kohustusi kui õigusi, kuigi naisliikumised on seal kestnud alates 1960ndatest. Naistel on keelatud iga ettejuhtuvaga asuda arutama oma pereasju. Lisaks on ka arutada abikaasade intiimsuhteid võõrastega. Kõik peresisesed asjad peavad jääma perre. Islami naine peab kuuletuma oma abikaasale. Naine võib keelduda mehele kuuletumisest ainult siis, kui abikaasa nõuab temalt selliseid asju, mis on vastuolus islami seadusega. Sellisel juhul on kõige tähtsam Allahile kuuletumine. Näiteks, peab naine kuuletuma oma abikaasale ühiskondlikes küsimustes. Vastupidiselt meie tavadele, otsustab mees, keda lubatakse abielumajja külla ja kellega võib tema abikaasa üldse suhelda
omast. Ma arvan, et me kõik peaksime avama oma silmad, viima ennast kurssi maailma asjadega ning nägema, et me kõik ei ela sama elu. Paljude jaoks tähendab puhas vesi midagi jumalikku, samas kui teised kallavad seda lihtsalt ojadena kraanist alla! Arvan, et meie, kui naised, feministid, antifeministid ja lihtsalt ühiskonnas eksisteerijad, kuid ka mehed ja kõiksugu muud inimvormingud, peaksime õppima rohkem hindama seda, mis meil juba olemas on, eriti midagi, mis võib paljudele tunduda täiesti elementaarsena, nagu näiteks vabadus vabadus olla, vabadus öelda ning teha seda, mida me ise soovime! Paljud niiöelda ,,feministid" ei ole iial rahul, nad tahavad aina rohkem maailma nähakse vaid läbi oma silmade, tahetakse jõuda vaid kõrgemale ning kaugemale. Samas kui mujal maailmas on palju suuremaid probleeme! See aga läheb laias kaares mööda feminismist, kui ideoloogiast, mis on
Soolise Võrdõiguslikkuse Komisjoni poole kahe aasta jooksul alates diskrimineerimise aset leidmisest. See, kelle vastu on kaebus esitatud peab tõendama, et võrdse kohtlemise põhimõtet pole rikutud. Kui tööandja suhtes on tekkinud diskrimineeriva käitumise kahtlus, peab ta 5 tööpäeva jooksul andma kirjaliku seletuse toimunu kohta. Seletuses peavad olema järgmised andmed isiku kohta, keda eelistati: 1) tööstaaz 2) haridus 3) töökogemus ja muu tööks vajalikud oskused 4) muud selgeid eeliseid andvad oskused või põhjendused. Kui on kahtlus ebavõrdses palga maksmises, on õigus nõuda tööandjalt palga arvutamise aluste kohta. Soolise Võrdõiguslikkuse Komisjon alustab menetlust kas omal algatusel või avalduse alusel. Seega kui inimest on diskrimineeritud, kirjutab ta kirjaliku avalduse, mis sisaldab: 1) avalduse esitaja nime või nimetust, postiaadressi või sidevahendite numbreid ja kuupäeva
meeleolumuutustele, näoilmele jne. · Nad on kannatlikumad kui mehed ning suhtlemisel nii tööl kui seltskonnas vajavad lahkust, viisakust, tähelepanu ning abivalmidust. · Mehe ja naise vaatenurgast on sõnadel sageli erinev tähendus. Eriti puudutab see niisuguseid võtmesõnu nagu mõistmine, truudus, usaldus. Kui oma arusaamu teineteisele selgitada, siis suudetakse vastastikku kummagi ootusi paremini mõista. 2.2 Vajadustes ja soovide väljendamises · Naine mõtleb rääkides, alustab juttu enne oma seisukohtade täpset määramist. Mees räägib alles siis, kui on valmis mõelnud, mida öelda. · Naine vajab lähedussuhetes ühelt etapilt teisele üleminekul kohanemisaega. Mehel kulgeb see kiiremini. · Suhetes on naise probleem iseendaks jäämine. Mehe probleem aga, kuidas saada üle enesekesksusest. 2
Senjööri, kellel polnud järeltulijat, ähvardas oht, et vasallid ta maha jätavad. Nii suuremate kui ka väiksemate piirkondade valitsejad olid alati mures oma järglaste pärast. Käibel oli mitmesuguseid õpetusi, kuidas just poega saada. Selliste käsiraamatuse autorid väitsid, et oli võimalik kindlustada ka tüdruku sünd, kuid see õpetus oli mõeldud ainult naistele, sest ainult naised võisid soovida tütart. Juhul kui perre oli sündinud tütar lohutasid sõbrad ja tuttavad tütre vanemaid, et küllap kasvab ilus tüdruk ja siis pole vaja suurt kaasavara. Kuningate puhul oli tavaline see, et isale kardeti öelda, et sündis tütar. Mitmed kuningad lahutasid end ainult tütreid sünnitavatest naistest. Ka pühakud aitasid kaasa, et sünniks ikka poeg. Mitmed legendid kõnelevad imedest, kus halastades hardalt paluvale emale muutis pühak lapse sugu. Üldiselt oli levinud arvamus, et
Tallinna Ülikool Sotsiaal Instituut Julia Uvarova SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS JA EBAVÕRDSUS Essee Õppejõud: Anne Tikko Tallinn 2013 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sooline võrdõiguslikkus ja ebavõrdsus.......................................................................................4 2 Sissejuhatus Eesti liitumisel Euroopa Liiduga tõusis tugevalt esile soolise võrdõiguslikkuse teema. Tänu Euroopa Liidule on muutunud meil ka ühiskondlikud hoiakud soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas. Nõukogude Liidus võrdõiguslikkuse teemaga ei tegeletud, sest juba riiklikul tasemel oli kehtestatud kõikide inime
Naiste ja meeste saatust ühendas abielu. Abielu Vanas-Roomas oli enamasti kõike muud kui romantilise armastuse tulem, seda eriti kõrgemates ühiskonna klassides. Tavaliselt sõlmiti abielusid puhtpraktilisest järelkasvu produtseerimise vajadusest või siis poliitilise ning majandusliku võimu suurendamiseks. Armastust ei peetud abielu hädavajalikuks osaks, ning avalikke kiindumusavaldusi või meeletult armumist peeti nõrkuse märgiks ning naeruväärseks. Ennekõike oli naine mehele partner elus, mitte armastuses, kinkides talle järeltulija ning käitudes väärikalt ja näidates üles lojaalsust poliitilistes afäärides. Rooma abielu põhines suulisel kokkuleppel ning mõlema poole nõusolekul, seda ei kinnitatud kirjalikult ega ei olnud see ka religioosne toiming. Pulmadele eelnes tihtipeale ka kihlus, mille auks korraldataval peol osalesid sõbrad ja perekond. Mida saavutas naine, kui abiellus ? Abielu ei võetud enam tõsiselt. Loomulikult
Naine ja mees erinevate maailmavaadetega isiksused. Heites pilgu mitmeid sajandeid tagasi, võime nende isiksuste maailmade vahel näha selgeid erinevusi.. Tänapäeval, kus enamik füüsilisest tööst on asendunud vaimsega, võime tõdeda, et tänapäeval ei mängi enam suurt rolli, kas oled naine või mees. Kuigi need kaks vastandlikku maailma on muutumas ühtsemaks, saame tänapäeval siiski veel rääkida naistemaailmast ja meestemaailmast. Kuid kuidas on aeg muutnud kummagi soo rolli ühiskonnas? Mis saab edasi? Kas saame ka 10, 100, 1000 aasta pärast rääkida naistemaailmast ja meestemaailmast? Ajalugu on oluliseks infoallikaks meile igaühele tänu sellele õpime tundma nii ennast, oma rahvast kui ka tervet inimkonda. Meie teod ja õpitu muudavadki meid selliseks, kes me oleme ja kes me olla tahame. Nagu igal inimesel, on ka meestel ja naistel erinevad mõtted. Mehed on alati olnud tegudes ja mõtetes domineerivaks pooleks, naised on seejuures jäänud aga
hoolitseda. Kasutada ülivõimet mis nende kehale on antud - luua uus elu. Meesterahvastel antud võimet pole, neil pole sündides kohe olemas mingit alateadliku instinkti. Seega hkkavad nad seda otsima. Vanasti käisid mehed küttimas ning proovisid nii enda tähtsust tõestada - mida suurem oli saak seda uhkemalt nad enda tundsid. Kuid ajaga muutusid kohustused ning peagi vajasid mehed midagi muud millega ennast ühiskonnas tõestada. Selleks sai haridus ning töö ja võim. Peagi olidki tähtsamatel kohtadel mehed ja kogu ühiskond ja kultuuri oleks justkui rajatud meestel sest naised on ju kodus lastega. 21.sajandil on antud käsitlus õnneks muutunud kuid pole kadunud. Naiste võimalused ühiskonnas ja kultuuris on aastatega paranenud. Nagu räägivad artiklid siis kuni 1960. aastani antropoloogiliselt naisi ei uuritud, sest nad olid "olemuselt ebahuvitavad".
uuesti abielluda, mida sageli ka tehti. Seadusevastased olid intsestabielud. 12. sajandil sai abielust sakrament. Seoses sellega tõsteti emadus au sisse. Samal ajal karmistati abielulahutuse korda enam ei piisanud naise abielurikkumisest. Alates 12. sajandist kujunes tavaks, et naine on mehest tunduvalt noorem (seni oli abielu sõlmitud üheealiste vahel). 14. sajandil muutus suhtumine abielunaistesse. Kuna katku oli surnud suur hulk inimesi, hakati senisest enam naiste tööjõudu hindama ning naiste rolli majapidamistööde tegijana ja kodu eest hoolitsejana väärtustama. Erinev oli aga abielu roll tavaliste inimeste ja aadlike/kõrgklassi hulgas. Kõrgklassi hulgas oli abielu peamiseks ülesandeks liitude kinnitamine ja varanduse edasi andmine. Seega osutus naise roll tühiseks ja mehel oli täielik võim naise omandi üle. Vaesemate kodanike jaoks oli abielul hoopis teine tähendus. Naine tegeles koduste majapidamistöödega peamiselt üksinda
naistesse mõneti vabameelsemalt. Nad polud avalikust elust täiel määral kõrvale jäetud. Pereema osales kodus korraldatud pidusöökidel, viibides külaliste seltsis oma abikaasa kõrval aukohal, ja tegi koos abikaasaga vastuvisiite. Oli ka avalikkuses tuntud ja väga lugupeetud naisi. Perekond Ootused lapsele olid päris karmid, sõltuvuses lapsevälistest asjaoludest. Isa roll ja lapse kasvatamine perekonnas. Kui perre sündis laps, oli ema lapse pärast hirmul selle hetkeni, kui isa tema jalge ette asetatud imiku oma kätele tõstis. See rituaalne žest kinnitas, et isa tunnistab sündinu oma seaduslikuks lapseks. Isa otsustas, kas laps üles kasvatada, ära heita, müüa voi lihtsalt tappa. Isa võis last mitte vastu võtta. Siis visati laps lihtsalt välja. Vigased lapsed visatigi alati ära, sest juba nende sündimine oli perekonnale halb enne. Sageli tapeti ka lapsed, kes juhtusid
kogemuste põhjal. ........................................................................................................... 16 2.1.3 Säärane mulk ehk sada vakku tangusoola................................................................16 Peretütar Maie on kaunis, haritud, pisut edev ja tundetuhinaline neiu. Nii kindel oma armastuses, et enne hüppaks jõkke, kui läheb vastumeelsele mehele. Aga seekordki on õnne üle otsustajaks isa, kes algul tütre heaolust teps mitte ei hooli. Minu arvates on tema olukord väga sarnane ,,Saaremaa onupojas'' oleva Miinaga, kes pidi ka abielluma vastumeelse mehekandidaadiga ja enesel polnud selles mingit sõnaõigust, samas oma tulevasele julgesid mõlemad oma vastakaid tundeid tunnistada. Maiel oli rohkem vedanud, sest tal oli ema, kellele võis alati loota. Kuna neiu ei julgenud isale vastu
1 K. Evelyn Fox Mõtisklusi soost ja teadusest. Tallinn 2001 2 A. Saluraid EMK Teoloogilise Seminari õppejõud Internet http://foorum.usk.ee/index.php?topic=1828.0 4 3. Põhimõttelised probleemid Tänapäeval arvab enamik naisi, et nad on võimelised rohkemaks, kui olema ainult ema ja koduperenaine, pealegi ei lähe kõik naised mehele ja kõik ei saa lapsi. Ja ilmselt ei oskaks me ühiskonna avalikku sfääri ilma naisteta ettegi kujutada. Kui võrdleme tänast päeva ajaga sajand-kaks tagasi, siis on sotsiaal-majanduslikus sfääris toimunud suured muudatused ja nii naised kui mehed peavad kujunenud olukorda normaalseks. Ent maailmas on maid, kus elatakse jätkuvalt niisuguste mõttemallide järgi, mis valitsesid sajandeid tagasi. Sellepärast on ka paljude naiste probleemid hoopis põhimõttelisemat laadi kui
8 Tema dominioon ei too siiski kaasa naiste valitsust, sest Tema ise ei ole naine. Tema läikivad huuled ja matt jume, Tema looritatud pilk ja veatud käed, Tema ebatavaliselt säravad, lainetavad ja lokkis juuksed avalikustavad kosmeetikumide, valgustuse, fokuseerimise ja trükkimise üleinimliku triumfi. Ta magab rahulikult, huuled punased, mahlakad ja suletud, Tema silmad selgejoonelised ja mustad nagu äsja värvitud, võltsripsmed laitmatult keerdus. Ta loodi olemaks mehele mänguasi, tema käristi, ja see peab tema kõrvade juures tilisema ükskõik millal. Põhjustest hoolimata valib ta lõbusa olemise. (Mary Wollstonecraft, A Vindication of the Rights of Women, 1972, lk 66) Isegi kui ta oma nägu uue ja kreemisema tualettseebiga peseb, on Tema ilme rahulik ja mõttelage, Tema meik veatu nagu alati. Kui Ta peaks iialgi ilmuma sasipäise ja murelikuna, korrastuvad Tema näojooned imeliselt uue pesupulbri või puljongikuubiku abil
saavutasid ristiusu kiriku poolt parema positsiooni ühiskonnas. Üheks võimaluseks riigivõimu mõjutada oli samuti abielu kaudu. Naised olid siiski võrdlemisi iseseisvad vaatamata paterfamilias-e võimule. Hilisemal perioodil jäi naine pigem oma endise perekonnapea võimule alluvaks kui mehe alluvusse. Paterfamilias kehtis kuni isa surmani ning siis sai ka naine seaduse silmis iseseisvaks. Aja möödudes hakati sidemete säilitamist emapoolse suguvõsaga hindama nii nagu isapoolse suguvõsaga. Siiski kuulusid naise lapsed isa perekonna võimu alla. See oli tähtis just perekonna nime säilitamise aspektist. Et kindlustada naist majanduslikult abielu lahutuse või muu põhjuse lõppedes anti naisele abielludes kaasa dos ehk kaasavara. Keisririigi ajal oli eestkoste muutunud puhtalt formaalsuseks ning naised haldasid oma vara ise. Kuna lastetuse probleem oli äärmiselt aktuaalne, siis kehtestati seadus, kus kõik naisd ja
Euroopas. Seda eriti üksikvanemate perede arvu kasvuga, naiste tööhõive suurenemisega, koduse tööjaotuse muutumisega ja seoses laste heaolutemaatikaga. Sagenevad uurimused, mis käsitlevad eemalelavate isade suhteid lastega ja laste heaolu. ISADUSE KULTUURIIMIDZID Isadus on sotsiaalselt konstrueeritud, see tähendab et pole ühte selget isaduse fenomeni, vaid on palju isaduse kujundeid ja tähendusi. Igal inimesel on oma ettekujutus isast, oma isa kujund. Naine vaatab mehele kui oma laste isale, integreerides sellesse isiklikke subjektiivseid kogemusi, ootusi, stereotüüpe ja ideaale. Mees näeb ennast isana, kelle kujundi on ta ise sotsiaalselt konstrueerinud. 3 Erinevused seisnevad vaid selles, et: · Ajaloos on isade peamine roll olnud leivateenija ja perekonna ,,majandusjuht" ja see on olnud väga pikka aega, seepärast nimetatakse
Schopenhauer: ,,Kui maailm oleks veel hullem, siis ta lihtsalt lakkaks olemast." 4 Naistest (Peatükk XXVII) § 363 Arthur Schopenhauer leiab, et naine ei ole määratud tegema suurt vaimset tööd, ega kehalist tööd.Ta ei tasu oma võlga elu ees tegevuse, vaid kannatustega, sünnitusvalude ja lapse eest hoolitsemisega, truualamliku kuuletumisega mehele, kellele tal tuleb olla kannatlik ja rõõmsameelne kaaslane. Suurimad mured ja rõõmud ega tormilised jõupuhangud ei ole tema osaks määratud - naise elu peab olema vaiksem, tähtsusetum ja kulgema rahulikumalt kui mehe oma, olemata olulisel määral õnnelikum või õnnetum. [Vikerkaar 1996/6, lk 5] Kunagi oli see tõesti nii, et naised pidid hoolitsema kodu ning mehe eest, samal ajal kui mees tähtsaid asju ajas. Tänapäeval on olukord muutunud
See on jällegi märk sellest kui erinev on meeste ja naiste südametunnistus. Minu meelest on tänapäeval väga hästi näha kui erinev on meeste ja naiste südametunnistus. Minu meelest tänapäeval tihti loetakse seda emotsinaalsuse alla ning öeldakse, et naised põevad liiga palju. Kuid mina usun, et tihti on asi südametunnistuses. Vaadates naisi ning mehi, siis tihti olen märganud olukordi kus tuleb välja mingi vale mehe ja naise vahel. Kui näiteks naine on valetanud mehele, ning vale tuleb välja, ning mees on pettunud ning pahane, siis usun, et enamus naisi mõtleb valele veel pikka aega ning kahetseb, et üldse valetas. Kui aga mees naisele valetab, siis minu meelest juhtub väga tihti see, et mees palub vabandust ning arvab siis, et kõik on korras. Unustab vale ning arvab, et nüüd on kõik endine. (Täpselt nagu tegi Helmer peale võlakirja saamist kirjas. Ütles, et kõik on endine ning arvas, et nüüd ongi kõik korras. Arvas, et Nora
seotud nõiduse ja kuradiga ning neid hakati süüdistama erinevates halbades asjades. Arvatavaid nõidu hakati taga kiusama. Imikute suure suremuse pärast hakati ka ämmaemandaid nõiaprotsessides süüdistama. Perekonnaelu Varakeskaegset majapidamist oli võimatu ette kujutada naise osavõtuta. Naise elu määras tema tsiviilseisus: ta oli kas neitsi, abielus või lesk. Abielumoraal oli kiriku relv ühiskondliku korrastamatuse vastu. Kirik eeldas, et ebielu on rajatud kummagi poole vabalt valitud kokkuleppele, aga väga tihti otsustasid selle üle vanemad. Kiriku abielu puudutavad eetilised põhimõtted kaitsesid üldiselt naist. See kajastub karolingide aja piiskop Priminose kõnes, kus ta ütleb, et olgu naine kuitahes viljatu, inetu, vanaeit, haisev, arg, vihane, halbade kommetega, pillaja, juhm, õgard, kergemeelne, riiuhimuline või laia suuga, pead sa teda pidama, tahad või mitte
Isadus Sisukord Sissejuhatus 3 Isa rolli olulisus 4 Isa psühholoogiline roll 5 Isad läbi aegade 6- 7 Milline on hea isa 7 Isa tähendus lapse erinevates vanustes 8- 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Järgnevas referaadis on arutusel kolm suuremat teemat: isa roll, isad läbi aegade ja milline on hea isa. Saame täpsemalt teada, milline on isa rolli olulisus ja milline on isa psühholoogiline roll. Samuti saame teada millised on olnud isad läbi aegade, alustades võimude ajast ja lõpetades tänapäevaga. Uueks teadmiseks saab ka teadmine, milline võib olla hea isa ja tema tähendus lapse erinevates vanustes. Isa roll Isa rolli olulisus Perekondades toimuvad muutused tingivad vajaduse rääkida erinevat tüüpi isadusest. Põhimõtteliselt võime rääkida kolme tüüpi isaduse
Kuigi abielus oli naise positsioon mehe omast nõrgem, ei olnud naine keskajal siiski ka päris ilma õigusteta. Kui Rooma õigus 12. Sajandil taasavastati, siis paranes ka naise õiguslik positsioon. Germaani hommikuand asendati kaasavaraga, millele valdamisele teatud olukordades oli ka naisel õigus. Kaasavara käsutamisõigust oli naisel võimalik kohtu kaudu nõuda. 14. sajandi keskel hakati kõrgelt hindama naise mitmekesiseid majapidamistöid perekonnas, kuna 14. Sajandi keskel möllas must surm, mis tappis umbes kolmandiku Euroopa elanikkonnast. Leiti, et naised rikastavad ja säilitavad kultuuritraditsiooni, nii et nende töö koduses majapidamises on väga tähtis. Naised ei kaitsnud ennast eriti üksikisikuna, nad olid pigem pere heaolu eest väljas. Naise õlul oli suurelt osalt kodune majapidamine. Haridus
hoolitsetud olemisest – siin väljenduvad vabamalt inimeste nõrkused, hädad ja haigused. Abikaasad hoolitsevad vastastikku teineteise eest, pakkudes seega eeskuju lastele. Väikelaps sõltub täielikult tema eest hoolitsevatest täiskasvanutest, õpib ja harjub aga seega ka ise märkama, millal tema saab hoolitseja rolli täita. HARIV/ KULTUURILINE FUNKTSIOON Lapsed õpivad vanematega suheldes hindama kirjandust ja valima teleprogrammidest seda, mida vaadata tasub. Muusikalise kasvatuse kohalt oli kodu ehk parem kasvataja vanasti, kui töid-tegevusi rohkem lauluga saadeti ja vanemad lapsele pillimängu oskust edasi andsid. Ka käsitööd tehti siis üheskoos rohkem. Nüüdsetes kodudes on see-eest olulisel kohal muusikakeskus, fotoaparaat, filmikaamera, arvuti, internet. Ometi ei mõjuta last sedavõrd arvuti, muusikakeskus või kaamera, vaid kodus valitsev suhtumine kultuuri.
hoolitsetud olemisest siin väljenduvad vabamalt inimeste nõrkused, hädad ja haigused. Abikaasad hoolitsevad vastastikku teineteise eest, pakkudes seega eeskuju lastele. Väikelaps sõltub täielikult tema eest hoolitsevatest täiskasvanutest, õpib ja harjub aga seega ka ise märkama, millal tema saab hoolitseja rolli täita. HARIV/ KULTUURILINE FUNKTSIOON Lapsed õpivad vanematega suheldes hindama kirjandust ja valima teleprogrammidest seda, mida vaadata tasub. Muusikalise kasvatuse kohalt oli kodu ehk parem kasvataja vanasti, kui töidtegevusi rohkem lauluga saadeti ja vanemad lapsele pillimängu oskust edasi andsid. Ka käsitööd tehti siis üheskoos rohkem. Nüüdsetes kodudes on seeeest olulisel kohal muusikakeskus, fotoaparaat, filmikaamera, arvuti, internet. Ometi ei mõjuta last sedavõrd arvuti, muusikakeskus või kaamera, vaid
SEKSUOLOOGIA JA SEKSUAALKASVATUS 08.09.2008 Seksuoloogia on teadus, mis käsitleb ja uurib inimese sugulisi suhteid, hõlmab soo jätkamisega seoses olevaid bioloogilisi, füsiolooglisi, psühholoogilisi, meditsiinilisi, sotsiaalseid, juriidilisi, pedagoogilisi ja filosoofilisi probleeme. Seksuoloog isik, kes uurib või praktiseerib seksuoloogia valdkonnaga seonduvat (60% paaridest esineb seksprobleeme). Seksuoloogia funktsiooniks on tagada inimese seksuaalne tervis, s.o võime - nautida seksuaalelu - saada soovitud lapsi - kontrollida seksuaalkäitumise vastavust ühiskondlikule ja isiklikule moraalile - mitte tunda põhjendamatut hirmu, häbi või süütunnet seksuaalsusega seonduvates küsimustes ja olla vabad eelarvamustest Seksuaalpatoloogia meditsiiniline seksuoloogia valdkond, käsitleb seksuaalfunktsioonide häireid Seksuaalpsühholoogia psühholoogia valdkond, uurib seksuaalkäitumise põhjusi psühholoogilisest aspektist lähtudes Multidistsi
siis tehakse mind süüdi. Et naisel on alati õigus ja mina olen viimane loll see on nii tavaline. Veel käib närvidele, et ta ei pööra mulle tähelepanu, tegeleb oma asjadega, ei jaga minuga 1 sõltlase analüüs hellust. Pöörab voodis selja.» Kerdi ja ta kaasa ühine argipäev on selline, et naine tuleb öövahetuses olnud mehele järele, toob ta koju, mees läheb lapse juurde tuppa pikali. Lapsega koos vaatab Kert telekat, naine läheb kööki süüa tegema, söödab mehel kõhu täis. Arvab, et sellega peakski mehe eest hoolitsemine piirduma. «Mingi aja pärast tuleb ta elutuppa, aga mitte minu kõrvale, vaid teisele poole last, ja vaatab mõned seriaalid. Õhtul kolib magama minnes teise tuppa, mitte ei jää minu juurde. Mina pean reeglina olema lapse juures, sest laps ei jää magama, on väga pika uinumisega
Tihti piisab ainult ühest vägivallaaktist, et panna naist aastateks salahirmu tundma. Tulemus: naine ei julge enam väljendada oma tegelikke soove ja mees ei saa aru, mis naist vaevab. Niisiis võib kokkuvõtvalt öelda: lisaks sellele, mida teie tajute vägivaldsena, tuleb vägivallana mõista kõike seda, mida ohver tunnetab vägivallana. Probleem, mis võib tunduda kõrvalseisjale tähtsusetu, võib olla selle kogejale ülimalt tõsine. Sõltuvus naisest on mehele hirmutav. Sellepärast muundab ta sõltuvuse ja naise kartuse raevuks naise vastu. Ühe vahendina püüab mees panna naist uskuma, et naine sõltub temast ega tuleks ilma temata toime. Üldiselt on kõik vägivalda kannatanud naised teinud kõik nende olukordade vältimiseks. Vägivald ei lõppe enne, kui mees võtab oma tegude eest vastutuse ja lõpetab selle tekke põhjuste otsimist naisest. Vägivaldsus ning võimu- ja kontrollitahe on nagu sõltuvused,
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Leelia Kruusa NAISE ROLL ISLAMI KULTUURIS Referaat Juhendaja Lili Kängsepp Tartu 2011 1 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................3 1. Islam ja Allah...................................................................................................................... 4 1.1 Moslem ja Koraan.........................................................................................................5 2. Naised islami kultuuris ja Koraanis.................................................................................... 7 2.1 Mosleminaise riietus..................................................................................................... 9 3. Naise roll ja õigused........................
Raev ja meeleheide viivad asjade vägivaldse lahenduseni nii mehed kui naised . Kuigi sagedamini mehed , sest nemad ei arvesta kunagi sellega , et naine võiks neid petta .Samas võtavad mehed sügavamalt hinge naise truudusetust , vastupidiselt naise reaktsioonile meeste truudusetuse suhtes. Naine laadib oma mured sõbranna juures , mehed muutuvad kinnisemaks ja vägivaldsemaks . Nii mõnigi hakkab pudeli põhja vaatama . Ühelegi mehele ei meeldi kui teda sarvekandjaks kutsutakse . Vaatame seda asja ka teisest küljest . Mees ja naine , kes on elanud nii oma peres st . kasvanud vägivalla keskel , võtab ka selle oma elu normaalseks standardiks , ta peab seda loomulikuks käitumismalliks . Olen kuulnud ütlemas mehi , et naisele peabki koha kätte näitama , muidu lähevad naised üleaisa lööma . Et nii on olnud tema vanaisa ja vanaema aegu , et miks siis nüüd midagi teisiti
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................
usub, et naine on tema heaolu allikas ja peab selle eest vastutama. Vägivaldselt käituv mees on naisest äärmiselt sõltuv. Naine on talle vajaduste rahuldamise objekt, keda ta inimesena ei austa. On tavaline, et mees ei suuda võtta endale vastutust oma tunnete ja tegude eest. Ta välistab oma vägivaldsuse, süüdistades olukorda, stressi, naise käitumist, halba päeva, alkoholi või muid temast väljapoole jäävaid asjaolusid. Sõltuvus naisest on mehele hirmutav. Sellepärast muundab ta sõltuvuse ja naise kaotuse kartuse raevuks naise vastu. Ühe vahendina püüab mees panna naist uskuma, et naine sõltub temast ega tuleks ilma temata toime. Üldiselt on kõik vägivalda kannatanud naised teinud kõik nende olukordade vältimiseks. Vägivald ei lõpe enne, kui mees võtab oma tegude eest vastutuse ja lõpetab selle tekke põhjuste otsimise naisest.
rahuldas oma nooruslikku iha ( samal viisil, nagu seda avarais steppides teevad ohjeldamatud indlevad täkud Partia märade kallale tormates :D ). Lõpuks läks ta oma vaadiga minema. III novell Elisa räägib. Oli üks lugupeetud meesterahvas- Rinaldo. Ta oli armunud ühe rikka mehe ilusasse naisesse- Agnesasse. Ta ei saanud teda vallutada, kuna naine ootas ka last. Nii hakkas ta vaderiks ehk ristivanemaks ja läks end pakkuma sellele perele, esmalt mehele. Mees oli nõus. Nii oli Rinaldol vähemalt võimalus naisea lähemalt kohtuda. Rinaldo asus aga miskipärast kloostrisse mungaks ja unustas mõneks ajaks Agnesa ja ilmalikud tavad. Ajapikku tulid aga tunded tagasi. Siinkohal näidatakse munki halvast küljest, et pole nad nii vagad midagi kui väidavad, muidu neil poleks podagrat( ainevahetushäire, kus kusihape satub verre alkoholi liigtarbimisest). Et tegelikult on mungad täielikud edvistajad ja neile lubatakse liiga palju.
Erinevatest sümptomitest on sagedasemad: *Mao ja soolestiku talitluse häired *Ülemiste hingamisteede põletikud *ebamäärased valud(hambavalud sagedased,tglt ei ole midagi viga) *käitumuslikud iseärasused-konsentratsioonivõime langus,tähelepanu hajumine,mälu probleemid,ärrituvus jne. COWADE sündroom esineb ~20% meestest..(sümptomite esinemine) Eriti tugev kui on tegemist esmakordse lapse ootus või kõrge vanus , majanduslikud probleemid, haridus , eelnev negatiivne kogemus, mis seostub raseduse või sünnitusega. Ravi ei ole, lõppeb sünniga. Naise kohanemine lapseootusega Lapseootuse esimesed kolm kuud ebakindluse ja kohanemise periood(ärevus, hirm, ootamatu) Lapseootuse kolm järgmist kuud tasakaalu ja rahulolu aeg Lapseootuse kolm viimast kuud sünnituseks valmistumine 14.11.2008 Sünnitusjärgne periood meeleolu häired - probleem on vastsündinu eest hoolitsemine(nõustamistelefonid,imetamisnõustaja)
7 eluaastal, tüdrukul emaga 4 – 8 eluaastal. Samastumisele aitavad kaasa soojad ja südamlikud suhted vastassoost vanemaga. Mehelikkusele pannakse alus juba eelkoolieas. Viiendast eluaastast võiks pojaga tegelda rohkem isa, sest temalt õpib poeg iseseisvust, mehisust ja tasakaalukust. 5-aastane poiss tajub isa enda jaoks ideaalse mudelina, jäljendades teda juba teadlikult. Isa, kes käitub poja silme all mehele vääritult, alandab sellega mehelikkuse algeid oma pojas. Mida vanemaks poiss saab, seda tõsisemaid nõudmisi esitab ta isa käitumisele, seda rangemalt analüüsib tema mõtteid. Kuna isa on pojale otseseks rollimudeliks, siis tema puudumist elatakse üle väga valusalt. See muudab poega kasvatava ema ülesanded raskemaks – naiselikkust kaotamata tuleb pojaga suhelda ka mehelikult, isalikult (Tuuling 2007). 11 5. ERINEVAD „ISA-TÜÜBID“
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
