narkootikumid vanglas ja uimastiolukorra seire. Kahjude vähendamise alased tegevused on suunatud narkootikumide tarvitamisest ühiskonnale ja isikule tekitatud psühholoogiliste, sotsiaalsete ja füüsiliste kahjude ning kõrvalmõjude piiramiseks. Pakkumise vähendamise valdkonnas on suure tähtsusega erinevate jõustruktuuride koostöö tõhustamine. Peatükk uimastid vanglas, käsitleb narkoennetamist, ravi ning rehabilitatsiooni Eesti vanglates. Eesmärgiks on seatud toimiva kontrollisüsteemi loomine ning süsteemse ravi ja vanglasiseste taastusravivõimaluste tagamine. Seire ja hindamise valdkonnas peab aastaks 2012 olema tagatud Eesti uimastiseire süsteemi vastavus Euroopa Uimastite ja Uimastisõltuvuse Seire Keskuse (EMCDDA) poolt väljaantud nõuetele. Kõik olulised võtmevaldkonnad peavad riiklikul tasandil olema kaetud kvaliteetsete andmeallikatega.
Ja üldse, kes on siinjuures kannataja, rahvast kui sellist ei ole võimalik üle kuulata ja aine tarvitaja pea alati ei teadvusta endale kasutamise kahjulikkust ning kannatanu olekut. Eelpool toodust lähtudes, on alust arvata, et seadusloome ja riigi suhtumine vastavatesse kuritegudesse ei jõua lihtsalt karistuste kohaldamisel õiglasesse rakendamisse ning ei täida enda eesmärki. Narkootikumid Eestis Üldiselt on narkootikumid käsitletavad kui keemiline aine, mille tarvitamine toob kaasa kasulikke või kahjulikke reaktsioone kehas. Puudub universaalselt aktsepteeritud klassifikatsioon või süsteem hindamaks, milline aine on käsitletav kui narkootikum.1 Samas annab ÜRO narkootiliste ainete ühtne konventsioon narkootilise aine definitsiooniks järgneva: narkootiline aine on mis tahes looduslik või sünteetiline aine, mis on kantud sama akti I ja II nimekirja
Tartu Ülikool Pärnu kolled Uurimiskeskus UIMASTISÕLTLASTE REHABILITATSIOONI VAJADUSED TARTU LINNA NÄITEL Laiendatud kava Juhendaja: lektor Kandela Õun Pärnu 2015 1.TEEMA AKTUAALSUS Eesti on olnud aastaid Euroopas juhtival kohal uimastisõltuvushäiretega inimeste arvus ja nende surmade arvestuses. Palju tähelepanu on pööratud uuringutes Eesti põhjaosale
Tarvitamise tagajärgi ei ole võimalik ette ennustada: mõnigi kord nähakse huvitavate elamuste asemel õudusnägemusi. Kuna LSD mõju kestab kaua, tunnevad need inimesed tundide viisi paanikat ja kohutavat hirmu. Kasutaja võib hakata vägivallatsema, tal võib tekkida tunne, et keegi jälitab teda. Pikaajalised kasutajad võivad jääda vaimuhaigeks. Päevi, nädalaid või isegi aastaid peale LSD kasutamist võib ootamatult tekkida meelepetete kordumine. Heroiin Väga kange ja ohtlik uimasti. Hallikasvalge või pruunikas pulber. Süstitakse, suitsetatakse või tõmmatakse ninna. Süstides algab mõju peaaegu kohe ja kestab umbes 4-6 tundi. Heroiin tekitab kiiresti väga tugevat vaimset ja füüsilist sõltuvust. Heroiinisõltlane ei suuda uimasti tarvitamisest loobuda ning vajab ainet mitu korda päevas, et end normaalselt tunda. Sellisest sõltuvusest on üliraske vabaneda. Kui pidev kasutaja ei saa mõne tunni pärast
kasutab illegaalset mõnuainet kord kuus, 6% kaks-kolm korda kuus ja 4% kord nädalas. 59% kõigist vastanutest kinnitas, et nende tutvusringkonnas on narkoainete pruukijaid. 48% õpilastest ei ole ise narkootikume proovinud, küll on nende tutvusringis inimesi, kes meelemürke tarvitavad. Ja vaid 40% õpilastest ei ole narkootikumidega mingeid kokkupuuteid olnud. Hinnangute keskmise põhjal on sellisel juhul tutvusringkonnas 7 inimest, kes võivad kokku puutuda narkootiliste ainetega. See, et narkootikumid õpilastele üpris kättesaadavad on, pole eriline saladus. Ja see, et lausa 48%-l küsitletud kooliõpilastest on tuttavaid, kes narkootikume tarvitavad, lubab oletada, et tegelikult on meelemürke vähemalt kordki proovinute hulk veelgi suurem kui 12%. Pisut rõõmustavam on see, et 82% üldhariduskoolide õpilastest peab ka mõnekordset narkootiliste ainete tarvitamist kahjulikuks. Vaatamata sellele on nendest 8% ise vähemalt korra narkootikume proovinud. 18% usub, et
Valisin referaadi teemaks opiaatsõltuvustele keskenduva ravi, kuna Eesti süstlanarkomaanide ja opiaatainete tarvitajate arv on murettekitav ja usun, et see on tõsine probleemikoht millega tegeleda. Referaadi eesmärgiks on luua ülevaade opiaatsõltuvusest ja tuua välja kõige tõhusamad võtted opiaatsõltuvuse ravivõimalustest. Esimeses peatükis antakse ülevaade opiaatide olemusest, tähendusest ja toimimisest. Teises peatükis kuidas sõltuvus tekib, opiaatide kasutajate statistikast nii Eestis, kui ka välismaal, mõjuritest, mis mõjutavad inimest narkootikume tarvitama ning sõltuvuse diagnoosimisest. Kolmas peatükk keskendub opiaatsõltuvuse ravivõtetele, nii meditsiinilistele kui mittemeditsiinilistele. Töös on peamiste allikatena kasutatud ,,Alkoholismi ja narkomaania ennetamise käsiraamatut", WHO dokumente narkomaania ravist, ülemaailmseid uuringuid erinevate rahvaste
koolis võib saada ühele inimesele saatuslikuks. Sellepärast peaks valima Iga inimene peaks teadvustama endale sõpru!!! endale, mis on NARKOOTIKUMID!!!! Inimorganismil pole narkootiliste vahendite vastu mingeid kaitsemehhanisme Narkootikumid Juba ammu aega tagasi algas narkootikumide tarvitamine ja müümine välismaal. Meile Eestisse toodi seda Salakaubana ja Müüdi Kõrge Hinna Eest. Piisava koguse narkootikumide tarvitamisel tekib joobe seisund. Erinevatel narkootikumidel on erinev mõju. Narkootikumid Ohtlik on iga liiki narkootikum, isegi juba selle ühekordne proovimine. Kordamisel tekib ülikergesti harjumus
tarvitamine omandab inimese käitumises kõige suurema tähenduse. Sõltuvusseisundit iseloomustavad järgmised tunnused: · Tugev tung tarvitada ainet. · Võimetus kontrollida tarvitatava aine koguseid ja tarvitamise kestvust. · Võõrutusseisundi arenemine aine tarvitamise lõppedes. · Tolerantsuse teke tarvitatava aine suhtes. · Järjest suurenev ajahulk, mis kulub sõltuvusaine hankimisele ja tarvitamisele. Eristatakse: · Psüühiline sõltuvus - tugev soov sõltuvusainet tarvitada. · Füüsiline sõltuvus - sõltuvusaine puudumisel tekivad tunduvad tervisehäired ehk võõrutusnähud. Sõltuvus ei teki üle öö, tekib etapiviisiliselt: proovimine tarvitamine liigtarvitamine sõltuvus (Sõltuvus (narkoloogia), 22.12.2010) 1.1 Tagajärjed Süstimine: tekivad armid, veenipõletikud, mustad süstlad levitavad mitmesuguseid haiguseid nt. AIDS. Nuusutamine: nina limaskestade kahjustused, tekivad verejooksud
...................28 10) SOTSIALSED TULEKUSOSKUSED............................................................................31 11) KOKKUVÕTTE.........................................................................................34 12) KASUTATUD ALLIKAD............................................................................................35 SISSEJUHATUS Töö teema on ,,Uimastid ja sõltuvused". Minu arvates ma pean alustama oma töö selle teema mõistega: Mis on uimastid ja mis on sõltuvus? Mis on narkotikumid? Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD). Eesti keeles kutsutakse narkootikume ka uimastiteks
Juba aastatuhandeid tagasi tarvitasid vanad egiptlased unimaguna piimmahla (oopiumi) valu vaigistajana ja eufooria tekitajana, hiljem sai oopium tuntuks ka Indias ja Hiinas. Ka kanepit on mitutuhat aastat kasutatud meeldivate psüühiliste elamuste esilekutsumiseks. Lõuna-Ameerikas on ammuilma mälutud kokapõõsa lehti töövõime parandamiseks ja eufooria saavutamiseks. Ka muid aineid on kasutatud maakera eri paikades meeleolu muutmiseks. 1. MIS ON NARKOOTIKUM? Sõna narkootikumid tähistab kõnekeeles aineid, millel on enesetunnet muutev toime. Tekib sõltuvus ja nendest loobumine on väga raske, kui mitte võimatu. Meditsiinilises mõttes on narkootikum aina, mille mõju kesknärvisüsteemile väljendub eeskätt tundlikkuse ja teadvuse seisundi muutuses. Organism kohaneb ainega nii, et samasugune toime on vaja järjest suuremat annust. Mõningaid narkootikume kasutatakse valuvaigistamisel ja psüühikahäirete puhul
lahendada. Leidub ikka suurel hulgal inimesi, kes narkootikume tarbivad ja tootmisega tegelevad ning kahjuks neid inimesi tuleb meie ühiskonda aina juurde ja juurde. On paratamatu, et inimestes tekib huvi ja uudishimu proovida mõnuaineid, see siiski ei kehti kõikide inimeste kohta kuid enamik noorukeid moodustavad selle suure osa protsendist, kes on huvitunud narkootikumidest. Räägitud, kui halb ja mida halba võivad narkootikumid tekitada ühiskonnale, endale, lähedastele, tervisele, kuid siiski on tahe proovida kõik see ära- mis tunde need ained meie kehas tekitavad. Tulenevas uurimustöös saame teada mis on narkomaania, mida teevad narkootikumid inimesega, mis on narkootikumide põhiliigid, millised on psüühilised, füüsilised kahjustused, sotsiaalne mõju inimkehale. Miks hakkavad noored narkootikume tarbima või sunnitakse neid seda tegema. Lühike ülevaade ka karistustest, mis määratakse, kui on
MIS ON NARKOOTIKUM? Narkootikumiks peetakse tavaliselt keemilist ainet, mis mõjub inimese organismile ning võib muuta meeleolu, käitumist, nägemis-, kuulmis- ja tundeaistanguid (Ganeri 2000: 10). Narkootikume saab liigitada mitmeti. Mõju järgi liigitatakse narkootikume depressantideks (nt opiaadid ja kanepitooted), stimulantideks (nt kokaiin ja amfetamiin) ja hallutsinogeenideks (nt LSD). (Oppar 2010: 3) Depressandid on kesknärvisüsteemi tegevust mõjutavad narkootikumid, mis aeglustavad ajutegevust. Stimulandid on kesknärvisüsteemi mõjutavad narkootikumid, mis aktiviseerivad ajutegevust. Hallutsinogeenid avaldavad mõju mõistusele, moonutades kasutaja kuulmis- ja nägemisaistanguid. (Whyman 2002: 132) 1.1 Eestis enam levinud narkootikumide üldtutvustus 1.1.1 Amfetamiin Amfetamiin on sünteetiline narkootikum. See on tuhm valge pulber. Müüdav
liigitus Töö autorid: Kerdu Katty Pärss,Oliver Objartel, Siim Sarapik allkiri: Kaitsmisele lubatud: 10.03.2017 Juhendaja: Maie Marks allkiri: Sisukord 2 Sissejuhatus Teema sai valitud seetõttu kuna narkootilised ained (nii legaalsed kui ka illegaalsed) on tänapäeva noorte seas saanud väga populaarseks. Tahtsime teada saada kuidas narkootikumid mõjutavad neid tarbivate noorte elu ja kui palju inimesi meie enda koolist on tarbinud narkootikume ning millised keelatud ained on levinuimad. Paljud noored käivad pidudel ja seltskonnas proovitakse erinevaid aineid ja nende pidev tarvitamine võib viia sõltuvuseni. Sõltuvuses olevad noored kahjustavad narkootilisi aineid tarvitades oma tervist, mis võib edasi viia tõsiste tervisehädadeni ja see võib ka oluliselt muuta nende elu ning tulevikku.
· Margus Murasin, Sisekaitseakadeemia Uurimisrühma tööle aitasid kaasa alljärgnevad juhtrühma liikmed: · Cees Boeij, mestiprojekti välisnõustaja, Justiitsministeerium, Holland. · Richard Braam, konsultant, CVO, Utrecht, Holland · Franz Trautmann, konsultant, Trimbos-institute, Utrecht, Holland · Ene Katkosilt, uimastispetsialist, Justiitsministeerium, Eesti · Julia Vinckler, MTÜ Convictus Eesti, Eesti · Gert Grünberg, Tallinna Vangla, Eesti Lisaks täname kõiki projektile kaasaaidanuid, eriti Murru vangla kinnipeetavaid ja personali. 3 Sisukord RAHVUSVAHELINE HAIGUSTE KLASSIFIKATSIOON ; F11-F19 "PSÜHHOAKTIIVSE AINE TARBIMISEST TINGITUD VAIMSED JA KÄITUMISHÄIRED".......................................................................................................... 12
SÕLTUVUSKÄITUMINE PSP6019 Kordamisküsimused ja vastused sügis 2oo8 1. Uimastite tarbimise ajalugu maailmas... Emotsionaalse seisundi muutmiseks on läbi aastatuhandete kasutatud looduslikke aineid. Looduslike ainete (uimastite) kasutamine kui sotsiaalse suhtlemise traditsiooniline osa. Uimastite kasutamist kontrollisid religioossed rituaalid ja elamistavad. Sotsiaalselt kontrollitud uimasti kasutamine oli kultuuri lahutamatu osa. Vanas Egiptuses unimaguna piimmahl ( oopium) valu vaigistimiseks ja eufooria tekitajamiseks Lõuna-Ameerikas- kokapõõsa lehtede närimine väsimuse peletamiseks ja eufooria saavutamiseks Aafrika ida-osas ja Araabia poolsaarel khati närimine valu vaigistamiseks ja väsimuse peletamiseks Põhja-Ameerika ja Mehhikos indiaanlastel
12. klass) läbiv temaatika: 1. Ealised iseärasused 2. Eetika ja väärtuskasvatus 3. Efektiivsed toimetulekuoskused (suhtlemis- ja sotsiaalsed oskused) 4. Ennastkahjustav käitumine ja selle preventsioon 5. Inimene sotsiaalse grupi ja ühiskonna liikmena 6. Isiksuse areng ja arengut mõjutavad tegurid 7. Sotsiaalne küpsus ja teovõimelisus 8. Tervis ja tervislik eluviis 9. Tolerantsus: luba olla erinev; kaasinimest arvestav käitumine Sõltuvuskäitumisest üldiselt · Sõltuvus (addiction),tulenenedes lad. keelest- ad dicere = end loovutama, anduma, pühenduma. · Sõltuvus (dependence) teaduslik termin. · Inimese pürgimus positiivse minakontseptsiooni poole on nii tugev, et need, kes ei suuda sellist kogemust normaalse elu ja vastastikuste suhete kaudu saavutada, võivad jääda sõltuvateks erinevatest objektidest või tegevustest. Saame eristada: · Keemiline sõltuvus · Käitumuslik sõltuvus - kliiniline
TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT Anna Uimastid noorte elus: sõltuvuse põhjused ja ennetamine Referaat Tallinn 2010 Sissejuhatus Uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis muudab tarvitaja käitumist, meeleolu ja taju (Wikipedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Narkootikum ). Muu hulgas arvatakse nende ainete hulka narkootikumid, mõni ravim, narkoosi-ained, vedelad lahustid, dopingained, alkohol ja tubakas. Uimastid tekitavad kergesti sõltuvust. Uimastite kasutamisega seonduv on paljude Euroopa maade argielus üsna igapaevaseks kõneaineks kujunenud, samuti ka Eestis. Eestis on kultuuritaust, millel uimastikäitumine välja kujuneb, kiiresti muutumas (Kraav 2001:84). Vanemate hõivatus oma muredega ja kooli ainekesksus loovad pinnase mõnuainete proovimiseks ja jatkuvaks kasutamiseks
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledz Anastasia Panfilova Kuritegevus tänapäeva ühiskonnas Referaat Juhendaja: õpetaja I. Prees Rühm: RDKR-21 Kohtla-Järve 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.KURITEGEVUS.................................................................................................................3 2.KURITEGUDE TÜÜBID................................................................................................... 4 2.1.Tapmine....................................................................................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool I ST Annika Kukke KURITEGEVUS Referaat Õppejõud: Reino Veielainen Mõdriku 2010 SISUKORD LÄÄNE-ViRU RAKENDUSKÕRGKOOL.......................................................................1 sisukord............................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 0.1 Tapmine..................................................................................................................... 4 0.2 Varavastased kuriteod................................................................................................4 0.3 Organiseeritud kuritegevus......
Tallinn 2015 Hi-viirus ja AIDS HI-viirus ning AIDS on ülemaailmne pandeemia, mis mõjutab üksikisikuid, perekondi ja terveid kogukondi kogu maailmas ja sellel on sügavad sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed. HI-viiruse ja AIDSI likvideerimine on üks suurimaid väljakutseid inimühiskonnale ning nõuab koostööd erinevate teadusharude, omavalitsuste, tööturu institutsioonide, kindlasti meedia, avalikkuse, sotsiaaltöö ja tervishoiu kutsealade vahel. Ränne, turism, kolimine teise riiki, kui potensiaalne oht levitada viirust. HI-viirusega nakatumine toimub läbi riskikäitumise. Ülekanne ei piirdu ühe konkreetse rassi / rahvuse, soo, suhtete või kogukonna liikmeks kuuluvuse järgi. Praeguseks on teada HIV-nakkuse levikuteed vere, sperma ja tupevedeliku ja rinnapiima kaudu. Iga päev sureb 8000 inimest AIDS-iga seotud haigusesse, mis on osaliselt tingitud ebapiisavast juurdepääsust ravimitele ning teadmatusest oma tervislikust
sünnitada. Eestis on umbes 8% abortidest alaealiste omad. Seks on väga oluline täiskasvanute staatuse sümbol, kuid seotud ka sõprade hoiakutega. Umbes pooled alaealised on seda kogenud. On leitud, et need, kes tarvitavad alkoholi ja narkootikume, tegelevad tõenäoliselt ka riskeeriva seksuaalkäitumisega. See tähendab kaitsevahendite seksuaalvahekorda. Selle tagajärjed teatavasti on rasedus, HIV, suguhaigused. Samas mõjutavad alkoholitarvitamine ja narkootikumid samuti riskeerivat seksuaalkäitumist. Miks noored käituvad riskivalt: põhjusi on palju * uudishimu, soov igasuguseid asju järele proovida * vanusest tingitud käitumise eripärad - väljakujunemata isiksus, ebaküpsus * madal enesehinnang * isiksuseomadustest tingitud käitumise eripärad (impulsiivsus, sensatsioonijanulisus, hüperaktiivsus jne) * ebarealistlik optimism * kaaslaste mõju ja eeskuju, kambavaim * soov muljet avaldada kellelegi olulisele * kättesaadavus
Enesetappude ennetamise keskus: Telefon 655 8088 (eesti keeles) kell 19.00-07.00. Telefon 655 5688 (vene keeles) kell 19.00-07.00 Psühholoogiline kriisinõustamine: Telefon 631 4300 Töötab kõikidel nädalapäevadel, kaasa arvatud riiklikud pühad kell 19.00 07.00 7. NARKOMAANIA Narkomaania ehk uimastisõltuvus on haiguslik tung tarvitada üht või mitut psüühikale mõjuvat ainet eneseuimastamise, ergutamise, mõnutunde saamise või erilise meeleseisundi saavutamise eesmärgil. Narkomaan ehk uimastisõltlane on narkootikumide või muude sõltuvust tekitavate ainete kuritarvitaja. Sõltuvusaine toime möödudes tekib narkomaanil erineva raskusastmega piinav võõrutusseisund, millest vabanemiseks püütakse saada uut uimastiannust. Iseloomulik on taluvuse tõus, mis väljendub selles, et esialgse toime saamiseks tuleb annust suurendada. Narkomaania põhjustab isiku vaimset, kehalist ja sotsiaalset allakäiku ning on üks kuritegevuse põhjusi. Tuntuimad on morfiin, heroiin,
..........................10 2.3.2 Morfiin.............................................................................................................................10 2.3.3 Heroiin..............................................................................................................................11 3.SÕLTUVUS ....................................................................................................................................12 3.1 Kuidas märgata lapsel uimasti sõltuvust?................................................................................12 3.2 Sõltuvusravi.............................................................................................................................13 4.NOORED JA MÕNUAINED..........................................................................................................14 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................
Sellest tulenevalt on esmakatsetajate seas ka väga noori teismelisi 12- aastaseid või nooremaid (Allaste 2005, 27). Kanepi kerget kättesaadavust näitavad ka viimaste aastate uuringud. Noortest, kes pole elu jooksul kordagi kanepit proovinud, tunnistas 31%, et neil on olnud võimalus seda soovi korral teha (Vainu 2012, 20). Kanep on Eestis illegaalne, tema omamine ja vahendamine on seadusega karistatav. Sellegipoolest on see ikkagi valdavalt esimene keelatud uimasti, millega tutvust 3 tehakse ja katsetatakse. Kanepi kerge kättesaadavuse põhjuseks on vahendajate olemasolu ja paljusus (Aasvee 2012, 56). 1. KANEPI TARBIMINE JA ENNETUSTÖÖ 1.1. Kanepi levimine ja selle tarbimise harjumused koolinoorte seas Koolinoorte seas hangitakse kanepit eelkõige sõprade kaudu. Erandlik pole ka tasuta jagamine.
Alkoholi kroonilise ehk pideva tarvitamise tagajärjed sõltuvad alkoholi tarvitamise sagedusest ja igakordsest alkoholi kogusest. On inimesi, kes tarvitavad alkoholi harva ja tagasihoidlikes hulkades. Neil isikutel taanduvad igakordse alkoholi tarvitamise tagajärjed kiiresti ja täielikult ning nende organismis tervikuna ega kesknärvisüsteemi tegevuses püsivaid muutusi ei kujune. 7 1.1.2 Krooniline alkoholism Krooniline alkoholism ehk sõltuvus alkoholist tekib kui on kujunenud psüühiline ja somaatiline (kehaline) sõltuvus alkoholist, s.t. on vajadus ja tung alkoholi järele. Krooniline alkoholism on haigus, mis vajab süstemaatilist ravi ja kompleksseid rehabilitatsiooni menetlusi. Alkoholismi (DSM V) diagnostilised kriteeriumid : probleemne alkoholikasutuse muster mis viib kliiniliselt olulise kahjustuse või distressini ja mida iseloomustab vähemalt kahe alljärgnevatest tunnustest, mis esinevad 12 kuu vältel : 1
- Domineeris kehaline karistus. - Surmanuhtlus nt röövimise, süstemaatilise varastamise, usust taganemise ja nõidumise eest. Üldpreventsioon toimus läbi avaliku karistamise ning julmade võtete kasutamise. - Väiksemate kuritegude eest nt kehaliikmete otsast rebimine, peksupingid. - Riigi ja õigussüsteemi roll oli väike. II etapp: 18. saj lõpp 20. saj I pool - Keha karistamise asemel sisemise seisundi mõjutamine. - Suured asutused: vangla, kool, haigla, vabrik, kasarmu. - Kohtumõistmine sulgus kohtumajja. - Tsentraliseeritud riik seadustega, mis määrasid karistatavad teod ja karistused. - Hälbiva käitumise kategoriseerimine. - Usk, et inimest on võimalik mõjutada teisiti käituma. III etapp: alates 1950ndatest - Tähelepanu inimeselt tema toimepandud teole. - Rünnak kinniste asutuste vastu, riigi rolli vähendamine. - Alternatiiv-karistusmeetmete otsimine.
Klass: 10 C Juhendaja: Anti Liiv Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1.Uimastid ehk mõnuained...................................................................................................................4 1.1 Sõltuvus.....................................................................................................................................4 1.1.1 Sõltuvuse liike on mitmeid:...............................................................................................5 1.2 Uimastikahjustused inimese tervisele........................................................................................5 1.3 Uimastikahjustused ühiskonnale..........................................................
Paldiski Gümnaasium Kady Marmor NARKOOTIKUMID Referaat Paldiski 2012 SISUKORD Sissejuhatus........................................................3 1 Narkootikumid................................................4 1.1 Ecstasy(MDMA)..........................................4 1.1.1 Ajalugu......................................................4 1.1.2 Välimus.....................................................4 1.1.3 Toime ja ohud...........................................5 1.2 Kokaiin.........................................................6 1.2.1 Ajalugu......................................................6 1.2.2 Kokaiini valmistamine ja kokaiinitooted..6
•Samas on ka mitmeid põhjusi muretsemiseks, näiteks suurenev vaimne pinge, varane suitsetamine, alkoholi kuritarvitamine, puudulik füüsiline aktiivsus, ohtlike nakkushaiguste levik (eeskätt HIV ja seksuaalsel teel levivad nakkused) ning vigastused ja mürgistused. •Alkohol on üks peamisi globaalseid riskifaktoreid sotsiaalse kahju ning halvenenud tervise osas. •Legaalsete uimastite ning ka mõne illegaalse uimasti osas on tarvitajate osakaal vähenenud, kuid on jätkuvalt kõrgem Euroopa keskmisest (EIA 2008:31). Eesti elanike tervise viimase aastakümne trendid lubavad teha kokkuvõtte, et: • vanemaealine osa eesti rahvastikust elab kauem • keskealine elab tervislikumalt • noorte seas väheneb tervist kaitsvate tegurite mõju Olulisemad elanikkonna tervist iseloomustavad näitajad: • Keskmine eeldatav eluiga, • demograafilised näitajad (sündimus, suremus, iive) • surma põhjuse,
Psühhosomaatilised häired on haigused, mida mõjutavad emotsionaalsed tegurid. Psühhosomaatiline haigus on pikaaegne, seletamatu, krooniline inimest ja tema perekonda piirav häire, mille põhjust tuleb otsida psüühikast. Psühhosomaatlistel haigustel ei ole ainupõhjust, nende taga on füüsilised kui ka psüühilised probleemid. Iga kehaline häire, tavalisest külmetusest vähini, on teatud määral psühhosomaatiline. Psühhosomaatilisi haigeid iseloomustab suurem passiivsus, teistest sõltuvus, vähesem eneseanalüüsi- ja eneseväljendusoskus, nad kalduvad haigusnähte ignoreerima. Tervisehäire nimetamine psühhosomaatiliseks tähendab, et esineb kehaline haigus, mille tekkes, kulus või ravile allumises on suur tähtsus psüühilistel faktoritel, milleks võivad olla traumeerivad sündmused, isiksuslik tasakaalustamatus või meeleolu muutus. Paljude seisundite põhjused on KNS-s, psüühikas ja emotsionaalsetes häiretes, kuid nende välised avaldusvormid on kehalised
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Rakenduslik sotsiaaltöö Anna-Margarita Nukk REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS Portfoolio Juhendaja: Karin Hanga Rakvere 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS LOENGU MATERJAL ....................................................................................... 4 2. MÄRKSÕNAD 2.1. Rehabilitatsioon ............................................................................................ ....... 68 2.2. Rehabilitatsiooni teoreetilised lähtekohad ning seos praktikaga ........................ 69 2.3
EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodanikuühiskonna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. Meie peamised eesmärgid demokraatliku Eesti arendamisel 1. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julge- olekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja s
Tervisekäitumine, 2 Tervisekasvatus noorsootöös PSP6034.LT Kevadsemester 2017 Sirje Vaask, MPH, PhD Loodus- ja terviseteaduste instituut Õppeaine hindamine 1) Kursus lõpeb arvestusega – vajalikul tasemel läbitud test (valikvastustega). Viimase seminari eelnevalt - arvestus Moodles 9 mai õhtul kell 19- 20 2) järeltest Moodle keskkonnas + vestlus 3) Arvestuse saamise eelduseks on iseseisvate tööde esitamine ja ühise projektitöö esitamine, tervisekäitumise edendamisele suunatud projekti ning selle ettekandmist ja arutelu viimasel korral. Noorsootöö: Tervisekasvatus noorsootöös – moodustab see osa, 60%: hindeline Tervisekäitumine, TE teooriad/mudelid Tervis Tervise edendamine Haigus Elukvaliteet Tervisekaitse Ebavõrdsus tervises Tervisekasvatus Enesetõhusus Rahvatervis Paikkond Haiguste ennetamine Haigestumus,suremus Võimestumine