nende tööde hulgas leidub ka eestlaseid kujutavaid ja Eestiainelisi teoseid Weizenberg tuntuimad tööd on peale klassikalise kirjanduse ja piiblitegelasi ning abstraktsete ideede allegooriaid kujutavate skulptuuride eesti mütoloogia teemalised skulptuurid ,,Kalevipoeg", ,,Linda", ,,Koit" ja ,,Hämarik" Peale selle panustas skulptor eesti kunsti monumendikavandiga ,,Vanemuisele" Eesti mütoloogia kujutamiseks sai ta otseselt tõuget kohtumistest F. R. Kreutzwaldiga. Kirjandus-, nagu ka muusikategevus, oli A. L. Weizenbergi jaoks kõrvalharrastus Autori kirjanduslikult vähenõudlikud näidendid lülituvad väikese hilinemisega järelärkamisaegsesse kirjandusvoolu neisse on põimitud laule: ,,Maie ja Mihkel ehk klaas veini" ,,Õnn ja töö" ,,Jõulupuu" ning ,,Sooharimine ja südameharidus" A. L. Weizenberg oli kirjavahetuses F. R. Kreutzwaldi, C. R. Jakobsoni ja M. Veskega
Ja siis paberile, üle kogu lehe. Siis panen igale lapsele lehe peale törts pruuni värvi, sinna kus igaüks ise tahab. Nad hakkavad sellest törtsust siili tegema, kraapides seda igale poole kahvliga laiali. (Nii kaua kui lapsed teevad tööd kahvliga, korjan mustad pintslid kokku ja vahetan värvialused ära. Panen alusele musta, valget ja roosat värvi.) Lõpuks teeme jälle pintsliga nina silmad ja suu. Lapsed lähevad käsi pesama. Mina panen tööd kuivama ja koristan lauad. (16 min.) Muusikategevus: (20 min.) Eesmärgid: tajub rütmi; peab viisi; häälib selgelt ja emotsionaalselt. Laulud on lastele eelnevalt tuttavad juba, mõnda tuleb võibolla korrata ennem. Laulame ja tantsime klaveri muusika saatel ning jaotan lastele erinevaid kõrinaid, mida nad saavad raputada laulmise ajal. Hääle soojendus. (3 min.) Laulame laulu ,,Põdral maja metsa sees" (lisa 9.) koos liigutustega. (5 min.) Siis laulame ,,Soku laulu" (lisa 10.) ja tantsime selle saatel. (5 min.)
Õpetajana peaksin meeles pidama, halva tujuga ei saa lastele ette anda raskeid tegevusi/ülesandeid või alustada millegi uue õppimist. Õpetaja peaks ise tundma ja teadma, kuidas tema emotsioonid ja hoiak lapsi ja õpetatavat mõjutavad. Uusi asju õppides peaks õpetaja alati olema heatujuline ja entusiastlik ise ka selle uue teema suhtes. 6. Tähtsad on ka kindlad rituaalid, traditsioonid, reeglid. Laps õpib mängides, huvitava tegevuse käigus. Iga muusikategevus on lugu, rännak. Ei ole kohta, kuhu me ei saaks muusikategevuses minna ja ei ole ainevaldkonda, mida me ei saaks seostada muusikategevusega. Eriti oluline on anda tegevusega kaasa mingi lugu, mille sees saab tegevust edasi arendada, anda lastele mingi eesmärk näiteks, kes on nemad selle loo sees, mis on nende eesmärk. Selline lähenemine tegevustele on laste jaoks kõige loomulikum, sest nad loovad mänguliselt situatsioone, maailmu,
See lähtus peamiselt vennastekoguduse kaudu levinud viisidest, mis olid tolleaegsetes kogudustes palju levinumad kui Punscheli viisid. Hageni kogumik ilmus kolmes väljaandes ja oli paarkümmend aastat Eestimaal laialt käibel, siis aga taandus Punscheli kogumiku ees. Koguduselaulu reform oli väga oluline saksapärase laulutraditsiooni kodunemisel Eesti- ja Liivimaal. Muusikaelu linnades Nii Tartus ja Tallinnas kui ka väiksemates linnades arenes 19. sajandi I poolel üpris elav muusikategevus. Võis kohata heatasemelisi koolikoore, baltisaksa seltskond asutas mitmel pool ühinguid, mis hakkasid korraldama avalikke kontserte ja kutsuma külalisesinejaid. Rohkesti sündis ka lauluseltse, mille koorid esitasid mitte ainult lihtsaid koorilaule, vaid ka vokaalsümfoonilisi suurteoseid. Lauluseltsidega olid algselt seotud baltisakslased. 1823. aastal aga asutas Hagen Tallinnas kõrvuti saksa lauluseltsiga sarnase seltsi ka eestlastele.
aluse sealsele väga aktiivsele koorilauluharrastusele. 1830. aastate lõpul olevat eesti koolipoisid laulnud Laiusel juba koguni Bachi ja Händeli keerukaid polüfoonilisi kooriteoseid. Laiuse koori eeskujul loodi 1830. aastatel veel mimeid laulukoore: Simunas, Väike-Maarjas ja Põltsamaal, samuti Tartu eesti koguduse juures ning Saaremaal Kaarmas. [4] Nii Tartus ja Tallinnas kui ka väiksemates linnades arenes 19. sajandi I poolel üpris elav muusikategevus. Võis kohata heatasemelisi koolikoore, baltisaksa seltskond asutas mitmel pool ühinguid, mis hakkasid korraldama avalikke kontserte ja kutsuma külalisesinejaid. Rohkesti sündis ka lauluseltse, mille koorid esitasid mitte ainult lihtsaid koorilaule, vaid ka vokaalsümfoonilisi suurteoseid. Lauluseltsidega olid algselt seotud baltisakslased. 1823. aastal aga asutas Hagen Tallinnas kõrvuti saksa lauluseltsiga sarnase seltsi ka eestlastele.
annaabi.ee 
