Peentäitematerjal: D on väiksem või võrdne 2mm ja mis koosneb põhiliselt o,063 mm avadega sõelale jäävatest teradest. Fraktsioneeritud täitematerjal kas peen või jäme bituumen (nafta varud, looduslik asfalt, gilsonit, põlevkivibituumen, modifitseeritud bituumenid ja modifikaatorid, kummibituumen; bituumeni tootmine, vananemine, penetratsioon, pehmenemistäpp, murdmistäpp, viskoossuse mõiste, nakke parandajad); BITUUMENID JAOTUVAD Looduslikud 5 erimit Tehislikud nafta, kivisüsi, põlevkivi, bituumen liivakivi töötlemisel Nafta varud Nafta varud on kahekordistunud, taas töötlemine, uued leiukohad. Keskmiselt veel 50 aastaks (2016.a. seisuga), kuid: Venezuela varud - 340 .a. (suurim naftareserv maailmas) Ameerika varud 10.a. Kanada 105.a. (koos naftaliivadega). Looduslik asfalt: Järve asfalt, kalju asfalt Gilsonit kaljuasfalt looduslik asfalt GILSONITE
Puruneb või on selle kahjustused nii suured, et põhjustavad kandevõime kaotuse. Kivikonstruktsioone iseloomustab normaalne või habras purunemine. Normaalne purunemine on seotud materjali voolavusega, see eeldab terase kasutamist. Materjali voolamine on märgatav protsess (teras hakkab venima), ning selle tulemusena tekib plastne liigend. Habras purunemine toimub äkki deformatsioonid enne purunemist on väga väiksed, me ei näe neid (näit. kivi enda purunemine, nakke lõhkumine kivi ja segu vahel). Arvutusolukorrad. Vaadeldakse järgmisi arvutusolukordi: alaline arvutusolukord, mis vastab konstruktsiooni normaalsele kasutamisele; ajutine arvutusolukord, mille kestus on lühike, näiteks ehitusolukord või remont; avariiolukord. Müürikivide liigitus looduslikud kivid, tehislikud kivid ja plokid. Kivimaterjalid : tellised - silikaattellised (survetugevus 10 ... 25 MPa; tihedus 1,7...1,9 T/m3), põletatud savitellised (survetugevus ca
Krohvitööde terminid Erikrohvid tavapärastest mörtidest erinevad mörtide või tavalisest erinevate töömeetoditega tehtud krohvid Kahekihiline krohv koosneb kahest krohvikihist: nakke ja kattekihist Kattekrohv (viimistluskrohv) väline krohvikiht millega saavutatakse krohvi lõplik välimus või täiendava viimistluse aluspind Krohvi majak ribad krohvimise algfaasis täitekrohvi mördist tehtud mördi või muud juhtribad Krohvimine pinnatöötlus viis kus mördaiga saavutatakse pinna soovitud siledus või välimus, krohvimisel võib olla ka kaitsev möju Korhvinurga tugevndus nurga tugevuseks kasutatakse näiteks plastmassist või singitud
..30°C (soovitavalt ca. +18°C), suhteline õhuniiskus <80%. Kauakestvaima tulemuse puitpinnale annab selle töötlemine süsteemis - immutamine, kruntimine ja lakkimine. Enne immutamist harjake pind mustusest või muudest lahtistest osakestest puhtaks. Eelnevalt lakitud pindadelt eemaldage lahtine lakk kaabitsa, terasharja või värvieemaldusvahendiga. Eelnevalt värvitud pind puhastada kuni puhta puiduni. Eelnevalt läikiva lakiga kaetud pind tuleb nakke tagamiseks lihvpaberiga matiks lihvida.Hallitus ja samblik eemaldage pestes pinda puhastusvahendiga. Seejärel loputage pinda veega ning laske kuivada. Oksakohtadelt eemaldage vaik, vajadusel töödelge oksakohti spetsiaalse oksalakiga. Puitpinnad immutatakse üks kord puidukaitsekrundiga, kandes vahendit pinnale pintsliga nii, et aluspind jääb küllastunud. Eriti hoolikalt peab töötlema puitlaudise otsi. Puidukaitsekrundiga pinna
töömeetoditega tehtud krohvid. moodustuv krohv · hõõrdekrohv hõõrutiga tasandatud · õhekrohv ühe mördiga vahetult krohvipind. krohvi aluspinnale tehtav kattekrohv. Seda · kahekihiline krohv koosneb kahest kasutades võib alustarindi pinnamuster krohvikihist: nakke- ehk sisseviskekiht ja nähtavale jääda. katte- ehk täitekiht. · polümeerne krohv sisaldab · kattekrohv (viimistluskiht) väline polümeerseid sideaineid 8-11% ja krohvikiht, millega saavutatakse krohvi lõplik mineraalseid aineid 79-83%. Kasutatakse välimus või täiendava viimistluse aluspind. ainult viimistluskrohvina
PLAATIMISTÖÖD Tööde järjekord ja teostamise juhised 1. Ettevalmistustööd. Mõõdan konarlust rihtlatiga, kontrollin täisnurksust diagonaalide abil, puhastan pinna lahtistest osakestest tolmuimajaga. 2.Tasandamine ja õgvendamine. On vaja ainult juhul kui on konarlik pind. Kui on siis lihvime või täidame augud mingi seguga. 3. Niiskustõke. Kannan niiskus tõkke pintsli abil, et kapillaarvesi ei imbuks konstruktsioonist plaatide alla. Ja loob ka nakke. 4. Veetõkke. Kuna tegu on vannitoaga peab olema pandud ka veetõke ehk hüdroisolatsioon. Ülesanne on kaitsta kontstuksiooni niisukse ja vee eest. 5. Kavand ehk plaan On vajalik ,et tööteostamise ajal ei peaks liigselt mõtlema. Ja, et kasutaks võimalikult palju terveid plaate. Ja näidata tellijale üldmuljet enne kui töö valmis, sest pärast on palju raskem muuta. 6. Materjali hankimine. Seda tuleb teha vastavalt arvutustele ja kavandile. Et ei saaks liiga palju ega vähe
Mille puhul värvitav tapeet, saavutatakse erinevaid struktuure paber massi hulka puidu tükkide segamise abil. Mõlemaid värvitava tapeedi alaliike on võimalik hiljem korduvalt üle värvida. Krohvi töö terelik. 1. Eri krohv: tavapärastest mõrtidest erinevate mõrtide või tavalistest erinevate töömeetotitega tehtud krohvid. 2. Höörde krohv: on höörutiga tasandatud krohvi pind. 3. 2 kihiline krohv: koosneb 2 krohvi kihist nakke- ehk sisseviske kiht ja katte- ehk täitekiht. Kihi paksus ei või ületada 3cm . 4. Kattekrohv:on väline krohvikiht millega saavutatakse krohvi lõplik välimus, või täiendava viimistluse aluspind. 5. Krohvi aluspind on krohvimiseks kavandatud pind, mille külge krohv kinnitub. 6. Krohvikiht on sama mõrdiga ühe või mitme tööoperatsiooniga tehtud kiht. 7. Krohvi majaka ribad: on krohvimise alg faasis täitekrohvi mõrdist tehtud mõrdi-või muud juhtribad
Väiksemateks kohtparandusteks sobib kiirkuivav pahtel Micro. Enne värvima asumist tuleb veenduda värvitavate pindade puhtuses, sest tolmukiht halvendab uue värvikihi nakkumist. Kruntimist vajavad erineva poorsusega (kohtpahteldusest tingitud pinnaosade erinev imavus) ning varem värvitud, ent aluspinnaga nõrgalt seotud pinnad, samuti probleemsed pinnad ehk kohad kus pinnavärv võib aluspinnaga halvasti nakkuda. Lisaks nakke parandamisele suurendab krundikiht värvitava pinna hõõrdekindlust ning tõstab ka pinnavärvi kattevõimet. Seinte ja lagede värvieelseks katmiseks on nii veepõhiseid kruntvärve Bindo Base, Stoppgrund, kui lahustipõhine Master Base. Pinnas olevate mikropragude või lõhede katmiseks kruntida pind esmalt tootega Stoppgrund, asetades seejärel märjale kruntvärvile armeerimiskangas, ning märg-märjale töödelda pinda teistkordselt kruntvärviga Stoppgrund.
· Sise- ja väliskrohvi erinevused 6 · Valmistamine 6 7 KORTERIPLAAN Magamistoa krohvimine : 8 · Esmalt eemaldan lahtise tolmu ja kui on vana krohv, siis lahtise osa. · Kasutan kolmekihilist krohvi ( nakke-, täite- ja viimistluskrohv ). · Enne kui krohvi viskama hakkan, niisutan aluspinna. · Siis hakkan krohvi seina viskama. · Eemaldan liigse segu latiga. · Seejärel ootan, et segu natuke taheneks. · Siis hakkan lihvima, tühjad kohad täidan seguga. ( päris siledaks ei ole vaja, kuna peale tuleb veel 2 kihti krohvi) . · Iga järgneva kihiga tuleb toimida samamoodi nagu esimesegagi, kuid viimistluskiht tuleb siluda VÄGA korralikult.
Tüüblid lüüakse ette puuritud aukudesse. Seejärel lüüakse plastnael. Kui nael murdub, tuleb murdunud naelaga tüübel asendada. Jälgida, et tüübli alla jääks liimisegu. Tüübli taldrik peab olema soojustusmaterjali tasapinnas. Liiga värske liimi puhul on oht, et tüübliga muudetakse seni sile pind laineliseks. POLÜMEERKROHVIDEGA KROHVIMINE – 11 LK 8tk/m2 kasutatakse kuni 22m kõrguseni ja nurgatsoonis kuni 8m kõrguseni. Piisava nakke korral ei pea ühekorruselise maja fassaadi tüübeldama. 12tk/m2 kasutatakse nurgatsooni tüübeldamisel 8-22m kõrguseni. NURGATSOON: Fassadipinna laius kuni 8m 8-12m üle12m Nurgatsooni laius 1m 1,5m 2m AKNAPLEKI JA NURGAPROFIILIDE PAIGALDUS Akna veeplekk toetatakse varem monteeritud kronsteinide peale. Enne veepleki paigaldust lõigatakse soojutusmaterjali 2x2cm sälk. Tihend paigaldatakse
..30°C (soovitavalt ca. +18°C), suhteline õhuniiskus <80%. Kauakestvaima tulemuse puitpinnale annab selle töötlemine süsteemis - immutamine, kruntimine ja lakkimine. Enne immutamist harjake pind mustusest või muudest lahtistest osakestest puhtaks. Eelnevalt lakitud pindadelt eemaldage lahtine lakk kaabitsa, terasharja või värvieemaldusvahendiga. Eelnevalt värvitud pind puhastada kuni puhta puiduni. Eelnevalt läikiva lakiga kaetud pind tuleb nakke tagamiseks lihvpaberiga matiks lihvida.Hallitus ja samblik eemaldage pestes pinda puhastusvahendiga. Seejärel loputage pinda veega ning laske kuivada. Oksakohtadelt eemaldage vaik, vajadusel töödelge oksakohti spetsiaalse oksalakiga. Puitpinnad immutatakse üks kord puidukaitsekrundiga, kandes vahendit pinnale pintsliga nii, et aluspind jääb küllastunud. Eriti hoolikalt peab töötlema puitlaudise otsi. Puidukaitsekrundiga pinna
Epopõrandad leiavad, aga tänapäeval aina rohkem kasutust just eramutes, garaazides, kontorites, kauplustes, vannitubades, saunades, rõdudel, terassidel, treppidel, abiruumides ja isegi moodsates elutubades. Epopõrandale annab eelkõige tugevuse ja vastupidavuse kihi paksus. Vastavalt koormustele tuleb valida õige põrandakate. Epopõranda iga sõltub õigetest töövõtetest ja materjalist. Oluline on kindlasti kruntlaki betooni immutamine, mis annab epokattele korraliku nakke ja vastupidavuse aastakümneteks. Epopõrandad Epovärv, epolakk Kihi paksus 0,1-0,2 mm. Epovärvid, epolakid jätavad betoonile kaitsva, hästi hooldatava ja tolmuvaba kihi, mis sobib väiksemate koormustega ruumidesse. Näiteks: abiruumid, katlamajad, pumbajaamad, alajaamad ja kergete koormustega ladudes. Epolakk jätab betoonile läbipaistva tugeva laki kihi, mis sarnaneb märja betooniga. Epovärvidega saab katta põrandaid kõikide värvitoonidega RAL värvikataloogist
jalami suunas. Pinnas liigub mööda kindlat lihkepinda nii, et settekehas endas ei pruugi muutusi toimudagi. Eeldused: sette küllastumine veega, nõlva alumise osa kallakuse suurenemine, veetaseme kiired muutused jõgedes ja põhjavees. Inimtegevus: taimkatte hävitamine- nõlv muutub ebastabiilseks, pinna- ja pinnasevee liikumise takistamine, loodusliku nõlvakalde muutmine, lisaraskus (ehitised), pinnase osakestevahelise nakke vähendamine vibratsiooni tagajärjel. Nõlvaprotsessid: varisemine, libisemine, voolamine, nihkumine. Geoloogilisi uuringuid tehakse selleks, et teada saada millise pinnasega on tegemist.
teostuskategooriast, Eestis 1,7. Müüritise purunemine survel. Vuugisegu pole ideaalselt ühtlase koostisega ning vuugi kokku surumisel (survele töötamisel) jäävad suuremad tükid segus kivile "tugedeks", põhjustades painde- ja lõikepingete teket müürikivides. Survepingete tõttu surutakse mördivuuki kokku, selle tulemusena liigub mört külgede suunas vuugist välja. Vuugist välja liikudes tekitab mört kivide pinnal tõmbepingeid (nakke tõttu). Sellised tõmbepinged põhjustavad kõigepealt vertikaalsetes vuukides nakke lõhkumise kivi ja segu vahel ning seejärel vertikaalse vuugi laienemise. Nii et vertikaalse deformatsiooniga kaasneb müüritises horisontaalne deformatsioon. Nüüd hoiab müüritist koos vaid sidekivi. Survepingete suurenedes (ja sidekivis tõmbepingete suurenedes) puruneb ka sidekivi. Põikvõrkudega armeeritud müüritise arvutuslik survetugevus.
• Väiksemaid auke saab väga edukalt parandada ja täita plastikuliimiga koos vormimiskile ning tugevdusvõrguga . Suuremaid auke on võimalik parandada kasutades klaaskiud riiet/matti koos vaiguga. Kui detaili praod/augud on parandatud, siis on enne viimistlemist vaja kasutada plastiku krunti , et tagada nake plastiku ja krundi/pahtli/värvi vahel. Pahtelduseks kasutada spetsiaalset plastikupahtilt, mis olemuselt jääb elastsem ja garanteerib nakke aluspinnaga. Pinnavärvile, lakile ja 2K kruntidele lisada elastsuslisandit. • Lihvi pindadel ebatasasused kasutades P180 kuivlihv paberit • Krundi pind plastikukrundiga • Pahtelda plastikupahtliga • Lihvi pind paberiga P120/P150/P240 (alustades jämedama paberiga ja lõpetades peenemaga) • Tulemuse kontrollimiseks on väga mugav kasutada tahma. Tahm toob esile ka väikseimad defektid, mis enne viimistlemist võivad nähtamatuks jääda.
pinnad kruntida nakkedispersiooniga. Tasandussegu peab valima vajaliku tugevusastmega. 4 Pärnu Kutsehariduskeskus Ehitusviimistlus VK14 5. Maalritööd Enne maalritööde alustamist vaatame mis pindadega on tegu kas betoon, krohv, kips või värvitud pinnad. Kõik need pinnad vajavad erinevaid ettevalmistustöid. Parema nakke saavutuseks karestame liivapaberiga puhastame pinnad tolmust ja liivateradest ning ja vajadusel krundime. Näiteks krohvitud ja betoon pindadele kasutame tasandus pahtliks weber vetonit LR fine mis on polümeersideainel baseeruv seinte ja lagede tasandamiseks kasutatav viimistluspahtel kuivadesse ruumidesse ja varem värvitud pindadele kasutame Sheedrock pahtleid mis sobib hästi koht ja lauspahteldamiseks kuivades ruumides ja
muudele materjalidele Kiire valmimine ja paigaldamine PVC-le on võimalik trükkida, värvida ja kleepida Töövõtted Põrandakatte sh. PVC paigaldamist alustades tuleb jälgida, et pind on tasane, põrand on püsivalt kuiv, pind on tugev, ei ole pragusid ega lahtiseid osakesi. Tasanduskiht Kui aluspind ei ole piisavalt tasane, tuleb valada pinnale tasanduskiht. Selleks tuleb pind kõigepealt katta krundiga, mis annab pinnale parema nakke ja vajadusel tihendab poorset pinda. Kattes pinda isetasanduva seguga tuleb jälgida, et sinna ei jääks õhumulle ning et segu ei kuivaks liiga kiiresti (tuuletõmbus ja päikesepaiste). Paigaldamine Põrandakatet paigaldades tuleb jälgida, et ühes ruumis kasutatavad materjalid oleksid ühest partiist, et vältida suuremaid toonierinevusi. Kõrvuti asetsevad homogeensete katete paanid paigaldatakse samasuunaliselt, heterogeenste katete puhul on nõutud kõrvuti paanide
Kui vaja, pind niisutatakse, et tagada parem nakkuvus. Pinnad looditakse ja paigaldatakse majakad ehk krohviribad. Remonditavad pinnad: kui all on vanad email- või õlivärvid, siis pind karestatakse kraapkiviga. Kantakse pintsli või harjaga peale nake (nt Betokontakt Knauf sarjast). Töövahendid, seadmed ja tooted peavad olema paigaldatud selliselt, et oleksid tagatud ohutus ja käepärasus. Olenevalt pinnast on tarvis järgmisi töövahendeid: pintsel- nakke pealekandmiseks, traathari- seinte puhastamiseks, käsihari- pinna puhastamiseks ja niisutamiseks, kraapkivi- pinna karestamiseks. Töökoht peab olema küllaldaselt valgustatud, tööline peab kandma normidega ette nähtud tööriietust ja kasutama isikukaitsevahendeid nt.kindaid, kaitseprille, hingamismaski, põlvekaitsmeid. Töötaja peab vaatama üle töökoha, kontrollima vajalike tööriistade korrasolekut. Kõikidest puudustest tuleb kohe teada anda meistrile või juhatajale
· Poole rulli kokku kerimine · Teise poole paika jätmine · Kokku rullitud poole keevitus · Teise poole kokku rullimine ja keevitus 28.Nimetage 4 tegurit, mis tagavad bituumenmaterjalide lauskeevituse kvaliteedi? · Kuumutamine sulamiseni · Bituumenvalli teke rulli ette · Kuumutamine kogu laiuses · Ühtlane temperatuur 29.Kui lai on bituumenmaterjalide ülekatte puhul lubatud sulabituumeni väljavalgumine? 5-10 mm 30.Mis tagab iseliimuva materjali nakke aluspinnaga? Liim 31.Mida tuleb teha iseliimuva materjali puhul materjli ja aluspinna vahele jäävate õhumullidega? Materjal katki lõigata, õhk välja suruda ja materjal liimuv aluspinnaga uuesti. 32.Millised on lisaks lauskeevitusele teised katusekattematerjalide paigaldusviisid (nimetage 4)? · Mehaaniline kinnitus · Kuumliimimine · Külmliimimine · Punktliimimine 33.Millal ei ole võimalik kasutada lauskeevitatavaid rullmaterjale?
1,0 kg/m2 · Veekulu 8-9L/25 kg kott · Kuivamisaeg 3 tundi 1 ööpäev · Kihipaksus 1-3 mm Pilet 2 1. Pindade pahteldamine. Aluspinnad peavad olema puhtad tolmust ja lahtistest osakestest. Selle saab pinnalt lihtsalt eemaldada harja või tolmuimejaga. Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Vajadusel lihvida pinda enne pahteldamist, muidu võib pahtlikiht minna liiga paksuks. Parema nakke saavutamiseks võib aluspinnale kanda nakkedispersiooni. Vajalikud töövahendid: suur ja väike pahtlilabidas, lihvimistald (+ teleskoopvars) ja liivapaber, vajadusel telling, ämber või anum pahtli jaoks, vispel pahtli segamiseks. Töötegijal peavad olema tööriided/jalanõud, kindad, respiraator, vajadusel kaitseprillid. Kasutada tuleks laia spaatlit ning võtta sellele rohkesti pahtlit, nii edeneb töö kiiremini ja
Emulsioonvärvide sideaineks on polümeeri ja vee emulsioon. Kuivades vesi aurustub ja polümeer moodustab hästi nakkuva kelme. Tuntumad värvid on polüvinüülatsetaat- , akrüül- , glüftaalemulsioonvärvid. Emulsioonvärvid ei sisalda tuleohtlikke orgaanilisi lahusteid. Kruntvärve kasutatakse värvitavate pindade ettevalmistamisel värvimiseks. Kruntvärv nakkub hästi pinnaga ja seob värvikihi paremini alusmaterjali külge. Nakke suurendamiseks lisatakse kruntvärvidele taimseid õlisid. Kruntvärv peab sisaldama samu side- ja täiteaineid mis värvid.. Värvimisviisid Värvimisviisi valik sõltub värvist, eseme kujust, nõutavast kvaliteedist ja olemasolevatest seadmetest. Värvimisviisist sõltub otseselt värvikulu ja tööjõudlus. Masinate ja seadmete värvimisel kasutatakse järgmisi värvimisviise: pintsliga värvimine, õhuvoolus pihustamine, survepihustamine,
Selline küllalt suur avatud poorsus põhjustab intensiivse niiskusvahetuse ümbritseva keskkonnaga ekspluatatsioonis. Nagu aga üldiselt teada, põhjustab vesi materjali omaduste muutumist, seda eriti materjali vahelduval külmumisel-sulamisel konstruktsioonis. Seetõttu määratakse silikaat-tellisel mitmeid veesisalduse ja tema muutumisega seotud omadusi. Silikaatkivi veeimavus on tavaliselt piirides 10...15% (massi järgi) selline veeimavus tagab tellise hea nakke mördiga, mida pole võimalik saavutada madala veeimavuse puhul. Silikaattellisese survetugevus vett täisimanud olukorras moodustab umbes 80 % tema tugevusest väljakuivatatud olukorras. Veeimavuse kiiruse järgi (SFS 5515 ,,Kalkkihiekkatiilet") kuulub Eestis toodetav silikaat-tellis madalaimasse veeimavuskiiruse 1. klassi ja moodustab keskmiselt alla 1,0 kg/m2·min. Nagu kõik kapillaarpoorsed materjalid, paisub ja kahaneb ka silikaattellis niiskuse- sisalduse muutumisel
Moodulitest valmistatud aiapostid kaetakse pealt nö. aiaposti mütsiga. Silikaat AS pakub aiapostimütse mõõtudes: 380x380 mm 440x440 mm 560x440 mm Aiakonstruktsiooni kinnitamiseks on metallist kinnitusdetailid, mis paigutatakse posti ladumise ajal moodulite vahele. Mördiks soovitame kasutada AS Silikaat müürimörti M 10. Posti sisemus täita tsementmördiga 1:6 (1 osa tsementi ja 6 osa liiva). NB! Nakke parandamiseks kasta moodulid puhta veega! LIHTNE JA KIIRE AIAPOSTIDE LADUMINE MEIE POOLT PAKUTAVATEST AIAPOSTIDE MOODULITEST EELNEVALT VALATUD VUNDAMENDILE. 1. Rakise asetamine moodulile. 2. Rakise täitmine mördiga. 3. Mördi tasandamine. 4. Rakise eemaldamine. 5. Võib alustada järgmise mooduli paigaldamist. 6. Mooduli paigaldamine. 7. Paigaldatud mooduli ühte tasapinda seadmine eelmistega. 8. Moodulitest valmistatud aiapostid.
Tegemist on materjaliga, mille poorsus on cá 30 %. Selline küllalt suur avatud poorsus põhjustab intensiivse niiskusvahetuse ümbritseva keskkonnaga ekspluatatsioonis. Nagu aga üldiselt teada, põhjustab vesi materjali omaduste muutumist, seda eriti materjali vahelduval külmumisel-sulamisel konstruktsioonis. Seetõttu määratakse silikaat-tellisel mitmeid veesisalduse ja tema muutumisega seotud omadusi. Veeimavus 10...15% Selline veeimavus tagab tellise hea nakke mördiga, mida pole võimalik saavutada madala veeimavuse puhul. Silikaattellisese survetugevus vett täisimanud olukorras moodustab umbes 80 % tema tugevusest väljakuivatatud olukorras. Veeimavuse kiirus 0,6...1,0 kg/m2min 4 Niiskuskahanemine = 0,2...0,4 mm/m Soojuserijuhtivus kuiv kivi = 0,7...0,8 W/mK niiske kivi (W = 5%) = 1,0 W/mK
mõõtmeid arvestades. Kõige parem, kui sul on täpsete mõõtude plaatimisjoonised, kus on näha ka plaatide paigutused. Mõistlik on alati veidi rohkem plaate võtta, et oleks väike varu näiteks hilisemateks parandustöödeks. Telli plaadid varakult: kuigi ehituskauplustes on valik suur, on sageli nii, et just sinule sobilik plaat tuleb tellida ja pead arvestama pikema ooteajaga (u. 1-2 kuud). Plaatimissegud: soovitav on kasutada ühe tootja tooteid ehk nii aluskrunt pinnaga parema nakke saavutamiseks, hürdoisolatsioonisegu, plaatimissegu ja vuugisegu oleks ühe firma toodang. Sellisel juhul on toodete kokkusobivus testitud ja eeldused kvaliteetse tulemuse saamiseks oluliselt paremad. Silikoonid: niisketes ruumides peaks kindlasti valima silikooni, mis sisaldab hallitusvastast komponenti. Vuugikaitse: soovitav on peale vuukimist katta pind ka vuugikaitsevahendiga, et muuta vuugitäidise paremini mustust ja vett hülgavaks. Hiljem on tänu sellele ka
4. ALUSPINNA ETTEVALMISTUS Pind, millele rullmaterjal paigaldatakse peab olema kuiv ja puhas. Suurem vesi tuleb eemaldada kuivatuskaabitsa abil, seejärel kuivatada niiske pind gaasipõletiga. Kuivatatud pind puhastada prahist, tasandada väljaulatuvad konarused. Kui vanal katusel on aurumullid, siis tuleb need lahti lõigata, kuivatada gaasileegiga ja sulgeda spetsiaalse parandusmastiksiga. Parema nakke saavutamiseks võõbatakse vanad, tolmused ja betoonpinnad enne bituumenrullmaterjali paigaldamist üle bituumenkrundiga (bituumenpraimer). Sõltuvalt katusepinna suurusest võib kruntimist teha pihusti-, harja- või pintsliga. Lasta krundil ära kuivada. 5. PAIGALDUSMEETODID 5.1. KEEVITUSMEETOD Kummibituumenmaterjalide(SBS) madalaim lubatud paigaldustemperatuur on 15 C, ataktilise polüpropüleenilisandiga(APP) rullmaterjalide puhul 0 - -5 C sõltuvalt valmistajatehase poolt lubatule
olulisem näitaja, jälgitakse veetilga ilmumist katsetatava toote pinnale 20 tunni möödudes katsetamise algusest (EVS-EN 539-1:1994 ,,Keraamilised katusekivid ülekattega laotistele. Füüsikaliste näitajate määramine. Osa 1. Veepidavusteim"). 7 Veeimavus: Silikaatkivi veeimavus on tavaliselt piirides 10...15% (massi järgi) selline veeimavus tagab tellise hea nakke mördiga, mida pole võimalik saavutada madala veeimavuse puhul. Silikaattellisese survetugevus vett täisimanud olukorras moodustab umbes 80 % tema tugevusest väljakuivatatud olukorras Veeimavuse kiirus: Veeimavuse kiiruse järgi (SFS 5515 ,,Kalkkihiekkatiilet") kuulub Eestis toodetav silikaat-tellis madalaimasse veeimavuskiiruse 1. klassi ja moodustab keskmiselt alla 1,0 kg/m2·min. Niiskuskahanemine: Nagu kõik kapillaarpoorsed materjalid, paisub ja
Samade tööriistadega ja tehnoloogiaga. Täpsemalt kõigest teema alt ,,Seinte pahteldamine." 2.1.2. Ettevalmistused värvimiseks Värvitav pind peab olema kuiv ning puhas rasvast ja mustusest. Tugevasti määrdunud pind puhastada puhastusvahendiga Lavatio, seejärel loputada hoolikalt puhta veega ning lasta enne ülevärvimist kuivada. Eemaldada pinnalt vana lahtine värv, nõrgalt seotud pind puhastada kindla aluspinnani. Eelnevalt läikiva värviga kaetud pind lihvida parema nakke saamiseks matiks. Aluspinnas olevad augud ja praod täita pahtliga Micro (kohtparandused), Maxi Base (sügavamad augud), Maxi, Maxi Pro, Maxi Pro Light (pinna lõppviimistlus) või Sprutspackel (pihustiga töötamisel). Pahteldatud pind lihvida ühtlaseks, eemaldada pinnalt lihvimistolm. Kattevärvimine teostada värviga Inova Chameleon. Varem viimistlemata pind värvida 2 korda, eelnevalt krunditud või värvitud pind 1-2 korda. Enne teise kihi pealekandmist
PÕLETAMATA TEHISKIVID FIBO KERGPLOKK Suure tulekindluse tõttu kasutatakse laialdaselt erilist tulekindlust nõudvates ehitiste osades Välispiiretes tuleb pind viimistleda võimalikult veetihedalt, samal ajal aga "hingavana". Soovitatav viimistlusmeetod on krohvimine Maa-alustes osades paiknev kergplokk tuleb katta hüdroisolatsiooniga, näiteks bituumeniga Plokkide pealispind on kare, mis tagab viimistlusmaterjalide hea nakke PÕLETAMATA TEHISKIVID POORBETOONI ÜLDISED OMADUSED Tugev, kuid kerge Ei põle, mädane ega karda niiskust
ruumis. Reegel on, et märjaks tsooniks loetakse alad, kuhu tõenäoliselt satub pritsmevesi. . 2. Mis eesmärgil kasutatakse niiskustõket plaatimistöödel? Tõkestada kahjuliku niiskuse imendumist aluskonstruktsiooni. 3. Kus ja miks kasutatakse hüdroisolatsiooni plaatimistöödel? · Kaitseb konstruktsiooni veeavarii puhul · Väldib vee tungimist konstruktsiooni · Kaitseb põrandakütte kaableid · Garanteerib plaatimissegu nakke 4. Vähemalt kui lai peab olema tugevduskanga ülekate põrandalt seinale? Vähemalt 5cm laiuselt 5. Kirjelda tööde järjekorda enne plaatide paigaldamist? Enne plaatimist tuleb pind korralikult ettevalmistada. Pind tuleb puhastada tolmust ja muust mustusest. Vajadusel, kui pind pole sirge tuleb see tasandada. Niiskete ruumide puhul tuleb see üle teha niiskustõkkega ja ka hüdroisolatsiooniga. 6. Millistes ruumiosades tuleb kindlasti kasutada tugevduskangast?
Lakkimist jätkake laud haaval, otsast-otsani kuni töö lõpetamiseni. Püüdke vältida loikude teket, nende mõjul võib puidutoon jääda ebaühtlane. Lakkige kogu põrand ühekorraga, laskmata lakil vahepeal kuivada. Põrandale ei ole soovitav astuda enne kui lakk on kuivanud. Lakkimisel on soovitav kasutada kaitseprille ja -kindaid. Pealislakk Celco Terra, Celco Prof Classic või veepõhine Celco Prof Solido kandke pinnale 2-3 kihis, sarnaselt kruntlakiga. Nakke parandamiseks ja ühtlasema lõpptulemuse saavutamiseks lihvige põrandat kergelt ja puhastage tolm enne järgmise lakikihi pinnale kandmist. Lakkimise ajal tuulutage ruumi kuid püüdke vältida tuuletõmmet ning otsest päikesekiirgust lakitavale põrandale, sest see võib põhjustada ebakvaliteetse lakikihi teket. Soovituslik lakitava põranda temperatuur on vahemikus 15...25°C ja suhteline niiskus 5-15%, õhutemperatuur 20±2°C ja suhteline niiskus 50%.
Kruntimiseks kasutatav emulsioon ei tohi koguneda krunditaval pinnal nn lompidesse. Sellise olukorra ilmnemisel tuleb emulsioon harjaga taas laiali ajada. Vältimaks pehmematest baasbituumenitest 7 emulsioonidega kaasnevat veoautode rataste külge kleepumist, võib kasutada sitkematest baasbituumenitest valmistatud emulsioone. Katendikihtide omavahelise nakke parandamiseks tuleb asfalt- ja mustkatte aluskihte kruntida bituumeni või bituumenemulsiooniga. Killustikaluse puhul võib kruntida paigaldatava katte servade alla jäävat pinda kui kattekihi paigaldamise ajal hakkavad kihid teineteise suhtes ,,libisema" ja paigalduse käigus tekivad praod. 8 KOKKUVÕTE Asfaltsegusid on olemas mitu erinevat liiki. Neid toodetakse üle miljoni tonni aastas
0.5 cm võrra. Tihedate asfaltbetoonsegude sideainena kasutatakse sitkeid või pehmeid nafta-bituumeneid, mille viskoossus, temperatuuritundlikkus ja ilmastikupüsivus võimaldavad saavutada tihedatele asfaltbetoonsegudele kehtestatud nõudeid. Suurema viskoossusega bituumeneid kasutatakse raske liiklusega teedel. Kui asfaltbetoonsegu ei ole piisavalt veepüsiv, tuleb kasutada naket parandavaid lisandeid. Naftabituumenite nakke parandamiseks happelise kivimiga võidakse lisada amiine. Muude lisandite (gilsoniit, kummipuru, polümeerid, jm.) kasutamine eeldab spetsiaalset seguretsepti ja see lepitakse töövõtja ning tellija vahel kokku igal konkreetsel juhul. Tihe asfaltbetoonsegu valmistatakse tsükkel- või pidevtoimega sundsegamisega segurites, mis võimaldavad toota retseptile vastavat püsivate omadustega segu. Kivimaterjali, filleri ning sideaine kaalude ja toiteseadmete täpsus
Pöörete (tsüklite) arv, millele kile vastu on pidanud, iseloomustab värvi või laki kulumiskindlust. Laevärv kõige sobivamad on veega vedeldatavad e veepõhised lateksvärvid. Soovitatav on kasutada täismatte või matte värve. Kui aluspind on väga poorne ja väikese pinnatugevusega, tuleb kruntimiseks kasutada sobivat lahustipõhist värvi (nt alküüdvärvi). See imendub sügavamale pinda ning kindlustab tugevama nakke aluspinna ja lateksvärvi vahel. Lahjendamine kasutatakse värvi või laki viskoossuse e konsistentsi alandamiseks, lisades juurde värvis kasutatud lahustit või ka spetsiaalset, antud värvile ettenähtud vedeldit. Mõnel juhul kasutatakse ka sideainet (nt õlivärvide puhul värnitsat). Lahusti värvi või laki koostises oleva sideaine lahusti. Lahustipõhine värv sisaldab orgaanilisi lahusteid. Lahustivaba värv
pole reeglina vajadust ehitada vundament Fibo 5/300 plokkidest (tugevus 5 MPa, paksus 300 mm), kuigi sellist lahendust kohtab objektidel üsnagi tihti. Armeerimiseks sobib hästi bi-armatuur, kuna selle selle läbimõõt on 4 mm ja see vajub täielikult segukihi sisse. Sel juhul pole karta, et armatuur oleks otseses kokkupuutes Fibo ploki graanulite vahel oleva õhuga ja hakkaks roostetama. Ühtlasi on bi-armatuur redeli-kujuga, mistõttu saavutab see suure nakke müüriseguga ning võtab hästi vastu vajumise korral tekkida võivaid 6 nihkepingeid. Vundamendimüüri on soovitatav armeerida igas teises vuugis, s.o 40 cm järel. Põhjus: see aitab vastu võtta pinnase tagasi täitmisel tekkivaid horisontaalseid koormusi ning seeläbi ära hoida ka võimalikke pragusid. Kindlasti tuleb bi-armatuur paigaldada esimese
et põhjustavad kandevõime kaotuse. Kivikonstruktsioone iseloomustab normaalne või habras purunemine. Normaalne purunemine on seotud materjali voolavusega, see eeldab terase kasutamist. Materjali voolamine on märgatav protsess (teras hakkab venima), ning selle tulemusena tekib plastne liigend. Habras purunemine toimub äkki deformatsioonid enne purunemist on väga väiksed, me ei näe neid (näit. kivi enda purunemine, nakke lõhkumine kivi ja segu vahel). Kasutuspiirseisundi ületamine ei too kaasa konstruktsiooni purunemist, vaid kasutamise ebamugavuse ja välijanägemise kahjustamise. Arvutusolukorrad. Vaadeldakse järgmisi arvutusolukordi: - alaline arvutusolukord, mis vastab konstruktsiooni normaalsele kasutamisele; - ajutine arvutusolukord, mille kestus on lühike, näiteks ehitusolukord või remont; - avariiolikord. 2.3. KOORMUSED.
− survearmatuur, armatuur painde või normaaljõu põhjustatud surve vastuvõtmiseks, pos.3 ja 7 (kui nad arvutuse järgi on vajalikud); − põikarmatuur, armatuur põikjõu vastuvõtmiseks, pos. 2 (ülespööre), 4 ja 8 (kui nad ar- vutuse järgi on vajalikud). Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 19 3.2. Armatuuri nake ja ankurdus Armatuuri ja betooni koostöö tagab nendevaheline nake. Nakke loob − betooni ankurdumine armatuuri pinna ebatasasuste taha (joonis 3.2) (peamine faktor); − betooni mahukahanemise põhjustatud hõõre; − tsementkivi liimiv toime (alla 10 %). Nake sõltub betooni tugevusest, armatuuri pinna profiilist ja nakketingimustest (armatuuri asen- dist betoneerimise ajal). Armatuuri pinge ja nakkepinge jaotust armatuuri väljatõmbamisel be- toonist näitab joonis 3.3. Nakketingimusi iseloomustab joonis 3.4. Joonis 3
väga vastupidav. Nende mõlema headeks omadusteks võib lugeda, et nad on veetihedad, pragusid ületavad, elastsed ja surveveekindlad. [1] Kahekomponentne polümeerbituumen süsteemid koosnevad krundist,eelkihist ning bituumen- pakskihist. Süsteem on ka armeeritud klaaskiudkangaga, tagamaks suurema tugevuse veesurve vastu ja tagab ka suurema praoületuse. Ülesannete poolest on tähtsaim just krundil, mis seob aluspinna pealse tolmu tagades parema nakke eelkihile. Krundiks võib kasutada nii bituumenemulsioone kui ka mineraalseid isolatsiooni võõpasid. Lisaks eelpool loetletud süsteemi koostisosadel võib kahekomponentne bituumen sisaldada polüstoroolgraanuleid. Sobilikud aluspinnad on plokid, betoon, müüritis, gaasbetoon, krohv ja bituumenkatted. Aluspinna puhul kehtivad samad reeglid mis võõpade puhulgi. Ehk aluspind peab olema niiske aga mitte veega küllastunud. Niiskuse saavutamiseks kas niisutatakse aluspind või krunditakse
..0,125 mm), liiva ja muid lisandeid, mis muudavad savi värvust ja omadusi. Savi kasutatakse keraamiliste materjalide toorainena ja tsemendi tootmisel. Põletamata toorsavi kasutatakse tänapäeval vähe. 21. Keraamilised plaadid- põranda-, seina- ja mosaiikplaadid. 1) Põrandaplaadid vormitakse poolkuiva meetodiga ja põletatakse 1050-1100°C juures. Plaadi peamine külg enamasti sile, põrandal libeduse vältimiseks võib olla ka reljeefne. Plaadi alumine külg alati reljeefne, parema nakke tagamiseks plaatimisseguga. Keraamilised plaadid võivad olla nii glasuuritud kui glasuurimata ja väga erinevates suurustes. Põrandaplaatide paksus on 5-10mm. Välitingimustes kasutatakse täismass- ehk läbimassplaate, mis on valmistatud kaoliinist, päevakivist ja kvartsliivast koos värvainete ja metalloksiididega. Läbimassplaatide veeimavus on alla 0,05%, mis tagab nende külmakindluse. Neid kasutatakse välitingimustes nii põranda- kui seinapindadel.
Nende kasutamine on efektiivne järelhooldusmeetod, mis võimaldab alustada järelhooldusega ka plastse kahanemispragunemise seisukohalt piisavalt varakult. Nn eeljärelhooldusaineid kasutades võib rasketes tingimustes alustada järelhooldust juba betooni tihendamise ja tasandamise ajal ja jätkata järelhooldusainetega kohe pinna hõõrumise järel. Järelhooldusainete kasutamisel on oluline kontrollida seda, kas aine on iseenesest haihtuv või tuleb see eemaldada mehaanilise nakke tagamiseks, kui betooni pinda näiteks värvitakse hiljem või pinnatakse. Parimad järelhooldusained haihtuvad 4-6 nädala jooksul ja enne seda võib need pinnalt ära harjata. 14 TTK Tavaliselt on järelhooldusained värvitud, järeltöötluseta pindadel võidakse kasutada ka mittehaihtuvaid aineid. 6.6.Betooni vesitsemendisuhe ja kahanemine
veeloigud; puitraketis niisutada, et praod turduksid ega imaks betoonisegust vett välja; teised raketised määrida; • kontrollida, et töövuugid oleksid puhtad, ilma tsemendipiimata ja betooni pind niisutatud kuni märgumiseni. Töövuugi pinna temperatuur peaks betoonimisel olema üle 00C. • Seinte ja postide raketise põhja laotada tsementmördi (1:3) kiht paksusega 10 – 20cm, parema nakke saavutamiseks. Kõik ettevalmistustööd peavad olema enne betoonimise alustamist lõpetatud, kontrollitud ja dokumenteeritud vastavalt järelvalveklassi nõuetele. Betooni tuleb kaitsta ümbritseva keskkonna temperatuurist tingitud kahjulike mõjude eest: • betoonitava sektsiooniga puutes oleva pinnase, kivimi, raketise või varem betoonitud konstruktsiooniosade
Mustsegude ladustamine. 9. Asfaltsegude vedu selleks mittekohantatud veokitega. 10. Asfaltsegude vedu selleks kohantatud veokitega. Kattekihid paigaldatakse siis kui materjal on üle 5 kraadi. Aluskihid kui üle 0kraadi. SMA, PMB üle 10kraadi. Kattekihte tuleb paigaldada kuiva ilmaga, tingimusel, et alus ja muldkeha ei ole külmunud. Sideainega töödeldud alusele võib kattekihte paigaldada juhul kui alus ei ole märg ning kihtide vaheline nake on tagatud. Katendikihtide omavahelise nakke parandamiseks tuleb asfalt ja mustkatte aluskihte kruntida. Krunditakse bituumeni või bituumenemulsiooniga. Krundi soovitatav kulunorm on 0,1-0,2kg/m2. Ühepoolse kaldega teedel alustatakse asfaltsegu paanide laotamist katte madalama ääre poolt arvestamatta laiendusi. Lennuväljade asfaltsegu paanide laotamist alustatakse teljelt. Omaniku järelvalve teostajal ja tellijal on õigus nõuda laotatavate paanide paigutuse skeemi kõikide laotatavate kihtide kohta.
· soojusjuhtivus erinevatel aastaaegadel; · sisekliimatingimused; · energiaarvutused; 4. Piirdetarindi ehitusfüüsikalise toimivuse kriteeriumid (loetleda erinevaid). · kondenseerumise ja mikroobse kasvu (hallitus, bakterid) vältimine; · materjalide biolagunemise (mädanik, mardikad) vältimine; · metallide korrosiooni vältimine; · materjalide kahjulike emissioonide ja lõhnade vältimine; · värvimuutus; · pragunemine; · liimide ja värvide nakke kadumine; · betooni karboniseerumise vältimine; · energiakulu vähendamine; · tõmbuse vältimine. 5. Niiskus õhus: õhu veeaurusisaldus, veeauru küllastussisaldus ja küllastusrõhk, suhteline niiskus, küllastustemperatuur. Õhk on gaaside segu. Reaalne õhk ei ole kunagi kuiv, s.t. ta sisaldab ka veeauru molekule ehk veeauru. Veeauru hulka õhus võib iseloomustada: · veeauru absoluutse hulgana õhus · veeauru osarõhuna õhus
liivapaber, isikukaitsevahendid, maalriteip, värvipurgiavaja, värvisegamispulk, pintslid, värvirull, värvivann. Kontrollida värvitavate pindade seisukorda. Puhastada metallpind puhastusvahendiga rasvainetest. Varem värvitud pindadelt tuleb eemaldada lahtine värv ja rooste kasutades terasharja või lihvi. Puhastusainete kasutamise järgselt loputada pinda hoolikalt veega ning kuivatada korralikult. Eemaldada vana lahtine värvikiht ja rooste kaabitsaga ning pind lihvida nakke parandamiseks ühtlaselt matiks. Peale lihvimist eemaldada lihvimistolm ja lahtised osakesed, mis nõrgendavad värvikile naket. Tööruum tuleb enne värvimist hoolikalt koristada ja tolmust puhastada, et värskelt värvitud pinnale ei ladestuks tolmu, mis rikub värvipinda. Pinnad, mida ei soovi värvida, tuleb katta maalriteibiga ja põrandale ehituspapp või kattekile töökoha ümbruse kaitseks.
Ülekattejätku korral paiknevad jätkatavad vardad kas vahetult teineteise kõrval (ja on fikseeritud sidumistraadiga) või kaugusel kuni 4Ø teineteisest. Jõu ülekandmine ühelt armatuurilt teisele toimub läbi betooni nihkepingete abil. 14. Armatuurvarraste minimaalne vahekaugus (p 2.4.2) Varraste vahekaugus peab võimaldama rahuldavat betooni paigaldamist ning tihendamist ja kindlustama küllaldase nakke betooni ja terase vahel. Varraste puhasvahe ei tohiks olla väiksem kui suurim varda läbimõõt või 20 mm. Mitmes horisontaalses kihis paiknevad vardad tuleks asetada üksteise kohale võimaldamaks sisevibraatori kasutamist. Ülekattejätku kohal võivad vardad jätku ulatuses kokku puutuda. 15. Armatuuri funktsionaalne liigitus 1. Otstarbe järgi: a) töötav e arvutuslik armatuur, vajalik elemendis toimivate sisejõudude vastuvõtmiseks, määratakse arvutusega:
levinud ka seismiliselt aktiivsetes piirkondades (Otsman, 1976: 24). · Teras-, klaas- ja plastkiu kõrval kasutatakse ka looduslikku kiudu see pakub huvi peamiselt kui soodsa hinnaga taastuv tooraine. Looduslikku kiudu saadakse puidust või üheaastastest taimedest ja ta asendab edukalt asbesti. Keemilise modifikatsiooni (mineraliseerimise) tulemusena saavutad kiud tsemendiga hea nakke. Sellised tooted nagu kerged puitkiudplaadid ja puitbetoonist seinaplokid on turul olnud juba pikka aega (Otsman, 1976: 24). Pideva arendustöö tulemusena muutuvad betooniliikide tunnused, koostised ja omadused pidevalt. Arengu märk on seegi, et betoon ei ole enam klassikaliselt igav ja hall kivimoodustis värvilised betoonid ja erinevad pinnatöötlused pakuvad arhitektidele ja ehitajatele uusi mõtteid, võimalusi ja lahendusi. Värvilise betooni
see on püsiv kõigis sideainetes, samuti on see vastupidav valgusele ja kemikaalidele. Peente osakeste tõttu kasutatakse seda tussides, akvarellides ja trüki-tehnikas. Lambitahma kasutatakse harva molbertmaalidel ja seinamaalidel. Sideained Sideained on pigmente ja maalimisaluseid siduv mittelenduv osa, sideaine hoiab värvis pigmendi osakesi koos. Sideaine moodustab kelme, mis kinnitub alusele. Kelme sees on pigment ja muud värvi koostisosad. Sideaine määrab nakke alusega (adhesiooni) ja kelme osade omavahelise nakke (kohesiooni) ning värvi keemilised omadused. Sideainelt eeldatakse eelkõige optilist sügavust ja head katmisvõimet. Maalimisvärvi katmisvõime sõltub pigmendi ja sideaine murdumisnäitaja suhtest. Mida suurem on murdumisnäitajate erinevus seda suurem on katmisvõime. Sideainel on võimalik kindlaks määrata omavärvi, sära, läbipaistvust, kattevõimet, heledust. Samuti saab määrata sideainete kleepuvust, vastupidavust.
läbi. Silikoon viimistluskrohv Selle sideaineks on silikoonvaigu vesidispersioon, see ühendab endas nii polümeersete kui mineraalsete krohvide tugevad küljed. Silikoonkrohv vett külge ei võta. Silikaatkrohv Kasutusvalmis krohvimört vesiklaasi ja polümeeride dispersiooni baasil. Silikaatmörtide pealekandmisel mineraalsele alusele reageerib kaaliumsilikaat aluspinnaga ning õhu sisaldava CO2-ga ning moodustab seeläbi aluspinnaga ideaalse nakke. Tähtsamad krohvimörtide omadused Plastsus Koostis Tugevus Veekindlus Nakkuvus Krohvitööde üldised töötingimused Kogu krohvitööde teostamise aja peab minimaalne termperatuur olema +5 kraadi. Krohvitööd lubikrohviga on soovitav teha suve alguses, et vääks piisavalt aega segu karboniseerumiseks. Aluspind peab olema puhas ja ühtlase niiskusega.
Nagu aga üldiselt teada, põhjustab vesi materjali omaduste muutumist, seda eriti materjali vahelduval külmumisel-sulamisel konstruktsioonis. Seetõttu määratakse silikaat-tellisel mitmeid veesisalduse ja tema muutumisega seotud omadusi. 12 - Silikaatkivi veeimavus on tavaliselt piirides 10...15% (massi järgi) selline veeimavus tagab tellise hea nakke mördiga, mida pole võimalik saavutada madala veeimavuse puhul. Silikaattellisese survetugevus vett täisimanud olukorras moodustab umbes 80 % tema tugevusest väljakuivatatud olukorras. - Veeimavuse kiiruse järgi (SFS 5515 ,,Kalkkihiekkatiilet") kuulub Eestis toodetav silikaat-tellis madalaimasse veeimavuskiiruse 1. klassi ja moodustab keskmiselt alla 1,0 kg/m2·min. - Nagu kõik kapillaarpoorsed materjalid, paisub ja kahaneb ka silikaattellis
Tih.100kg/m3,surve.ping.defor. 50- 500Pa.Kasut.seinte,katus.põran.ka torus.isoleeri.Puhurv.kasut.ehit.mitmesug.osa.,kus juurdep.raskend.Akus.pla.kuj.endast jäiku mineraalv.plaate,mis 1poolt kaet.viimi.ki`ga.Neist tehak.ripplage.On hea helineela.Mittekand.vahsei.heliisolat.kasut.tänap.mineraalv. 15-teema: 57.Värvid:koostiskomp.>lahusti,pigm.täitemat.sidea.Sidea:(nt:alküüdvaik)moodus.kelme,mis kin.aluse.Selle koosti.kuulu.pig.&muud värvi koostiso.Sidea(nt:loodus v.sün polüm.).määrab nakke alu.`ga&kelme osade omavah.nakke&värvi kem.omad.(samuti pigmenttera.fiks.kelmes).Sidea. olulisus sõlt.adhesi.tug.,sidea.atmisfäärikind& pikaeali`st.Sidea.kõvas.protse:*füs`ks>nt nitrovärv.*ke`ks>õli-&alküüdvärv.*kelme moodus.monemole.polümeri.>värve nim.sidea.nime.põhjal.58.Värvi.liigid:Silikaatv>kõrge ilmas.kind.&vastupid.õhusaast. (võimald.veeauru&CO2difusi.)Sidea.kal.vesikla.Alküüdv.:omad:*hea elast.*kõva pin`ga*hea nake puu&metali pin`ga.*hea hõõrdetug.Õli sisal
annaabi.ee 
