivsuset
posterioorne ja dorso -ventraalne polariseerumine) Kust pärinevad kesknärvisüsteemi rakud (kas tekivad kindlates piirkondades, kus? kuidas jõuavad kesknärvisüsteemi rakud oma lõppasukohta?) Neuronite arvu regulatsioonitasemed (lateraalne inhibitsioon neuroepiteelis, rakutsükli pikkus, sihtmärkrakult tulevad signaalid, parakriinsed faktorid gliia ja neuronite kehadest, teistelt neuronitelt tulevad neuraalsed signaalid) Ektodermaalsed plakoodid Neuraalhari, selle liigendus ja saatus Mida kujutab endast perifeerne närvisüsteem ja millised arengulised struktuurid annavad sellele aluse Mis struktuur annab aluse sisekõrvale ja selle ganglionile? (sh ganglioni mõiste) Silma areng (induktsioonid, võrkkesta ja läätse päritolu) 11. Metamorfoos, regeneratsioon, vananemine Metamorfoos (mis on, milleks vaja, kellel vaja)?
seejuures võimet eneseuuenduseks. Asuvad nahas epidermaalsed tüvirakud Mille poolest erinevad lõigustusrakud täiskasvanu tüvirakkudest? Jagunemisvõimelisuse poolest lõigustusrakud on võimelised jagunema (totipotentsed), täiskasvanu tüvirakudel seda võimet aga pole. Milline uus seisukoht on täiskasvanute tüvirakkude osas? Nii täiskasvanu ajus kui ka lihastes on tüvirakke, mis võivad anda uusei küpseid rakke. Neuraalsed tüvirakud on aga täiskasvanu ajus enamasti soikeseisundis ja tavaliselt ei jagune.
mahasurumisel -> neuraalplaat. Tbx6: transkriptsioonifaktor (T-box rühmast). Avaldub neis tüvirakkudes mis rändavad neuraalplaadi alast välja.Represseerib Sox2 -> mesodermaalne saatus. Tbx6 knockout-hiired: somiitide asemel arenesid neuraaltorud. Varajane neurogenees. Neuraalplaat ja neuraaltoru sein enne neurogeneesi – neuroepiteel. Neuroepiteeli rakud paljunevad, kujunevad multipotentseteks neuronite eellasteks pro-neuraalsete geenide toimel. Eellaased moodustavad ventrikulaarsoonis. Neuraalsed eellasrakud hakkavad diferentseeruma neuroblastideks. Asümmeetriline jagunemine. Lateraalne inhibitsioon. Uus neuroon rändab ventrikulaarsoonist välja. Neuraaltoru seina paksenemine = uute neuronite tekkimine. Neuraaltoru sein jääb edasi tüvirakkude piirkonnaks. Arenes ajukoores osa neuroepitaalrakke transformeerub radiaalgliia rakkudeks. Väikeajs - Bergmani gliia. Pro-neuraalsed geenid. Transkriptsioonifaktorid mis määravad multipotentsete neuroektodermaalsete eellasrakkud tekke
seejuures võimet eneseuuenduseks. Asuvad nahas epidermaalsed tüvirakud Mille poolest erinevad lõigustusrakud täiskasvanu tüvirakkudest? Jagunemisvõimelisuse poolest lõigustusrakud on võimelised jagunema (totipotentsed), täiskasvanu tüvirakudel seda võimet aga pole. Milline uus seisukoht on täiskasvanute tüvirakkude osas? Nii täiskasvanu ajus kui ka lihastes on tüvirakke, mis võivad anda uusei küpseid rakke. Neuraalsed tüvirakud on aga täiskasvanu ajus enamasti soikeseisundis ja tavaliselt ei jagune.
Kui mingit tüüpi stimulatsiooni ei ole siis arenevad ajus alternatiivsed aktivatsioonimustrid. Varases postnataalses perioodis "kogemust ootav" areng: kuigi kortikaalsed seoste mustrid on juba embrüonaalselt olemas, on need teatud aja jooksul muudetavad. Normaalseks arenguks vaja tüüpilist, ootuspärast stimulatsiooni. Hilisemalt ja täiskasvanueas "kogemusest sõltuv" õppimine: vaja on sisendit, et suudaksime uut infot omandada ja et neuraalsed süsteemid säilitaksid oma funktsionaalsuse. Rikastatud kasvukeskkond rohkem sünapseid, suurem neuronite tugivõrgustik Kognitiivne areng Piaget' arengustaadiumid Vanusevahemik, Staadium, Arengulised stiimulid 2.eluaastani Sensomotoorne periood kogeb maailma läbi tajude ja tegevuste (vaatamine, puudutamine, suhu panemine) Objekti jäävus Võõristamine 2. 6. eluaasta Operatsioonide-eelne periood asjade representeerimine sõnade ja
Farmakoloogia 4 KT Glükokortikosteroidid · Põletik kaitsereaktsioon kahjustava teguri isoleerimiseks, kahjutuks tegemiseks. Tekkes osalevad nii humoraalsed kui neuraalsed mehhanismid. Kahjustunud koldesse vabanevad põletikumediaatorid. Osalevad vere rakulised elemendid, veresooned. Osaleb KNS hüpotaalamus, hüpofüüs. Hüpofüüsist vabanev AKTH stimuleerib neerupealiste koort, milles sünteesitakse glükokortikosteroidid, mineralokotikosteroidid. · Neerupealiste koore hormoonid: Glükokortikosteroidid mõjutavad valkude, rasvade ja süsivesikute ainevahetust, toimivad põletikuvastaselt.
väljendatakse lihase erijõudu jõukilogrammides ruutsentimeetri kohta (kg/cm2). Lihaste maxjõud kõigi lihaskiudude max tegevusega kontraktsioonil avalduv jõud, mida saab määrata supramaksimaalse ärritustegevuseg indirektsel (motoorse närvi kaudu) elektrostimulatsioonil. Selleks kasutatakse stimulatsioonireziimi, mille kestus on 0,5 1 ms ja ärritussagedus 50 100 Hz. Lihaste tahteline maxjõud jõud, mis avaldub max lihaspingutuse olukorras. Võib jaotada 2 gruppi: Neuraalsed (koordinatsiooni-) tegurid: *Lihasesisene koordinatsioon; *Lihastevaheline koordinatsioon. Perifeersed (lihas-) tegurid: *Lihaste kontraktsioonijõu luukangidele rakendumise tingimused (jõuõlad, jõu rakendumise nurk jne); *Lihase pikkus; *Lihase anatoomiline ja füsioloogiline ristlõige; *Lihase kiuline koostis s.o kiirete ja aeglaste lihaskiudude vahekord antud lihases. Muude võrdsete tingimuste juures arendavad
sisendi jaoks ette, mis muudab selle sisendi äratundmise osaleja jaoks lihtsamaks. 6.Teadvus teadvus hetkest hetkesse kulgev teadlikkus iseendast, keskkonnast, oma mõtetest. Introspektsioon e enesevaatlus enda sisse vaatamine oma mõtete, veendumuste ja tunnete kindlakstegemiseks. Keha ja vaimu probleem raskused keha ja vaimu vastastikuse mõju mõistmisel kuidas põhjustavad füüsilised sündmused vaimseid ning vaimsed füüsilisi. Teadvuse neuraalsed korrelaadid aju konkreetsed seisundid, mis näivad vastavat inimese teadvustatud kogemusele. Alfarütm ärkvel puhkeasendis suletud inimesel, enne uinumist Beetaürtm aktiivselt konkreetsel teemal mõtleval inimesel Deltarütm sügavas unes inimesel. Aktivatsiooni-sünteesi hüpotees hüpotees, mille kohaselt võivad unenäod olla magava aju tegevuse kõrvalnähud Depressandid NS aktiivsust vähendavad ained Stimulandid aju-või kehafunktsiooni aktiviseeriva v ergutava
Spermatogeneesi puhul alustavad pidevalt uued rakud meiootilist jagunemist. Oogeneesi puhul alustavad meioosi kindel hulk rakke2. Spermatogeneesi puhul igast meioosi alustanud rakust tekib 4 funktsionaalset haploidset rakku, oogeneesi puhul aga ainult üks 3. Spermatogeneesi puhul pärast meioosi lõppu järgneb veel spermiogenees 19. Rakkudevaheline kommunikatsioon ja signaali ülekanne-valgu kanalid, retseptorid, signaalmolekulid hormoonid, neuraalsed hormoonid. Iga rakk on programmeeritud vastama spetsiifilisele signaalile. Retseptorid- Jaotus asukoha järgi: raku pinna retseptorid ja tsütoplasmaatilised retseptorid. Ligand on aine, mis spetsiifiliselt seondub retseptoriga. Retseptoreid iseloomustab: ligandi spetsiifilisus, ligandiga aktiveeritavus, signaali edasiandmine, suur heterogeensus – tagab rakulise vastuse väga mitmesugustes tingimustes ja mitmesuguse vastuse. 20
kõrge pulsi puhul ebapiisav täitumine löögimaht langeb Verevarustus häirub Kompensatsiooniks suurendatakse pulsisagedust · Termoregulatsiooni häired: Nahaaluse verevarustuse vähenemine Ülekuumenemise oht (kuumarabandus) · Töövõime langus · Organismi talitluse desorientatsioon Vee taastamisest · Seedetraktist imendub maksimaalselt 1.2 l/h (tüüpiliselt 0.6 l/h) Mõjutavad mehhaanilised ja neuraalsed tegurid, mis ei las joodu veel maost edasi liikuda Mõjutab joogi koostis (vt. osmoos), Hüpertooniline Lahuse osmolaarsus kuna peale vee püütakse joogi abil taastada ka glükoosi ja teis aineid · Higistades 1.3 l/h ei ole juues võimalik dehüdratatsiooni vältida
vereloome tüvirakk (need rakud on meie luuüdis kogu elu ja neist tekivad kogu aeg erütrotsüüdid ja mitut tüüpi leukotsüüdid) somaatilised tüvirakud esinevad aga kõigis organites, säilitavad piiramatult jagunemisvõime ja võivad diferentseeruda organi eri kudede rakutüüpideks Inimese rasvkoest on eraldatud tüvirakud, millel on leitud võime diferentseeruda luu-, kõhre-, rasva- ja lihasrakkudeks Tüvirakke on ka lihas- ja närvikoes Neuraalsed tüvirakud võivad diferentseeruda nii neuroniteks kui ka erinevateks gliiarakkudeks. Need tüvirakud on täiskasvanu ajus aga enamasti soikeseisundis ning tavaliselt ei jagune. Kuid rakukultuuris saab neid stimuleerida jagunema ning ühes või teises suunas diferentseeruma. Praegu tegeldakse väga paljudes laboratooriumides ja kliinikutes tüvirakkude eraldamise, nende diferentseerumisvõime ja -tingimuste uurimisega.
seedenõredega. Parasümpaatiline innervatsioon tõstab enteraalse närvisüsteemi aktiivsust ja seeläbi intensiivistab seedetrakti funktsioone (uitnärvi kaudu). Süljenäärmed-amülaas lõhustab tärklist Mao pearakudpepsiin valke Kõhunääreendopeptidaas trüpsiin valke, amülaas süsivesikuid, lipaas lipiide Makssapphapped emulgeerivad rasve Peensoole venitus toidumasside poolt, samuti toitainete laguproduktide ja happelise soolesisu keemiline toime kutsub esile neuraalsed refleksid ja CCK sünteesi peensoole epiteelis, mis omakorda pärsivad mao edasist tühjenemist. Peensooles toimub põhiline osa toitainete imendumisest (vesi passiivse diffusioonina, el.lüüdid aktiivse transpordiga, Ca imendumine tugevalt sõltuv vitamiin D olemasolust, Na imendumine aga sõltub aldosterooni tasemest). Peamised maonõre sekretsiooni stimuleerivad faktorid on paras NS stimulatsioon ja Ach viimase mediaatorina, gastriin ja histamiin.
mida kasutatakse keele mentaalseks representeerimiseks ajus. Mingit sõna või lause mustrit aju neuraalsel „kõvakettal“ ei ole praeguseks suudetud tuvastada, ka mitte ajusimulatsioon. Kuigi ajusimulatsioonid on tänapäeval väga lähedal, aga seda on juba ümber lükatud ka, need olid liiga ülegenereeritud. Keele mentaalsed representatsioonid ei eksisteeri reaalselt. Nad pole keelelise signaali füüsikalised esitused ega selle neuraalsed representatsioonid vaid pigem virtuaalses maailmas eksisteerivad representatsioonid nende kahe (f ja m representatsiooni) reaalsuse vahel. Kuidas mentaalseid representatsioone uurida? Et mitte teha sama mida Chomsky väiteid tõestada püüdnud psühholoogid, on vaja vaheastet ehk mental process ehk protseduur, mis kujutab üht tüüpi mentaalset representatsiooni teise kaudu. Kuidas? Nt katse, kus mõõdetakse otsustuse kiirust või töötlemise kiirust: kui
Kuidas toimub neuraaltoru dorsaalne/ventraalne polarisatsioon (BMP, SHH) põhineb SSH/BMP gradiendil - SSH indutseerib ventraalse osa teket, BMP dorsaalse osa teket BMP (bone morphogenetic protein) - suunab ektodermi spetsifikatsiooni, indutseerib ektodermi rakke arenema epidermise suunas SHH (Sonic hedgehog) - indutseerib neuraaltoru ventraalseid rakke moodustama alusplaadi, mille rakud sekreteerivad veel SHH, moodustub SHH gradient Millised on kesknärvisüsteemi neuraalsed tüvirakud ja millised on eellasrakud? Märksõnad: neuroepiteeli rakud, radiaalgliia, basaalsed eellasrakud, basaalne radiaalgliia (mõtle ka sileda ja käärulise aju peale). Kesknärvisüsteemi neutraalsed eellasrakud - moodustavad aju eri osades erinevaid struktuure, nt välimise granulaarkihi väikeaju pinnal, kortikaalplaadi suurajus Suurajukoore, väikeaju ja seljaaju(neuraaltoru) histogenees (põhimehhanismid/tsoonid/eellasrakud)
embrüonaaleas (3-8 kuul). 2. Spermatogeneesi puhul igast meioosi alustanud rakust tekib 4 funktsionaalset haploidset rakku, oogeneesi puhul aga ainult üks. 3. Spermatogeneesi puhul pärast meioosi lõppu järgneb veel keerukas diferentseerumine, mida nim. spermiogeneesiks. 13. Rakkude vaheline kommunikatsioon ja signaali ülekande rajad, retseptorid. Rakkudevaheline kommunikatsioon ja ülekande rajad: valgu kanalid, retseptorid, signaalmolekulid hormoonid, neuraalsed hormoonid. Iga rakk on programmeeritud vastama spetsiifilisele signaalile. Keemilise signaali kandjad: Lõhna ja maitseained (keskkonnast); Neurotransmitterid (osalevad närviimpulsi edasi andmisel nagu atsetüülkoliin, gamma-aminovõihape); Steroidhormoonid ja teised rasvades lahustuvad ühendid (testosteroon, A & D vitamiinid); Peptiidid (mõnest kuni 10 aminohappest koosnevad valgud); Valgulised hormoonid (insuliin) ja kasvufaktorid (toimub rakkude
Põhitähelepanu aistingutel, väikseim kujutlustel. • Kombinatsiooniseadus – assotsiatsionalism – kuidas teadvuse elemendid kombineeruvad keerulisemateks mentaalseteks protsessideks. Läheduse või pidevuse kaudu. Aisting või kujutlus toob kaasa taju- või kujutluspildid, mis nendega varem koos esinenud on. • Mentaalsete nähtuste neuroloogilised korrelaadid – Epifenomenalism – vaimsetele protsessidele eelnevad alati neuraalsed protsessid. Näiteks ideed formuleerivad ainult teatud närvisüsteemi protsesside tingimusel. Seega põhjustab neurofüsioloogia vaimseid protsesse! • Strukturalism suri koos Titcheneriga – suuna suletus paljude teiste teaduses prevaleerivate nähtuste suhtes ning vananenud uurimismeetodid olid selle põhjuseks. Teised varased lähenemised psühholoogias Franz Clemens Brentano (1838-1917)
SHH indutseerib neuraaltoru ventraalseid rakke moodustuma alusplaadi, mille rakud omakorda sekreteerivad SHH, tekitades SHH gradiendi (SHH kontsentratsioon kõrgeim neuraaltoru ventraalsemas osas) Neuraaltoru dorsaalne osa on mõjutatud peamiselt BMP4 ja BMP7 poolt, mis indutseerivad neuraaltoru katusplaadi Neuraaltoru rakkude saatus sõltub nende kaugusest vastavatest signaalkeskustest (alusplaat vs. katusplaat) 66. Millised on kesknärvisüsteemi neuraalsed tüvirakud ja millised on eellasrakud? Neurulatsiooni käigus tekkinud neuraaltoru sein koosneb algselt kiiresti jagunevatest ühekihilise neuroepiteeli (NE) rakkudest, mis on esmased neuraalsed tüvirakud Kõik KNS neuronid ja makrogliia (oligodendrotsüüdid, astrotsüüdid, ependüümirakud) on pärit neuroeptieeli rakkudest NE rakud on polariseeritud, s.t neil on olemas nii apikaalne kui ka basaalne osa. Neuraaltoru ventrikulaarsel (valendikupoolsel) pinnal on NE rakud
· Neuronite arvu regulatsioonitasemed - lateraalne inhibitsioon neuroepiteelis - kõrvutiolevad rakud ei arene reeglina sama tüüpi rakuks. Kui üks rakk areneb neuroni suunas, siis tema kõrval olev rakk areneb tugirakuks - rakutsükli pikkus mida noorem on embrüo, seda kiiremini rakud jagunevad. Vanema embrüo puhul on G1 ja S faas pikemad. - sihtmärkrakult tulevad signaalid, parakriinsed faktorid gliia ja neuronite kehadest, teistelt neuronitelt tulevad neuraalsed signaalid · Ektodermaalsed plakoodid teatud piirkonnad, mis on võimelised alust andma neuronitele. Lens- läätseplakood - sellest areneb välja silmalääts, ei anna neuroneid. Osalevad meeleelundite arengus (silm, sisekõrv) · Neuraalhari, selle liigendus ja saatus Neuraalhari ei teki neuraaltorust ega ka epidermisest, vaid sealsest piirpinnast. Inimeses hakkavad neuraalharja rakud migreeruma peale toru sulgumist, hiires enne sulgumist.
) 3. Iga aju osa proijtseerub korrastatud moel järgmisesse, pannes sellega aluse topograafilisele organisatsioonile. Ruumilised vahekorrad, millised on omased perifeersele vastuvõtualale säilivad ka informatsiooni edastamise järgmistel tasanditel KNS-s (silma võrkkest, sisekõrvas asuv tigu ja ka nahk), Vastuvõtuväljas naabruses asuvad närvirakud kontakteeruvad lähestikku asuvatele närvirakkudele kõrgematel tasemetel. Topograafilised kaardid. Sellised neuraalsed kaardid ei peegelda ainult neuronite paigutust, vaid ka nende tihedust. 4. Funktsionaalsed süsteemid on hierarhiliselt organiseeritud. Enamikus funktsionaalsetes süsteemis toimub informatsiooni hierarhiline töötlus. Nägemissüsteemis lateraalse põlvikkeha neuronid reageerivad valgustäpile mingis kindlas nägemisvälja osas. Esmase nägemiskoore neuronid konvergeeruvad assotsiatsioonikoore individuaalsetele neuronitele, mis veelgi selektiivsemalt reageerivad informatsioonile
aluse topograafilisele organisatsioonile. Ruumilised vahekorrad, millised on omased perifeersele vastuvõtualale säilivad ka informatsiooni edastamise järgmistel tasanditel KNS-s (silma võrkkest, sisekõrvas asuv tigu ja ka nahk), Vastuvõtuväljas naabruses asuvad närvirakud kontakteeruvad lähestikku asuvatele närvirakkudele kõrgematel tasemetel. Topograafilised kaardid. Sellised neuraalsed kaardid ei peegelda ainult neuronite paigutust, vaid ka nende tihedust. 4. Funktsionaalsed süsteemid on hierarhiliselt organiseeritud. Enamikus funktsionaalsetes süsteemis toimub informatsiooni hierarhiline töötlus. Nägemissüsteemis lateraalse põlvikkeha neuronid reageerivad valgustäpile mingis kindlas nägemisvälja osas. Esmase nägemiskoore neuronid konvergeeruvad assotsiatsioonikoore individuaalsetele neuronitele, mis veelgi selektiivsemalt reageerivad informatsioonile
3. Iga aju osa proijtseerub korrastatud moel järgmisesse, pannes sellega aluse topograafilisele organisatsioonile. Ruumilised vahekorrad, millised on omased perifeersele vastuvõtualale säilivad ka informatsiooni edastamise järgmistel tasanditel KNS-s (silma võrkkest, sisekõrvas asuv tigu ja ka nahk), Vastuvõtuväljas naabruses asuvad närvirakud kontakteeruvad lähestikku asuvatele 5 närvirakkudele kõrgematel tasemetel. Topograafilised kaardid. Sellised neuraalsed kaardid ei peegelda ainult neuronite paigutust, vaid ka nende tihedust. Visuotoopiline (nägemise) neuraalne kaart talamuses ja peaajukoores. Võrkkesta keskmine osa (fovea), kus on suurim nägemisteravus (suurim retseptorite tihedus) haarab enese alla ka suurima osa nägemiskoorest. Somatotoopiline neuraalne kaart. Sensoorne homunkulus asub posttsentraalses käärus, inimene on lokaliseeritud pea alaspidi ja mõned alad omavad suuremat esindatust kui teised (näiteks näpuotsad ja huuled)
Hingamise regulatsioon toimub neurohumoraalsel teel, seda reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus, mis koosneb sisse- ja väljahingamisekeskusest, kust lähevad impulsid seljaaju närvirakkudele, mis innerveerivad hingamislihaseid. Kopsude ventilatsiooni võib vähendada olenevast keskusest läbi voolava vere keemilisest koostisest ja retseptoritelt hingamiskeskusele saabuvatest aferentsetest signaalidest. Loomulikes tingimustes toimivad humoraalsed ja neuraalsed mehhanismid vastastikkuses. Hapniku viimiseks ümbritsevast ruumist kudedesse ja süsinikdioksiidi toomiseks kudedest väliskeskkonda on vajalikud "etapid": *gaasivahetus kopsudes, *gaaside difusioon alveoolide ja vere vahel; *hapniku ja süsinikdioksiidi transporti verega; *gaaside difusioon kudede ja vere vahel. 14. Seedimise üldine iseloomustus, olulisemad seedeprotsessid. Süsivesikute, valkude ja lipiidide seedimise üldine iseloomustus. Seedimine suus ja maos
Kui on toimunud viimane jagunemine, siis migreegruvad sünapsidesse. Liikumine toimub seega ventrikulaartsoonist (neuraaltoru) intermediaantsooni ja lõpuks marginaaltsooni. Neuronite arvu regulatsioonitasemed (lateraalne inhibitsioon neuroepiteelis, rakutsükli pikkus, sihtmärkrakult tulevad signaalid, parakriinsed faktorid gliia ja neuronite kehadest, teistelt neuronitelt tulevad neuraalsed signaalid) Inimaju koosneb rohkem kui 1011 neuronist, mis on assotsieerunud rohkem kui 1012 gliiarakuga. Lateraalsel inhibitsioonil jagunevad kõrvuti olevad rakud erinevalt: üks neuroniks ja teine tugirakuks. Kui rakk toodab rohkem Deltat, siis tekitab Notchi raja kõrvalrakus, millest areneb seetõttu tugirakk. Neuronite arvu määrab algselt embrüo vanus, hilisemalt erinevad signaalrajad. Ektodermaalsed plakoodid
väljendatakse lihase erijõudu jõukilogrammides ruutsentimeetri kohta (kg/cm2). Lihaste maxjõud kõigi lihaskiudude max tegevusega kontraktsioonil avalduv jõud, mida saab määrata supramaksimaalse ärritustegevuseg indirektsel (motoorse närvi kaudu) elektrostimulatsioonil. Selleks kasutatakse stimulatsioonireziimi, mille kestus on 0,5 1 ms ja ärritussagedus 50 100 Hz. Lihaste tahteline maxjõud jõud, mis avaldub max lihaspingutuse olukorras. Võib jaotada 2 gruppi: Neuraalsed (koordinatsiooni-) tegurid: *Lihasesisene koordinatsioon; *Lihastevaheline koordinatsioon. Perifeersed (lihas-) tegurid: *Lihaste kontraktsioonijõu luukangidele rakendumise tingimused (jõuõlad, jõu rakendumise nurk jne); *Lihase pikkus; *Lihase anatoomiline ja füsioloogiline ristlõige; *Lihase kiuline koostis s.o kiirete ja aeglaste lihaskiudude vahekord antud lihases. Muude võrdsete tingimuste juures
kasvufaktor, insuliini-sarnane kasvufaktor jne) Mitoos (kromosoomide jagunemine ühesugusteks tütarkromosoomideks ja selle järgnev tuumajagunemine) Mitoosi faasid: A. Varane profaas B. Hiline profaas C. Metafaas D. Anafaas E. Telofaas Telofaasile järgneb tsütokinees (tsütoplasma jagunemine) Rakkudevaheline kommunikatsioon ja signaali ülekande rajad · Valgu kanalid · Retseptorid · Signaalmolekulid hormoonid, neuraalsed hormoonid Signaaali toojad: A. Füüsikalised signaali kandjad B. Keemilsed singaali kandjad Bioloogilised mõjurid (viirued, bakterid, naaberrakud) Keemilised signaali kandjad 1. Lõhna ja maitseained (keskkonnast) 2. Neurotransmitterid (osalevad närviimpulsi edasi andmisel nagu atsetüülkoliin, gamma-aminovõihape) 3. Steroidhormoonid ja teised rasvades lahustuvad ühendid (testosteroon, A & D vitamiinid) 4
O2 ja CO2 kontsentratsioon Toitainete ja jääkproduktide kontsentratsioon Sisekeskkonna pH Soolade and teiste elektrolüütide kontsentratsioon Ekstratsellulaarse vedeliku maht, temperatuur ja rõhk Homöostaatilise kontrolli mehhanismid. Organismi regulatoorsete mehhanismide jaotused: Ajaline dimensioon: kiired ja aeglased Ruumiline dimensioon: kohalikud (lokaalsed) ja üldise(ma)d Vahendiline dimensioon: humoraalsed ja neuraalsed mehhanismid Tagasiside süsteemid: 1 Positiivne tagasiside o Avaldub selles, et reguleeritava suuruse tõus või langus kutsub esile reguleeritava süsteemi vastuse, mis muudab või püüab muuta reguleeritavat suurust esialgse nihkega samas suunas. o rõhutab seda, et kui kõrvalekalle normist aset leiab, siis
lillekimpu. Mao asemele ruumi keskele pandi lillekimp. Kuid seda noored ahvid ei kartnud ikkagi. Järeldused: noored reesusahvid õpivad madusid kartma teistelt isendeilt, kuid samas on neil eelsoodumus karta just madusid, mitte iga suvalist objekti. Pilk käitumise motivatsiooni uurimisse, selle põhimeetodid, suuna arengujooned. Siin kattuvad zooloogide(väliskeskkond, teised loomad), psühholoogide(meeled), füsioloogide(sisekeskkonna seisund), neurobioloogide(neuraalsed mehhanismid) huvid. Põhimeetodid: neurobioloogiline, „musta kasti“ meetod. Universaalne motivatsiooniteooria asendus arusaamisega, et mot. on kompleksne. Näide käitumise motivatsiooni uurimisest (kaelus-turteltuvide sigimiskäitumine). Kui anda ematuvile pesa koos munadega, ei hakka ta hauduma. Kui süstida talle hormoon progesterooni, hakkab ta hauduma. Kui emane jääb sigimisajal ilma isaseta, ei hakka ta munema
kontraktsioonil avalduv jõud, mida saab määrata supramaksimaalse ärritustegevuseg indirektsel (motoorse närvi kaudu) elektrostimulatsioonil. Selleks kasutatakse stimulatsioonireziimi, mille kestus on 0,5 1 ms ja ärritussagedus 50 100 Hz. Lihaste tahteline maksimaaljõud jõud, mis avaldub maksimaalse lihaspingutuse olukorras. Inimese lihaste tahteline maksimaaljõud sõltub paljudest teguritest, mis võib tinglikult jaotada kahte gruppi: Neuraalsed (koordinatsiooni-) tegurid: *Lihasesisene koordinatsioon; *Lihastevaheline koordinatsioon. Perifeersed (lihas-) tegurid:*Lihaste kontraktsioonijõu luukangidele rakendumise tingimused (jõuõlad, jõu rakendumise nurk jne); *Lihase pikkus (liigesenurk); *Lihase anatoomiline ja füsioloogiline ristlõige; *Lihase kiuline koostis (kompositsioon), s.o kiirete ja aeglaste lihaskiudude vahekord antud lihases. Muude võrdsete
24. Hingamise regulatsioon. Hingamiskeskuse talitlus. Hingamise kohanemine organismi vajadustele tagatakse hingamiskeskuse mõjutamisega neurohumoraalsel teel. Kopsude ventilatsioon võib kasvada või väheneda, olenevalt hingamiskeskusest läbivoolava vere keemilisest koostisest ( humoraalne regulatsioon) ja retseptoritelt hingamiskeskusele saabuvatest aferentsetest signaalidest (tingimatu refleks). Loomulikes tingimustes toimivad humoraalsed ja neuraalsed mehhanismid vastastikustes seostes. Hingamist reguleeriv keskus asub piklik ajus. Keskus jaguneb kaheks: sisse- ja väljahingamiskeskus (vasak pool innerveerib vasakut kopsu ja parem pool paremat kopsu). Hingamiskeskuse automatismiks nim selle võimet erutuda perioodiliselt ärritajate toimel, mis esinevad või tekivad hingamiskeskuses (erutusimpulsid). Hingamist mõjutab suurel määral hapniku ja süsihappegaasi sisaldus ringlevas veres. Veel tugevam kui hapniku vaegus veres on
kitsa väärtustevahemiku juures. Ajalise dimensiooni alusel on Kiired nt oodatud teate saabumine- südame löögisageduse kasv Aeglased regulatsioonimehhanismid Ruumilise dimensiooni alusel on lokaalsed (nt ühel jalal hüppamisel teatud lihased) üldised(kogu keha haaravad nt vererõhu muutus), Vahendilise dimensiooi alusel on neuraalsed(närvid ja AP)- kiired ja hästi lokaliseeritud. humoraalsed (hormoonide abil) regulatsioonid- aeglased, kogu organismi mõjutavad. Reguleerimisel on alati kolm komponenti: Maali-Liina, jaanuar 2012 1. stiimul või muutus reguleeritavas muutujas 2. rakk või kude, mis hindab stiimulit ja algatab vastuse 3. rakud või koed, mis viivad läbi vastuse Regulatsiooni on vaja, et
· Tingitud refleks selle väljakujundamisel on oluline meeles pidada, et: 1. Tingitud refleks kujuneb välja tingimatu või varem omandatud tingitud refleksi alusel 2. Ärritaja, millele tahetakse välja kujundada tingitud refleksi, ei kutsu algul esile mingit kindlat vastust, põhjustab üldise orienteerumisreaktsiooni (silmade ja pea pööramine, liikumine ärritaja suunas). Sellised ärritajad on neuraalsed ja kaotavad tähenduse, kui neid ei kinnitata tingimatu ärritajaga. 3. Indiferentne (neuraalne) ärritaja peab eelnema tingimatule ja toimima mõnda aega koos viimasega 4. Tingitud refleksi väljakujunemiseks on vaja neid katseid teatud vaheaja möödumisel korrata 5. Tingitud refleksi väljakujundamise ajal ei tohi samal ajal eineda teisi tugevaid ärritajaid.
Laktoosioperoni puhul paiknevad geenid lacZ (kodeerib laktoosi lagundavat ensüümi -galaktosidaas) ja lacY (laktoosi permeaas järjekorras: lac-promootor lacZ lacY. Juhul, kui lacZ geeni algusosas tekib mutatsioon, mis tekitab sinna translatsiooni stop koodoni, mõjutab see oluliselt ka geeni lacY translatsiooni efektiivsust. 12. Käitumise geneetiline kontroll Käitumine on koordineeritud neuromuskulaarne vastus keskkonna signaalidele, milles osalevad nii sensoorsed, neuraalsed kui ka hormonaalsed faktorid. Närvisüsteemi struktuuri ja funktsioneerimist mõjutavad paljud erinevad geeniproduktid. Piisab ühe geeniprodukti kvantitatiivsest või kvalitatiivsest muutusest, et avalduksid käitumuslikud muutused. Samas tuleb seost geeniproduktide ja käitumise vahel käsitleda kompleksselt. Näiteks teatavate geenide alleelid võivad muuta indiviidi vastuvõtlikumaks alkoholile, kuid alkoholismi
See selgitab, miks füüsilistest tõdedest ei järeldu tõed, mis sisaldavad fenomenilisi mõisteid (mismoodi on näha punast). Peamised fenomeniliste mõistete teooriad. Fenomenilised mõisted: Äratundmismõisted (Loar, Carruthers): mõistet rakendades tuntakse ära, et osutus kuulub teatud tüüpi. Mõiste osutab otseselt vastavale füüsikalisele omadusele (punasele), mis vallandab selle mõiste rakendumise. Indeksikaalid (Lycan, Perry): mõned neuraalsed seisundid on antud indeksikaalselt isikule, kelle seisundid need on. Seda ei saa tuletada teistest objektiivsetest faktidest. Tsiteerivad mõisted (Papineau): fenomenilist seisundit esitatakse kujul See kogemus: ___ , kus tühik sisaldab kogemust ennast või selle kujutlust. Vastuseid teadmise argumendile. Mary saab teada uusi fakte ja see ütleb siis, et füsikalism on väär(Jackson). Vastustepuu (Van Gulick). 1. KAS MARY OMANDAB UUSI TEADMISI? Ei, Jah 2. MIS LAADI TEADMISE MARY OMANDAB?
funktsionaalne seos alles õppimisprotsesside tulemusena. selle väljakujundamisel on oluline meeles pidada, et: Tingitud refleks kujuneb välja tingimatu või varem omandatud tingitud refleksi alusel Ärritaja, millele tahetakse välja kujundada tingitud refleksi, ei kutsu algul esile mingit kindlat vastust, põhjustab üldise orienteerumisreaktsiooni (silmade ja pea pööramine, liikumine ärritaja suunas). Sellised ärritajad on neuraalsed ja kaotavad tähenduse, kui neid ei kinnitata tingimatu ärritajaga. Indiferentne (neuraalne) ärritaja peab eelnema tingimatule ja toimima mõnda aega koos viimasega Tingitud refleksi väljakujunemiseks on vaja neid katseid teatud vaheaja möödumisel korrata Tingitud refleksi väljakujundamise ajal ei tohi samal ajal eineda teisi tugevaid ärritajaid. Kui tingitud refleksi pikka aega ei kinnitata, siis see kustub, väljakujunenud seos kaotab oma bioloogilise tähenduse
Kognitiivne õppimisteooria: stiimul--- tunnetusprotsessid-----reaktsioon. Kokkukuuluvus ja klassikaline tingimine: Õpitud maitse vältimine. Toidu maitse + halb enesetunne = toiduaversioon Ühe kogemuse põhjal õppimine ja ülipikk intervall tingitud ja tingimatu stiimuli vahel. Kokkukuuluvus ja instrumentaalne e. operantne tingimine: Reaktsioonid kuuluvad kokku teatud sarrustasudega. Liigiomased kaitsereaktsioonid – suvaline vastus ohule ja valule. Õppimise neuraalsed alused: 1. närvikoe plastilisus 2. aplüüsia – populaarne uurimisobjekt 3.presünaptiline hõlbustamine. 4. pikaajaline potenseerimine. Klassikaline tingimine - Kahe või enama stiimuli seose ja vastastikku ennustava väärtuse ära õppimine. Lihtsad, enamasti refleksidel põhinevad asjad. Eksperimentaalne väljasuretamine – Korduv tingitud stiimuli esitamine ilma tingimatu stiimulita. Efekt on suurim, kui tingitud stiimul esitada natuke enne tingimatut stiimulit
annaabi.ee 
