Prioonhaigused- kuru Prioonhaigused e. spongiformsed entsefalopaatiad on nakkuslikud neurodegeneratiivsed haigused, mida põhjustavad prioonid - patogeenid, millel puuduvad informatsioonilised nukleiinhaped. Histopatoloogiliselt iseloomustab neid haigusi kesknärvisüsteemi käsnjas degeneratsioon. Prioonhaigused teeb eriliseks see, et nad on nii nakkuslikud kui ka pärilikud. Prioonid kui nakkustegurid erinevad põhimõtteliselt teistest nakkushaiguste tekitajaist. Valgumolekulidena nad ei paljune bioloogilises mõttes, vaid muudavad rakus sünteesitava valgu struktuuri enda konformatsiooni järgi. Kuru on neurodegeratiivne haigus, mida iseloomustab amüloidinaastude ladestumine neuronites ning peaaju hallolluse koldeline hävimine. Kliiniliselt meenutas kuru CJD'd, esines väikeaju ataksia, käitumise muutused, nõtrus, müokloonia
veistehullus ehk hullulehmatõbi (BSE) Nakatumine Prioonhaigused on nakkushaigused, kuid on ka võimalik haigestumine ilma välise nakkuseta. Haigestunud organismis ei teki antikehi priooni vastu. Haiguse peiteaeg on väga pikk, olenevalt liigist ja nakatumise teest mitmest kuust 10 aastani. Pr ioon Prioonid ehk on viirustest väiksemad, ainult valgust koosnevad nakkushaigusetekitajad. Prioonid on normaalsete valkude nakkuslikud vormid, mis muudavad terveid valke endasarnasteks. Prioonid kahjustavad pea ja seljaaju. Nende toimel tekivad tavalisest valgust spetsiifilised fibrillid. Ajukude muutub arvukate vakuoolide tõttu poorseks ja meenutab struktuurilt käsna. Prioonid on väga vastupidavad. Nad ei hävi tavalisel kuumutamisel, külmutamisel ega kuivatamisel. http://biomedicum.ut.ee/~martv/prionfig.html CreutzfeldtJakobi t õbi Geneetiliselt päritav või nakkuslik aeglaselt edasi arenev
Prioonid Prioonid ehk priionid (mittesoovitav eestikeelne vorm prion) (tuleneb inglisekeelsest protein infectious (infection) particles) on viirustest väiksemad, ainult valgust koosnevad nakkushaigusetekitajad. Haiguse avastas ameeriklane Stanley Prusiner, mille ees sai ta 1997. aasta Nobeli preemia. Prioonid on normaalsete valkude nakkuslikud vormid, mis muudavad terveid valke endasarnasteks. Prioonid põhjustavad mitmeid neurodegeneratiivseid haigusi imetajatel: skreipi (inglise scrapie) lammastel, veiste käsnjas ajuhaigus ehk "hullu lehma" tõbi ja Creutzfeldti-Jakobi tõbi inimestel. Prioonid kahjustavad pea- ja seljaaju. Nende toimel tekivad tavalisest valgust spetsiifilised fibrillid. Ajukude muutub arvukate vakuoolide tõttu poorseks ja meenutab struktuurilt käsna.
Prioonid e. priionid on normaalsete valkude nakkuslikud vormid, mis muudavad terveid valke endasarnasteks. Prioonvalgul on olemas kaks erinevat konformatsiooni: rakkudes ohutu PrPC-vorm ning haigusi põhjustav PrPSc-vorm. Normaalseid PrPC-vormis valke võib leida kõikide imetajate ajukudedest,
mustjas; mis on tingitud suitsetamisest ja ka keskkonna saastatusest. TEKKEPÕHJUSED Ägeda bronhiidi tekitajateks on 2050%l juhtudest viirused, 515%l mükoplasmad ning 525%l klamüüdia. Samuti võivad ägedat bronhiiti põhjustada pneumokokid, seened ning mitmesugused hingamisteid ärritavad ained (gaasid, tolm). Kroonilise bronhiidi teket soodustavad: suitsetamine, saasteained õhus, klimaatilised tingimused (külm ja niiske õhk), hingamisteede nakkuslikud põletikud ning organismi kaitsesüsteemi teatud rakkude puudulikkus. RAVIVÕIMALUSED ÄGE BRONHIIT: Vajadusel palavikku alandavad ravimid aspiriin, paratsetamool. Rögalahtistid atsetüültsüsteiin, broomheksiin, ambroksool, eeterlike õlide ja sooja auru sissehingamine. Kuna enamiku ägedate bronhiitide põhjuseks on viirused, siis pole antibiootikumide kasutamine õigustatud, kuna viirustele antibiootikumid ei toimi. KROONILINE BRONHIIT:
· Kõik bakteriofaagid on DNA-viirused, asuvad viiruses. · RNA-viirused : tubakamosaiigiviirus ja gripiviirus. · Mõnel viirusel on ka lipiidne kate, mille ta on peremeesrakust kaasa toonud. · VIIRUSTE KLASSIFIKATSIOON - · Jagatakse nukleiinhappe alusel - · DNA viirused (herpes, adeno, papiloom jt) · RNA viirused (punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus jt) · Retroviirused DNA ja RNA viirused, kes paljunevad pöördtrasnskriptsiooni abil · Sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid [satelliitviirused(ainult RNA-molekulid, põhjustavad taimhaigusi), viroidid, prionid(nakkuslikud valgumolekulid, loomsed viirused, inimene k.a)] · Satelliitviirus e virusoid · Viirus bioloogiline objekt · Viirushaigus viiruse poolt põhjustatud haigus · Kõige kiiremini mõjub ajule hullulehmatõbi · Bakteriaalsed plasmiidid · VIIRUSTE PALJUNEMINE · Kõikide viirustel on kolme tüüpi geene 1
7. Viiruseid jaotatakse nukleiinhappe alusel: DNA-viirused (herpes, adeno, papilloom jt) RNA-viirused (punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus jt) DNA- ja RNA-viirused (HI, B-hepatiit jt) sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid) 8. Replikatsioonigeenid - Kindlustavad viiruse genoomi paljunemise Regulaatorgeenid - Mõjutavad peremeesraku ainevahetust (endale soodsamaks) Struktuurgeenid - Kindlustavad viirusvalkude sünteesi 10.Lüütiline elutsükkel- Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas; Moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse ümber kapsiidid; Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad;
· Ehitus: genoom DNA või RNA, nukleiinhapped säilitavad pärilikku infot, kapsiid valguline kate, kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku, ümbris peremeesraku membraanist, valgud · Jaotatakse nukeliinhappe alusel: DNA-viirused (herpes, papilloom), RNA-viirused (punetised, lastehalvatus), DNA- ja RNA-viirused (HI, B-hepatiit), sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid · Paljunemine: viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile, vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani, viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku, osake vabaneb kapsiidist (jätkub kas lüütiline või lüsogeenne) · Lüütiline elutsükkel: viiruse nukeliinhape replitseerub tuumas või tsütoplasmas, moodustuvad uued
Allergeenideks, mis ninaneelupõletikku · Kihelus ja kipitus kurgus esile kutsuvad, on toatolm, taimede Alles siis, kui nina on puhastatud ja õietolm, koduloomade karv ning isegi · Ninast eritub rohkelt vesist eritist limaskesta turse on vähenenud, võib ravimid ja nakkuslikud tegurid. kasutada ninatilke. Nendeks võiksid olla · Kurgu vaatlusel on näha neelu Nasofarüngiiti võivad soodustada ka mõned Dimedrool, Sofradeks jt ninatilgad, mida tagaseina punetust, vahel on seal
GEENIDE ÜLESANDED Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene. Replikatsioonigeenid - Kindlustavad viiruse genoomi paljunemise Regulaatorgeenid - Mõjutavad peremeesraku ainevahetust (endale soodsamaks) Struktuurgeenid - Kindlustavad viirusvalkude sünteesi VIIRUSTE KLASSIFIKATSIOON Viiruseid jaotatakse nukleiinhappe alusel: DNA-viirused (herpes, adeno, papilloom jt) RNA-viirused (punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus jt) DNA- ja RNA-viirused (HI, B-hepatiit jt) sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid) Viirus bioloogiline objekt Viirushaigus viiruse poolt põhjustatud haigus VIIRUSTE ESINEMINE Taimeviirus (TMV, 1886 Mayer) Loomaviirus Inimeseviirus Putukaviirus Seeneviirus Bakteriviirus Haruldastel ja ohustatud liikidel viiruseid tavaliselt ei ole! Taimedel esinevad viirused: Taimi kaitseb viiruste eest vahakiht. VIIRUSTE PALJUNEMINE 1. Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2
.. Klassifikatsioon: nukleiinhappe alusel RNA-viirus DNA-viirus Millised haigused on põhjustatud RNA- viiruste ja millised DNA-viiruste poolt? marutaud herpes hepatiit gripp punetised lastehalvatus rõuged AIDS Viirused... Klassifikatsioon: DNA-viirused DNA- ja RNA-viirused RNA-viirused sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid) Viirus bioloogiline objekt Viirushaigus viiruse poolt põhjustatud haigus Viirused... Klassifikatsioon: tõvestava objekti alusel bakteriviirus e. faag taimeviirus loomaviirus inimeseviirus Nakatumine: seeneviirus piisknakkusega (gripp)
GEENIDE ÜLESANDED Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene. Replikatsioonigeenid - Kindlustavad viiruse genoomi paljunemise Regulaatorgeenid - Mõjutavad peremeesraku ainevahetust (endale soodsamaks) Struktuurgeenid - Kindlustavad viirusvalkude sünteesi VIIRUSTE KLASSIFIKATSIOON Viiruseid jaotatakse nukleiinhappe alusel: DNA-viirused (herpes, adeno, papilloom jt) RNA-viirused (punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus jt) DNA- ja RNA-viirused (HI, B-hepatiit jt) sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid) Viirus bioloogiline objekt Viirushaigus viiruse poolt põhjustatud haigus VIIRUSTE ESINEMINE Taimeviirus (TMV, 1886 Mayer) Loomaviirus Inimeseviirus Putukaviirus Seeneviirus Bakteriviirus Haruldastel ja ohustatud liikidel viiruseid tavaliselt ei ole! Taimedel esinevad viirused: Taimi kaitseb viiruste eest vahakiht. VIIRUSTE PALJUNEMINE 1. Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2
Bronhiit võib olla üheks vaevuseks ka laste nakkushaiguste puhul: leetrid, sarlakid, läkaköha. Hingamisteedesse sattudes kahjustab viirus bronhide limaskestarakke, tekib põletik ja suurenenud limaeritus. Teatud tingimustes lisandub 2-3 päeva pärast bakteriaalne põletik. Põletiku levimisel kopsukoesse võib tellida kopsupõletik. Kroonilise bronhiidi teket soodustavad: suitsetamine,saasteained õhus, klimaatilised tingimused (külm ja niiske õhk), hingamisteede nakkuslikud põletikud ning organismikaitsesüsteemi teatud rakkude puudulikkus. 4,Põletiku ägenemisel ja bakteriaalse infektsiooni lisandumisel ravi antibiootikumidega, bronhe laiendavad ravimid(teofülliinipreparaadid, ipratroopiumbromiid), rögaveeldajad ja rögalahtistid, hingamisvõimlemine. 5,Kroonilise bronhiidi teket aitab vältida suitsetamise lõpetamine, töötingimuste parandamine. 1,Kopsupõletik ehk pneumoonia on kopsukoe põletik, mille sagedasemaks põhjuseks on infektsioon
Bronhiit võib olla üheks vaevuseks ka laste nakkushaiguste puhul: leetrid, sarlakid, läkaköha. Hingamisteedesse sattudes kahjustab viirus bronhide limaskestarakke, tekib põletik ja suurenenud limaeritus. Teatud tingimustes lisandub 2-3 päeva pärast bakteriaalne põletik. Põletiku levimisel kopsukoesse võib tellida kopsupõletik. Kroonilise bronhiidi teket soodustavad: suitsetamine, saasteained õhus, klimaatilised tingimused (külm ja niiske õhk), hingamisteede nakkuslikud põletikud ning organismi kaitsesüsteemi teatud rakkude puudulikkus. 1 Kroonilise bronhiidi tekkimist soodustab bronhide limaskesta kaitsemehhanismide kahjustus mitmesuguste tegurite toimel. Bronhide limaskesta normaalne puhastumisvõime langeb, suureneb lima teke, lima muutub paksemaks ja selle väljutamine halveneb. Lisandub infektsioon ja kujuneb põletik. Kroonilise bronhiidi ägenemise tekitajad on samad, mis
o Replikatsioonigeenid – kindlustavad viiruse genoomi paljunemise o Regulaatorgeenid – mõjutavad peremeesraku ainevahetust (endale soodsamaks) o Struktuurgeenid – kindlustavad viirusvalkude sünteesi 15. Viiruseid jaotatakse nukleiinhappe alusel: o DNA-viirused (herpes, adeno, papilloom jt) o RNA-viirused (punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus jt) o DNA- ja RNA-viirused (HI, B-hepatiit jt) o sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid) 16. Viiruste jagunemine tõvestava objekti alusel o Herpesviirused – naharakkude viirused; võivad verega levida ka närvisüsteemi. Ohatised, tuulerõuged, marutaud (närvisüsteemile). o Papillooviirused – onkogeensed (kasvajate tekitajad) viirused. Suguhaigusena näiteks emakakaelavähk, ka soolatüükad, konnasilmad.
o Replikatsioonigeenid – kindlustavad viiruse genoomi paljunemise o Regulaatorgeenid – mõjutavad peremeesraku ainevahetust (endale soodsamaks) o Struktuurgeenid – kindlustavad viirusvalkude sünteesi 15. Viiruseid jaotatakse nukleiinhappe alusel: o DNA-viirused (herpes, adeno, papilloom jt) o RNA-viirused (punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus jt) o DNA- ja RNA-viirused (HI, B-hepatiit jt) o sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid) 16. Viiruste jagunemine tõvestava objekti alusel o Herpesviirused – naharakkude viirused; võivad verega levida ka närvisüsteemi. Ohatised, tuulerõuged, marutaud (närvisüsteemile). o Papillooviirused – onkogeensed (kasvajate tekitajad) viirused. Suguhaigusena näiteks emakakaelavähk, ka soolatüükad, konnasilmad.
ringetes. · jämesooles asuvad bakterid aitavad lagundada mitmeid orgaanilisi ühendeid, varustavad inimorganismi mõnede vitamiinidega, bakterite hävitamisega tekivad seedehäired · ümbritsevad kõiki organisme · toiduainete-, farmaatsia- ja tekstiilitööstuse tarbeks toodetakse mitmesuguseid valgulisi ensüüme (nt. pesupulbrites) Priionid ...on rakutud molekulaarstruktuurid. Nakkuslikud valgumolekulid, mis kahjustavad kesknärvisüsteemi ja põhjustavad surmaga lõppevaid haigusi (nt. Hullulehmatõbi, Greutzfeldt-Jakobi haigus, Kuru haigus) Viirused ...on valgusmikroskoopides nähtamatud mitterakulised bioloogilised objektid, mis paljunevad elusrakkudes. Nad on rändavad parasiitsed geenid. Teadus, mis uurib viirusi on viroloogia. Viiruseid ei saa antibiootikumidega ravida, ravima peab organism ise või vaktsiinid. Ehitus
Antihistamiinseid ravimeid kasutatakse peamiselt nina ja silmade allergiliste nähtude, aga samuti ka nahal tekkiva nõgeslööbe korral. Päritolu põhjal jagunevad allergiinid: - väliskeskkonnast pärinevad allergeenid ehk eksoallergeenid - organismis tekkinud allergeenid ehk endoallergeenid Eksoallergeenid jagunevad omakorda: Mittenakkuslikud: elamutolm (lestad), õietolmud (puud, taimed), karvad, juuksed, kõõm, toiduained, keemilised ained, ravimid. Nakkuslikud: bakterid, viirused, seened. Eksoallergeenid pääsevad organismi hingamiselundite, seede-elundite, naha või limaskestade kaudu, ravimid ka süstituna naha alla, lihastesse või veeni. Endoallergeenid tekivad organismi kudede kahjustusel - mikroobide ja viiruste poolt toodetavate mürkide, põletikuliste protsessidede jne. tolmel. Allergeenid Tolmud Tolmud võivad pärineda mitmesugustest ainetest ja materjalidest ning on koostiselt ja toimelt erinevad.
Suurim saak pirnipuult - 1 t pirne - saadi 1976 ja 1983 aastal. Eelmainitud saagid koguti Kuressaares Kõrre tn 3 kasvavalt sordilt. Arvatavasti üle 100 aasta vanuse puu tüve ümbermõõt on 179 cm, kuid see näitaja ei ole Eesti suurim. 6 VILJAPUUDE HAIGUSED Nagu inimestel ja loomadelgi on taimedelgi haigused. Ja kui on haigused, siis on võimalik ka ravi. Viljapuude haigused on ka nakkuslikud ja mittenakkuslikud. Mittenakkuslikud haigused on vigastused ja traumad. Kui näiteks mõni poiss noaga oma nime puule lõikab, siis on see sama, mis oleks, kui inimene murrab käeluu. Puud võivad saada kahjustatud külmaga ja koor võib praguneda. Samuti on sagedane puude mürgitus. See juhtub ebaõige väetamise korral või ka siis, kui tahetakse puid parasiitide ja nakkushaiguste vastu kaitsta ja pritsitakse üle tugevatoimeliste kemikaalidega
antibiootikumidele ja peremehe kaitsereaktsioonidele. Biofilmide põhjustatud infektsioone iseloomustab patogeensed bakterid on substraadile kinnitunud; bakterid asetsevad kobaras koos, ümbritsetuna bakteriaalsest maatriksist või peremehe koostisosadest; infektsioon on lokaalne; infektsioon on resistentne antibiootikumi teraapiale, vaatamata sellele, et planktonilised rakud on antibiootikumidele resistentsed. Joonis. Kolm varianti, mille kaudu nakkuslikud biofilmid võivad kehasse tungida: kateeter, puusaliigese protees ja periodontiit. 8 Tehispindade infektsioonid Intravenoossed kateetrid, kunstlikud südameklapid, liigeste proteesid, kõhukelme dialüüsi kateetrid, südamestimulaatorid, tserebrospinaal vedeliku sundid, endotrahheaalsed torud kõik need päästavad miljoneid elusid, kuid kõigile on omane pindmiste infektsioonide teke
mitu korda kontrollida. Kui tekib ärritusdermatiit, tuleb ravida vastavate vahenditega. Lähedases kontaktis isikud peaksid end korraga ravima. 12 KASUTATUD KIRJANDUS Elberg, E. 2003. Sügelised. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. lk 3-23 Kahn, H & Loit, H. 2009. Tervise abc. Tallinn: Valgus. lk 533-534 Silm, H & Kaur, S. 1995. Sagedamini esinevad nakkuslikud nahahaigused. Tallinn: Raamatutrükikoda. lk 38-41 Widmer, L. 2010. Nahahaigused. Tallinn: AS Medicina. lk 218-221 13
Kuni nädalastelt vasikatelt, aga mitte alla 18 tunni vanustelt võetakse vereproovid ja kui selgub, et kaitsekehade hulk veres on ebapiisav, siis see võib ka viidata, et on valesti külmutatud ternespiim üles sulatatud või kas kogu hügieen on olnud piisavalt puhas. (Kask, august 2017 ). Vasikatel on enim levinud haigus kõhulahtisus just lüpsikarjas, mis võib kaasa tulla ebapiisavast hügieenist. Selle kätte on sureb suur hulk vasikaid iga aasta. Kõhulahtisuse nakkuslikud tekitajad: Rotaviirus, coronaviirus, colibakter, krüptosporiidi Kõhulahtisuse mittenakkuslikud tekitajad: Mustad jooturid Liiga kõrge või madal piima temperatuur Liiga kontsentreeritud piimapulbri segud 4 Liiga suured joogikogused Joogiämbrid pole piisavalt puhtad Halvasti hoiustatud piim Tamisete proteiinidega piimapulbrid on kehvema seedivusega, ka kõrgete sulfaadi
liikuda rakust rakku. Kolmanda hüpoteesi kohaselt on viirused arenenud prebiootilistest isepaljunevatest RNA molekulidest. Valke kodeeriv mRNA omandas võime replitseeruda ja laenas kapsiidivalkude geenid ja tekkiski primitiivne viirus. (Alamäe jt 2000: 22,23) Viirused jaotatakse nukleiinhappe alusel kolmeks: DNA-viirused (nt herpes, adeno, papilloom), RNA-viirused (nt punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus), DNA- ja RNA- viirused (nt HI, B-hepatiit) ja sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid). (Mäekask) Viiruse ehitus koosneb kolmest osast: genoom, kapsiid ja ümbris. Genoomis säilitavad nukleiinhapped pärilikku informatsiooni. Genoom koosneb replikatsioonigeenidest, struktuurigeenidest ja regulatsioonigeenidest. Need on vajalikud viiruse paljunemiseks. Kapsiid, mis koosneb viirusosakeste struktuurivalkudest, kaitseb genoomi. Mõnel viirusel on
reaktsiooni. Allergiahaiguste puhul võivad olla kahjustatud hingamiselundid, nahk, limaskestad, veresooned, süda, liigesed, seedeelundid, neerud, närvisüsteem. Seega on allergiahaigustele omased väga mitmekesised haigustunnused. Päritolu põhjal jagunevad allergeenid: väliskeskkonnast pärinevad allergeenid ehk eksoallergeenid; organismis tekkinud allergeenid ehk endoallergeenid. EKSOALLERGEEND JAGUNEVAD OMAKORDA: mittenakkuslikud nakkuslikud elamutolm (lestad) bakterid õietolmud (puud, taimed) viirused karvad, juuksed, kõõm seened toiduained keemilised ained, ravimid Eksoallergeenid pääsevad organismi hingamiselundite, seede-elundite, naha või limaskestade kaudu, ravimid ka süstituna naha alla, lihastesse või veeni. Endoallergeenid tekivad organismi kudede kahjustusel - mikroobide ja viiruste poolt toodetavate mürkide, põletikuliste protsesside jne. toimel. Ülitundlikkusreaktsioonid jagunevad 2 rühma:
Mitmetel imetajaliikidel esineb rühm iselaadseid neurodegeneratiivseid haigusi, millel on rida ühiseid tunnuseid: peaaju, mõnikord ka seljaaju neuronites kuhjuvad amüloidsed valguladestused; toimub neuronite hukkumine; peaaju hallolluse mikropreparaatidel on käsnjas väljanägemine; haigetel indiviididel ilmnevad mitmesugused liigutuste koordinatsiooni ja käitumise häired; haigus süveneb ja viib paratamatult indiviidi surmale; peiteaeg on väga pikk; need haigused on seega nakkuslikud; olenemata haiguse päritolust, ei teki haigestunud organismis antikehi haigusetekitaja vastu. SKREIPI e kratsimistõbi Lambad ja kitsed Pikk kulg Ataksia e liigutuste koordinatsioonipuue Halvatus Sügelus Levib nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt Levib mööda närvikiude seljaaju ganglionisse ning siis peaajju Uted levitavad lootekestade, lootevedelike ja piimaga, jäärad spermaga Lihaste värin
· Kergekujuline müoglobinuuria tekib sporthobustel sageli pikematel transportidel, kui hobust söödetakse tavapärase ratsiooniga edasi ja kohale jõudes rakendatakse ka tavapäraselt kõrgeid treeningkoormusi. Tuleb pöörata tähelepanu sellele, et pikemate transportide ajal tuleb söödaratsiooni vähendada ja transport tuleb planeerida nii, et võistlustele jõudes oleks aega kohanemiseks. Hingamisteede probleemid · Suur osa hingamisteede probleemidest on nakkuslikud ja vajavad kiiret ja asjatundlikku veterinaarset sekkumist. · Kroonilistest probleemidest esineb kõige sagedamini kopsuemfüseemi. Haiguse rahvapäraseks nimetuseks on pouslak, mis tähendab saksa keeles "kõhu lööki". See tuleb sellest, et emfüseemi põdevad hobused hingavad kõhuga, pressides kopsudest õhku välja. · Terve hobune hingab sisse sissehingamislihaste abil, õhk surutakse kopsust välja kopsukoe elastsuse arvel
Mõnikord ei ulatu pahaloomuline kasvaja tervetesse kudedesse. Kasvaja võib piirduda teatud koekihiga. Seda võivad piirata ka koljuluud või teised struktuurid. Pahaloomulised kasvajad jagunevad omakorda primaarseteks ja sekundaarseteks kasvajateks. 11.1 Riskitegurid Ajukasvajate täpset põhjust ei tea keegi. Arstid oskavad harva seletada, miks ühel inimesel tekib ajukasvaja ja teistel mitte. Samas on selge, et ajukasvajad ei ole nakkuslikud. Keegi teine ei saa teid sellesse haigusesse ,,nakatada". Uuringud on näidanud, et inimestel, kellel on teatud riskitegurid, on suurem tõenäosus ajukasvaja tekkeks kui teistel. Riskitegur on ükskõik milline faktor, mis suurendab isiku võimalust teatud haiguse tekkeks. · Meessugu. Üldiselt on ajukasvajad meestel sagedasemad kui naistel. Samas on meningioomid naistel sagedasemad. · Rass. Ajukasvajad on valgetel sagedasemad kui teistest rassidest inimestel. · Vanus
antigeeni sissepääsuvärat; b) endogeensed: geneetilised faktorid, HLA-tüüp; hormonaalne staatus. Päritolu põhjal jagunevad allergeenid: väliskeskkonnast pärinevad allergeenid ehk eksoallergeenid; organismis tekkinud allergeenid ehk endoallergeenid. Eksoallergeend jagunevad omakorda: Mittenakkuslikud elamutolm (Iestad) õietolmud (puud, taimed) karvad, juuksed, kõõm, toiduained, keemilised ained, ravimid. Nakkuslikud: bakterid, viirused, seened 23. Autoimmuunhaigused. Autoimmuunhaigused: Patogeneetiliseks mehhanismiks on immuunreaktsioon organismi enda kudede vastu. Esinemissagedus: 1- 2% populatsioonist. Autoantikehad = keha enda rakustruktuuride/valkude vastased antikehad; - leidub vähesel hulgal seerumis vanematel inimestel; - moodustuvad pärast kudede kahjustust füsioloogiliselt; - moodustuvad patoloogilistes tingimustes
Sisaldavad kapsiidis DNA molekuli. Peremeesorganismi rakku siseneb viirus tervikuna või ainult tema DNA. DNA koostise järgi jagunevad: 1. üksikahelaline DNA-viirus 2. kaksikahelaline DNA-viirus 2. DNA- ja RNA-viirused viirused, mis talletavad oma päriliku info ühel kujul, kuid paljunevad teise vahevormi kaudu. Nt. B-hepatiit talletab viirusosakeses päriliku info DNA kujul, kuid paljuneb RNA vahevormi kaudu. 3. RNA-viirused nt. gripp. 4. Viirustega sarnanevad nakkuslikud geneetilised elemendid nt. satelliitviirused. 17 Viirusosakeste jagunemine kuju alusel 1. Ikosaeedrilised viirusosakesed viirusosakese kapsiid on ikosaeedrilise kujuga. Meenutavad kujult kristalle. Nt. adenoviirused. 2. Silindrilised viirusosakesed nt. tubaka mosaiikviirus. 3. Ümbrisega viirusosakesed ümbris võib olla nii ikosaeedrilise kujuga kui ka silindrilise kujuga viirusosake. Nt
peamiselt tavaliselt harjasliimukalt (Nereis diversicolor) ja suurelt harjasliimukalt (Nereis virens) C. heterochrous`e munad arenevad merevees seitsme päevaga (20º C juures), kahe nädalaga (15º C juures). Umbes 1% munadest kooruvad ja nendest väljunud larvid on 400-450 m pikad. Usutakse, et need nakkusohtlikud larvid on kolmandas staadiumis. Sellisena elavad nad merevees vaid paar päeva, kusjuures arenenud koorumata munad suudavad merevees nakkuslikud olla vähemalt kaks kuud. 24 Katseliselt nakatati N. diversicolor'it C. heterochrous'e munadega ja see ônnestus üheksal juhul kümnest. Vaheperemehes kasvas C. heterochrous nelja nädalaga (15º C juures) 1 mm pikkuseks kuid ei kestunud. Teda esines vabalt vaheperemehe kudedes, kôige enam parapoodias aga ka peas ja kobijates. Nakatunud lestades on kolmanda staadiumi larvid (550 m-1,1 mm) soolestiku limaskestas, harva maost
· Infektsioonioht, mis on tingitud dreenist ning pidevast sidumisest. 25 Video: https://www.youtube.com/watch?v=k4Lg3KNhKDk Pilt: Arutelu, küsimused: Kas väiksemat sorti flegmooni on võimalik ka ise nö terveks ravida ? Kasutatud allikad: Hannuksela, M., Reunala, T., Karvonen, J., Suhonen, R. (toim.) (2010). Nahahaigused. Tallinn: AS Medicina. Silm, H., Kaur, S. (1995). Sagedamini esinevad nakkuslikud nahahaigused. Tallinn: Tallinn Raamatutrükikoda. http://inimene.ee/g/gonorroea http://www.ohatis.ee/vootohatis http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B6%C3%B6tohatis http://www.derma.ee/htmlfiles.php?id=1 http://www.psoriaas.ee/index.php/et/ http://www.psoriaasikeskus.ee/psoriaas/Psoriaas.htm http://static.inimene.ee/index.php?disease=f&sisu=disease&did=839 http://inimene.ee/r/roospoletik http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/nahahaigused/?NAHAHAIGUSED http://nahahaigused.weebly
Olulisemad viirused on A ja B gripi , paragripi ning adenoviirus, väikelastel ka RS viirus. Samuti võib põhjustada pneumokokid, seened-kandida ning mitmesugused hingamisteid ärritvad ained (gaasid, tolm).Kroonilise bronhiidi tekkimist soodustab bronhide limaskestade kaotsemehhanismide kahjustus mitmesuguste tegurite toimel: lk norm. Puhastumisvõime langeb, suureneb lima teke, lima muutub paksemaks ja selle väljutamine halveneb. Lisandub bac- inflektsioon, kujuneb põletik. Soodustavad: nakkuslikud põletikud ning organismi kaitsesüsteemi teatud rakkude puudulikkus. Kopsupõletiku eri vormid?PNEUMONIA-kopsupõletik. Äge inf. Põletik alveolaartsandil. Tekitajad streptococcuss pn, Haemophilius inf, klamüüdida pn, viirused. Soodustab : külmetumine ülemiste hingamisteede viirusinflektsiooni, IMS kurnatus, nõrkus, psüühiline ülepinge, alatoitlus, kurnatus. Vanadel inimestel peale oppi kaderakse põhiliset trombi ja kopsupõletikku. Kaebused ja tunnused: kehatemperatuuri tõus,
4. Mida nimetatakse allergeenideks- mõiste? Allergeeniks nimetatakse tegurit (ainet), mis kutsub esile allergilise reaktsiooni. 5. Millised on 4 põhilist allergeenide gruppi? Nimeta. ???? Siseõhus, välisõhus, kutseallergeenid ja toiduallergeenid. Päritolu põhjal jagunevad allergeenid: eksoallergeenid ja endoallergeenid Eksoallergeenid jagunevad omakorda mittenakkuslikud (tolmulestad, õietolm, toiduained, ravimid jm) ja nakkuslikud (bakterid, viirused, seened) 6. Millised allergeenid on sagedasemad lapseeas? Õietolm, elamutolm, loomsed allergeenid (loomade karvad ja nahaosakesed), toiduained, ravimid, putukahammustused, seeneeosed. 7. Millised on sagedasemad allergia avaldumisvormid lapseeas? Anafülaksia- kiire allergiline üldreaktsioon, ilmneb mõni minut pärast kokkupuudet allergeeniga. Sümptomid võivad olla
immuunreaktsioonide abil kõiki võõraineid antigeene kogu kehas. Immuunsüsteem reageerib põhimõtteliselt ühtmoodi kõigile antigeenidele. Immuunsüsteemi olulisim osa on lümfiringe. Antigeenideks nimetatakse kõiki aineid, mida organismi immuunsüsteem peab võõraks ja seega vastab neile immuunreaktsioonidega immuunvastusega. Antigeenide liigid: · eksogeensed (väljast pärit) nakkuslikud (mikroorganismid) mittenakkuslikud (ravimid, toiduained, taimsed ja loomsed tolmud, keemilised ained, koeantigeenid) · endogeensed muutunud rakud ja molekulid Organismi kaitsetasandid (kaitseliinid): 1. Nahk ja limaskestad peavad mehhaaniliselt kinni 99,9% mikroobidest ja võõrainetest, mitmed näärmete sekreedid (nt higi, maomahl), tapavad mikroobe, naha normaalne mikrofloora takistab võõraste bakterite kasvu. 2
limaskestad,veresooned, süda, liigesed, seedeelundid, neerud, närvisüsteem. Seega on allergiahaigustele omased väga mitmekesised haigustunnused. Päritolu põhjal jagunevad allergeenid: · väliskeskkonnast pärinevad allergeenid ehk eksoallergeenid; · organismis tekkinud allergeenid ehk endoallergeenid. EKSOALLERGEEND JAGUNEVAD OMAKORDA: Mittenakkuslikud elamutolm (Iestad) õietolmud (puud, taimed) karvad, juuksed, kõõm, toiduained, keemilised ained, ravimid Nakkuslikud: bakterid, viirused, seened Eksoallergeenid pääsevad organismi hingamiselundite, seede-elundite, naha või limaskestade kaudu, ravimid ka süstituna naha alla, lihastesse või veeni. Endoallergeenid tekivad organismi kudede kahjustusel - mikroobide ja viiruste poolt toodetavate mürkide, põletikuliste protsessidede jne. toimel. Elamutolmu lestad - on mikroskoopilised putukad, · Elamiseks vajavad nad teatud tingimusi - soodne on relatiivne niiskus 65-80 % ja
peatükis. Tabel · Vananemismuutused Halveneb tasakaalu säilitamine Sensomotooria ja propriotseptiivsuse muutumine Lihaste jõu nõrgenemine Nägemisteravuse langus Erksuse vahelduvus Kõndimise ja kõnniasendi muutumine · Õnnetused Komistamine (vaibad, ebasobivad jalatsid) Libastumine Kukkumine trepil · Haigused Kesknärvisüsteemi haigused (aju veresoote haigused, dementia senilis, parkinsonism) Ägedad haigused (nakkuslikud, rütmihäired, südameinfarkt) Nägemisvõimet halvendavad haigused Minestused · Ravimite mõju Uinutid, rahustid Südameravimid Vererõhupreparaadid · Pikk voodireziim · Psüühilised faktorid Kukkumishirm Depressioon Meeltesegadushood Ravimite mõju Mitmed ravimid võivad avaldada kahjulikku mõju kõnnakule ja tasakaalu säilitamisele. Vererõhu ja parkinsonismi preparaatidest ning diureetikumidest tingitud ortostaatiline hüpotoonia on sageli
Aga konsensuseni on praegu jõutud vaid häire, mitte haiguse tasemel. Häire ongi RHK-10 põhiühik. Traditsioonilises meditsiinilises mudelis käsitletakse psüühilisi häireid ehk vaimu- ja 27 Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © närvihaigusi nagu haigusi ikka. Haiguse olemuseks on mingi allolev patoloogia (nakkuslikud pisikud, mürgitus, mõne organi, nagu näiteks kilpnäärme kaasasündinud puudulikkus vms.). See allolev patoloogia ei tarvitse haigele endale teada-tunda olla ja enamasti ei olegi. Alloleva patoloogia avastamiseks on vaja arsti. Küll aga paneb haige ise tähele alloleva patoloogia ilminguid ehk märke - sümptomeid. Muidugi mitte kõiki, sageli läheb sümptomite sedastamiseks vaja arsti ja teiste meedikute eriteadmisi ning kliinilisi ja parakliinilisi uuringuid (Saarma, 1977)
(“Cellular and Molecular Immunology” 5th edition Abbas ja Lichtman, Elsevier Sauders lk 483) spetsiifiline ravi seisneb organismi hüposensibiliseerumises spetsiifilise antigeeniga. Hüposensibiliseerumine on näidustatud juhtudel kui allergia esineb vältimatute allergeenide suhtes - elukutsega seotud või ümbritsevas keskkonnas pidevalt esinevad allergeenid. Vastunäidustuseks on nakkuslikud protsessid, aktiivne kopsutuberkuloos, dekompenseeritud südamehaigused, maksa- ja neeruhaigused jne. Spetsiifiliseks hüposensibilisatsiooniks süstitakse allergeeni tavaliselt naha alla suurenevates annustes. Arvatakse, et hüposensibiliseeriva ravi mõju põhineb allergeeni blokeerivate antikehade moodustamisel. On leitud, et desensibiliseerimise käigus suureneb ka mononukleaarsete rakkude hulk, mis spetsiifiliselt pidurdavad allergeeni toime avaldumist
Majapidamine Pihustipudelid, puhastusvahendid, ravimid, vedela gaasi mahutid … Vaba aja rajatised Kloorigaas, ammoniaak … Põllumajandus Taimekaitsevahendid, väetised, kääritamisgaas … Käsitöö, tööstus, Kemikaalide ladustamine ja tootmine, kiiritusallikad mõõtmiseks ja kaubandus reguleerimiseks … Transport Kemikaalid, mineraalõlitooted, vedel gaas … Haiglad Nakkuslikud ja radioaktiivsed ained, ülimürgised ravimid, nt keemiaravis … Koolid, ülikoolid, Kemikaalid, radioaktiivsed ained, mikroorganismid … laborid Probleemsete ainete Ohtlikud jäätmed kogumiskohad Jäätmejaamad Majapidamisprügi, tööstusliku prügi ja ohtlike jäätmete segu Ohtlikud ained võivad esineda kõigis agregaatolekutes, nende esinemiskuju on ebaühtlane. Vaid
annaabi.ee 
