muusika direktor muusik. Isiklik elu Elas kogu elus Saksamaal(?). Polnud naist ega lapsi. Jäi Teenis jumalat läbi muusika pimedaks. Jäi kolm korda tegemise. Probleemid tervisega. panktrotti. Jäi pimedaks. Looming, zanrid, tähtsamad Oratooriumid, passioonid, Ooper, passioon, orkestrisüit, teosed orkestrisüidid, kantaadid, fuuga oratoorium ,,xerxes" ja ,,h moll fuuga" ja ,,kohvikantaat" ,,julius caesar"
ühe maa heliloojad Teda on mõjutanud: · ema(perekond) · (15aas.)Leipzigi konservatooriumisse Saksamaale · elu taanis · 1866-1874 Oslos dirigent,helolooja,muusikaõpetaja · 1867 muusikaakadeemia Romantismile iseloomulikud jooned: · zanridest eelistas miniatuure,tsüklitesse jagatuna · suurteostestoli erandlik klaverikontsert a-moll · kirjutas programmilist muusikat-pealkirjastatud " peab sisaldama sisuseletust" · näiteks: orkestrisüit "peer gynt" · muusikas on palju kontraste-dünaamika, tempo muutused, agoogika,rütmikas,vaheldusrikas · lõputud meloodiad I osa "Hommikumeeleolu" · rahulik · mänglev · lõpus kõrgemad noodid II osa " Ase surm " · teema on ühesugune · leina meeleolu · sünge,hirmuäratav · aeglane · rahulik · ärevaks tegev III osa "Anitra tants" · idamaine muusika · mänglev,hüplev · tantsuline · tempokas · kõrged noodid
jalutudkäik metsas. Arvukalt on ka soololaule: solveigi laul. Palju kantakse ette knataati uus isamaa. Griegil on ka 1 rahvalik ooper Olav Tryvason. Kuid helilooja orkestraalteosed on vlkaalidest palju tähetamad ja just see on maailma kuulus osa. Klaverikontserte on 2 millele lisanduvad klaveritsüklid (lüürilised palad) ja väikevormid (pallaadid, variatsioonid jne). Orkestrile kirjutanid ka populaarsed süidid sigrurd jor sarfar, horbergi süit, kaks eleegilist pala. Loomingu tipuks on orkestrisüit peer gynt. Muusika on kurjutatud borra dramaturg henrik ibseni samanimelisele teosele. Teos räägib elupõletajast loodrist peer gyntist ja ta imepärastest seiklustest ja kummaliste olenditaga kohtumisest. Vana mehena koju saabudes leidis eest teda kogu selle aja oodanud pruudi solveigi. Süitis on kokku 22 pala, millest gried tegi 2 neljapalalist süiti.
› Bassipill ( tšello, fagott…) › Harmooniapill ( orel, lauto…) 16.sajandi lõpp: Instrumentaalmuusika teke ja areng. Viiul, altviiul ehk vioola, tšello, violoon – kontrabass Viiuli perekonna pille võimalik häälestada; ulatus on väga suur, alates kontrabassi madalast ja lõpetades viiuli kõrge häälega; väga suurte mänguvõimalustega olemasolu Kuulsad muusikateosed: • Kontsert • Concerto grosso • Orkestrisüit Instrumentaalmuusika barokiajastul Concerto grosso (conserto – koos mängimine, grosso – suur) 2 gruppi mängivad vaheldumisi 3 osa: kiire, aeglane, kiire o Kontsert: Teos soolopillile ja orkestrile 3 osa: kiire, aeglane, kiire Soolopill koguaeg põhiline, orkester vaid saadab. Süit: Mitmeotsaline teos, mille osad on omavahel sisuliselt seotud. Kirjutati põhiliselt tantsusüite. 4 kohustuslikku osa: a) allemande ( aeglane) – Saksamaalt
Mis pillid on basso continuo bassi- ja harmooniapillideks? Mis pillid kuuluvad soolopillide gruppi? Süit mitmeosaline teos, mis koosneb erineva karakteriga tantsudest. 17. saj Saksamaal kujunes 4-osaline süit: Allemande Courante Sarabande Gigue Leia õpikust lk 109 igale tantsule iseloomulikud tunnused! MK Bach Allemande, Sarabande, Courante, Gigue (Prantsuse süit nr 2) Kuula ja võrdle Bach Orkestrisüit nr 3 Aaria "Procol Harum" "Whiter Shade of Pale"
2. Courante – prantsuse 3. Sarabande – hispaania 4. Gigue – šoti hüppetants Fuuga – polüfoonilise muusika kõige täiuslikum vorm. HELILOOJAD Johann Sebastian Bach Georg Friedrich Händel Claudio Monteverdi Antonio Vivaldi Muusika kuulamine C.Monteverdi Ooper “Orpheus” Orpheuse aaria Georg Friedrich Händel 1. Ooper “Xerxes” Xerxsese aaria 2. Oratoorium “Messias” Koor “Halleluuja” 3. Orkestrisüit “Tulevärgimuusika” a) Sissejuhatus b) Menuett
Ülo Vinter Ülo Vinter sündis 3. jaanuaril 1924 Tallinnas. Ülo Vinteri loomepärandi kaalukaima moodustavad lavateosed (eriti muusikalid, balletid) ning muusika nuku- ja telefilmidele. Lisaks on ta kirjutanud sümfoonilist muusikat (sh orkestrisüit „Paunvere“), lastelaule, koorimuusikat, levimuusikat (sh laule ja teoseid kergemuusikaorkestrile) ja kammerteoseid. Tema loomingus leidub lürismi ja huumorit, loodusekujundeid ning karakterpildikesi. Mitmed teosed on pälvinud auhinnalisi kohti loominguvõistlustel. Vinteri tuntuim teos on lastemuusikal „Pipi Pikksukk“ (koos Ülo Raudmäega, 1969), mida on eesti teatrilavadel kõige arvukamalt etendatud. Ainuüksi esiklavastust mängiti Estonias 410 korda
Kogu ooperilooming on itaaliakeelne. Tuntumad ooperid on ''Julius Caesar'' ja '' Xerxes''. Ta kirjutas ka palju instrumentaalmuusikat. Olulisemad on: concerto grossod, orelikontserdid, klavessiinisüidid, orkestrisüidid. Orkestrisüitidest kuulsaimad on "Veemuusika", mis olevat ette kantud nii, et kuningas George I tegi koos õukonnaga lõbusõitu Thamesi jõel ja tema laeva kõrvale seilas alus, kus Händel oma orkestriga esitas "Veemuusika" orkestrisüiti. Teine kuulus orkestrisüit "Tulevärgimuusika" paluti teha Händelil Aacheni rahulepingu tähistamispidustuste jaoks. Peo kõrghetkeks pidi kujunema suur ilutulesti millest ka tulenes nimi ''Tulevärgi muusika''. Lisaks ooperitele ja oratooriumidele on Händel loonud 20 orelikontserti, 6 conecerto grosso' t orkestrile ja 12 keelpillidele, kantaate, koorihümne ja sonaate. Händel oli muusikaajaloo esimene vabakuntsnikuna tegutsenud helilooja. Kasutatud allikad: · http://et.wikipedia
loomingule soodsalt. 1915 tähistati Soomes tema 50ndat rahvamuusikale. Helikeel meloodiline. Armastab luua juubelit suurejooneliselt. 1917 saab Soome Iseseisvaks hardaid meeleolusid. Põhiosa moodustas miniatuurid. Vabariigiks. 140soololaulu, hulk klaveripalu ja Ibseni värssdraamale orkestrisüit ,,Peer Gynt" Eelkõige on tuntud kui eepilise väljenduslaadiga sümfoonik, tema 7sümfooniat kuuluvad 20saj alguse väljapaistvamate heliteoste hulka. Suur osa tema programmilisest loomingust on mõjutatud kodumaa loodusest, Soome rahvapärimustest ja
saj. keskpaigani) Orlandus Lassus oli esimese põlvkonna saksa barokkheliloojate õpetajaks Samuel Scheidt (1587-1654) Johann Hermann Schein (1586-1630) Heinrich Schütz (1585-1672) Saksa kuulsamad heliloojad: Johann Sebastian BACH ( 1685 1750 ) Looming on põhiliselt vaimulik Tuntumad teosed: "Matteuse passioon" , "Missa h-moll" George Friedrich HÄNDEL ( 1685 1795 ) Loomingus domineerivad ooperid ja oratooriumid Tuntumad teosed: Orkestrisüit "Tulevärgimuusika" Ooper "Rinaldo" Oratoorium " Messias Johannes BRAHMS ( 1833 1897 ) Loomingus domineerivad sümfoonilised teosed Kuulsamad teosed: "Viiulikontsert D-duur" "Klaverikontsert nr.2" Ludwig van BEETHOVEN ( 1770 1827 ) Loomingus põhirõhk sümfooniatel Looming: 9 sümfooniat Ooper "Fidelio" 30 klaverisonaati SAKSA RAHVALAUL ÜHEHÄÄLNE Sageli IMPROVISEERITAKSE viisile juurde LISAHÄÄLI Enamik kirjutatud DUUR helilaadis
Muusikaline suurteos solistidele, koorile, orkestrile, jutustab Kristuse kannatustest, kantakse ettekord aastas - Suurel Reedel - kui Kristus risti löödi 9. Fuuga ja inventsiooni mõisted. Fuuga oli barokiajastu polüfoonilise muusika tähtsaim vorm. Inventsioon on muusikaline lühiteos (harjutuspala). 10. Nim. 2 Itaalia viiulimeistrite perekonda. Stradivari, Amatid 11. 2 fakti J.S.Bachi elust, nim. ka 3 vokaal- ja 3 instrumentaalteost (žanri nimetuskirjuta ka, st. kas ta on ooper või orkestrisüit vm.). Sündis muusikute perekonnas. Pärast varajast vanemate kaotust kasvatas teda organistist vend kes andis talle olulise osa muusikaharidusest. Vokaalmuusika: „Johannese passioon“, „Matteuse passioon“,“Jõuluoratoorium“ Instrumentaalmuusika: „Inglise süidid“, „Prantsuse süidid“, „Anna Magdalena Bachi noodivihik“ 12. 2 fakti G.Fr.Händeli elust, nim. ka 2 ooperit ja 2 oratooriumi. (žanrinimetus kirjuta ka). Õppis viiulit, klavessiini, orelit ja kompositsiooni
marss Inglismaa barokkmuusika Henry Purcell - muusika näidendile 'Abdelazar' (Mauri kättemaks), Rondo Kõrg- ja hilisbarokkmuusika Johann Sebastian Bach - 'Prelüüd ja fuuga C-duur', kogumikust 'Hästitempereeritud klaviir' Johann Sebastian Bach - 'Tokaata ja fuuga d-moll', orelile (katkend) Johann Sebastian Bach - 'Brandenburgi kontsert' nr.5, I osa Allegro (katkend) Johann Sebastian Bach - 'Missa h-moll', osa 'Sanctus' Georg Friedrich Händel - orkestrisüit 'Veemuusika', IV osa 'Hornpipe' Georg Friedrich Händel - ooper 'Rodelinda', Bertarido aaria 'Vivi tiranno' (Elagu türann) Georg Friedrich Händel - oratoorium 'Messias', koor 'Halleluja' KLASSITSISM Christoph Willibald Gluck - ooper 'Orfeus ja Euridice', Orfeuse aaria 'Che faro senza Euridice' (Mida teen küll ilma Euridiceta) Franz Joseph Haydn - Sümfoonia nr. 94 'Üllatussümfoonia', II osa Andante
c)sarabande d)gigue (ziig) Barokkorkester- nelja häälne orkester Johann Sebastian Bach 1685-1750: lemmikpillid orel ja viiul; ei kirjutanud oopereid; teosed: ,,H-moll missa" ,,Matteuse passioon" ,,Dokaata d-moll" HTK vihik- hästi tempereeritud klaviir Händel: oratoorium ,,Messias" (,,Halleluuja"- inglise keeles) orkestrisüit: ,,Veemuusika" ,,Tulevärgimuusika"- kuninga tellitud süit, milles võisid olla ainult sõjaväepillid (puhk. löök.) Händel tegi selle hiljem ümber ja pani keelpillid juurde
Missa a) Operett muusikaline näitemäng, kus erinevalt ooperist on suur osa sõnal. Reegline lõbusasisulised, võib esineda vaimukat katoliku kiriku paroodiat, satiiri. jumalateenistu s. b) Oratoorium läbiva süzeega mitmeosaline vaimulik suurteos solistidele, koorile ja orkestrile. muusikateos, mida esitavad Organum mitmehäälsus Euroopa vaimulikus muusikas, esimene kahehäälne laul. koor, solistid ja orkester. Orkestrisüit mitut iseseisvat, tempolt ja rütmilt vastandlikku osa hõlmav instrumentaalteos. Mitmeosaline polüfooniline Partituur muusikainstrumentide partiide koondnoodijoonestik dirigentidele. teos. Passioon oratooriumi eriliik, mis räägib Kristuse kannatustest ja surmast. Solistid, koor ja orkester. Motett gregooriuse Poeem üheosaline sonaadivormis teos, mis kajastab mingit poeetilist või filosoofilist ideed. Tihti kirjutatud süzee. laulu baasil
Arendas täiuseni kõik barokiaegsed orelimuusika vormid, nagu varasema orelikunsti kokkuvõte. · Fantaasiad, prelüüdid, fuugad, toccatad, koraalitöötlused (-prelüüdid). · Klaviirmuusika (prelüüdid, fuugad, süidid, kogumikud õppeotstarbeks ja koduseks musiteseerimiseks). · Orkestrimuusika loodud peamiselt Köthenis ja Leipzigis. Peamised zanrid kontsert ja süit. · Brandenburgi kontsert nr. 5 D-duu Allegro/ Allegro · Orkestrisüit nr. 3 in D Air · Kammermuusika loodud enamus Köthenis. Siia kuuluvad ansamblisonaadid, sooloteosed viiulile, tsellole jt. · "Muusikaline ohver" ja "Fuugakunst" peetakse kompositsioonitehnika monumentideks. · Kirjutas teoseid, mis võtsid kokku tema äärmiselt lihvitud kompositsioonikunsti ("Hästitempereeritud klaver"; H-moll missa; "Fuugakunst")
klavesiinisüidid, orkestrisüidid. Orkestrisüitidest kuulsaimad on ``Veemuusika´´,mis legendi järgi olevat ette kantud nii, et kuningas George I tegi koos õukonnaga lõbusõitu Thamesi jõel ja tema laeva kõrvale seilas alus, millel Händel oma orkestriga esitas "Veemuusika" orkestrisüiti. Sellega olevat tahtnud Händel ära leppida George I-ga (ehk endise leivaisaga, kelle juurest ta omal ajal Londonisse jalga lasi.) Teine kuulus orkestrisüit ``Tulevärgimuusika´´ telliti Händelilt Aacheni rahulepingu tähistamispidustuste jaoks. Peo kõrghetkeks pidi kujunema tohutu ilutulestik, sellest ka teose nimi- ``Tulevärgimuusika´´ peaproovi Vauxhalli pargis kuulas 12 000 inimest, kes peatasid kolmeks tunniks liikluse. Kuningas nõudis, et teost kannaksid ette ainult puhkpillid, et lugu veel võimsamalt kõlaks. Händel keeldus keelpillide väljajätmisest teosest ja seetõttu tekkis lausa konflikt kuningaga
o sarabande on aeglases 3-osalises taktis pidulik hispaania tants o [siia võib paigutada lisatantse, nagu menuett, gavott vms. ning ka mittetantsulisi osi, nagu näiteks aaria] o gigue (dziig) on 6/8 või 9/8 taktimõõdus Inglise meremeeste (soti hüppetants) Prantsusmaal ja Itaalias kirjutati süite tihtipeale ka fantaasiapalade vaba tsüklina. Süidi heliloojad kuulusid klahvpillikoolkonda: Bach ja Händel. Partita on Itaalia süit. · Orkestrisüit o Tähtis on majesteetlik avamäng overture o Olenevalt sajandist on orkestri koosseis erinev o Heliloojad: J.S.Bach (säilinud on 4) G.F.Händel (3 tükki, tulevärgimuusika) o Romantikud kirjutasid neid raamatute põhjal ,,Ameeriklane Pariisis" ,,Carmen" · Süidilaadsed teosed: o Divertisment meelelahutuslik muusika. Mozardi esimesed teosed.
21. Millised žanrid on esindatud Bachi loomingus? (kantaat, oratoorium, passioon, kontsert, süit) muusika klahvpillidele (prelüüd, fuuga, toccata) 22. Miks peetakse Bachi kõikide aegade suurimaks heliloojaks? Ratsionaalsus, täiusliku meelelise ilu taotlus. Ühendatud Itaalia, Prantsusmaa, Madalmaade ning Saksamaa muusikastiilid. 23. Nimeta vähemalt 3 Bachi teost! Aaria “Erbarme dich”, Toccata d-moll BWV 565, Orkestrisüit nr. 3 in D Air 24. Keda peetakse teiseks baroki suurkujuks muusikas? Millal ta elas? (Georg Friedrich Händel 1685-1759) 25. Milliste maadega oli Händel seotud? (Saksamaa, Itaalia, Inglismaa) 26. Mis olid Händeli põhižanrid? (ooper, oratoorium, instrumentaalmuusika) 27. Nimeta Händeli kuulsaim teos, mida on maailmas vokaalsuurteostest üldse kõige rohkem ette kantud? "Rinaldo", "Julius Caesar" 28. Millis žanrit esindab Händeli „Messias“ ja mis on teose sisuks? Oratoorium,
pea alati Tsehhi muusikalisest folkloorist. Temast nooremad Kodaly ja Bartok olid esimesed, kes pöördusid rahvamuusika poole juba muusikateaduslikel alustel ja süstemaatiliselt. Sel perioodil elavnes ka Inglismaa muusikaelu. Esimeseks selle perioodi heliloojaks said Edward Elgar, kelle looming ei väljunud siiski 19.sajandi romantismi stiiliraamidest, ja Gustav Holst, kelle tänini tuntuim teos on neoklassikalises maneeris kirjutatud orkestrisüit ,,Planeedid". Holsti sõber RalphVaughan Williams oli sel ajal üks produktiivsemaid 9 sümfooniat, 6 ooperit, oratoorium ,,Sancta civitas", avamäng ,,The Wasps", kantaat ,,Dona nobis pacem". Kuigi Holst ja Williams huvitusid ka Inglise rahvamuusikast, suuremate uurimusteni see siiski ei viinud. Elavnes ka Põhjamaade muusika, Rootsis tegutses Hugo Alfen ning Taanis Carl Nielsen. Alfeni looming väljaspool Skandinaaviat kõlapinda ei leidnud, kuid Nielsen oli tunnustatud nii helilooja,
saated: ,,Meil on kümme kärmet sõrme ", Ita Everi show ,, Igihaljas vaatemäng " sarjad, rubriigid: fotosari ,,Eesti tüübid", kontserdisari ,,XX sajandi heliloojad" mängud: ,,Pall püüdjale ", ,, Jänes põõsas", ,, Kull ja kanad". · Puhtakujulisi nimetusi ei tarvitse jutumärkidesse panna ega suurtähega alustada: 1994. aasta teatmikkalender, autoriõiguse seadus, keeleseadus, liikluseeskiri, Schuberti duett viiulile ja klaverile A- duur, Tsaikovski orkestrisüit, Eduard Vilde kogutud teosed. Ajaloosündmused: · Ajaloosündmusi nimetatakse enamasti üldnimeliselt. Nimetuse püsikindluse näitamiseks käsutatakse esisuurtähte: Veebruarirevolutsioon, Jüriöö ülestõus, 4. mai liikumine, Tartu rahu. · Ajaloosündmuste nimed kirjutatakse läbiva suurtähega, liigisõna väikesega: Verine Pühapäev, Punane Reede, Suur Pauk (kosmoloogias), Jäälahing, Vabadussõda, Lahesõda, Jätkusõda. Autasud:
loomingu ja Norra rahvusmuusika kallal ning dirigeeris koore, juhtides ka kuni aastani 1880 oma rajatud muusikaühingut. Grieg on kirjutanud 140 soololaulu, klaverisonaate- ja kontserte ning kammermuusikat. Griegi looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvalikest elementidest. Sageli kajastavad tema helitööd muinasjutulisi karaktereid. 1885. aastal rajas ta Troldhaugenisse, 6 km kaugusele Bergenist villa, kus praegu asub Griegi majamuuseum. Ibseni värssdraamale kirjutatud orkestrisüit "Peer Gynt" - tuntuimad osad "Hommikumeeleolu" ja "Mäekuninga koopas". Norra klassiku Henrik Ibseni (1828-1906) tuntumaid, Eestiski korduvalt lavastatud teoseid: draamapoeem fantaasialembesest kehklejast talupoisist, kes läbi kogu maailma rännates kipub oludega pidevalt mugandudes täielikult kaotama oma mina, leides elu lõpul lunastuse ja andeksanni vaid teda kodukohas truult ootava armsama juures.
orelile Toccata d- moll (toccare – it k puudutama, toccata nagu prelüüdki - sissejuhatavas funktsioonis) – improvisatsioonilist laadi teos. Üks tuntumaid B loomingus Tuntumad teosed B orkestrimuusikast on kuus Brandenburgi kontserti (3-4-osalised teosed), millised saatis Brandenburgi markkrahvile ilmselt töökoha taotlemiseks sealses õukonnas ja neli orkestrisüiti, mis koosnevad enamasti tantsudest, kuid sisaldavad ka mõningaid mittetantsulisi palu. Orkestrisüit nr 3 D-duur, Aaria (B nimetas aariateks kauni pika meloodiaga aeglaseid instrumentaalseid palasid) B vokaalsed suurteosed valmisid enamasti seoses töökohustustega Leipzigi Tooma kirikus, kus igal pühapäeval ja kirikupühal toimus kirikukantaadi ettekannne (säilinud ca 200 kantaati). Kantaat sai 17.saj lõpul luterliku jumalateenistuse muusikaliseks kõrgpunktiks. Sisuliselt on kantaat justkui muusikaline jutlus, mis kommenteerib vastavat päeva. Paljud
1730- tel oligi tagasipöördumine oratooriumi juurde. Suur osa Händeli oratooriumisüzeedest pärineb Vanast Testamendist, tehtuna suurteks rahvadraamadeks. Eriline koht Händeli loomingus on oratooriumil "Messias" (1741 ) - ainus traditsioonilises tähenduses vaimulik teos. Üks Händeli teoste edukamaid ettekandeid oli 1749. aastal Green Park' is tähistamaks Aacheni rahu sõlmimist. Peo kõrgpunktiks oli tohutu ilutulestik, mida saatis Händeli orkestrisüit ja mida hakati kutsuma "Tulevärgimuusikaks". 1751 kirjutas ta juba kehva nägemisega oma viimase oratooriumi "Jefta" (8) Händel on hilisbaroki muusikapildis omalaadne "polüglott" tema helikeel ühendab saksa, itaalia, inglise ja prantsuse muusika erinevaid elemente. Saksalsed ja inglased pole suutnud teda omavahel jagada päritolult sakslane, sai temast Briti kodanik, muusikalistelt maneeridelt võiks teda pidada hoopis itaallaseks. Johann Sebastian Bach (1685-1750)
Arvukalt on ka soololaule: solveigi laul. Palju kantakse ette knataati uus isamaa. Griegil on ka 1 rahvalik ooper Olav Tryvason. Kuid helilooja orkestraalteosed on vlkaalidest palju tähetamad ja just see on maailma kuulus osa. Klaverikontserte on 2 millele lisanduvad klaveritsüklid (lüürilised palad) ja väikevormid (pallaadid, variatsioonid jne). Orkestrile kirjutanid ka populaarsed süidid sigrurd jor sarfar, horbergi süit, kaks eleegilist pala. Loomingu tipuks on orkestrisüit peer gynt. Muusika on kurjutatud borra dramaturg henrik ibseni samanimelisele teosele. Teos räägib elupõletajast loodrist peer gyntist ja ta imepärastest seiklustest ja kummaliste olenditaga kohtumisest. Vana mehena koju saabudes leidis eest teda kogu selle aja oodanud pruudi solveigi. Süitis on kokku 22 pala, millest gried tegi 2 neljapalalist süiti. Muusika Page 2 Kuulamine 8. oktoober 2009. a. 8:01 Jean Sibelius: Finlandia
,,Maailm täna"; · mängud: ,,Pall püüdjale", ,,Jänes põõsas", ,,Kull ja kanad". Puhtakujulisi nimetusi ei tarvitse jutumärkidesse panna ega suurtähega alustada: 1994. aasta teatmikkalender, autoriõiguse seadus, keeleseadus, kaitseministeeriumi põhimäärus, liikluseeskiri (vt ka teised õigusaktide pealkirjade näited eespool), Schuberti duett viiulile ja klaverile A-duur, Tsaikovski orkestrisüit, Debussy sonaat, Brahmsi viiulikontsert, Nikolai Triigi tehtud Juhan Liivi portree, Salome Trei natüürmort, A. H. Tammsaare monument, Linda kuju, 1991. aasta augustisündmuste mälestuskivi, Eduard Vilde kogutud teosed, Mats Traadi valitud teosed. 7. Ajaloosündmused Ajaloosündmusi nimetatakse enamasti üldnimeliselt. Nimetuse püsikindluse näitamiseks kasutatakse esisuurtähte: Veebruarirevolutsioon, Oktoobrirevolutsioon, Juuniülestõus, Jüriöö ülestõus, 4
Händeli oratooriumid olid menukad juba tema eluajal, ooperitel pole nii hästi läinud, meespeaosad olid loodud kastraatidele. Avaldas trükis varemkirjutatud orkestri- ja klavessiinimuusikat. 1730. aastatel pöördus tagasi oratooriumi juurde. Teosed-,,Saul", ,,Israel Egiptuses" Ta rajas Inglise oratooriumi zanri, süzeed pärinevad Vanast Testamendist. ,,Joosep ja tema vennad","Jefta". Tähtsal kohal tema loomingus on oratooriumil ,,Messias".Orkestrisüit-,,Tulevärgimuusika". Händel- kammerkantaadid, ooper, ballaad-ooper, retsitatiiv ja aaria ühendus, oratooriumid, aariad,kammersonaadid, kontserdid. Klassitsism 18 IIp.-19.sajand Helikeel-funktsionaalharmoonia, perioodiliselt liigendatud meloodia, eelistatult homofooniline, sonaat(sümfoonia, kontsert),lauluvormid, rondo, eelistatult ilmalik, tantsulis laululine põhiloomus, menuett sonaaditsüklis, aadel ja kodanlus eristuvad aegamisi. 18. sajand valgustussajand.
,,Entel- tentel" ja ,,Miljon miksi", rubriigid ,,Aktuaalne kaamera", ,,Seitsmesed uudised", ,,Maailm täna"; · mängud: ,,Pall püüdjale", ,,Jänes põõsas", ,,Kull ja kanad". Puhtakujulisi nimetusi ei tarvitse jutumärkidesse panna ega suurtähega alustada: 2005. aasta teatmikkalender, äriseadustik, autoriõiguse seadus, keeleseadus, kaitseministeeriumi põhimäärus, liikluseeskiri; Schuberti duett viiulile ja klaverile A-duur, Tsaikovski orkestrisüit, Debussy sonaat, Brahmsi viiulikontsert, Nikolai Triigi tehtud Juhan Liivi portree, Salome Trei natüürmort, A. H. Tammsaare monument, Linda kuju, 1991. aasta augustisündmuste mälestuskivi, Eduard Vilde kogutud teosed, Mats Traadi valitud teosed. Ajaloosündmused 21 Ajaloosündmusi nimetatakse enamasti üldnimeliselt. Nimetuse püsikindluse näitamiseks
annaabi.ee 
