Eesti pinnavormid Mandrijäätekkelised pinnavormid Mustoja mõhnastik (Põlvamaa) Voored Voor liustikujää vooliva (kulutava ja kuhjava) tegevuse toimel kujunenud, munakujulise põhijoonisega või leivapätsitaoline küngas või seljak. Voored on tekkinud aktiivse liustiku all selle serva lähedal. Eesti suurimad voorestikud · Saadjärve voorestik · Kolga-Jaani voorestik · Türi voorestik Vooremaa Moreentasandik Moreentasandik valdavalt moreenist koosneva pinnakattega tasane maa-ala.
silmapaistvamad Lohja ja Käsmu järv Pärispea poolsaarel olevad Viinistu Maalaht ja Ulglaht on kõrge veeseisu korral tänaseni merega ühenduses. Kopratamm Altja jõel Lahemaa joad Lavamaade ja rannikumadaliku selgelt väljendunud looduslikuks piiriks on Põhja-Eesti klint, mida ilmestavad mitmed joaastangud (Nõmmeveski Valgejõel, Joaveski Loobu jõel, Vasaristi samanimelisel ojal). Nõmmeveski Vasaristi joastik Joaveski joastik Turjekelder Muuksis Viitna mõhnastik ja järvestik Vahelduva pinnamoe loovad siin järsunõlvaline ning kitsa ja lookleva harjaga helmesoos ning seda ümbritsev mõhnastik. Oosi idanõlv laskub järsu seinana Viitna Pikkjärveni (5,7 m sügav), mis asub mõhnastiku suurimas glatsiokarstinõos. Järv on maastikuliselt väga kaunis, selgeveeline ning sisaldab suhteliselt haruldasi veetaimi -- vesilobeeliat, lahnarohtu jt Viitna Pikkjärv Pikkjärvest kirde pool asub Viitna Väike-
Ülejäänute vesikonnad jäävad aga tervenisti rahvusparki või selle piirimaile. Kõrve- ja Lavamaa osas ei ole rahulikult voolavad jõed suutnud kulutada sügavaid orge. Tormakaiks muutuvad jõed paekalda piiril, kus aja jooksul on vesi kulutanud lubja- ja liivikividesse sügavad sälkorud ja vorminud astangurikkad joastikud. Allikaid on rahvuspargis loendatud ligi 150. Klindist lõuna poole, kus aluspõhjaks lubjakivid, on sagedased karstinähtused. Viitna mõhnastik ja järvestik Lahemaa rahvuspargi lõunapiirile jääv Viitna ja selle lähiümbrus on üks atraktiivsemaid paiku. Põhjuseks on vahelduv pinnamood, kaunid järved ning kõrgeboniteediliste kuusikute ja männikute olemasolu -- kõik on justkui loodud looduslähedase turismi edendamiseks. Vahelduva pinnamoe loovad siin järsunõlvaline ning kitsa ja lookleva harjaga helmesoos ning seda ümbritsev mõhnastik. Oosi idanõlv laskub järsu seinana Viitna Pikkjärveni, mis asub mõhnastiku suurimas
Lüllemäe ümbruses leidub kaksik-, kohati isegi kolmik- ja nelikkupleid. Metsa ja põllumaa paiknemisest tulenevalt saab seda ala omakorda jaotada kolmeks vööndiks. Kolmest vööndist keskmine Rebasemõisa- Tarupedaja vaheline ala on põllumajanduslikult domineeriv ala kõrgustikus, kuigi elanikke asub seal vähe. Ida- ja läänepoolne vöönd on madalam, künkad kaetud metsaga, nendevahelistes nõgudes levivad võsastunud niidud. Haabsaare mõhnastik Ainuke mõhnastik, mis erandina paikneb moreenkuplite vööndist põhja pool ja mille põhjapiir ulatub kõrgustiku jalamini. Pinnamoes domineerivad veidi pikliku kujuga fluvioglatsiaalsed mõhnad. See on Karula kõrgustiku mõhnastikest kõige järvederikkam ala. Siinsed järved on küllalt sügavad; neist Savijärv (17,6 m) on Karulas sügavaim. Tuntud on heade supluskohtade ja laagripaikadega Üdri järv Kaika-Lüllemäe tee lähedal.
idas Viru lavamaa, Pandivere kõrgustiku, Kesk-Eesti lavatasandiku, Sakala kõrgustikuga Kõrvemaa asend Kõrvemaa pinnamood Mitmesugused mandriliustiku- ja sulamisveetekkelised pinnavormistikud jääjärvetasandike keskel Enamus pinnamoest liivased tasandikud (33,4%) ja hiljem tekkinud sood (37,7%). Suurim Epu-Kakerdi soostik (364 km²) Kesk- ja kirdeosas mõhnastikud (Lelle-Viitna-Paide kolmnurk), edelas Paluküla mõhnastik Kõrvemaa veestik Järvi 120, maastikurajooni lõunaosa on järvedevaene Põhjaosa veestavad loodesse voolavad Loobu, Valgejõgi, Jägala Paunküla ja Soodla veehoidla Jägala, Soodla ja Pirita jõe veed on kanalite kaudu suunatud stabiliseerima Ülemiste järve veeseisu Lõunapoolsetel aladel on Pärnu jõgikond Taim- ja muldkate Metsasus suur 73%. Esindatud kõik metsatüübid loometsast rabametsani
6-30 m sügavusel paekihtide vahel leidub 2,6- 2,8 m paksuses kukersiipõlevkivi kihte Pinnamood Kõrgeim koht: Tärivere mägi (94m) Laugelt kaldu Peipsi ja Narva jõe suunas Valdavad märjad alad: jääjärve- ja järvetasandikud ning sootasandikud Põllumajandusalasid vähe Rikutud pinnamoega kaevanduspiirkonnad Edelapool oosid – Iisakul 700 m laiune oos, kus asub ka Tärivere mägi Kurtna mõhnastik – suurim järvede koondumine (30 km² alal on 40 järve), suurim Konsu järv Kuremäe otsamoreen Turbarabad www.hkhk.edu.ee/maastikud/Alutaguse_madalik.pdf Kliima Kuulub koos Viru lavamaaga Eesti kõige mandrilisema kliimaga regiooni. Talved karmid Jahedamad suved võrreldes ümbritsevate aladega – palju päikeseenergiat kulub vee aurustamiseks Veestik Narva jõgi on Eesti veerohkeim (9-12 km³/a) –
Geoloogiline ehitus. Enamasti tasase maapinnaga, mis kaetud peamiselt jääpaisjärvede ja Suur-Peipsi setetega. Paekivine aluspind ei paljandu. Põhilised on liiv, kruun, peenliiv ja soised alad. Pinnamood. Alutaguse oli jääaja lõpul jääpaisjärvede vetest üle ujutatud. Seepärast domineerivad pinnamoes soostunud liiva- ja viirsavitasandikud. Vahelduvama reljeefiga osadeks on Iisaku- Illuka oosiahelik ning selle kirdepoolseks jätkuks olev Kurtna mõhnastik. Silmapaistvaimaks üksikvormiks on Kuremäe otsamoreen. Peipsi põhjarannikut ääristab 32km ulatuses vaevalt kilomeetri laiune männimetsane katkendik luitevöönd. Kliimaolud. Alutaguse kuulub koos Viru lavamaaga Eesti kõige mandrilisema kliimaga regiooni. Ka siin on karmid talved, ent naaberalaga võrreldes jahedamad suved, sest soode ja veekogude rohkuse tõttu kulub palju päikesekiirgust vee aurustamiseks. Veestik. Alutaguse on sisevetelt rikas ala. Eriti palju on siin järvi
Jõuga järved. Samas, oosi harjal ja nõlval, asub Eesti suurim kääbaskalmistu, mis pärineb 11. sajandist ning tähistab kunagist vadjalaste asuala. Oosiaheliku kirdepoolseks jätkuks on Kurtna mõhnastik. Kurtna järvestik Alutaguse madalikul 2 Tüüpiline Alutaguse alustaimestk Taime- ja loomakuningriik Mets sügiskasukas Alutaguse on Eesti üks ürgsema loodusega metsarikkamaid piirkondi, mis meenutab taigat. Siin
Viljakad moreentasandikud vahelduvad küngaste, järvede, soode, niitude ja metsatukkadega. Palumaal esineb palju liivikuid aga ka põllumaid ja soid. Aluspõhjas liivakivid ja lõunapool Võru-Petseri ürgorus esineb kohati savikihte. Pinnamoelt tasandik, mis madaldub Pihkva järve poole. Kõrgemale kerkib maapind edelas ja kõige kõrgemale Irboska lavamaa põhjapiiril Obinitsast kagus Küllatüvä ümbruses(120 m). Lõunaosas madalad küngastikud (Mustoja mõhnastik idas). Mõhnastike vööndist lõunas paikneb Lõuna-Eesti ainulaadne 28 km pikkune läänesihiline savivöönd ( kujunenud hilisjää ajal Võru orundi kohal jääjärves). KLIIMAOLUD Atlandi ookeani põhjaosas toimuv aktiivne tsüklonaalne tegevus, tuntud kui Islandi miinimum, mõjutab oluliselt ka Eesti ilma, kuna põhjustab tugevaid tuuli, sademeid ning järske temperatuurikõikumisi, mis on suurimad sügisel ja talvel. Läänetuultega kaugele mandri siseosadesse
oruveerudel Pindkate-punakaspruun liivsavimoreen Pinnamood Palumaa on üldkujult tasandik Mõhnastikud, sood, järved, jõed, niidud, metsatukad, liivikud ja põllumaad Palumaa madaldub 60-70 m kõrguselt keskosalt ida-kirde Pihkva järve poole 40-50 meetrile Obinitsast kagus Küllütüvä ümbruses kerkib maapind kõrgemale Jõeorgudes on hulgaliselt liivakiviseid kaldakaljusid Ida pool asub Mustoja mõhnastik (22 km²), mis kõrgub 96 meetrini Härma müürid Eesti kõige kõrgemad ja maalilisemad Devoni liivakivipaljandid Mäemine ehk Keldri müür on Eesti kõrgeim devoni paljand. Paikneb 43 m kõrgel Piusa ürgoru paremal veerul, kus võib jälgida ligi 30 m liivakivi läbilõiget Härma alumine ehk Kõlksniidu või Roikina müür on kuni 20 m kõrgune Meenikunno looduskaitseala Asub Põlvamaal Veriora, Lasva ja Orava vallas Pindala 3028 ha Loodi 1981
oruveerudel Pindkate-punakaspruun liivsavimoreen Pinnamood Palumaa on üldkujult tasandik Mõhnastikud, sood, järved, jõed, niidud, metsatukad, liivikud ja põllumaad Palumaa madaldub 60-70 m kõrguselt keskosalt ida-kirde Pihkva järve poole 40-50 meetrile Obinitsast kagus Küllütüvä ümbruses kerkib maapind kõrgemale Jõeorgudes on hulgaliselt liivakiviseid kaldakaljusid Ida pool asub Mustoja mõhnastik (22 km²), mis kõrgub 96 meetrini Härma müürid Eesti kõige kõrgemad ja maalilisemad Devoni liivakivipaljandid Mäemine ehk Keldri müür on Eesti kõrgeim devoni paljand. Paikneb 43 m kõrgel Piusa ürgoru paremal veerul, kus võib jälgida ligi 30 m liivakivi läbilõiget Härma alumine ehk Kõlksniidu või Roikina müür on kuni 20 m kõrgune Meenikunno looduskaitseala Asub Põlvamaal Veriora, Lasva ja Orava vallas Pindala 3028 ha Loodi 1981
3. Lüllemäe kuplistik- Karula kõrgustiku läänepoolne geomorfoloogilis-maastikuline esindusala. Siin paikneb kõrgustiku kõrgeim punkt – liigestatud pinnamoega 137 meetri kõrgune Rebasemõisa Tornimägi, mis on ka suurima suhtelise kõrgusega (veidi üle 60 meetri). Lüllemäe kuplistiku ida- ja läänepoolne vöönd on madalam, künkad kaetud metsaga, nendevahelistes nõgudes levivad võsastunud endised soised niidud ning maastik on seetõttu vaateliselt suletum. [4] 4. Haabsaare mõhnastik- ainuke mõhnastik, mis erandina paikneb moreenkuplite vööndist põhja pool ja mille põhjapiir ulatub kõrgustiku jalamini. Pinnamoes domineerivad veidi pikliku kujuga fluvioglatsiaalsed mõhnad. See on Karula kõrgustiku mõhnastikest kõige järvederikkam ala. [4] 5. Pikassaare oosmõhnastik- huvipakkuv on üleminekuala Kaika kuplistikult Pikassaare metsavahikoha ümbruse rööbitise asetusega oosmõhnadele. Keskmise kõrgusega kuplid
3. Lüllemäe kuplistik- Karula kõrgustiku läänepoolne geomorfoloogilis-maastikuline esindusala. Siin paikneb kõrgustiku kõrgeim punkt liigestatud pinnamoega 137 meetri kõrgune Rebasemõisa Tornimägi, mis on ka suurima suhtelise kõrgusega (veidi üle 60 meetri). Lüllemäe kuplistiku ida- ja läänepoolne vöönd on madalam, künkad kaetud metsaga, nendevahelistes nõgudes levivad võsastunud endised soised niidud ning maastik on seetõttu vaateliselt suletum. [4] 4. Haabsaare mõhnastik- ainuke mõhnastik, mis erandina paikneb moreenkuplite vööndist põhja pool ja mille põhjapiir ulatub kõrgustiku jalamini. Pinnamoes domineerivad veidi pikliku kujuga fluvioglatsiaalsed mõhnad. See on Karula kõrgustiku mõhnastikest kõige järvederikkam ala. [4] 5. Pikassaare oosmõhnastik- huvipakkuv on üleminekuala Kaika kuplistikult Pikassaare metsavahikoha ümbruse rööbitise asetusega oosmõhnadele. Keskmise kõrgusega kuplid asenduvad väikeste
Orujärved: Viljandi, Urvaste, Rõuge järved Milline on Peipsi-Pihkva järvistu tähtsus eestile? See on suurim järvistu eestis. sinna suubub üle 200 jõe ja oja ja see on kalarikas. Mis otstarbel on Eestis rajatud tehisjärvi? veehoidlateks enamasti. Miks on Kaali järv eestis ainulaadne? kus see asub? see on tekkinud meteoriidi langemisel maale ning see asub saaremaal. Millised on eesti järvederikkamad ja vaesemad alad? põhjenda kõige rohkem: kirde-eestis kurtna mõhnastik, kagu eesti kõrgustikel, kõrvemaal ja saaremaa loodeosas ja kõige vähem on tasastel aladel pandivere kõrgustikul, harju ja viru lavamaal ja kesk-eesti tasandikul, sest seal on lubjakivist pinnas ja kartsumine. Miks voolab Suur Emajõgi suurvee ajal võrtsjärve? Sest Peipsi järv ei ole veel lahti sulanud ja emajõgi hakkab vastassuunas voolama. Kus pumbatakse eestis mineraalvett? värskas, iklas häädemeestel ja kärdlas. Miks on pandivere kõrgustiku jalam väga allikaterikas?
Saaremaa Viidumägi 54 Sõrve kõrgendik, Lääne- Sepamägi (24 m) Muhu Saaremaa kõrgustik saarel Tartumaa Ivaste kaldemägi 190 Vooremägi, Vapramägi (77,7 m), Selgise mõhnastik (107 m) Valgamaa Kuutsemägi 217 Meegaste mägi (214 m), Harimägi (212 m), Väike Munamägi (207,5 m) Viljandimaa Rutu mägi 146 Sakala kõrgustik
15 m (kohati üle 25 m) kõrgused ridamisi asetsevad rähksete rendsiinadega (veerismuldadega) oosid. Maastikurajooni kõrgemas kesk- ja kirdeosas (LelleViitnaPaide kolmnurgas) lisanduvad neile veeriseliste rendsiinade ja leetunud liivmuldadega mõhnastikud, mis on Kõrvemaa kõrgeimad pinnavormid. Suurimad neist on Valgehobusemägi (106 m), Taganurga (102 m), Pärnamäe (104 m), Viitna (98 m) ja Uku mõhnastik (100 m). Kõrvemaa edelaosas Harju lavamaa piiril paikneb Paluküla mõhnastik. Mõhnastikke moodustavad omavahel liitunud seljakud, lavajad kõrgendikud (Jussi järvede ümbrus) või ka lohkudega vahelduvad kuplid. Pikimad on AegviiduPaukjärve (pikkus üle16 km, kõrgus üle 90 m), KulliKoitjärve (8 km, 92 m) ja OhepaluViitna oosistik (8 km, kõrgus Eerikul 111 m, Kõrvemaa kõrgeim koht). Oosistike, mõhnastike ja voorestike vahelised soostunud piirkonnad (76% Kõrvemaa
Joonis 1 Aluskorra ja pinnakate joonis . [4] Lääne-Virumaa aluskord Lääne-Virumaa ida- ja kaguossa ulatuv Alutaguse madalik on suurte soode ja metsade ala. Sinna kuuluvad ka Pedja ja Põltsamaa jõe ülemjooksu piirkonnas paiknevad sood. Kõrvemaast ulatub Lääne-Virumaa alale vaid selle kitsas kirdenurk. Tasast ja laialdaselt soostunud (Tuksmani soo, Laukasoo) maastikku ilmestavad mandrijäätekkelised pinnavormid (Tapa–Pikasaare ja Ohepalu–Viitna oosistik, Uku–Viitna mõhnastik). [6] Pealiskord Mis on pealiskord Pealiskord koosneb erinevatest settekivimitest, mis on tekkinud hulgaliselt settematerjali, millest aastamiljonite jooksul mpeamiselt vanaaegkonnas, 650-350 miljonit aastat tagasi. Sel ajal Eestit katnud veekogudes settis oodustusid settekivimid, peamiselt lubja ja liivakivid. Pealiskorra kogupaksus ulatub 100 meetrist 600 meetrini 4
JÕGEDE VEEVARUSTUS Eesti jõed saavad oma vee: 1) sademetest 2) lumesulamisveest 3) põhjaveest Kõigil jõgedel esineb kevadine suurveeperiood ja suvine madalvesi. Tavaliselt kujuneb ka sügisene suurvesi ja talvine madalama veeseisuga period. Kevadise suurveega tõuseb jõgede vooluhulk tuntavalt. JÄRVED Eestis ligikaudu 1200 järve, pindalaga >1ha. 20 000 rabalaugast. Järved hõlmavad 5% kogu riigi pindalast. Järvederikkaim paik on Kirde-Eestis Kuhtna mõhnastik. Tihedal on järvi ka Kagu- Eesti kõrgustikel, Kõrvemaa põhjaosas ning Saaremaa loodeosas. Enamik Eesti järvi on mandrijäätekkelised. Rannikualadel on maatõusu tagajärjel endistest merelahtedest tekkinud rannajärvi, mida sageli nimetatakse meredeks või lahtedeks (Harku järv, Mullutu-Suurlaht, Sutlepa meri). Rabades on arvukalt rabajärvi (Loosalu, Tudu, Melva), jõelookeist on kujunenud pisikesed lammijärved (soodid ehk vanajõed)
(100 ha), ning üheks piiranguvööndiks. Kaitseala kogupindala on 2651 ha. Nohipalu ja Vinso sihtkaitsevööndis on kaitse-eeskirjaga keelatud inimestel viibida 1. veebruarist kuni 31. maini. Meenikunno maastikukaitseala üks väärtusi on maastik tervikuna. Meenikunno rabal on kujunenud kohalik omapära sufosiooniliste langatuslehtrite rida rabaliivikul, mis loob kordumatu ja säilitamist vääriva maastikupildi. Tähelepanuväärne on kaitseala rabamassiivist läände ja lõunaossa jääv mõhnastik. Mõhnade kõrgus on 10-15 meetrit ning nende nõlvadesse murrutatud astangud tähistavad jääaegsete jääpaisjärvede tasandeid. Peamist kaitset vajavad komponendid on mets, Nohipalu järved, rabasaared ja mõhnad ning raba tervikuna. [2,3] Meenikunno maastikukaitsealast hõlmavad rabad ca 34%. Rabas on hulgaliselt ilusa männiku või liigirikka salumetsaga kaetud soosaari, mille järgi on paik oma nime saanud. Seal öeldi tiheda võsaga kõrgendiku kohta kund või kunnus
(Google maps 2018) Joonis 2. Meenikunno LKA. Maa-ameti kaardirakendus. Maa-ameti mullakaardi andmetel leidub Meenikunno looduskaitsealast üsna palju erinevaid muldi nagu näiteks R’’’, LG, LPg, LP, LkI, M’’’, S’’’, S’’, S’, LIIg, LIg, LkG, LG1, LI, LII, LPG, GI, Dg. Maastikulise liigestuse järgi asub Meenikunno looduskaitseala Kagu-Eesti lavamaal. Põhilised pinnavormid sel alal on moreen- ja sootasandikud. Looduskaitseala lõunapoolses äärealal asub Nohipalu mõhnastik, mille küngastest on ilmekamad Kamarusmägi ja Tuudipalu mäed. Mõhnade keskmiseks kõrguseks on 10 – 15 meetrit. 2. Peamised biotoobid Meenikunno looduskaitseala kolm põhilist biotoopi on raba, mets ja järv. Kõige suurem osa kaitsealast on raba, mille edelaosa tekkis enam kui 8000 aastat pärast jääega veekogu kinnikasvamisel. Ülejäänud raba areng on alanud Eestis suhteliselt harval moel – rabaturvas on hakanud ladestuma otse liivale. Sealne turbakihi paksus on kuni 6
Vooremaa. Tekivad mandrijää kulutus-kuhjelise tegevuse tulemusena. Pikitelg on tavaliselt liustiku liikumisega ühes suunas. 8-60 m. Emumägi. 28. Mis on mõhn? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited) Kujunenud passiivses või irdjääs. Korrapäratu põhijoonega künkad. Mõhnadel võib olla moreenkate. E-s leidub lihtmõhnu, mõhnaahelikke, mõhnakomplekse, mõhnastikke, mõhnamassiive. E mõhnastikud suhteliselt väiksed. Suurim Illuka mõhnastik. Enimlevinud E-s küngasmõhnad. Koosnevad kihitatud liivadest ja kruusadest. Limnoglatsiaalsed/fluviaalsed. 29. Mis on sandur? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited) Pealt lauge liiva ja kruusa kuhjatis, on tekkinud tavaliselt liustikujää servamoodustisena. Kruusa-liiva tasandik. Lainjas. 30. Mis on paetasandik? (teke, siseehitus, liigitus, levimus Eestis, näited) Paetasandik ehk alvar
N: Haanja all aluspõhjaline kõrgendik +160m aluspõhjalised kõrgendikud irdjääväljade moodustumine künklik reljeef paks settelasund Aluspõhja liigestavad sügavad ürgorud: laius 1-2(5)km N: Põhja-Eesti jõed suubusid Ürg Neevasse, Lõuna-Eesti jõed Ürg Daugavasse Praegu on täidetud mandrijääsetetega (mattunud orud), kuid mõned orud on ka praeguses reljeefis nähtavad: Elva, Aardla, Rõuge ürgorg • Kurtna mõhnastik paikneb 70 m sügavuse Vasavere mattunud oru kohal, liiv pärineb Soome lahes avanevatest Kambriumi liivakividest. • Pikk suures osas mattunud org Valga-Mustvee joonel (Pühajärv, Elva ja Kääpa jõed) • P-Eesti ürgorgude põhi asub sageli allpool praegust merepinda: Harkus -140m, Väänal -120m ! Purdsetetega täitunud ürgorud on heaks põhjavee reservuaariks: Raadi-Maarjamõisa vagumus, Vasavaere vagumus jt Raukas, A., Teedumäe, A
rattarada (20 km), mis kulgeb mööda metsateid ja sihte, rajale jäävad mitmekesised metsamassiivid, jõed, puhke- ja lõkkekohad. · Koseveski looduskeskuses valmistatakse ette viiakse läbi loodushariduslikke programme puhkeala erinevates piirkondades ja ka Elistvere loomapargis. Kääpa külas on 15. maist kuni 15. septembrini avatud Saare teabepunkt, mille juurest saab alguse Kaiu rattarada (45 km), mille teele jäävad Kaiu mõhnastik oma vahelduva maastikuga, erinevad metsakooslused, Sõõru küla koos oma 100-aastase tulevalvetorniga, Pala küla ja Kääpa küla, kus võib aeg-ajalt kohata kratte ning käia Kalevipoja teemapargis ja muuseumis. Endise Vara metskonna maile jäävad Kukemetsa metsaonn ja Kärgandilõkkekoht. Neid ühendab 30 km pikkune Selgise rattarada, mille teele jäävad mitmekesised metsamassiivid ja Selgise mäed.
Madal sujuvate joontega leivapätsi meenutav moreenist koosnev positiivne pinnavorm. Vooremaa. Tekivad mandrijää kulutus-kuhjelise tegevuse tulemusena. Pikitelg on tavaliselt liustiku liikumisega ühes suunas. 8-60 m. Emumägi. 27. Mis on mõhn? Kujunenud passiivses või irdjääs. Korrapäratu põhijoonega künkad. Mõhnadel võib olla moreenkate. E- s leidub lihtmõhnu, mõhnaahelikke, mõhnakomplekse, mõhnastikke, mõhnamassiive. E mõhnastikud suhteliselt väiksed. Suurim Illuka mõhnastik. Enimlevinud E-s küngasmõhnad. Koosnevad kihitatud liivadest ja kruusadest. Limnoglatsiaalsed/fluviaalsed. 28. Mis on sandur? Pealt lauge liiva ja kruusa kuhjatis, on tekkinud tavaliselt liustikujää servamoodustisena. Kruusa-liiva tasandik. Lainjas. 29. Mis on paetasandik? Paetasandik ehk alvar. Mullakihi paksus on üldjuhul vähem kui 20 (30) cm, paepragudes ja -lohkudes laiguti ka rohkem. Nad on põlised inimtekkelised kooslused ehk nende teke ja püsimine on tihedalt seotud
16. Mis on mattunud org? (teke, suurus, levimus Eestis, näited jmt) ! Purdsetetega täitunud ürgorud on heaks põhjavee reservuaariks: Raadi-Maarjamõisa vagumus, Vasavaere vagumus jt Aluspõhja liigestavad sügavad ürgorud: laius 1-2(5)km N: Põhja-Eesti jõed suubusid Ürg Neevasse, Lõuna-Eesti jõed Ürg Daugavasse. Praegu on täidetud mandrijääsetetega (mattunud orud), kuid mõned orud on ka praeguses reljeefis nähtavad: Elva, Aardla, Rõuge ürgorg. · Kurtna mõhnastik paikneb 70 m sügavuse Vasavere mattunud oru kohal, liiv pärineb Soome lahes avanevatest Kambriumi liivakividest. · Pikk suures osas mattunud org Valga-Mustvee joonel (Pühajärv, Elva ja Kääpa jõed) · P-Eesti ürgorgude põhi asub sageli allpool praegust merepinda: Harkus -140m, Väänal -120m 17. Mis on tektoonilised lõhed? (teke, levimus, mõju Eesti loodusele) Tektoonilised rikked on maakoore lasumusrikked, mida on põhjustanud geoloogilised sisejõud. 18. Mis on otsamoreen
5) maastikurajoon on reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal, nõos, saarestikus) kujunenud geokompleks (paigastike kogum). harju lavamaa, põhjaeesti rannikumadalik, võruhargla nõgu 6) maastik on väiksem paigastike kogum, reljeefi suurvormi üks osa. 7) paigastik on geokompleks, mis on kujunenud valdavalt ühe loodusliku teguri (mandriliustiku, mere, tuule, taimkatte jt.) toimeprotsesside läbi. voorestik, mõhnastik, moreentasandik sootasandik 8) paigas on ühel mesoreljeefivormil künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks. 9) paik on selline geokompleks, millel on ühesugune pinnakate, veereziim ja mikrokliima, valdavalt üks mullaliik ja üks taimekooslus. Maastikusfäär ·Mandrid ja ookeanid ·Geograafilised maad (maastikuvööde) ·Maastikuvööndid
kevaditi suur üleujutus. Millistesse vesikondadesse kuuluvad Eesti jõed? *Soome lahe vesikonda kuuluvad Põhja-Eesti jõed. *Lääne-Eesti suuremad veekogud kuuluvad Väinamere ja Liivi lahe vesikonda. *Lõuna-Eesti jõed kuuluvad Peipsi järve vesikonda. Järved *Eestis 1200 järve. *Kõik järved kokku hõlmavad 5% riigi pindalast. *Keskmine järvede sügavus alla 4m. *Sügavaim järv Rõuge Suurjärv 38m. *Järvede rohkeim paik Eestis on Kirde-Eesti Kurtna mõhnastik. *Järvedevaesemad Kesk-Eesti tasandik, Pandivere kõrgustik, Harju lavamaa. Kuidas on Eesti järved tekkinud ? *Enamik mandrijäätekkelised. *Rannikualadel on maatõusu tagajärjel endistest merelahtedest tekkinud rannajärvi, mida sageli nimetatakse lahtedeks. *Jõelookeist on kujunenud pisikesed lammijärved(soodid). *Pandrivere kõrgustikul karstijärved. *Meteoriidi järv Saaremaal. (euroopas ainulaadne) *Tehisjärved( Narva veehoidla)
26. Mis on voor? Madal sujuvate joontega leivapätsi meenutav moreenist koosnev positiivne pinnavorm. Tekivad mandrijää kulutus-kuhjelise tegevuse tulemusena. Emumägi. Vooremaa 27. Mis on mõhn? Kujunenud passiivses või irdjääs. Korrapäratu põhijoonega künkad. Koosnevad kihitatud liivadest ja kruusadest. Mõhnadel võib olla moreenkate. Eestis leidub lihtmõhnu, mõhnaahelikke, mõhnakomplekse, mõhnastikke, mõhnamassiive. Eesti mõhnastikud suhteliselt väiksed. Suurim Illuka mõhnastik. Enimlevinud Eestis küngasmõhnad. 28. Mis on sandur? Pealt lauge liiva ja kruusa kuhjatis, on tekkinud tavaliselt liustikujää servamoodustisena. Lainjas. 29. Mis on paetasandik? Väga õhukese pinnakattega, eriomaste muldade ning kuiva- ja lubjalembese taimkattega paepealne ala. Leidub ainult Põhja- ja Lääne-Eestis. Tüüpe taimkatte järgi: lagelood (puudeta, harvade põõsastega), põõsaslood (peamiselt kadakas) ja loomets (hõre männik või kuusik). 30. Muldade levik
o Madaliku idaosas Devoni Narva lademe lubjakivid ja savid (paljandid). Poruni jõe ääres Devoni Narva lademe paljandid · Pinnamood o Täis positiivseid pinnamood o Selgrooks on Iisaku-Illuka-Kurtna sevamoodustiste vöö (suhteline kõrgus ligi 30 m). Tekkinud Pandivere staadiumis. Nimetatud ka oosiks o Lisaks veel mitmed oosistikud (Kõnnu oos) o Kurtna mõhnastik, tekkinud irdjääväljas (u 15 km2). Kõige järvederikkam koht ja kõige väljapaistvam mõhnastik. Vasavere mattunud oru kohal. Ligi 40 järve Vasavere veehaare Pannjärve karjäär Eesti üks suurimaid karjääre o Kuremäe voor (käsitletud ka otsamoreenina) geoloogiliselt väga segane. o Tudulinna delta - vulkaanikraater, vulkaanist on asi väga kaugel o Kriivad (ehk mandriluited) Alutaguse tunnus pinnavormis
kevaditi suur üleujutus. Millistesse vesikondadesse kuuluvad Eesti jõed? *Soome lahe vesikonda kuuluvad Põhja-Eesti jõed. *Lääne-Eesti suuremad veekogud kuuluvad Väinamere ja Liivi lahe vesikonda. *Lõuna-Eesti jõed kuuluvad Peipsi järve vesikonda. Järved *Eestis 1200 järve. *Kõik järved kokku hõlmavad 5% riigi pindalast. *Keskmine järvede sügavus alla 4m. *Sügavaim järv Rõuge Suurjärv 38m. *Järvede rohkeim paik Eestis on Kirde-Eesti Kurtna mõhnastik. *Järvedevaesemad Kesk-Eesti tasandik, Pandivere kõrgustik, Harju lavamaa. Kuidas on Eesti järved tekkinud ? *Enamik mandrijäätekkelised. *Rannikualadel on maatõusu tagajärjel endistest merelahtedest tekkinud rannajärvi, mida sageli nimetatakse lahtedeks. *Jõelookeist on kujunenud pisikesed lammijärved(soodid). *Pandrivere kõrgustikul karstijärved. *Meteoriidi järv Saaremaal. (euroopas ainulaadne) *Tehisjärved( Narva veehoidla)
Järvedesse settib orgaanilist ainet, mitmesugused järve kandunud toitesoolad põhjustavad taimestiku ja vetikate vohamist. Teisalt tungib kaldalt vee poole sealne taimestik. Hapnikureziim muutub, järvest kaovad olulised veeasukad ja lõpuks kasvab järv kinni. Järved paiknevad Eesti territooriumil ebaühtlaselt, olles seotud pinnamoe liigestatuse ja kerkiva mererannikuga. Järvederikkaim paik on Kirde-Eestis asuv Kurtna mõhnastik, kus 30 km^ suurusel alal leidub ligi 40 järve. Keskmisest tihedamalt on järvi ka Lõuna-Eesti kõrgustikel, Aegviidu ümbruses ja Saaremaa looderannikul. Pandivere kõrgustikul järved puuduvad, samuti nagu ulatuslikel aladel Kesk- ja Lääne-Eestis. Pindalalt suuremad järved on üldiselt madalad, rohkem kui 15 m sügavusi järvi on 46 ja need paiknevad Lõuna-Eestis. Vähene sügavus on tingitud valdavalt tasasest pinnamoest.
Suhteliselt kitsad (mõnekümnest meetrist kuni 1 km-ni) ja enamasti väga pikad põikooside ahelikud (näiteks Risti–Palivere vöönd umbes 60 km, Linnuse–Audru–Sauga–Lelle– Paluküla–Pärnamäe vöönd umbes 150 km) tähistavad kunagiste liustikuservade asendit. Fluviomõhnad asetsevad künklikul moreenmaastikul ja enamik neist moodustab mõne ruutkilomeetri suurusi mõhnastikke (suurim on 20 km2 suurune järverohke Illuka mõhnastik) ja mõhnamassiive. Valdavad on ümarja põhijoonisega 5–25 m kõrgused küngasmõhnad. Lavamõhnasid leidub rohkesti Kirde-Eestis, eriti Metsküla–Mäetaguse ja Iisaku–Jõuga ümbruses. Glatsiofluviaalseid deltasid on palju Põhja-Eestis (sh Tallinnas), sandureid on vähe. Enamik jääjärvetekkelisi pinnavorme on liustikuvälised ja valdavalt kuhjevormid (kuhjetasandikud, limnomõhnad, mõhnaterrassid, kuhjerannavormid jmt), vähem on liustiku