Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Muusikaõpetus. Klassikaline muusika". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ooper, kirik, peri, ooperid, inst, helilaad, vokaal, rüütlilaul, keskaeg, suurriik, renessanss, kaanon, nella, barokk, koomiline, klassitsism, kõnelaul, instrumentaal, varia, kuningavõim, richard, lõvisüda, halle, leiutati, noodikiri, kvardi, kvindi, oktaavi, balletto, power, byrd, aadelkond, bach, orkestrid, jacopo, pillid, kodanlus, händel, viiulõukonnateatrites, 18. saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Üha enam populaarsust kogus homofooniline mitmehäälsus. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas. Muusika muutus rõhutatult helistikukeskseks. Uued zanrid. · Ooper- eelkäijateks olid vanakreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid, renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad. Esimesed ooperid olid Jacopo Peri ,,Daphne" ja ,,Orpheus ja Eurydike". Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse aga Caudio Monteverdit, kelle ooper ,,Orpheus" oli esimene terviklik teos selles zanris. 1637 avati Veneetsias esimene avalik ooperiteater- Teatro San Cassiano. · Oratoorium- sünnipaigaks oli Rooma. Oratoorium tuleb sõnast oratorio palvesaal, kus loeti pühakirja, peeti jtulusi ja laudli vaimulikke laule. Eelkäijateks olid liturgilised draamad
tantsu, nalja kui ka aeroobika ja tsirkusetrikkidega. Rändlaulikuid nimetati väga erinevate nimedega. Näiteks: huglaarid, zanglöörid, spielmannid jpm. Kirikutegelased kiusasid rändlaulikuid taga, sest nende elurõõmus kunst ei sobinud kokku kristlike ideedega. Rändlaulikute temaatika oli väga lai. Lauldi kõigest. 12. sajandil lõi õitsele rüütlilaulikute kunst, mis esindas ilusa, peene elu kultust. Rüütlilaul e. keskaegne õukondlik luule. Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse Lõuna-Prantsusmaal 11. saj. lõpul. Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11. saj. lõpust. Kangelaslaulud olid pikad, eepilised poeemid. Rüütlilaulude peamiseks teemaks on: · armastus · kangelased · Neitsi Maarja teema Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas ka see, et kõik luuletajad olid ühtaegu ka laulikud. Tuntumad rüütlilaulikud on: 12. saj. trubaduur - Bernart de Ventadorn 13. saj
4.2 Topeltaulas 4.3 Paani flööt Rooma impeeriumi ( 146 e. Kr 395 p. Kr.) muusika lähtus väga palju Vana-Kreeka muusikapärandist, ega lisanud sellele kuigi palju olulist. Roomas hinnati muusikat rohkem meelelahutuslikust küljest. Pillimäng ning laulmine olid levinud nii ülikute kui ka lihtrahva hulgas. Muusika erladus luulest ja tantsust. ( toimusid orkestri kontserdid ) Keskaja muusika ( 5. 13.saj ) Keskaja elu suunas kristlik kirik mis mõjutas ka kunsti, oluliseks muutus usk ainujumalasse. Peamiseks vaimuvaraks olid piiblilood. Jumala sõna kuulutamiseks ehitati palju kauneid kirikuid ja katedraale. Ajastu ideaaliks sai pühak. Rangelt askeetliku eluviisiga inimene, kes pavetades ja paastudes maise elu rõõmudest loobudes valmistas ennast ette igavesele õntsusele, mis pidi tulema pärast surma. 1. Professionaalne muusika ( vaimulik muusika ) 2. Rahvamuusika ( ilmalik muusika )
Gregorius Suur ei olnud muusik ega otseselt seotud laulmisega, vaid kirikulaulu koguja, arendaja ja propageerija. Tegemist oli vaimuliku laulu arenguga. Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku, mis andis võimaluse ja tõuke ilmaliku laulu tekkeks. Gregooriuse laul levis sajandeid suulisel teel. Säilinud vanim noodikiri on pärit 8. - 9. sajandist. Liturgia ja kristlik kirikulaul Liturgia on jumalateenistuse läbiviimise kord. Lääne kirik ei tundnud I aastatuhandel ühtset liturgiat. Selle põhjuseks oli see, et Euroopa muusikakultuur oli sel ajal suuline ning puudus ühtne ja ühetähenduslik noodikiri. Nii ühtse noodikirja areng kui ka ühtse liturgia väljakujunemine võttis aega veel mitu sajandit. Kristlik kirikulaul on seotud kahte liiki liturgiaga: 1. officium e. tunnipalvus - lihtne, tavaliselt ilma erilite rituaalideta palvus, peetaks 8 korda päevas, peamiselt kloostrites 2
ilmalikke tekste ja muusika muutus kiriku jaoks liiga keerukaks, siis keelati motett 13.saj. lõpul kirikus. Motetist sai peamiselt vaimulike ja haritlaste seltskonnalaul, mida arvatavasti saadeti ka pillidega. Muusikateooriat keskajal seostati eelkõige teaduste ja teoloogiaga, mitte ei lähtutud puhtmuusikalistest seletustest. Arutleti selle üle, mis on õige, mitte selle üle, mis oleks ilus. Renessanss Renessanss (taassünd) tekkis 14.saj. Itaalias. Katolik kirik elas läbi tõsist kriisi, mis oli tingitud Prantsuse kuningate üha suurematest poliitilistest ambitsioonidest. Ideaaliks sai humanistlik, haritud inimene (arutleti selle üle, mis on ilus kunstis ja muusikas). Muusikas on renessanssiajastu kõrgperiood seotud madalmaade koolkonnaga. (Belgia, Holland, Põhja-Prantsusmaa) Kooskõladesse tekivad terts- ja sekstinervallid (seni kvint, kvart ja oktav). Teaduses toimuvad suured maadeavastused ja trükikunsti leiutamine
Olulisi täiustusi tehti orelile. Keelpillidest loodi 16. sajandil vioola, viiul, tsello ja kontrabass. Eriti tuntud oli viiulimeistrite poolest Cremona Itaalias, kust on pärit nii Amati kui Stradivari nime kandvad pillid. Renessansiajastul tekkisid ka esimesed suurvormid - jumalateenistuseks loodud muusikat hakati esitama kontsertmuusikana. Nii tekkisid esimesed mitmeosalised muusikateosed - missad, reekviemid ja passioonid. Ilmusid ka esimesed ooperid ning balletid. Esimene ooper, "Daphne", mis etendus Firenzes 1598. a. pole säilinud. Esimene säilinud ooper on mõni aasta hiljem loodud "Eurydike". Esimeste ooperite loomisel olid eeskujuks Vana-Kreeka tragöödiad. Renessansiajastu tuntuimateks heliloojateks peetakse Orlando di Lassot, Pierluigi da Palestrinat ja Claudio Monteverdit. Olulised olid ka madalmaade koolkonda kuulunud Guillaume Dufay, Johannes Ockeghem ja Josquin Desprez ning veneetsia koolkonna esindajad Adrian Willaert ning Andrea ja Giovanni Gabrieli.
iseseisev meloodia kõigis häältes, eelistatud sujuv astmeline liikumine .Palestriina stiil mõjub oma ajastus väga konservatiivsena, iseloomustab kõigi vahendite äärmine tasakaalustatus ja korrastus. Tema stiil on kui kokkuvõte Madalmaade koolkonna kompositsioonipõhimõtteist. Tegemist on enam kui sajandipikkuse esteetilise kogemuse geniaalse kokkuvõttega. VI BAROKKMUUSIKA (1600- 1750) 1.Ooperi tekkimine. Monoodiline stiil. GiulioCaccini.Jacopa Peri, Claudio Monteverdi, Prima prattica,seconda prattica. Aaria, retsitatiiv, avamäng (Sinfonia, Ouverture) Olulisemad autorid: Cavalli, Lylly, Rameau, Hänhel, Purcell. Ooperi tekkimine - eelkäijateks dramaatilised mängud muusikaga: müsteeriumid, piiblinäidendid, laulumängud, intermeediumid(lõbusad vahemängud draamades, enamasti muusikaga)madrigalikomöödiad, õukonnaballett Prantsusmaal, maskiteater Inglismaal. Bardi ja Corsi aadliresidentsides Firenzes vesteldakse 1580.a. antiikkunsti
ja tekkisid uued instrumentaal muusika sanrid, arenedid tormiliselt pillid kujunes välja keelpillide 4 liikmeline perekond viiul, altviiul(viola), tsello, kontrabass. Populaarsed olid ka: fagott, põikiflööt, oboe, plokkflõõt. Polufoonilise muusika kõrvale astus homofooniline mitmehäälsus mille peatähtsus ühel häälel teised hääled moodustavad harmoonilise tausta. Sellajal tegutsesid Cremona viiulimeistrid Amati, Guarneri ja Stradivaari. Uued muusikazanrid 1. ooper 2. oratoorium 3. passioon 4. kantaat 5. concerto grosso 6. instrumentaalkontsert 7. tantsusüit 8. fuuga Ooper tekkis 16 ja 17 saj vahetusel. Esimese ooperi autoriks on Itaalia helilooja Jabopo Peri ,,Daphne" (1598) säilinud on ,,Eurydike" (1600). Barokk ooperi rajas Itaalia helilooja Claudio Monteverdi tema ooperites on tähtis muusika. Barokkooperile on iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus, suured esinejate koosseisud(umbes 200 lauljat), uhked
Suvetöö Muusikaajalugu 1) Keskaeg on periood antiikaja ja uusaja vahel, mis tähistas humanistide arvates kahe maailmaajaloolise ajastu vahelist pausi. Keskaja alguseks loetakse enamasti Lääne-Roomas langemist aastal 476. Veel loetakse keskaja alguseks Marcus Aureliuse surma aastat 180, aastat 330, mil Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol, või aastat 395, mil Impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine kinnistus. Mõiste "keskaeg" võttis kasutusele Giovanni Andrea, kes oli Paavst II raamatukoguhoidja
Muusikahariduse keskusteks kloostrid; noodikirja sünd. mungad. Ilmalikus muusikas: fiidel, rebekk, harf, liturgiline draama, motett, liturgiline missa. persoon anonüümne; esimesed nimepidi tuntud Ilmalik laul ja pillimuusika olid osa rüütlikultuurist õukonnas. Ilmalikeks muusikuteks eri soost rüütlilaulikud. põikflööt, trompet, käsitrumm, Ilmalikus muusikas: rüütlilaul, instrumentaalne autorid: Leoninus, Perotinus. Algul olid nad õukonna teenisuses, keskaja lõpul tamburiin. tantsuvorm estampii. koondusid linnamuusikute tsunfidesse.
instrumentaalmuusikas, nii soolopalades kui ka koori- ja orkestriteostes. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas. Muusikas muutus rõhutatult helistikukeskseks (tonaalseks). UUED ZANRID OOPER Ooperi eelkäijad olid vanakreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid, renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad. Esimesed ooperid olid Jacopo Peri `Daphne`(1597) ja Òrpheus ja Eurydike`(1600). Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse aga Claudio Monteverdit, kelle ooper `Orpheus` oli esimene terviklik teos selles zanris. Seal kasutas helilooja võtteid (kõlavärvid dramaturgia kandjana, muusikalised kujundid ehk juhtmotiivid), mis on leidnud tee ka järgnevate sajandite ooperiheliloojate loomingusse. 17. sajandi algul korraldati ooperietendusi õukonnapidustuste osana. 1637 avati
Hiilgeajas oli ka tragöödia ja komöödia loomine. Võeti kasutusele noodikiri. Enimkasutatud pillideks olid aulos, lüüra ja kitara. Vana- Roomas arenes kreeka muusika edasi. Tekkisid uued kunstiliigid, millest üheks oli pantomiim. Erinevalt Vana-Kreekast ei laulnud koor enam ainult aulose saatel, vaid teda saatis eei pillidest koosnev orkester, mida juhatati jalalöökidega. Orkester esines ka iseseisvalt ning muusikainstrumentide mitmekesisus suurenes. 2) KESKAEG 5.-13 sajand Keskajaks nimetatud ligi tuhandeaastast perioodi ei saa kirjeldada ühtsena, sest see hõlmab mitmeid vastuolulisi ajajärke. Varakeskajal kujunes läänekristlik kloostrikultuur, mille keskel elas sajandeid nii kirjasõna kui ka teaduslik mõtlemine. Kultuuriliselt olid väga aktiivsed 12. Ja 13. Sajand, linnade kiire kasvu ajastu ja gooti arhitektuuri esimene hiilgeaeg. Üleüldiselt oli rahvas väga jumalakartlik. Tolleaegne muusikakultuur oli põhiosas suuline. Vajadus
AJASTUTE VÕRDLEV TABEL KESKAEG RENESSANSS BAROKK KLASSITSISM ROMANTISM 5. - 13. saj. 14. - 16. saj. 17. - 18. saj. I pool 18. saj. II pool 19. saj. 19. saj. I veerand Kirikukesksus. Inimesed Huvi kirikukammitsaist Euroopa pol. elu rahutu; Levisid valgustuslikud
ILMALIK MUUSIKA Itaalia: madrigal- väga head värsitekstid, mõeldud koorekihi jaoks, Gesualdo ja Marenzo frottola-(villanella, balletto) Inglismaa: kõik see, mis Itaalias, John Dowland, Thomas Morley Kodune ül: youtube John Dowland Prantsusmaa: Chansonn (kiire, aegl.), Janequin Saksamaa: meistersingerid, Isaac Renessanss 14.-16. Sajand 8.saj eKr- 4.saj pKr Antiik-Kreeka 4.saj-13saj. Keskaeg 13.saj-16.saj Renessanss Antiik-Kreeka mõjutused skulptuurides, arhitektuuris, kunstis. Inimene Leonardo da Vinci Kunst: Perspektiiv- maalile anatakse sügavus Kompositsiooni reeglid- ülesehitus Looduse ülitäpne kujutamine Valguse ja varju kujutamine Faktid: 1. Renessanssi ajal hakkasid kujunema linnriigid. 2. ÕPITI TUNDMA ANTIIKAAJA KUNSTI, FILOSOOFIAT, TEADUST JA IGAPÄEVA ELU. 3
I aaastatuhande lõpul sündis pikkadest troopidest dialoogid, milles sündis liturgiline draama. Keskaegne ilmalik laul Esimeste ilmalike laulude kirjapanijaiks olid goljaarid ehk vagandid-rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimlikud. Suurim vagandiluule kogu on „Carmina Burana“. Kõige enam on sälilinud rüütlilaule ja neid esitasid trubaduurid(laulikud Lõuna-Prantsusmaal) ja truväärid(laulikud Põhja- Prantsusmaal). Saksamaal oli nende nimeks minnensingerid. Rüütlilaul oli valdavalt Prantsusmaal ja Saksamaal ilmalik. Hispaaniast pärit suurim keskaegne laulukogu kannab nime „Cantigas de Santa Maria“ ning on koostatud kuningas Alfonso X poolt. Nimesid: truväär Richard I Lõvisüda. Pillid ja pillimuusika Esimesed teated kirikuorelistest pärinevad Strasbourgist ja Aachenist. Põhilisteks poogenpilli tüüpideks fiidel ja rebekk. Näppepillidest harf, mis tuli mandrile Iirimaalt ja Briti saartelt. Lisaks: lauto, keelpill organistrum
Renessanss Renessanssmuusika on 14.-17. sajandil loodud muusika. Renessansi mõiste on põhiliselt seotud Itaaliaga. Muusikaline renessanss on seotud aga pigem Madalmaadega, sellepärast nimetatakse seda ajastut ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastuks. Roomakatoliku kiriku lõhenemisest ja reformatsioonist tingitud kriis muutis inimeste maailmapilti ning toimus ilmastusliikumine. Kirik polnud enam inimeste maailmapildi kesktelg. Muusikas väljendus see ilmalike zanrite ilmumisega vaimulike kõrvale. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Kutseliste muusikute koolitamiseks loodi erilised õppeasutused, millest hiljem kujunesid välja konservatooriumid. Esimeseks selliseks peetakse 1537. a. Napolis asutatud kooli. Kõik uus hakkas edaspidi toimuma ilmalikus muusikas. Kirik väljendas oma tõrjuvat
Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. 14. saj. elas roomakatoliku kirikule toetunud keskaegne maailmapilt läbi kriisi. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalikustusid nii kirjandus, kunst kui ka muusika. Kõik uus avaldus muusikas just ilmalikes zanrides. Juurdus mõiste ,,humanism" väärtushinnangute lähtumine inimesest (keskajal jumalikust). Kunsti hindamisel sai kriteeriumiks kategooria ,,ilus" (keskajal ainult "õige", s.t. kooskõlas jumalaga). 3. Renessanss muusikas 3 tähtsat joont uus kõlaideaal, muusika seotus tekstiga ja lihtne, laulev, tundeliselt väljenduslik meloodia (lk
Muusikaajalugu X klass kokkuvõtted 1. Keskaeg. Euroopa kultuuriloos tähtistatakse mõistega ,,keskaeg" pikka ajajärku mis jäi ühelt poolt kas Rooma impeeriumi jagunemise või Lääne-Rooma riigi langemise ning teiselt poolt renessansiajastu vahele. Seega keskaeg oli 4-13 sajandil umbes. Mõiste ,,keskaeg" võtsid kasutusele itaalia humanistid. Varakeskajal kujunes läänekristlik kloostrikultuur, mille keskel elas sajandeid nii kirjasõna kui ka teaduslik mõtlemine. Uue Euroopa hälliks võib pidada Frangi riigi kõrgaega Karl Suure ajal, sellega kaasnes nii poliitilise süsteemi kujunemine kui ka hariduse ja vaimuelu tõus. Seda ajajärku nimetatakse ka karoliinide renessansiks. Keskaja muusikakultuuri tuntakse kahjuks
Renessanss (14.-16. Saj) Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuusika vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja- Itaalia) ning humanistlik mõtlemine
Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chopin(16 klaveri poloneesi) Ooper- Ooper on muusikaline lavateos. Mille sisu antakse edasi lauldes. Ooper põhineb mõnel kirjanduslikul tekstil ehk libretol.Ooperi sünd 17saj. Itaalia. Etüüd- instrumentaalpala mingi mängutehnilise võtte omandamiseks,ka virtuoosne kontsertpala. Dies Irae- on liturgilise muusika zanr, mis võib olla osa reekviemist või ka iseseisev heliteos. Ekspositsioon- Ekspositsioon on muusikalise peateema ja kõrvalteema esmakordne esitus.
Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chopin(16 klaveri poloneesi) Ooper- Ooper on muusikaline lavateos. Mille sisu antakse edasi lauldes. Ooper põhineb mõnel kirjanduslikul tekstil ehk libretol.Ooperi sünd 17saj. Itaalia. Etüüd- instrumentaalpala mingi mängutehnilise võtte omandamiseks,ka virtuoosne kontsertpala. Dies Irae- on liturgilise muusika zanr, mis võib olla osa reekviemist või ka iseseisev heliteos. Ekspositsioon- Ekspositsioon on muusikalise peateema ja kõrvalteema esmakordne esitus.
Muusikas muutus rõhutatult helistikukeskseks (tonaalseks). Ooper Ooperi idee sündis Firenzes vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Selles ringis osales ka luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor. Nimetatud haritlaste ringi põhiideeks oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse draama emotsionaalse mõju suurendamiseks. Seega nimetatigi esimesi oopereid muusikaliseks draamaks. Esimene ooper "Daphne" etendati 1597.a. Firenzes. 1600.a. kanti Firenzes ette teine ooper "Eurydike". Need olid retsitatiivooperid. Ooperizanri sünd 16/17. vahetusel mõjutas oluliselt 17. saj. muusikat. Ooper muusikazanrina oli küll täiesti uus, kuid tal on olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid: · vanakreeka tragöödia, milles oli oma osa ka kooridel, kes esitasid osa ettenähtud monolooge lauldes
Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. 14. saj. elas roomakatoliku kirikule toetunud keskaegne maailmapilt läbi kriisi. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalikustusid nii kirjandus, kunst kui ka muusika. Kõik uus avaldus muusikas just ilmalikes zanrides. Juurdus mõiste ,,humanism" väärtushinnangute lähtumine inimesest (keskajal jumalikust). Kunsti hindamisel sai kriteeriumiks kategooria ,,ilus" (keskajal ainult "õige", s.t. kooskõlas jumalaga). 3. Renessanss muusikas 3 tähtsat joont uus kõlaideaal, muusika seotus tekstiga ja lihtne, laulev, tundeliselt väljenduslik meloodia
Kunstis püüti kõike väga täpselt kujutleda ning kunstnikud lähtuseid tunnetest. Kujutati kangelasi või ajaloosündmusi. Barokkmuusika kõlas õukondades ja kirikutes. Olulisim pill oli viiul. Sellele voolule oli iseloomulik tunnete ja emotsioonide vallandumine. Ballitantsud leidsid tee heliloojate teostesse. Lemmikuks tantsuks sai menuett ning vokaalzanrite kõrvale tekkisid ka esimesed instrumentaalzanrid. Muusikazanrid Tantsusüit Kontsert Prelüüd ja fuuga Ooper Kantaat Oratoorium Passioon Heliloojad Johann Sebastian Bach(Saksamaa) orelivirtuoos ning improvisaator, suurim pölüfooniameister. Tema teoste hulka kuuluvad näiteks vaimulikud teosed ,,Johannese passioon", ,,Matteuse passioon" või instrumentaalmuusika loetelust ,,Hästitempereeritud klaviir". Georg Friedrich Händel(Sakslane, aga suurema osa elust elas Inglismaal) orelivirtuoos ning improvisaator.
97 Passioon Jeesuse kannatuslugu, mille tekst on võetud ühest Uue Testamendi neljast ( Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese) evangeeliumist. Keskseks on evangelisti jutustav retsitatiiv, millele lisanduvad loo tegelaste ( Jeesuse, Peetruse, Juuda, Pilatuse jt) otsekõned samuti retsitatiivses laadis. Suur tähtsus on passioonis kooril, kes laulab hulga tegelaste või nimetu rahvahulga repliike, mis on kannatusloos väga olulised. Ooper 1. Ooperi eelkäijad lk. 98 2. Firenze ,,Camerata" kes sinna kuulusid, milline seos on ooperi sünniga? lk. 98 3. Millal ja kus etendati esimene teadaolev ooper - helilooja ja ooperi pealkiri lk. 98 4. Miks peetakse esimeseks suureks ooperiheliloojaks Claudio Monteverdit? lk. 98 5. Esimene avalik ooperiteater (nimi, millal, kus?) lk. 101 6. Ooperimuusika koolkonnad (Veneetsia, Napoli), nende iseloomustus lk. 101 7
Meloodia kõrval sai väga oluliseks väljendusvahendiks harmoonia. Varabaroki suurim geenius Claudio Monteverdi (1567-1643)-kuulus aaria "Laske mul surra"ooper ,,Orfeo" Ooper tekkis umbes 1580 Firenze Camerata-poeetide ja muusikute ring, kuhu kuulusid krahv Bardi ja krahv Corsi. Nende eesmärk oli taas luua antiik müüdid. Algselt nimetati draama muusikas; lugu muusikas. Ottavio Rinuccini esimene ooperilibretode autor. Esimesed ooperi muusika loojad Jacob Peri ja Giulio Caccini. 1 Esimene ooper ,,Daphne" etendati 1597 Firenzes krahv Corsi majas.Lisaks sooloosadele leidub ooperis koore, ansambleid, tantse, esimene tõeline virtuoosiaaria.. Teine ooper ,,Eurydike" kanti ette 1600, mõlema muusika lõi Peri. Alessandro Striggo ja Monteverdi 5- vaatuseline ooper ,,Orpheus" (1607), toetus müüdile, kasutab orkestrit. 1637
5. Klassikalise sümfoonia kujunemine. Orkester 18. sajandi II poolel. 6. Sonaadivorm. Kammeransamblid, anrid, vormid 18. sajandi II poolel. 7. Klassikaline instrumentaalstiil Haydni ja Mozarti küpses loomingus (1770.90. aastatel). 8.Beethoveni looming. Muutused klassikalistes vormides, tähendus 19. sajandi muusikale. Sümfoonia ja selle tähenduse muutumine avalikus kontserdielus. Vokaalteosed. 9.Ooper 18. saj. II poolel. Opera seria kriis ja Glucki ooperireform. Mozarti ooperid. 10.Muutused Euroopa muusikaelus 18.19. sajandi vahetusel. 1.Saksa protestantlik kirikumuusika 16.-17. Sajandil: Saksa protestantlik kirikumuusika 16.17. sajandil. Heinrich Schütz ja tema ajastu saksa muusikas. Kontsertstiil ja oratoorium. Muusikaline retoorika ja figuuriõpetus. Muusika Põhja- Saksamaal 17. sajandi II poolel. Seoses usupuhastusega arenes 16. sajandi Saksamaal välja luterikoraal protestantlik
eelisõiguste lõppu, uuteks väärtusteks said inimese loomupärased omadused andekus, haritus, läbilöögivõime. Viini kongress (1814-1815)muutis põhjalikult Euroopa riiklikku jaotust, lähtepunkt rahvuslikele liikumistele. 3. Miks nimetatakse klassitsismi valgustusajastuks? Nimeta kuulsamaid filosoofe. * Valgustusajastu tõstis mässu vanade vaimsete väärtuste vastu ning seadis kahtluse alla ühiskonna senise seisusliku korralduse. * Valgustusajastu Euroopas ei olnud õukond ja kirik enam määraval kohal. Religioossus ei olnud seotud mitte enam niivõrd kiriku, kuivõrd inimese isiklike usuliste kogemustega. * Müstitsismi asemele tuli ratsionaalne moraaliõpetus. Usuti vankumatult inimese mõistusesse. Väideti, et nii usk Jumalasse kui ka teatud moraalinormid peituvad inimese mõistuses. * Hariduse, eriti loodusteaduste areng, inimese loomupärased õigused. Suurt tähelepanu pöörati nii laste
sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani. Järgmisel sajandil tõusis kriis seoses reformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid, eriti kui võrrelda väga religioonikeskse keskajaga. Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks. Hägustus inimese ja jumala vaheline vertikaalne suhe, kus varem oli jumal üleval ja inimene kõiges all. 14. sajandil hakkas
MTX 315. Varane ooper Eksamiteemad 1. 16. ja 17. sajandi õukonnakultuur. Õukonnaetendused muusikaga 16. sajandi I poolel Itaalias: intermeediumid, pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus" (Rappresentazione di Anima, et di Corpo) 1600. Rooma koolkond. Landi "Püha Aleksius" (Sant' Alessio) 1631. 5. Esimene avalik ooperiteater Veneetsias 1637. Teatrikorraldus. Veneetsia koolkond. Monteverdi viimane ooper
2. Renessanss (14.-16. Saj) 2.1. Ajastu ja helikeele üldiseloomustus, võrdlus keskaja muus.ga Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muus. hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuus. stiili, vaimulikul muus.l kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuus. vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja-Itaalia) ning humanitslik mõtlemine
· Loomulikkus · Illusioonid, moondumised · Apollonlik · Dionüüsoslik · Abstraktne jumalik ideaal · Inimlik ideaal, afektiõpetus · Ühtne stiil · Piirkondlikud iseärasused 1.2. Ooperi teke Firenzes, Veneetsia ja Naapoli ooper, opera seria, opera buffa, itaalia avamäng OOPERI TEKE. Inimesed, kes panid aluse ooperikunstile- juhtus see 16.-17. saj. vahetusel-, ei seadnud endale ülesandeks midagi uut või enneolematut luua. Vastupidi, nad püüdsid ta aselustada juba olnut, nimelt antiiktragöödiat. Tänu renessansile sündis ka ooper. Toimus see Itaalias- maal, kus renessanss algas kõige varem ning õilmitses kõige eredamalt. Võitlus ühiskonna arengut takistava tardunud kirikuideoloogia
-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningate üha suuremad poliitilised ambitsioonid viisid roomakatoliku kiriku poliitilise lõhenemiseni ehk Suure skismani. Järgmisel sajandil tõusis kriis seoses reformatsiooniga veel teravamalt pinnale. Need muutused tõid kaasa uue vaimse ja kultuurilise olukorra. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku
annaabi.ee 
