säilinud ka päris hulk luust valmistatud flööte. Vanimate hiina flöödi leidude hulgas on näiteks: - kaks bambusflööti (lühike ja pikk, aastast 168 eKr), mis on leitud ühest hauast; - Zhejiang'i provintsist Hemudu'st leitud mitu 7000 aasta vanust väikest luuflööti; - Jiahu külast (Kollase jõe keskjooksul asuvast orust) rohkem kui kolmkümmend 9000 aasta vanust viie- kuni seitsmeaugulist flööti, millest vähemalt üks on ka ideaalses mängukorras! Hiina bambusest ristflööt dizi on kahtelmata üks tuntuimaid hiina puhkpille. Tavaliselt kuue sõrmeavaga flöödile annab talle ainuomase isikupära sõrmeavade ning puhumisava vahel paiknev auk, mida katab bambuse või roo sisemisest kilest valmistatud imeõhuke membraan. Kaasa vibreerides annab see pillile pisut säriseva ning väga paindliku tämbri, samuti väga suured dünaamikavõimalused. Teadaolevalt on sellise täienduse teinud flöödile Liu Xi Tang'i ajastul (618-907) eesmärgiga "parandada pilli toonikvaliteeti"
Pabüloonias on laul- luuletus säilinud 5-4 saj. Hiinas 2700 oli kasutusel kammertoon Hiina muusika teoorias : fa-keiser, sol-minister, la-rahvas, do-riigiasjad, re-riigi üldine olukord Arheloogiliselt väljakaevamistel on leitud vanade pillide tükke, millest on tehtud rekunstruktsioone. Instrumendid: Hesopetoonia päritoluga: Lauto, Lüüra Egiptuse päritoluga: Lüüra, Harf Ling-Lun meisterdas kammertooni Muusika instrumendid Hiina keelpillid: Er-hu, Pipa, San-xian, Shang, Dizi Vana-Kreeka Vana-Kreeka filosoofid on öelnud, et inimene kes muusikast lugu ei pea sellega pole kõik korras. Vana-Kreekas oli muusika oluline kõlbelise kasvatuse vahend. Antiik-Kreekas peeti muusikat jumalate kunstiks ja kunsti jumalaks oli Apollo. Igal jumalal olid jumalannad e. Muusad, kes ka toetasid jumalate tegevust. Mõiste: muusade kunst musike, s.o. lauldes ettekantud luuletus. Vana-Kreeka muusikakultuuri tippajastul korraldati kultuslike kombetalituslike pidustusi, kus
sealsetele kalasaakidele. Töötuse tase on Hispaanias aga ikka veel Euroopa Liidu kõrgeim. Hispaaniast üldiselt: Asukoht: Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de Espa?a) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (C?dizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast (Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar. Autonoomsed piirkonnad: Andaluusia, Aragón, Astuuria, Baleaarid, Baski, Castilla-
annaabi.ee 
