Paratamatult konkurents on see, mis tõukab meid vaenujalale. Võitlus parema elu nimel, sunnib meid tegema asju, mida sisimas ei sooviks. Õndsale aasale pääsemine on muutunud kinnisideeks, mille nimel oleme nõus maha murdma kõik uksed, mis takistavad meid. Kes meist ei mäletaks sellist kultusbändi nagu ABBA. Aeg, millal see loodi, liikus üle maailma uudne trend. Selle trendi järgijaid kutsuti hipideks. Nende elulaad põhines naudingul ja elada lihtsat elu. Teisisõnu võis neid kutsuda ka looduslasteks. Nad ei soovinud kellegile halba, vaid päikest kõigile ning rahu maale. Vaevalt, et nad olekski suutnud üldse kedagi vigastada, sest taolise stiiliga käisid kaasa kombed, mille tagajärjel hõljuti peadpidi pilvedel. Lakkamatu near täitis nende sisutühjad päevad ja nõnda kestis see aastast-aastasse. Nad polnud küll eriti haritud ning nende välimus meenutas pigem metssea oma
Kõrgete kliendikulude strateegia kõrgete barjääride seadmine klientidele(sisenemisel või väljumisel) Sidumine näiteks telefonioperaarotitel Madalate kliendikulude strateegia lojaalsuse soosimine Unikaalne väärtuspakkumine ehk eripärane toode on kõige lihtsam kognitiivse lojaalsuse alus. Afektiivne lojaalsus emotsioonipõhine lojaalsus, klient tajub et see sobib talle. Ei analüüsita tundeid/arvamusi. Positiivne hoiak firma suhtes. Suur roll naudingul ja meeldivusel. Allumatus vastuargumentidele. Emotsioonidest pelgalt ei piisa hoida klienti lojaalsena. Konatiivne lojaalsus -käitumuskavatsuslik lojaalsus. Sügav veendumus ja pühendumine ostu sooritamisele. Kindel otsus teatud märki osta korduvalt. Põhirõhk kavatsuslikkusel, veel ei muuda klienti täitsa lojaalseks. Brändispetsiifilist käitumist eeldav. Käitumuslik lojaalsus eelloetletud faaside omadustele lisandub veel soov ületada
· suurendab seksiasjalikkust ja teadmist · utsitab naisi harrastama turvaseksi praegusel 'AIDS-I ajastul'. Seksi käsitletakse tihtipeale ka läbi paroodiate ja irooniate. Just noorte naiste konstrueerimine naiste- ja tüdrukuteajakirjades toimub põhiliselt läbi seksuaalsuse. Aga miks siiski seksiteema? Sest seks on kui miski, mida saab õppida. Naisteajakirjades on seksiharidus. See ei ole naisteajakirjades enam loodsulik asi. Rõhk on naise seksuaalsel naudingul. Tähelepanu on pandud naise seksuaalsele tervisele. Alati on taoliste artiklite juures ka poiste- või meesteplakateid ehk toitu nende seksuaalfantaasiatele. Tihti lugesin ka lauset nagu :"Nüüd te võite teha seda, mille kohta te varem arvasite, et head tüdrukud ei tee kunagi nii" Naisteajakirjade toimetajad Toimetajate osa naiste maailma konstrueerimisel on see, et nad identifitseeruvad oma lugejatega ja kirjutavad neile justkui oma sõbrannadele. Koostöös reklaamiandjatega
Lõpuks enim sotsiaalsed psühholoogid (Hatfeld ja Rapson 1993, 1995) nõustuvad sellega, et nii nauding kui ka valu võivad õhutada kirge. Nad toetavad mõttetera ,,armastuse vastand ei ole vihkamine vaid ükskõiksus". Tõestusmaterjal vihjab sellele, et enamikele seondub armastus nii naudingu kui valuga ja võib olla stimuleeritud mõlema poolt. On olemas psühholoogilised põhjused miks armastus on seotud nii naudingu kui ka valuga. Psühholoogiliselt on armastusel naudingul ja valul üks sarnane joon- nad on intensiivselt virguvad. Rõõm, iha, erutus, viha, kadedus ja vihkamine toodavad närvisüsteemis poolehoidvat vastust. Sellel põhjusel märgivad teoreetikud, et nii nauding kui valu võivad tekitada kirglikku kogemust. Tõendusmaterjali küllus tõestab seda, et õigetes oludes intensiivselt positiivsed kogemused nagu eufooria, seksuaalne fantaasia ja partneri mõistmine aitavad õhutada kirge. On olemas
tegu. Jeremy Bentham (1748-1832) Tegude õige eesmärk on tagada suurim õnn 3 suurimale hulgale. Leevendage valu ja edendage naudingut ja õnne. John Stuart Mill (1806-1873) Milli arvates on Benthami lähenemine toores. Mill eristas kõrgemaid ja madalamaid naudinguid. Kõrgemad ehk peenemad naudingud ( intellektuallsed, esteetilised.., loovus, vaimsus) on kalkulatsioonis kallimad (kõrgemad e. peened naudingud ületavad madalamad). Tuleb teha vahet õnnel ja puhtmeelelisel naudingul. Madalamad naudingud: söömine, joomine, seksuaalsus...Kui madalamate naudingutega liialdatakse, võib see kaasa tuua hoopis valu. Kust me aga teame, et kõrgemate naudingute kogemine on tõesti parem? Mill oli empirist- kogemus on seda näidanud Mill: “Parem olla rahulolematu inimene kui rahulolev siga; parem olla rahulolematu Sokrates kui rahulolev lollpea”. Mill kritiseerib Benthanit: Elu nautiv siga oleks pisu kõrgemas moraalses seisundis, kui rahulolematu Sokrates (Benthami järgi)
· Absoluutne monarhia Piibli toel: 1. Jumal andis maailma Aadamale valitsed 2. Esimese isa järglaste valitsus on ainus legitiimne valitsus (pärimisprintsiip) Renessanss (15.-16. saj) Montaigne Sõprus eristub (seksuaalsest) armastusest, sugulaste vahelisest kiindumusest, abielulisest suhtest, tuttav-olemisest. Sõprus on müsteerium seletamatu side. Sõprus era- ja avalikus sfääris Enamik inimühendusi põhineb naudingul/kasul, isiklikel või avalikel vajadustel ja erinevad seega sõprusest, sest seal muu sihtmärk kui lihtsalt sõprus. Selliseid suhteid saab tagada vaid poliitiline võim, mida toetab kodanike harjumus. Kodanike esimene voorus poliitikas on seepärast kuulekus ja kohusetunne. Machiavelli Vabadusekäsitus Enamike jaoks suurim võimalik hüve vabadus ehk vaba elu. See võimalik siis, kui ei olda kellestki sõltuvuses. See omakorda võimalik ainult vabariigis, aga vabariik eeldab
endi pärast neile head 2. Cicero isiklikust ja poliitilisest sõprusest Ei ole midagi armastusväärsemat kui voorus, seetõttu sõber armastab oma sõbras isamaad. Parim sõber on parim kodanik. Sõpruse 1. Seadus: me nõuame sõpradelt ainult seda mis on õige jaa teeme sõprade jaoks ainult seda, mis on õige. 3. Montaigne sõprusest, era- ja avalikust sfäärist Enamus inimühendusi põhineb naudingul või kasul ja avalikel vajadustel, seega erineb see sõprusest, lisades sellesse muu põhjuse ning sihtmärgi kui sõpruse. Selliseid suhteid saab püsivalt tagada vaid poliitiline võim, mida toetab kodanike harjumus. Kodaniku esimene voorus poliitikas on seetõttu kuulekus ja kohusetunne. 4. Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist Hobbes: Sõprus ja poliitika põhinevad omahuvil.
oma sõbras isamaad. Parim sõber on parim kodanik. Sõpruse I seadus: Me nõuame sõpradelt ainult seda, mis on õige ja teeme sõprade jaoks ainult seda, mis on õige. 3. Montaigne sõprusest, era- ja avalikust sfäärist. * Sõprus eristub (seksuaalsest) armastusest, sugulaste vahelisest kiindumusest, abielulisest suhtest, tuttav-olemisest. * Sõprus on "müsteerium" seletamatu side. Sõprus era- ja avalikus sfääris: Enamus inimühendusi põhineb naudingul või kasul, isiklikel või avalikel vajadustel, ja erinevad seega sõprusest, lisades sellesse muu põhjuse ning sihtmärgi kui sõpruse. Selliseid suhteid saab püsivalt tagada vaid poliitiline võim, mida omakorda toetab kodanike harjumus. Kodaniku esimene voorus poliitikas on seetõttu kuulekus ja kohusetunne - sõprus iseendaga. 4. Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist. Hobbes: sõprus ja riik põhinevad omahuvil (ühiskonda ei erista).
parim sõber on parim kodanik me nõuame sõpradelt ainult seda, mis on õige ja teeme sõprade jaoks ainult seda, mis on õige Montaigne sõprusest, era ja avalikust sfäärist tõeline sõprus on otsekui üks hing kahes kehas see on midagi nii haruldast, et oleme sellest vaevalt kuulnud see on midagi nii haaravat, et selles saab osaleda vaid kaks inimest korraga sõprus eristub armastusest, kiindumusest, abielust, tuttavolemisest sõprus on seletamatu side enamus inimühendusi põhineb naudingul või kasul, isiklikel või avalikel vajadustel, erinedes nõnda sõprusest, lisades sinna muu põhjuse ja sihtmärgi kui sõpruse selliseid suhteid saab tagada vaid poliitiline võim, mida toetab kodanike harjumus kodaniku esimene voorus poliitikas on kohusetunne ja kuulekus Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist Hobbes inimesed soovivad kõige enam võimet uusi, tekkivaid ihasid rahuldada võimu
Tihedamad suhted määratud perekonnaga, riigiga, keelega. Parim sõber on ka parim kodanik, seega on iga inimese kohustus olla riigi sõber ja riiki armastatakse ja talle ei tehta midagi halba, sest sõbrale ei soovita halba. 3.Montaigne sõprusest, era- ja avalikust sfäärist. Sõprus eristub kõigist teistest suhetest, sõbrad on omavahel rohkem kui kodanikud oma isamaaga, nad on üks hing kahes kehas. Enamik suhteid põhinevad kasul või naudingul, seega pole sõprust, selliseid suhteid saab stabiilsena hoida vaid riik, seega on iga kodaniku kohustus olla kuulekas ja kohusetundlik. 4.Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist. Sõprus põhineb omahuvil, mille eesmärgiks on saada võimu, mis on ,,käesolev vahend mõne tulevase arvatava hüve saavutamiseks", Sõpru hoiab koos nauding ja see on loomulik suhe, riiki aga hirm ja see on inimeste vahelise lepingu tulemus
12 · Sõprus eristub (seksuaalsest) armastusest, sugulaste vahelisest kiindumusest, abielulisest suhtest, tuttav-olemisest · Sõprus on "müsteerium" seletamatu side · "Sõbrad on sõbrad enam kui kodanikud, sõbrad omavahel enam kui oma isamaaga" (Sõprusest, lk 170) Kriitika Cicero Laeliuse pihta: sõbra tahte usaldamine Privaat- ja avalik sfäär · Enamus inimühendusi põhineb naudingul või kasul, isiklikel või avalikel vajadustel ja erinevad seega sõprusest, "lisades sellesse muu põhjuse ning sihtmärgi kui sõpruse" (Sõprusest, lk 165) · Selliseid suhteid saab püsivalt tagada vaid poliitiline võim, mida omakorda toetab kodanike harjumus · Kodaniku esimene voorus poliitikas on seetõttu kuulekus ja kohusetunne. 4. Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist Thomas Hobbesi (1588-1679) "egoism"
isamaad, parim sõber=parim kodanik. Sõpruse esimene seadus: me nõuame sõpradelt ainult seda, mis on õige ja teeme sõprade jaoks ainult seda, mis on õige. 3. Montaigne sõprusest, era- ja avalikust sfäärist Radikaalne lahtiütlemine vabariiklikest ideedest; sõprus on midagi nii haaravat, et selles saab osaleda ainult kaks inimest korraga; sõprus eristub armastusest, sugulastevahelisest kiindumusest, abielust, tuttav-olemisest; enamik inimühendusi põhineb naudingul või kasul, isiklikel või avalikel vajadustel ning erinevad seega sõprusest. 4. Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist 14 Hobbes: sõprus ja poliitika põhinevad omahuvil, sõpru hoiab koos kasu/nauding, riiki riigialamate hirm valitsuse ees; sõprus on loomulik suhe, riik kunstlik; riik tekib inimestevahelisest kokkuleppest
(tark ei abiellu). 3)Nauding, mis on ebaloomulik ja mitte hädavajalik, NT:kuulsuse ja au tagaajamine, tulemuseks on hingelised rahutused (tark elab varjatult). Vaimne nauding tuleb alati valida, sest: 1)see peab meelelisi naudinguid meeles. 2)See annab meelelisele naudingutele kestvuse. 3)fantaasia kaudu sünnitab ta uusi meelelisi naudinguid. Naudingu väärtus:1)mõtle alati kui kaua see nauding kestab. 2)millised kahjulikud tagajärjed võivad sellel naudingul olla. Kõiki maailma asju tuleb hinnata sellest lähtuvalt kuidas nad mõjuvad meie tervisele ja hingerahule. Hea on see mis neid soodustab. Halb on see mis neid takistab. Kannatused: Hinge kannatused on halvemad kui keha kannatused. Keha kannatab ainult oleviku pärast, hing nii oleviku, mineviku kui tuleviku pärast. Väga kõrgelt tuleb hinnata sõpru. ! ATARAKSIA on hingerahu ja häirimatuse seisund. Selleks on vaja teadmisi maailmast, mis aitaksid meid vabaneda hirmust ja murest.
1.periood kosmoloogia, loodusfil.Päikesesüsteem on tekkinud suurest udupilvest, 1-2% tolmutahku osast. Ürgse kogu teooria. 2.per 1. ,,Asi ise eneses" In.teaduses asjade maailm. Nad ei sõltu ajast ja ruumist.Sarnane Platoni ideele. 2. Kategooriline empiratiiv-tingiline ettekirjutus.In peab käituma nii, et tema käitumise reegel muutuks ka teistele k. reegliks. 3.Otsustusvõime kunstiteoste hindamine baseerub esteetilisel naudingul. (J.G.Fichte klassik) tunnetuse etapid: kirjutas ,,Wissenschaft". I tunnetuse etapp- MINA moraal, valgustus- subjekti tunnetamine-TEES.II etapp- EITAMINE-loodus PIMEDUS.-MITTEMINA-ANTITEES.(Antiteetiline teooria) III etapp- SÜNTEES (tees+antitees tulemus) moraali-looduse võitlus.Hegel tunnetuse etapid: I Subjektiivne vaim-indiviidi tunnetamine, II Objekt. tunnetamine e vaim- ühiskonna probleemid,
Enamus inimühendusi ei põhine sõprusel, neid tagab poliitiline võim, mida toetab kodanike harjumus, kodanike voorus on kuulekus ja kohusetunne. Individuaalne sõprus ja poliitika on vastuolus. 4. Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist Ihad muutuvad, tõeliselt soovime vaid võimu (uute ihade rahuldamiseks). Omahuvi on suhete alus(sõprus ja poliitilised suhted), sõprus on loomulik, kuid riik püsib hirmul ja on kunstlik. Sõprus on kasvul või mõõduval naudingul põhinev isetekkeline suhe. Mandeville lisab et riigi sees tekib veel eraldi ühiskond, mis toimib samuti omakasul. 5. 18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) sõprusest ja harmoonilisest ühiselust Inimene loomupäraselt sotsiaalne, naudib seltskonda, harmooniat, teiste eest hoolitsemist. Kui inimene otsib endas tasakaalu, on tasakaal ka ühiskonnas, seeläbi ühishüveline poliitika võimalik.
Parim sõber on parim kodanik. Sõpruse I seadus: me nõuame sõpradelt ainult seda, mis on õige ja teeme sõprade jaoks ainult seda, mis on õige. 3) Montaigne sõprusest, era- ja avalikust sfäärist - sõprus eristub (seksuaalsest) armastusest, sugulaste vahelisest kiindumusest, abielulistest suhetest, tuttav-olemisest - sõprus on müsteerium seletamatu side Sõprus era- ja avalikus sfääris: Enamus inimühendusi põhineb naudingul või kasul, isiklikel või avalikel vajadustel, ja erinevad seega sõprusest, lisades sellesse muu põhjuse ning sihtmärgi kui sõpruse. Selliseid suhteid saab püsivalt tagada vaid poliitiline võim, mida omakorda toetab kodanike harjumus. Kodaniku esimene voorus poliitikas on seetõttu kuulekus ja kohusetunne ,,sõprus iseendaga". 4) Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist Hobbes: sõprus ja riik põhinevad omahuvil (ühiskonda ei erista)
· tee seda, mis toob kõige rohkem kasu võimalikult suurele hulgale · teerajajad antiikajal Sophoklese "Antigone"; aluse panid 18saj F. Hutcheson, D Hume, A Smith · Hutcheson: "Suurim õnn suurimale hulgale" · Jeremy Bentham: o Huvid pigem praktilised kui teoreetilised o Maksimeeri naudingut ja minimeeri valu o Tegude hüveteguri mõõtmine · John Stuart Mill o Tegi vahet õnnel ja puhtmeelelisel naudingul o Eristas madalamat järku naudingut (söömine, joomine, seksuaalne nauding, puhkus, sensuaalne kõdi) ja kõrgemat järku naudinguid ( teaduslik teadmine, intellektuaalsus, loovus, vaimsus, kõrgkultuur, sügav sõprus) o Mõistab õnne all kõrgemaid naudinguid o Kõrgemad naudingud on kestvamad, madalamad aga intensiivsemad o Empirist uskus, et igasugune teadmine põhineb kogemusel
Parim sõber on parim kodanik. Sõpruse 1. seadus: "me nõuame sõpradelt ainult seda, mis on õige, ja teeme sõprade jaoks ainult seda, mis on õige." 3. Montaigne sõprusest, era- ja avalikust sfäärist Sõprus on seletamatu, eksklusiivne side, "müsteerium", eristub armastusest, sugulastevahelisest kiindumusest, abielulistest suhetest, tuttav olemisest. Cicero Laeliuse analüüs: sõbra tahte usaldamine. Enamik inimühendusi põhineb naudingul või kasul ja need erinevad seega sõprusest. Selliseid suhteid saab tagada vaid poliitiline võim, mida toetab omakorda kodanike harjumus. Kodaniku esimene voorus poliitikas on seetõttu kuulekus ja kohusetunne. 4. Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist Hobbes: Sõprus on üks vahenditest, millega võimu (üldine võime tekkivaid ihasid rahuldada) saavutada. Nii sõprus kui poliitika põhinevad omahuvil. Sõpru hoiab koos
oma sõbras isamaad. Parim sõber on parim kodanik. Sõpruse I seadus: Me nõuame sõpradelt ainult seda, mis on õige ja teeme sõprade jaoks ainult seda, mis on õige. 3. Montaigne sõprusest, era- ja avalikust sfäärist * Sõprus eristub (seksuaalsest) armastusest, sugulaste vahelisest kiindumusest, abielulisest suhtest, tuttav-olemisest. * Sõprus on "müsteerium" seletamatu side. Sõprus era- ja avalikus sfääris: Enamus inimühendusi põhineb naudingul või kasul, isiklikel voi avalikel vajadustel, ja erinevad seega sõprusest, lisades sellesse muu põhjuse ning sihtmärgi kui sõpruse. Selliseid suhteid saab püsivalt tagada vaid poliitiline võim, mida omakorda toetab kodanike harjumus. Kodaniku esimene voorus poliitikas on seetottu kuulekus ja kohusetunne - sõprus iseendaga. 4. Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist Hobbes: Sõprus on vahend võimu saavutamiseks. Nii sõprus kui poliitika põhinevad omahuvil
Sõprus on “müsteerium” – seletamatu side Kolme sorti sidemed inimeste vahel “Sõbrad on sõbrad enam kui kodanikud, sõbrad omavahel enam kui oma Loomutäiusel põhinev, puhas ja püsiv nauding suhtest endast (Cicero sõprus) isamaaga” Kasul või mööduval naudingul põhinevad isetekkelised suhted (Hobbesi Cicero Laeliuse kriitiline analüüs: sõbra tahte usaldamine sõprus, Mandeville’i sõprus ja ühiskond) Era- ja avaliku sfääri lahutamine Kunstlikud suhted – lepingu läbi loodud moodustis riik, millele inimesed on Enamus inimühendusi põhineb naudingul või kasul, isiklikel või avalikel allutatud (Hobbesi ja Mandeville’i riik)
Sõpruse eksklusiivsus väljendub: Sõprus eristub (seksuaalsest) armastusest, sugulaste vahelisest kiindumusest, abielulisest suhtest, tuttav-olemisest Sõprus on "müsteerium" seletamatu side "Sõbrad on sõbrad enam kui kodanikud, sõbrad omavahel enam kui oma isamaaga" (Sõprusest, lk 170) Privaat- ja avalik sfäär: Enamik inimühendusi põhineb naudingul või kasul, isiklikel või avalikel vajadustel ja erinevad seega sõprusest, "lisades sellesse muu põhjuse ning sihtmärgi kui sõpruse" (Sõprusest, lk 165) Selliseid suhteid saab püsivalt tagada vaid poliitiline võim, mida omakorda toetab kodanike harjumus Kodaniku esimene voorus poliitikas on seetõttu kuulekus ja kohusetunne.
kõrvale kalduda, siit tekivad põrked ja seosed aatomite · Fantaasia kaudu sünnitab ta uusi meelelisi naudinguid. vahel. · Naudingu väärtus: · Järelikult maailmas valitsevad nii paratamtus kui · 1) Mõtle kui kaua see nauding kestab. juhuslikus. · 2) Millised kahjulikud tagajärjed võivad sellel naudingul · Füüsika olla. · Füüsika kui teadus vabastab inimese mitmest hirmust · Kõiki maailma asju tuleb hinnata sellest seisukohast eelkõige hirmust surma ees. lähtuvalt, kuidas nad mõjuvad meie tervisele ja · "Kui oleme meie, siis pole enam surma, kui on aga surm, hingerahule. siis pole enam meid
inimese haridusest, seisusest jne. Kanti üks eeskujudest oli prantsuse valgustaja Rousseau. Kanti eetikas on märksõna kategooriline imperatiiv e. tingimatu ettekirjutus - Inimene peab käituma selliselt, et tema käitumise reegel(id) oleksid ka teistele käitumise reegliteks (e. tingimatuks ettekirjutuseks). ,,Otsustus võime kriitika" otsustusvõime (saksa k urteilkraft) on võime hinnata kunstiteost. Kunstiteose hindamine basseerub sellisel erilisel naudingutundel, esteetilisel naudingul, ja seda ei ole võimalik tõestada. ,,Kunst kunsti pärast" kunstiteost ei käsitleta tema eesmärgi päraselt (otstarbekuse seisukohalt), vaid sõltumatul naudingutundel. Kanti ühiskonnafilosoofia tegeles sellega oma elu lõpuaastail vana mehena. Suure Prantsuse Revolutsiooni mõju: Kantile meeldivad kodanikuvabadused, mis see andis (vabadus, võrdsus, vendlus) Vaadedelt on Kant vabariiklane (nagu Rousseau), põhjendab seda sellega, et kui troonil on monarh,
inimest korraga. Sõpruse eksklusiivsus Sõprus eristub armastusest, sugulaste vahelisest kiindumusest, abielulisest suhtest (on pigem tehing), tuttav-olemisest (juhuslik suhe, mida ei tohiks segi ajada tõelise sõprusega) Sõprus on ,,müsteerium" - seletamatu side ,,Sõbrad on sõbrad enam kui kodanikud, sõbrad omavahel enam kui oma isamaaga" Privaat- ja avalik sfäär Enamus inimühendusi põhineb naudingul või kasul. Selliseid suhteid saab püsivalt tagada vaid poliitiline võim, mida omakorda toetab kodanike harjumus. Kodaniku kohuseks on seetõttu kuulekus ja kohusetunne riigi ees. Probleemsituatsioon 17. sajandil Kriisid Euroopa suurriikides : Kodusõda Inglismaal Thomas Hobbesi ,,egoism" Kõiki heategusid võib põhjendada omakasuga. Kuna ihad on muutuvad, siis see, mida inimesed kõige enam soovivad, on üldine võime uusi, tekkivaid ihasid rahuldada. Selline võime on võim.
isamaaga" (Sõprusest, lk 170) · Cicero Laeliuse kriitiline analüüs: sõbra tahte usaldamine. G. sõbral oli õigus, kui ta vastas eitavalt (G. poleks seda kunagi palunud). Usaldad, et sõber ei küsi sinult kunagi midagi vääritut. See on sama, mis see, et minu tahe nõuab, et tapan oma tütre usaldan oma tahet, et nii ei juhtu. Privaat- ja avalik sfäär · Enamus inimühendusi põhineb naudingul või kasul, isiklikel või avalikel vajadustel ja erinevad seega sõprusest, "lisades sellesse muu põhjuse ning sihtmärgi kui sõpruse" (Sõprusest, lk 165). Riik on üks sellistest inimühendustest, kus toimivad muud laadi suhted (majanduslikud nt). · Selliseid suhteid saab püsivalt tagada vaid poliitiline võim, mida omakorda toetab kodanike harjumus · Kodaniku esimene voorus poliitikas on seetõttu kuulekus ja kohusetunne.
isamaaga." Ei ole Ciceroga päris rahul. Usaldad jäägitult sõbra tahet ja tead, et ta ei sooviks midagi halba. Usaldad sõbra tahet nagu enda tahet . 1 Cicero Laeliuse kriitiline analüüs: sõbra tahte usaldamine. Lahutab teravalt privaatsfääri ja avaliku sfääri, mis põhinevad erinevatel vajadustel ja sihteesmärkidel. Enamus inimühendusi põhineb naudingul või kasul, isiklikel või avalikel vajadustel ja erinevad seega sõprusest, "lisades sellesse muu põhjuse ning sihtmärgi kui sõpruse". Riigis muud suhted peale sõpruse. Selliseid suhteid saab püsivalt tagada vaid poliitiline võim, mida omakorda toetab kodanike harjumus. Kodaniku esimene voorus poliitikas on seetõttu kuulekus ja kohusetunne. Põhineb sõprusel iseendaga. 4. Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ning riigist
"Introduction to the Principles of Morals and Legislation" (1780/89) · John Stuart Mill "Utilitarianism" (1863) "On Liberty" (1859) Jeremy Bentham (1748-1832) · Benthamy huvid olid pigem praktilised kui teoreetilised. · Püüdis reformida Inglise õigussüsteemi. · Maksimeeri naudingut ja minimeeri valu. · Lihtsakoeline tegude "hüveteguri" mõõtmine. John Stuart Mill (1806-1873) · Tegi vahet õnnel ja puhtmeelelisel naudingul. · Eristas madalamat ja kõrgemat järku naudinguid. · Eudamonistlik utilitarism (eudaimonia "õnn") · Empirist uskus, et igasugune teadmine põhineb kogemusel. Utilitarismi revolutsioonilisus Benthami ja Milli kasulikkuse printsiibi toomine moraali oli sama radikaalne kui Marxi ja Darwini tegevus 19. sajandil. Moraali ei põhjendatud enam viitega Jumalale või jumalikele käskudele. Moraalsus seisneb inimeste õnne suurendamises maa peal
Riiki armastatakse ja talle ei tehta midagi halba nagu sõbralegi ei soovita halba. Sõbralt tohib nõuda ainult seda, mis on õige ja auväärne, ise teeme ka sõprade jaoks ainult õiget. 3. Montaigne sõprusest, era- ja avalikust sfäärist Sõprus eristub teistest suhetest. Sõbrad on omavahel rohkem seotud kui kodanikud isamaaga, nad on nagu 1 hing 2 kehas see on müsteerium. Tõeline sõprus on haruldane. Enamik teiste sfääride suhteid põhinevad kasul ja naudingul. Omakasupüüdlikke suhteid saab stabiilsena hoida ainult poliitiline võim, mida omakorda toetab kodanike harjumus. Iga kodaniku kohustus olla kuulekas ja kohusetundlik, et suhteid stabiilsetena hoida. 4. Hobbes ja Mandeville sõprusest, ühiskonnast ja riigist Hobbes, Mandeville: · Nii sõprus kui poliitika põhinevad omahuvil. Omakasupüüdlikkus, sõprus on vahend võimu haaramiseks, hüvede saavutamiseks. · Sõpru hoiab koos kasu, nauding
teoreetiline joon. Peaks hoopis rohkem nautima ehk konsumerism ja hedonismi eetos Igavuse, bürokraatia ja industrialismi tasakaalustamiseks on peetud tarbimist alates 1956 C.W. Millsi tähelepanekust, et valgekraede töö on muutunud ainult vahediks hea elu saavutamiseks. Hedonism, mis nüüd on loomulik tarbimiskultuuri osa - konsumerism - põhineb soovide ja ihade demokratiseerumises: reklaam, massturundus. Tegemist on moodsa hedonismiga, mis põhineb väljaspoolsel naudingul, mitte seespoolsetel naudingutel, nagu me nägime Campbelli puhul. Niivõrd, kui hedonismiteooriad toovad esile ja polemiseerivad inimese omandi ja tema individuaalsuse vahelist sidet, on tegemist tarbimiskriitikaga. Samamoodi nagu tõusev tarbimine kindlustas tõusva tootmise, nii kindlustas konsumerismi tõus hedonismi kui suhtluse sisu ja elustiili kinnistumist ja levikut. Zygmunt Bauman (1992) arvates ei ole hedonism mitte lääne kapitalistlike väärtuse
annaabi.ee 
