Sisse hingamisel läbib õhk ninaõõne,neelu,kõri,hingetoru,kopsutorukesed ja jõuab lõpuks kopsudesse. -Sisenõrenäärmed on ajuripats,käbikeha,kilpnääre,kõrvalkilpnäärmed,neerupealsed,kõhunääre,sugunäärmed. -Ajuripats juhib teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. -Kilpnäärme hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ja ainevahetuse kiirust. -Kõrvalkilpnäärmete hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, see on vajalik luukoe arenguks. -Neerupealsed toodavad adrenaliini.Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu,ehmatuse.viha ning positiivsete emotsioonide korral
11.kl Seedeelundkond koosneb seedekanalist ja seedenäärmetest Seedekanali moodustavad suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak Seedenäärmed on süljenäärmed, maks ja kõhunääre, mao- ja soolenäärmed, sapipõis ning neerupealsed Seedimine algab suus, kus toit peenestatakse hammastega Suuõõnde eritub mälumisel süljenäärmest sülg Süljes olev amülaas lagundab tärklist Kui toit liigub neelu siis katab klapikujuline kõrikaas sissepääsu kõrisse Suulagi sulgeb tee ninaõõnde Edasi liigub toit söögitorusse Söögitoru on 25 ... 30 cm pikkune lihaseline elund, kus toit liigub edasi kokkutõmbumiste ja lõtvumiste abil Söögitorus hõlbustab toidu liikumist
iga hormoon mõjutab kindlat keha piirkonda, st. On kindel ülesanne* igal hormoonil on erinev toimeaeg 8. Näita joonisel sisenõrenäärmeid! 9. Selgita sisenõrenäärmete hormoonide ülesandeid! Ajuripats juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoonide sünteesivate näärmete talitust Kilpnääre mõjutab eritusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust Neerupealsed toodavad adrenaliini Kõhunääre toodab insuliini Sugunääre mõjutab sootunnuste arengut 2
1. BIOMOLEKULID on ained, mis esinevad ainult elusates organismides (rasvad, valgud, sahhariidid). 2. ELU TUNNUSED: 1) rakuline ehitus 2) paljunemine 3) aine- ja energiavahetus 4) areng 5) reageerimine välisärritusele 6) stabiilne sisekeskkond e homöostaas 3. FÜSIOLOOGIA uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. 4. ANATOOMIA on teadus, mis uurib organismide ehitust. 5. NEURAALNE REGULATSIOON organite töö reguleerimine närvisüsteemi abil. 6. HUMORAALNE REGULATSIOON organite töö reguleerimine hormoonide abil. 7. ETOLOOGIA on teadus, mis uurib loomade käitumist. 8. MAKROELEMENDID keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes: hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik, fosfor, väävel. 9. MONOSAHHARIIDID e. lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed ühendid, milles süsinikuaatomite arv on 3-6. 5 C-ga = riboos ja desoküriboos 6 C-ga = glükoos ja fruktoos...
) H. parathormoon e. Paratüreoidin - Pankreas – Langerhansi H. insuliin Toime : - mmudab vere oleva glükoosi keharakkudele kättesaadavaks - veresuhkru tase langeb H. glükagoon Toime: - glükogeeni lammutamine maksas glükoosiks - veresuhkru tase tõuseb Neerupealissed : - H. Adrenaliin (süda ) epinefriin , nooradrenalliin – norepinefriin . Toime : - Toime on sarnane sümpaatilise närve süsteemile . Südame aktiivsus tõuseb. Neerupealsed : Koorollus H.glükortikoid – kortisool , kortikosteroon Toime - Süsivesikute, valkude ja vee ainevahetus . - Tähtsus kohanemisereaktsioonides. - Põletiku ,alergia ja tursevastane toime. Koorollus H. gonadokortikoidid – anabooolsed h. Toime : Sarnanevad nad meessuguhormoonidega Kilpnääre kaltsitoniin
ensüüm-valguline katalüsatoor Kiirendavad ainevahetuslikke reaktsioone ja tagavad selle, et ei toimuks tormiliselt. Iga ensüüm katalüüsib igat reaktsiooni. Mõningad ensüümid saavad töödata ainult liitunud metaalioonidega või vitamiinidega. Kõrgel temperatuuril ensüümid denatureeruvad. (Inimesel üle 42 kraadi) Inhibiitorid- ained, mis takistavad ensüümide tegevust. (antibiotikumid, arseen, tsüaniid, närvigaasid). 2)Regulatoorne (hormoonid) kõhunääre e pankras H: insuliin neerupealsed H: adrenaliin ajuriptas e, hüpufüüs H: somatotrpiin 3)Kaitsefunktsioon Antikehad- valgumolekulid, mis tekivad valgetes vererakkudes organismi tunginud viiruste tunginud võõra vere ja teiste võraste rakkude vastu. Immuunreaktsioon e immuunvastus valged verelibled: antikehad sõõvad lihtviisiliselt baktereid or viiruseid. Üks tüüp valgeid vererakke ehk leukotsüüte sünteesivad spetsiaalseid kaitsevalke e antikehad. HIV- bakterm viiruse nimi AIDS- haiguse nimi
und) ning mõjutavad naha pigmentide sünteesi (melatoniin) 3) Kilpnääre paikneb kaelal kõri ees ja küljel. Kõige suurem snn. Hormoonid mõjutavad erutusprotsesseide tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust (türoksiin). See vajab ka I2 normaaltalitluseks. 4) Kõrvalkilpnäärmed kõige väiksem snn, hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, mis on vajalik luukoe normaalseks arenguks. 5) Neerupealsed paiknevad neerude peal, tema kõige tuntum hormoon on adrenaliin. See eritub verre hirmu, ehmatuse, viha, positiivsete emotsioonide korral. See on keha ettevalmistus stressiolukorraks. Jõuad kiiremini joosta, kõvemini lüüa, meeled on erksamad jne. Muutused: südame töö kiireneb; hingamissagedus suureneb; vererõhk tõuseb; soodustab suhkrukasutamist rakkudes; aeglustatakse/lõpetatakse seedimine 6) Kõhunääre asub mao taga
Väsimust. organismi ööpäevarütmikat. 3. Türoksiin, Kilpnääre Avaldavad mõju Kiire ainevahetus. Kehatemperatuu trijoodtüroniin, ainevahetusele ja r on madal. kaltsitoniin. närvisüsteemi erutuvusele. 4.Adrenaliin Neerupealsed Avaldavad Emotsioonide ja Emotsioonitu organismi tunnete (hirm, olek. funktsioonidele ehmatus) korral. mitmelaadset toimet. Adrenaliini tootjad. 5
toime spetsiifiline; toimeaeg. Liigid: Valgud; steroidid- neerupealsete koor, sugunäärmed. Saamine: sisenõrenäärmed; kunstlikult: loomade sisen; biotehnoloogiliselt; keemiline süntees. Näärmed: Hüpofüüs(ajuripats)-teiste näärmete töö kontroll, kasv; hiiglased, kääbused. Käbikeha- melatoniin; pigmentatsioon, ööpäevane rütm. Kilpnääre- oksüdatsiooni protsessid; struuma. Kõrvalkilpnääre Harknääre Kõhunääre- insuliin, glükogeen; glükoos<>glükogeen; suhkruhaigus. Neerupealsed- adrenaliin; kiirendab organismi tervikuna, hirmuhormoon. Neerupealsete koor Sugunäärmed- suguhormoonid; teisesed sootunnused, sugufunktsioon; vale suunitlus soo suhtes. Tarbimise põhjused: organism ei tooda; haiguste ravi; rasestumise vältimine. 3. Vitamiinid 1 Avastamine: 1880.N. Lunini katsed Tartu haiglas(hiirtega). 1911.C.Funk- Termin. 2 Mõiste- madalmolekulaarsed bioaktiivsed orgaanilised ühendid, mis kuuluvad liitensüümide koostisesse ja reguleerivad ainevahetust.
Hormoonid ja sisenõrenäärmed Hormoonid keemilised ained, mis juhivad elundite tööd (veres väga vähe, kindel ülesanne, erinev toimeaeg) Sisenõrenäärmed toodavad hormoone. 1. Ajuripats ehk hüpofüüs kontrollib teisi hormoone, kasv 2. käbikeha ajus ärkveloleku ja une määramine, pigment 3. kilpnääre 40 g, suurim, reaktsiooniaeg, erutusprotsessid, ainevahetus, vajalik iood 4. kõrvalkilpnäärmed 0,1 g, väikseimad, Ca ja P omastamine 5. neerupealsed adrenaliin (hirm, põnevus, rõõm, ärritus jne) 6. kõhunääre insuliin, trandpordib glükoosi verest kudedesse, suhkruhaigus ehk diabeet (I insuliini ei ole, süstivad. II vanematel,ülekaalulistel, insuliini vähe, ravimitega) 7. sugunäärmed (munasarjad, munandid) murdeeas (ajuripats), sootunnused (karvad, häälemurre, kehakuju muutus) Närvisüsteem - vahendab infot keskkonna ja elundite vahel, liigutused, reageering, mõtlemine, mälu
Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ajuripats (tähtsaim, asub peaajus, juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete tegevust), käbikeha (asub peaajus, tema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme), kilpnääre (suurim, asub kaelal kõri ees ja külgedel, hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust), neerupealsed (paiknevad neerude peal, toodavad adrenaliini), kõhunääre (asub mao taga, eritab insuliini) ja sugunäärmed (mõjutavad sootunnuste arengut, valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone). Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse, samuti toimub insuliini mõjutusel maksas ja lihastes süsivesinikkude tagavara (glükogeeni) sünteesimine veres olevast glükoosist. Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe, on tegu suhkrutõve ehk diabeediga
rütmihäireid, vererõhu tõusu, peavalu ja ringlust, iiveldust, lihasekrampe, unehäireid ning ärevuse kasvu. Valguainevahetust juhivad meessuguhormoonid, ajuripatsi ja kilpnäärme hormoonid. Anaboolsetest hormoonidest on kõige enam väljaspool meditsiinilisi näidustusi (kuri)tarvitamist leidnud meessuguhormoonid ja organismis mitteleiduvad nn. anaboolsed steroidid, mis on oma toimelt valguainevahetusele ca 10 korda tugevamad. Meessuguhormoone toodavad mehel munandid ja neerupealsed; naisel munasarjad ja samuti neerupealsed, kusjuures täiskasvanud mehe organismis on nende hormoonide hulk veres enam kui 100% korda kõrgem kui naistel. Nende hulgast sõltuvad otseselt lihaskonna soo-omane areng, karvakasv, häälepaelte ja suguelundkonna areng. Paljud spordiga tegelejad tarvitavad anaboolseid hormoone, mille positiivseid efekte kiputakse sageli kahjuks ülehindama ja negatiivseid alahindama. Milline on siis nende ainete efekt ? Tõepoolest nad
*mõjutavad ainevahetust ensüümide kaudu 3.liigitus *valgud *steroidid 4.kasutatakse *organism ei tooda *ravi *rasestumisvastased vahendid 5.tootmine *imetajate näärmetes *kunstlik süntees *tootmine mikroorganismide abil 6.näärmed-hormoonid hüpofüüs-toime(kasvu mõjutav, teiste näärmete kontroll) häired(kääbused,hiiglased) käbikeha-hormooon(melantiin)t(pigmentatsioon)h(kaamos) kõrvalkilpnäärmed harknääre Langerhansi saared-h(insuliin)h(suhkruhaigus) neerupealsed-h(adrenaliin) neerupealiste koor sugunäärmed-h(mees-ja naissugu hormoonid) (teisesed sootumused, sugufunktsioon)
d kudede ja organite varustamise elutegevuseks vajalike ainetega ning jääkainete transpordi eristuelundkonda. sisenõrenäärmed Ajuripats,käbikeha,kõrvalkilp- Toodavad hormoone Näärmed,harknääre,neerupealsed Närvisüsteem Peaaju,seljaaju,närvid,meeleelundid, meeleelundkond Silmad,karvad,suu suguelundkond Naisel:munasarjad,munajuhad,emaka Tagavad paljunemise s Tupp,ja välisuguelundid Mehel:munandid,seemnejuhad,eesnä äre, Kusesugujuha,suguti
reguleeritakse süsivesikute hoidmist maksas. Glükagoon ( A-rakud) Toime: Glükogeeni lammutamine maksas glükoosiks Veresuhkru tase tõuseb Neerupealsed eritavad hirmu või ärevuse mõjul verre adrenaliini - hormooni, mis tõstab lihaste töövõimet. 1. Neerupealisekoore hormoone (kortikosteroidid) 1
väiksemateks molekulideks lagunemine, et need pääseksid verre ja et rakud saaksid neist kätte eluksvajaliku energia. Seedeelundkond koosneb seedekanalist ja seedenäärmetest. Seedekanali moodustavad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, umbsool, peensool, jämesool, pärak. Seedenäärmed on süljenäärmed, maks, sapipõis, kõhunääre, mao- ja soolenäärmed, neerupealsed. Suuõõnes algab süsivedeliku lagunemine 1. Tärklis > Glükoosiks, süljes sisalduva ensüümi abil 2. Mao ensüüm PEPSIIN lagundab valgud > aminohapeteks 3. 12-sõlmiksool rasvade lagundamine Lipaasi abil rasvhapeteks ja glütserooliks. LK 82 1. Vere glükoosi tase tõseb pärast söömist. Kuna söögi ajal stimuleerib parasümpaatiline närvisüsteem süljeeritust ja sülg on vedel. 2. Järgmine muutus toimub 30min pärast. Kuna kiirendab
KARASTUSJOOKIDEST Bensoaadid tekitavad allergiat. Koolajoogid võivad põhjustada migreeni. Klaasitäis karastusjooki sisaldab kuni 11 teelusikatäit suhkrut. Ühesainsas klaasitäies karastusjoogis sisalduv suhkur võib pärssida immuunsüsteemi kuueks tunniks! Suhkur annab energiat, millele järgneb väsimus, täpselt nagu kofeiini puhul. See paneb jooma rohkem, et uut laengut saada ning see kahjustab omakorda adrenaalnäärmeid ehk neerupealsed. KARSTUSJOOKIDEST Dieetjookides sisaldub polüetüleenglükooli. Glükooli kasutatakse autode antifriisis ja lahustites. Veel on kahjulikud alumiiniumpurgid, kuna jookides sisalduv fosforhape söövitab alumiiniumi. Karastusjookide tööstuse esindajad küll väidavad, et see probleem on lahendatud purkide sisepinna töötlemisel plastikukihiga. Sellele vaatamata jõuavad aliumiiniumimürgid jooki. Alumiinium ladestub ajus ja luudes ning
tagavara glükogeen, mida talletatakse maksas ja lihastes. Tänapäeval on järjest sagenev haigus diabeet (suhkruhaigus), millel on kaks tüüpi: 1. I tüüp organism ei tooda ise üldse insuliini, põhjustajaks keha enda immuunsüsteem. 2. II tüüp organism toodab vähesel määral insuliini, põhjustajaks ülesöömine, rasvumine, ebatervislik eluviis. Insuliin video http://www.youtube.com/watch?v=ae_jC4FDOUc Neerupealsed Tuntuimaks hormooniks adrenaliin. Adrenaliin eritub hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral Ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku jne. 15 Sugunäärmed Naisel munasarjad Mehel munandid Suguhormoonid (testosteroon ja östrogeen) mõjutavad sekundaarsete sootunnuste arengut. Tööle hakkavad murdeeas. Pildid
Alveoolide seinad on väga õhukesed ning koosnevad ühes rakukihist. Alveooli ümbritsevad võrguna verekapillaarid. Hapnik siirdub läbi alveoolide ja kapillaaride seinte verre. Süsihappegaas liigub vastassuunas, sest kehast tulnud veres on seda rohkem. See tungib kopsude õhuruumi. Venoosne veri muutub arteriaalseks vereks kopsudes, mis liigub edasi südamesse. Väljahingatavas õhus on 3,6% süsihappegaasi ja 15,7% hapnikku. Sissehingatavas õhus on 0,03% ja 20,8%. Adrenaliini toodavad neerupealsed. Adrenaliin eritub verre negatiivsete ja positiivsete emotsioonide korral. Adrenaliin ergutab südametegevust, kiirendab hingamist, tõstab vererõhku ja soodustab glükoos kasutamist lihasrakkudes. Need annavad organismile lisaenergiat ning valmistavad organismi ette pingutuseks. Seedimiseks eritab kõhunääre hormoone, millest kõige tähtsam on insuliin. Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi tungimist rakkudesse ning rakud kasutavad glükoosi energia saamiseks
glütserofosfolipiidi kompleksis on tavaliselt erinevad rasvhapped (pikkus, küllastatus) Rakumembraan Steroidid Heidi Krieger ja Andreas Krieger AAS kasutajal ca 10x suurem risk enneaegseks surmaks (Thiblin 2012, Rootsi krimilabor) - Muutub vasaku vatsakese morfoloogia - Koronaarveresoontes lipiidide ulatuslik ladestumine - AAS mõju käitumisele (Fred Nyberg, 2012, Karolinska U): depressioon, bipolaarsus, agressiivsus, enesetapud etc Neerupealsed · Säsi ad-renaliin (epi-nefriin) fight-or-flight Stardieelne seisund · Koor zona glomerulosa (väline kiht) · Mineralokortikoidid (aldosteroon) zona fasciculata (keskmine) · Glükokortikoidid (kortisool) zona reticularis (sisemine) · Anaboolsed steroidid (testosteroon) Tasakaal 10 9 8 7 T/K suhtarv 6
endis, mis näitab, et nad ei suuda suhkrut seedida. Sõltuvus ebanormaalselt suurest suhkrukogusest toidus nendelsamadel lastel, kelle organism ei suuda seda taluda." "Uurides skisofreenikute dieeti, märkame, et nende dieet koosneb rikkalikust kogusest maiustustest, kommidest, kookidest, kohvist, kofeiinirikkastest jookidest ja suhkruga valmistatud toitudest. Peaks elimineerima või oluliselt piirama toitusid, mis stimuleerivad neerupealseid." SUHKUR JA NEERUPEALSED 1940ndatel taasavastas John Tintera endokriinsüsteemi elulise tähtsuse ja eriti tema tähtsuse "patoloogilises mentaalsuses" ehk "[brain boggling]". Uurides 200 hüpoadenokortitsismi (adekvaatse neerupealse kortisoolhormooni [adrenal cortical hormone] loomise puudulikkus või nende hormoonide ebasobiv kogus) juhtumit, leidis ta oma patsientide põhilisteks kaebusteks olevat samad, mis inimestel, kelle organism ei
kõhunääre võimaldab toitu seedida, et saada energiat ning materjale keha ehitamiseks. Vereringeelundkond: süda, veresooned, veri kindlustab ainete transpordi keha eri piirkondade vahel. Hingamiselundkond: ninaõõs, kõri, hingetoru, kopsutorud, kops varustab organismi hapnikuga ja viib välja CO2. Erituselundkond: neerud, kusejuhad, põis, kusiti vabastab organismi jääk- ja kahjulikest ainetest. Sisenõreelundkond: Ajuripats, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, kõhunääre, neerupealsed toodavad hormoone keha talituse reguleerimiseks. Suguelundkond: mehel: munandid, munandimanused, seemnejuha, eesnääre, suguti. naisel: munasarjad, munajuhad, emakas, tupp, häbememokad. vajalik järglaste andmiseks, sigimiseks. Närvisüsteem: peaaja, seljaaju ja närvid kordineerib kogu organismi ja tema keskkonna suhteid. Nahk 1.Nahk on katteelund ja kaitseb teisi kudesid mehaaniliste vigastuste, keemiliste mõjutuste ja mikroobide sissetungi eest. 2
Nahk - epiderm e. marrasnahk, derma e. pärisnahk, nahaalune kude. Nende põhi funktsioon on keha kuju moodustamine; pea- ja seljaaju, rinnakorvi ja kõhuõõneelundite kaitse, tugi, elundite liikumine. Naha ülesanne on kaitse mehaaniliste ja keemiliste vigastuste, viiruste, mikroobide eest; termoregulatsioon; kuuma, külma, valu, puudutuste, koormuste tajumine Endokriinsüsteem --elunditeks on sisenõrenäärmed: hüpofüüs, harknääre, käbikeha, kilpnääre, Pankrease saarekesed, neerupealsed, sugunäärmed. Nende ülesanne on tugevasti diferentseeritud rakkude, kudede, organite tegevuse koordineerimine. Seedeelundkond -- Suuõõs, kurk neel, söögitoru, magu. Peensool, pimesool, ussripik. Seedenäärmed: sülje, mao ja soolenäärmed, kõhunääre, sapipõis, neerupealsed - Ülesanne on toiduainete org. ühenditelagundamine lihtsamateks; energia hankimine- energeetiline ainevahetus; valkude biosüntees- plastiline ainevahetus;
· Toimelt universaalsed (nt: kilpnäärme hormoonid mõjuvad kõigile rakkudele) · Või spetsiifilised (nt: adrenaliin-lihasrakkudele) · Toime realiseerub ensüümide kaasabil. Sisenõrenäärmed: 1. ajuripats e. hüpofüüs(kasvuhormoonid,teisi sisenõrenäärmeid mõjutavad hormoonid-tropiinid) 2. käbikeha(melatoniin-pigmentatsioon) 3. kilpnääre(türoksiin- ainevahetus) 4. kõrvalkilnääre(kaltsitoniin) 5. neerupealsed(adrenaliin) 6. kõhunääre(insuliin,glükagoon) 7. sugunäärmed 4. VITAMIINID Vajatakse ensüümide koostises;jagatakse vees(C;B) ja rasvlahustuvateks( A;D;E) A-vitamiin( nägemine-kalamaksaõli) E-vitamiin(antioksüdant-taimsed õlid) D-vitamiin(Ca-ainevahetus- luukoe areng UV-kiirguse toimel tekib inimese nahas) K-vitamiin(vere hüübimine-kala;saadused) B-rühma vitamiini(närvi-ja südametegevus,naha ja juste tervis.-taimsed
SNN'te tööd. 2)Käbikeha ajupiirkonnas; määrab ära bioloogilise kella, takistab sugunäärmete tööle hakkamist(pisikestel lastel). 3)Kõri e kilpnääre toodab türoktsiini kiirendab ainevahetust (põhjustab Basedow'i tõbe); tööd mõjutab jood -> raviks jooditabletid. 4)Kõrvalkilpnääre tema hormoon mõjutab vere kaltsiumi sisaldust. 5)Kõhunääre toodab insuliini, lagundab suhkurt. 6)Neerupealsed toodavad adrenaliini kiirendab vereringet, südamelöögi sagedust, vererõhku. 7)Sugunäärmed suguhormoone munasarjad, seemnesarjad; platsenta e emakoogi hormoon ei lase rasedusel katkeda. 7.Reflektsikaar refleksi kulgemise teekond ärritajast kuni mingi elundi vastuseni. 8.Negatiivne tagasiside kõrvalekalde kohta saadud signaalide põhjal muudetakse elundite ja elundkondade talitlust nii, et muutnud välistegurite toimel tekkinud kõrvalekalle organismi
Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga(hingetoru,nina,kurk,kopsud,kopsutorud). Ringeelundkond transpordib kehas aineid (süda,veresooned). Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid (neer,kusejuha, kusepõis,kusiti). Närvisüsteem koos meeleelunditega vahendab ja töötleb informatsiooni (peaaju,meeleelund, seljaaju, närvid). Sisenõresüsteem reguleerib organismi eluavaldusi (käbikeha, hüpofüüs, kilpnääre,harkelund,neerupealsed jne) . Suguelundkond on vajalik järglaste saamiseks( eesnääre,seemnesari,peenis,rinnanääre,munasari, emakas) 5. Sisenõrenäärmed. (tähtsamaidiseloomusta, roll ainevahetuses,olulisemadhormoonid lk.71)Ajuripats-kõigetähtsam, asubpeaajus, juhibkoosnärvisüsteemigateistehormoonesünteesivatenäärmetetalitlust, sünteesibkakasvuhormooni, missoodustabkasvu.Käbikeha-peaajus, suhteliseltvähearenenudnääre. Temahormoonidreguleerivadorganismiööpäevaseidrütme,
Ainevahetushäired, mis on seotud pigmentide ehk nn värvainete muutustega organismis. Jaotatakse: Endrogeensed võivad tekkida organismis ainevahetuse käigus (nt melaniin). Eksogeensed (nt tätoveeringud, kus värvaine satub organismi nahasse süstimisel) Tuntumateks võib pidada melaniini ainevahetushäireid. Patoloogia korral võib tekkida hüper- ja hüpopigmentatsioon. Hüper- ja hüpopigmentatsioon Üldine hüperpigmentatsioon pronkstõbi (Addisoni tõbi) neerupealsed ei tooda piisaval hulgal steroidhormoone. Kohalik hüperpigmentatsioon tedretähnid, pigmentsünnimärgid. Üldine hüpopigmentatsioon albinism, melaniini vaegus. Kohalik hüpopigmentatsioon ehk leukodermia nahal piirdunud pigmendivabad laigud. MINERAALDÜSTROOFIAD Ca, K, Cu, Fe ainevahetushäiretega seotud raku- ja vaheaine kahjustused ja kivide teke. Kaltsiumsoolade vähenemine luudes (D-avitaminoos ja rahhiit) on luupehmestumise ehk osteomalaatsia tekke aluseks.
rakkudest. Homöostaas – sisekeskkonna stabiilne seisund. Võime säilitada stabiilset sisekeskkonda, seda aitavad säilitada: Närvisüsteem – neutraalne regulatsioon Hormoonid – humoraalne regulatsioon Teadus: füsioloogia, anatoomia, geneetika Näiteks: Hingamiselundkond + hapnik seedeelundkonnas lagundatud rakuhingamise käigus Hormoone toodavad sisenõrenäärmed, millega panevad organismi talitsema vastavalt vajadusele. (ajuripats, kilpnääre, kõhunääre, neerupealsed, munasarjad, munandid) 2.7. Liigi tase Sarnane sise- ja välisehitus, sarnased geenid, kindel elvila, annavad omavahel viljakaid järglasi. Liikide nimed on 2-osalised. Teadus: ökoloogia Näiteks: pruun karu, harilik mänd Populatsioon – ühe liigi isendid teatud territooriumil 2.8. Ökosüsteemi tase Ökosüsteemi moodustavad ühel territooriumil elavad organismi koos eluta keskkonnaga. Ökosüsteem on isereguleeruv. Seal valitsevad toitumisahelad.
Ringelundkond süda, veresooned moodustab: 1) veri; 2) veresooned; 3)verd liikuma panev pump-süda; tagab toitainete ja hapniku transpordi kudedesse ja jääkainete kõrvaldamise Erituselundkond neer, kusejuha, kusepõis, kusiti tagab jääkainete kõrvaldamise organist Närvisüsteem Kesknärvisüsteem:seljaaju, peaaju, piirdenärvisüsteem - juhib ja kontrollib elundite tööd. Sisenõrenäärmete süsteem käbikeha, hüpofüüs, kilpnääre, harkelund, neerupealsed, kähunääre, munasari/munand toodab hormoone, mis juhivad elundkondade tööd Sigimiselundkond rinnanääre, munasari, emakas, tupp järglaste saamiseks Homöostaas organismide võime säilitada stabiilne sisekeskond, sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. Negatiivse tagasisidestumise mehhanismi kohast : Kõrvalekalle normaalsest seisundist-> Signaal kesknärvisüsteemi -> Käivituvad mehhanismid, mis püüavad esialgset olukorda taastada. Viisid, kuidas taastada:
Stressihormoonid põhjustavad lihaspinge suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu. Ka organismi vastupanuvõime haigustele nõrgeneb. Samas saab stressi leevendada kõige tavalisema igapäevase toiduvalikuga, mingeid spetsiaalseid toidulisandeid ega kompleksvitamiine pole eraldi süüa vaja, kinnitab Kuopio ülikooli toitumisteadlane Sari Voutilainen. "Kõige tähtsam on süüa mitmekülgselt!" Kindlasti tuleks aga jälgida toidu kalorsust. "Stressiseisundis eritavad neerupealsed stressihormooni kortisooli, mis enamikul inimestel suurendab söögiisu, teistel aga kaob isu sootuks. Kortisool põhjustab vajadust just magusa ja rasvase järele. See on jäänuk ürgajast, kus stress tähendas: võitle või põgene! Just kiirelt imenduvad süsivesikud on sellistes situatsioonides parim energiaallikas. Stressiseisund aga energiavajadust ei suurenda, seega kipub inimestel, kes söömisega end lohutavad, kehakaal kergesti suurenema," hoiatab teadlane. (3)
Käbikeha Melatoniin Pigmentatsioon, Kilpnääre Kretinism, kasv kängus, Kõrvalkilpnääre Harknääre Immuunsuse kinnitamine Kõhunääre Insuliin glükoosglükogeen Neerupealsed Adrenaliin Kiirendab organismi talitlusi Neerupealsete koor Suguhormoonid Mees-ja naissuguhormoonid Sootunnuste kujunemine, sugufunktsioonid 15. Vitamiinid Mõiste: madalamolekulaarsed bioaktiivsed orgaanilised ühendid, kuuludes liitensüümide koostisesse reguleerivad ainevahetust
luud kaitsevad siseelundeid 5. Seedekulgla osad,mida läbib toit: suuõõs- söögitoru- magu- kaksteistsõrmik- maks ja kõhunääre. Maksanõre abil lagundatakse rasvu ja kõhunäärme abil viiakse toidu lagundamine lõpuni . peensool (toitainete imendumine verre) jämesool( seedimata toiduosakesed) pärak 6. Inimese seedenäärmed- süljenäärmed, maks ja kõhunääre, mao- ja soolenäärmed, sapipõis ning neerupealsed 7. Maksa funktsioonid: veresuhkru sisalduse kontroll, aminohapete sisalduse kontroll, vereplasmavalkude süntees, punaste vererakkude süntees, punaste vererakkude lagundamine, kahjulike ainete lagundamine, sapi tootmine, rasvade sisalduse kontroll, vitamiinide varupaik, kolesterooli süntees 8. Seedeelundkonna ül: toidu purustamine, toitainete lagundamine seedeensüümide abil, toitainete lõhustumissaaduste imendumine verre ja lümfi 9
Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ajuripats (tähtsaim, asub peaajus, juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete tegevust), käbikeha (asub peaajus, tema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme), kilpnääre (suurim, asub kaelal kõri ees ja külgedel, hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust), neerupealsed (paiknevad neerude peal, toodavad adrenaliini), kõhunääre (asub mao taga, eritab insuliini) ja sugunäärmed (mõjutavad sootunnuste arengut, valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone). Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse, samuti toimub insuliini mõjutusel maksas ja lihastes süsivesinikkude tagavara (glükogeeni) sünteesimine veres olevast glükoosist. Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe, on tegu suhkrutõve ehk diabeediga
vajalikud võitluseks vähktõve vastu. Just seepärast on mõõdukus väga oluline, kuna muidu paisatakse segi keha tasakaal. Ühesainsas klaasitäies karastusjoogis sisalduv suhkur võib pärssida immuunsüsteemi kuueks tunniks! Suhkur annab energiat, millele järgneb väsimus, täpselt nagu kofeiini puhul. See paneb jooma rohkem, et uut laengut saada ning see kahjustab omakorda adrenaalnäärmeid. Üks kroonilise nõrkuse põhjustest on ülekurnatud neerupealsed ehk adrenaalnäärmed. Päev-päevalt kasvab suhkruasendajate populaarsus, kuigi tegelikult on need kunstlikud magusained suhkrust hullemad! Suhkrust 180 korda magusam aspartaam laguneb närvisüsteemi ja DNA'd kahjustavateks osadeks: aspartaatideks, formaldehüüdiks (metanooliks) ja fenüülalaniiniks. Aspartaat tekitab sagedasel ja suures koguses tarbimisel ajukahjustusi, väiksemates kogustes võib anda käitumishäireid, tähelepanu probleeme, mäluhäireid, põhjustada krampe
Närvisüsteemi kuuluvad kesknärvisüsteem(pea- ja seljaaju) ja piirdenärvisüsteem, mille moodustavad närvirakkude kimpudesse ühinenud dendriidid ja neuriidid(närvid). Sisenõresüsteem: selle ülesandeks on reguleerida organismi eluavaldusi. Paljud elutalitlused on hormonaalselt kontrollitavad. Hormoonid on ained, millel on kindel toime teistele rakkudele ja organismidele. Sisenõresüsteemi kuulub kõhunääre, ajuripats, kilpnääre, kõrvalkilpnääre, neerupealsed, sugunäärmed. Sigimiselundkond: selle ülesandeks on järglaste saamine, sest inimese sigimine toimub suguliselt. Järglasi saadakse mehe ja naise sigimiselundkonna toodetud sugurakkude ühinemisel. Suguelundkonda kuuluvad peenis, seemnesari, munasari, munandid, tupp, emakas jne. homöostaas: organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest nt võib inimene olla
· Ringeelundkond: veri, veresooned, süda. Transpordib kehas aineid. · Erituselundkond: neerud, kusejuha, kusepõis, kusiti. Eritavad ka kopsud ja nahk. · Närvisüsteem: peaaju, meeleelundid, seljaaju, närvid. Vahendab ja töötleb informatsiooni. Jaguneb kesknärvisüsteem (pea-ja seljaaju) ja piirdenärvisüsteem (närvirakkude kimbud) · Sisenõresüsteem e. endokriinnäärmete süsteem: käbikeha, hüpofüüs, kilpnääre, harkelund, neerupealsed, kõhunääe, munasari, munandid. · Homoöstaas- võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest · Refleksikaar- mingi ärrituse poolt vallandatud signaal e. sensoorne signaal, mis juhtitakse kesknärvisüsteemi, kus toimub signaalide töötlemine. · Neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi vahendusel elundite talitluse reguleerimine · Humoraalne regulatsioon- hormoonide vahendusel elundite talitluse reguleerimine
Nende oksüdeerumisel vabaneb 2* rohkem energiat, kui sahhariitide. Seda kasutavad talveund magavad loomad ja veelise eluviisiga loomad (hüljes) energia ja kaitse alajahtumise, põrutuste eest. Rakumembraani koostises on fosfolipiidid. Steroid lipiid, aga teistsuguse ehitusega. Vees peaaegu ei lahustu. NT kolestorool ja hormoonid (suguhormoon), D vitamiin. Hormoonid bioaktiivsed ained, mis moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes (ajuripats, neerupealsed, kilpnääre). Meessuguhormoon on testosteroon ja naissuguhormoon on östrogeen. Hormoonid reguleerivad samaaegselt mitme elundkonna talitusi -> mõjutavad kogu organismi elutegevust. Organismi peamised orgaanilised ained ehk biomolekulid on: sahariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. Polüsahariidid, valgud ja nukleiinhapped on ka biopolümeerid. Sahhariitidel ja lipiididel on ehituslik ja energeetiline ülesanne. VALGUD
5. katteelundkond nahk, limaskestad kaitsefunktsioon 6. erituselundkond neerud, kusepõis jääkainete väljaviimine 7. vereringeelundkond süda, veresooned, veri ainete transport, kaitse, tempereatuuri regulatsioon 8. sisenõrespsteem neerupealsed, toodavad hormoone kõhunääre, kilpnääre 9. munasarjad, paljunemine, sugu/sigimiselundkon munajuhad, emakas hormonaalne tasakaal d Selgita mõistet homöostaas inimese näitel. Organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. (sisetemperatuur, varustamine vajaliku hulga energiaga, vere PH tase jne) 15
Verd südame suunas juhtivaid veresooni nimetatakse veenideks. Inimeste ja teiste kõrgemate selgroogsete suures vereringes kannavad arterid hapnikurikast verd (arteriaalset verd) ja veenid hapnikuvaest verd (venoosset verd), väikeses vereringes ümberpöördult. 16. Nimeta seedenäärmed koos lühiiseloomustusega. Seedenäärmed on süljenäärmed, maks ja kõhunääre ehk pankreas, mao- ja soolenäärmed, sapipõis ning neerupealsed. Süljenäärmed eritavad sülge, mis muudab toidu libedaks; lahustab toitu, et tunneks maitset; hävitab baktereid; alustab süsivesikute seedimist. Maksa funktsioonid: Vere glükoosisisalduse kontroll Vere punaliblede lagundamine Kahjulike ainete lagundamine Sapi tootmine Rasvade sisalduse kontroll Vitamiinide varu säilitamine Kolesterooli süntees
kaitse 5. katteelundkond nahk, limaskestad kaitsefunktsioon 6. erituselundkond neerud, kusepõis jääkainete väljaviimine 7. vereringeelundkond süda, veresooned, veri ainete transport, kaitse, tempereatuuri regulatsioon 8. sisenõrespsteem neerupealsed, kõhunääre, toodavad hormoone kilpnääre 9. sugu/sigimiselundkond munasarjad, munajuhad, paljunemine, hormonaalne emakas tasakaal 17. Selgita mõistet homöostaas inimese näitel. Homoöostaas on organismi võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. (energiabilanss, hingamine, vereringe, eritamine, termoregulatsioon)
Aitab imenduda rasvadel ja lagundab rasvasi Sapp aitab mürgiseid aineid välja viia Aitab soolestiku tööle kaasa Aitab rasvlahustuvaid vitamiine omastada Tapab bakterid Intensiivistab ainevahetust 1.3 UUED VERERAKUD Punast värvi luuüdi on vaja, et tekiks uued vererakud. Väikestel tekivad maksas. Kollases luuüdis on tagavara ained 1.4 ADRENALIIN Neerupealsed toodavad seda, hormoon Rohkem verd kehas (südame löögi arv suureneb) Hingamine kiireneb Pupillid suurenevad Olulised veresooned lähevad suuremaks, teised kitsamaks Glükoosi tarbitakse rohkem, jõuab kiiremini rakkudesse Aitab mälu parandada Arstid ravimi eesmärgil 1.5 OKSÜTOTSIIN Hormoon, toodetakse hüpotalamuses, liigub edasi ajuripatsisse.
Ka jäsemete gangreeni üheks tekkepõhjuseks on sageli veresoonte ahenemine. Nikotiinist 15-20 % imendub suus ja 80-85 % kopsus. Väike osa nikotiinist jõuab süljega ka seedeteedesse: makku ja soolestiku ülemistesse osadesse. Eelnevast tulenevalt on nikotiin ka väga laiaulatuslikult mõjuv mürk. Nikotiin tõstab südame löögitegevust, tekitab tubakasõltuvust, langetab kopsude tööhõivet, tõstab vere suhkrusisaldust ja väheneb näljatunne. Nikotiini tõttu eritavad neerupealsed rohkem adrenaliini ja noradrenaliini. Samuti muutub hapete ja leeliste tasakaal, mistõttu seeduv toit võib pääseda soolestikust tagasi makku. Naistel häirub emaka vereringe, mis võib suurendada menstruatsioonivaevuseid ning kahjustuda võivad saada ka munasarjad. Lootesse jõuab nikotiini suhteliselt 2 korda enam kui emasse ning tema kasv aeglustub, surma oht suureneb ja sünnijärgselt vaevavad võõrutusnähud. Seetõttu on väga kahjulik tarbida sigaretti lapseootel naisel.
· mikroobidele läbimatu, elukeskkonnaks sobimatu 12. NÄÄRMED SISENÕRENÄÄRMED · ajuripats juhib teiste hormoone sünteesivate näärmete talitust · käbikeha vähe arenenud nääre, reguleerib organismi rütme · kilpnääre mõjutab erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ja ainevahetuse kiirust · kõrvalkilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust · neerupealsed adrenaliin, ergutab südametegevust, lisaenergia organismile · kõhunääre seedimiseks vajalikud ensüümid, insuliin · sugunääre sootunnuste mõjutamine - eritavad hormoone otse verre, pole juhasid 13. SIGIMISELUNDKOND. LOOTE ARENG NAISE SUGUNÄÄRMED · moodustuvad looteeas · uusi elu jooksul juurde ei teki · munarakud hakkavad valmima murdeeas · valmimine lõppeb 45-50 aasta vanuses
tuju, üldine heaolutunne, suhteliselt harvad närvilisuse ja masenduse ilmingud. 4.1.1 Hormonaalregulatsiooni täiustamine Treeningu tüüpiliseks tulemuseks on hormonaalreaktsioonide vähenemine submaksimaalsete pingutuste sooritamisel. Seevastu ilmnevad hästitreenitud sportlastel äärmuslike pingutuste teostamisel väga ulatuslikud muutused vere hormonaaltasemetes. Võimaluse hormoonide rohkeks eritamiseks verre kindlustavad mõningate näärmete (neerupealsed) suurenemine kui ka muutused näärmete rakustruktuurides. Treeningu mõjul muutub kudede tundlikkus hormoonide mõju suhtes. Seda põhjustab muutus rakkude hormooniretseptorite hulgas, samuti ka protsesside ahelas, mille käivitab hormooni ühinemine retseptorvalguga. Treening mõjutab ka hormoonide metabolismi, mis suurendab hormonaalregulatsiooni labiilsust. 4.1.2 Energiavarude suurenemine Kehaline treening suurendab glükogeenivarusid skeletilihastes, maksas ja südamelihases.
kalakonservides( nõrkus, iiveldus, oksendamine, krambid kõhupiirkonnas, kõhulahtisus). Mittemikrobioloogilise päritoluga: · kahjulikud lisandid · -raskemetallid( plii, vask, elavhõbe jt.) · -mürkkemikaalid(pestitsiidid, jne.) 9 · -mürgised taimed · -mittesöödavad seened · -mürgised umbrohud · -mürgised luuviljaliste tuumad · mürgised kalad (alaliselt või teatud organid kindlal eluperioodil) · mõnede loomade teatud organid (neerupealsed) TUNGALTERAMÜRGITUS-levib rukkipeades.Esinevad veresoonte kahjustused, jäsemete kärbumine ja krambid. SOLANIINIMÜRGITUS- levib rohelises kartulis. Esineb peavalu, kõhulahtisus, palavik, kuivustunne suus. NB! KUIDAS HOIDUDA TOIDUMÜRGISTUSTEST? · Kaitsta toitu saastumise eest. · Vältida bakterite paljunemist. · Hävitada bakterid. 6.2. TOIDUINFEKTSIOONID: Nakkushaigustesse haigestumisele eelneb alati tõvestavate pisikute sissetungimine
kuju, et neil oleks võime liikuda kapillaaride kaudu) - Steroidhormoonide sünteesi lähteühend (kortikosteroidid, suguhormoonid) - Sapipõie rakkude membraani kaitse sapphapete soolade ärritava kahjuliku toime eest (sapphapete sünteesi eelühend) - Vitamiin D3 sünteesi vaheühend - Kus ja Kuidas toimub kolesterooli süntees? - Sünteesivad kõik koed, kuid põhitootjad on maks, peensoole limaskest, neerupealsed, munasarjad, testised, aju, platsenta - Ajukude sünteesib 55...65% - Süntees toimub tsütoplasmas (ER ja tsütoplasma ensüümide koostöös) - 27-süsinikuaatomit annavad atsetüül-CoA-atsetüül jäägid (ehk süntees toimub atsetüül-CoA baasil) - Vajab rohkesti metaboolset energiat (ATP, NADPH) - Võtmereaktsioon on mevaloonhappe süntees (HMG-CoA-reduktaasi toimel) - Süntees (tsütoplasmas) 1. HMG-CoA süntees atsetüül-CoA baasil 2
Kõritshakra 16 taevasinist kilpnääre seedekanal Südametshakra 12 rohelist harknääre süda, veri, uitnärv ja vereringe magu, maks sapipõis, Päikesepõimik 10 kollast kõhunääre närvisüsteem Seksuaaltshakra 6 oranzi sugunäärmed paljunemissüsteem Juurtshakra 4 punast neerupealsed lülisammas ja neerud 21
ehk kiire sil silmaliikumine). 52. Tähtsamad mediaatorained Atsetüülkoliin- vahendab ajust lihastesse minevaid signaalide läbipääsu lihastele tahtlike liigutuste puhul. Selle blokeerimisel tekivad mäluhäired nii asjade äratundmisel kui ka õppimisel. Lisaks on see tugev näärmete aktiivsuse reguleerija. See osaleb ka unes. Adrenaliin ehk epinefriin on virgutusaine ja neurohormoon, mis eritub koos noradrenaliiniga stressiolukorras. Seda toodavad neerupealsed. Kui adrenaliin väljastatakse vereringesse, mõjub see mitmele adrenergilistele retsptoritele ning sel on mitmeid keha mõjutavaid efekte. See kiirendab südamerütmi ja löögi mahtu, laiendab pupille ja ahendab arterioole nahas ja maos, suurendab neid lihastes. Adrenaliin tõstab veresuhkru taset suurendades maksas glükogeeni hüdrolüüsi glükoosiks. Adrenaliinil on immuunsüsteemi nõrgendav mõju. Serotoniin selle põhiline asukoht on seedekulglas, kuid osake sellest on ka
Kilpnääre Toodab hormooni türoksiin. Mõjutab ainevahetuse kiirust ja kehatemperatuuri. Kõrvalkilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Neerupealsed Toodavad hormooni adrenaliin. Ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku jne. Adrenaliin eritub näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete
organitel esineb parasümpaatiline toonus. Parasümpaatiline osa vähendab südame talitlust. Sümpaatiline osa võib nendes efektidest “üle sõita” stressi korral. Ained, mida blokeerivad parasümpaatilisi efekte suurendavad südame löögisagedust ning põhjustavad väljaheite ja uriini peetumist organismis. Sümpaatiline osa reguleerib paljusid funktsioone, mida ei mõjusta parasümpaatiline süsteem: neerupealsed, higinäärmed, karvu tõstvad lihased, neerud ja enamik veresoontest saab ainult sümpaatilise innervatsiooni. Sümpaatiline osa kontrollib: Termoregulatoorset vastust kõrgele välistemperatuurile Reniini vabanemist neerudest Metaboolsed toimed Horneri sündroom 11 4. Lihaskoe põhitüübid. Erinevate tüüpi lihasrakkude ehituslikud ja funktsionaalsed iseärasused
annaabi.ee 
