avalikesse kontsertsaalidesse Muusikat hakati looma ka tellimise peale Homofoonilise muusika võidukäik Loodi palju suurteoseid Instrumentaalmuusika ülekaal Muusikazanrid Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikazanride poolest. Alates barokist saab muusikazanre selgelt liigitada: · Vokaalmuusika zanrid - missa, passioon, oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud · Instrumentaalmuusika zanriteks - tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad · Lavateosed - ooper Barokkajastul loodi esimesed mitmeosalised instrumentaalteosed. Lemmikzanriteks kujunesid concerto grosso ja tantsusüit. · Tantsusüit oli mitmeosaline instrumentaalteos, mille osadest sõltumata kuulus sellesse kindlasti neli rahvusliku päritoluga tantsu. Vaheldusid aeglane, kiire, aeglane, kiire tants.
Vokaalmuusika zanrid - missa, passioon, muusikazanrid ja nende nimetused mis oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad on kasutusel tänaseni. laulud Instrumentaalmuusika zanriteks - Zanrid: tantsusüit, concerto grosso, süidid Sonaat erinevatele pillidele, prelüüdid ja Trio fuugad Sümfoonia Lavateosed ooper Intstrumentaalkontsert Lemmikzanriteks kujunesid concerto Sümfoonia grosso ja tantsusüit. Intstrumentaalmuusikas toimus kõige Väga tähtsateks zanriteks kujunesid ka suurem areng. Kõige tähtsamaks sai prelüüd ja fuuga. sonaadivorm. Klassikaliste muusikateoste aluseks on kindle korrapärane vorm. Ooper: Ooperit said lubada rikkamad ja Ooper: Sajandi algul valitses tõsine kõrgema klassiga inimesed
koosseis. Pillid täiustusid ja said Noodistati ainult meloodia või bassipartii, teiste tänapäevase välimuse. häälte pillimehed pidid sobivad hääled ise välja mõtlema. Klavessiinimängija täitis tavaliselt orkestrijuhi rolli. Vormid ja Lemmikzanriteks kujunesid concerto grosso Klassitsisme ajastul tekkis palju uusi zanrid ja tantsusüit. zanreid. Tähtsaimaks neist oli da-capo-aaria, sümfoonia. Lisaks olid veel Vokaalmuusika zanrid - missa, passioon, klassikaline sonaat, klassikaline oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud. keelpillikvartett, instrumentaalkontsert Instrumentaalmuusika zanrid - tantsusüit, ja ooper.
krummhorn. *võeti kasut. haamerklaver *Täiuslikuks peeti inimhäält. *Popul. oboe, plokkflööt Zanrid, *Ilmalikus motett, madrigal, *Ooper (opera seria, opera buffa), vormid caccia, sansoon, frottola, oratoorium, kantaat, passioon, villanella, balletto, instrument. kontsert, concerto grosso, instrumentaalne tantsumuus. instrumentaalne tantsusüit, fuuga *Vaimulikus missa (reekviem), madrigal, motett, saksam. luteri koraal. Heliloo- *Guillaume de Machaut *Johann Sebastian Bach jad *Francesco Landino *Georg Friedrich Händel *Orlando di Lasso *Claudio Monteverdi (,,Orpheus") *Giovanni Palestrina *Arcangelo Corelli (concerto grosso) *Antoni Vivaldi (u. 770 teost)
kammermuusikat esitati peamiselt õukonnas. III - Teatraalne stiil, mis oli kõige uudsem ja julgem, rõhutatult tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis ja võeti üle ka kirikumuusikas. Muusikazanrid Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikazanride poolest. Alates barokist saab muusikazanre selgelt liigitada: · Vokaalmuusika zanrid - missa, passioon, oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud · Instrumentaalmuusika zanriteks - tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad · Lavateosed - ooper Barokkajastul loodi esimesed mitmeosalised instrumentaalteosed. Lemmikzanriteks kujunesid concerto grosso ja tantsusüit. · Tantsusüit oli mitmeosaline instrumentaalteos, mille osadest sõltumata kuulus sellesse kindlasti neli rahvusliku päritoluga tantsu. Vaheldusid aeglane, kiire, aeglane, kiire tants.
Stiil ülistas kaunidust, toresust, kangelaslikkust ja liikumist. See oli suurte kontrastide aeg. Itaalia TUNTUMAD heliloojad: Claudio Monteverdi (1567- 1643), Areangelo Corelli (1653-1713), Antonio Vivaldi (1678-1741). Barokkooperile pani aluse Claudio Monteverdi. Ooperite ülesehitus oli lihtne ja tegevusi vähe. Saateorkester koosnes keelpillidest ja klavessiinist. Sisu tavaliselt eluline, ajalooline või koomiline. Uueks zanriks saab tantsusüit ja võitis populaarsust kogu Euroopas. See koosnes paljude rahvaste erinevatest tantsudest. 4 tantsu muutuvad kohustuslikuks. Need tantsud on: 1 ALLEMANDE - 2 osaline saksa tants rahulikus tempos. 2 - COURANTE - 3 osaline prantsuse tants, elavas tempos. 3. SARABANDA - Hispaania, 3 osaline tants, mis on suursugune ja aeglane. 4. GIGNE - 3 osaline inglise tants, kiires tempos. Alates 19. sajandist muudetakse süidiks hoopis teistsugust muusikat, numbrid ooperitest ja ballettidest
kujunes varases ooperis ja võeti üle ka kirikumuusikas. Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikažanride poolest. Alates barokist saab muusikažanre selgelt liigitada: Vokaalmuusika žanrid - missa, passioon, oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud Instrumentaalmuusika žanriteks - concerto grosso, , prelüüdid ja fuugad, süidid erinevatele pillidele, tantsusüit Lavateosed - ooper Tantsusüit oli mitmeosaline instrumentaalteos, mille osadest sõltumata kuulus sellesse kindlasti neli rahvusliku päritoluga tantsu. Vaheldusid aeglane, kiire, aeglane, kiire tants. Concerto grosso on mitmeosaline orkestriteos, kus väike rühm soolot mängivaid pille võistleb (vastandub) orkestriga. Need on pidulikud ja rõõmsad teosed, mis võimaldas ära kasutada orkestri kõlavärve ja luua efektseid kontraste IV - ooperid
kõrgklassi teenides. Teda peetakse Barokiajastu heliloojaks ent tema stiil mõjutas suuresti klassikalise muusika arengut. BAROKKAJASTU MUUSIKAZANRID Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikazanride poolest. Alates barokist saab muusikazanre selgelt liigitada: · Vokaalmuusika zanrid - missa, passioon, oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud · Instrumentaalmuusika zanriteks - tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad · Lavateosed - ooper Barokkajastul loodi esimesed mitmeosalised instrumentaalteosed. Lemmikzanriteks kujunesid concerto grosso ja tantsusüit. · Tantsusüit oli mitmeosaline instrumentaalteos, mille osadest sõltumata kuulus sellesse kindlasti neli rahvusliku päritoluga tantsu. Vaheldusid aeglane, kiire, aeglane, kiire tants.
kontrabass. Populaarsed olid ka: fagott, põikiflööt, oboe, plokkflõõt. Polufoonilise muusika kõrvale astus homofooniline mitmehäälsus mille peatähtsus ühel häälel teised hääled moodustavad harmoonilise tausta. Sellajal tegutsesid Cremona viiulimeistrid Amati, Guarneri ja Stradivaari. Uued muusikazanrid 1. ooper 2. oratoorium 3. passioon 4. kantaat 5. concerto grosso 6. instrumentaalkontsert 7. tantsusüit 8. fuuga Ooper tekkis 16 ja 17 saj vahetusel. Esimese ooperi autoriks on Itaalia helilooja Jabopo Peri ,,Daphne" (1598) säilinud on ,,Eurydike" (1600). Barokk ooperi rajas Itaalia helilooja Claudio Monteverdi tema ooperites on tähtis muusika. Barokkooperile on iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus, suured esinejate koosseisud(umbes 200 lauljat), uhked kostüümid ja keeruliste kaunistustega aariad.
◦ Esitamine väljaspool kirikut, muusika jõuab avalikesse kontsertsaalidesse Barokkmuusika ◦ Eriskummaline, ülepaisutatud, rõhutatult kaunistuslik, efektne ja emotsionaalne ◦ Tempo- ja dünaamikakontrast ◦Barokk hakkas ülistama kangelaslikkust, suurte tegude paatost, esinduslikkust ja liikumishoogu. ◦18/19. sajand Muusikastiilid ja - žanrid ◦I - Vana e. kristlik ◦II – Kammerstiil ◦III - Teatraalne stiil ◦Vokaalmuusika žanrid o Tantsusüit ◦Instrumentaalmuusika o Concerto grosso žanrid ◦Lavateosed ◦Prelüüd ja fuuga Ooperid ◦Idee sündis Firenzes, eeskujuks vanakreeka tragöödia ja muusikalised etendused ◦Eelkõige aadlike privileeg ◦Veneetsia ja Napoli koolkonnad ◦Hiilgav lavateos ◦Põhiliselt muusika, tekst polnud oluline ◦Sügava väljendusrikkusega ◦Rohkelt tantsunumbreid Prelüüd ja fuuga ◦Prelüüd on fuuga eelmäng ◦Tähtsad muusikazanrid ◦Mitmehäälsed
Kordamisküsimused Avamäng - muusikalist lavateost sissejuhatav helitöö Fuuga - mitmehäälne vokaal- või instrumentaalteos Prelüüd - muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele Nokturn ööpala, mis on täis elamusi Aaria saatega vokaalmuusika zanr Libreto - vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus Polonees ¾ taktimõõdus ballitants Ooper muusikaline lavateos, milles esitatakse tekst lauldes Ekspositsioon muusikateose osa, mis esineb sonaadi- ja fuugavormi alguses Oratoorium - koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos Concerto grosso 3-osaline teos orkestrile ja soolopillide grupile Zanr muusikateose liik Vorm muusikateose ülesehitus Polüfoonia mitmehäälsus, kus kõik hääled on iseseisvad Homofoonia - ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Sümfoonia 4-osaline teos sümfooniaorkestrile Keelpillikvartet...
Renessanss-taassünd(antiikkultuuri) Hakati huvi tundma inimeste vastu keskaegne vs renessanss: realistlikum, detailsem, perspektiiv Kunst- Itaalia Muusika-Prantsusmaa 14 saj.-(missa, motett)(guilla de machaut) (ilmalikmuusika)(autor oluline) 15saj.-sajaaastane sõda laastas maad sp läks madalmaadesse. Koolkond-rühmitus kes lähtub loomingus samadel põhim. uus muusikastiil- imitatsiooniline polüfoonia Polüfo-mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest imita-mitmehäälsus, mis hakkasid 11 jäljendades kasutama sarnaseid meloodiakuj. (kaanon) Milline muusikavõte oli selle aluseks- hääled tuletatakse teistest ja hääli on kirjas vähem kui tglt Intervall-kahe heli vaheline kaugus kesk-kvart kvint, renesanss-terts sekts Orlandus Lassus: röövimine Stsiilia kuninga poolt, nooditehnika areng/Giovanni:Kirikud,vastureformatsioon Väljenduslaad- impulsiivne, värvirohke, jõuline/Giovanni:tasakaalustatus, vaoshoid, korrastatud madrigal- tõsise fil...
Barokk 17. saj – 18. saj esimene pool ÜLDISELOOMUSTUS Muusika kui emotsionaalne mõjutusvahend, rahutu, peegeldas konflikte ühiskonnas. Instrumentaalmuusika populaarsuse kasv, pillide tormiline areng, orkestrimuusika buum, kujunes välja barokkorkester. Muusika muutus rõhutatult tonaalseks. MUUSIKA KOHT ÜHISKONNAS Muusika muutus kuulamisobjektiks, kontserdid publikule. Tekkis professionaalsete muusikute klass, muusikud töötasid õukonnakapellides ja kirikukapellides (kirik kontserdipaigana) ning ooperiteatrites. Ooperi teke. ÜHEHÄÄLSUS VÕI MITMEHÄÄLSUS Polüfoonilise mitmehäälsuse kõrvale astus homofooniline mitmehäälsus. MUUSIKAINSTRUMENDID Täiustati keelpille, tähtsaimaks soolopilliks sai viiul. Konstrueeriti fagott, võeti kasutusele haamerklaver. Populaarsed ka oboe ja plokkflööt. UUED ŽANRID JA VORMID Ooper Esimene ooper: “Orpheus” Orpheuse aaria – C. Monteverdi Oratoorium (messias) – mitmeosaline teos solistid...
Õhtumaade muusika siiliperioodid. Keskaeg(gootika) 5.13.sajand Renessanss 14.16.sajand Barokk 17.18.sajand Klassitsism 18.19.sajand Romantism 19.sajand Stiilide paljusus 20.sajand Vana Kreeka ja Rooma kultuuriühiskond: Euroopa muusika kultuuri rajad on kreeklased. Sõna "muusika" tuleneb kreekakeelsest sõnast musike, tähendab muusade kunsti. Helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esimest korda Pythagoras. Keskaja muusika. Gregooriuse laul on ühehäälne,taktimõõduta,vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti.(acappella) keskajal olid noodimärkideks neumad. Organumsaatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. keskajal märgiti rütmi Mensuraalsüsteemis. kõige pikem Maksima kõige lühem Seminga Rüütlilaulikuid nimetati: trubaduurideksprantsusmaa(lõuna) truväärideksprantsusmaa(põhja) minnesingeritekssaksamaa. meistersinger Renessansiajastu muusika: mõiste renessanss võeti esimesena kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis(taass...
MUUSIKAAJALUGU 1. kursus RENESSANSS Tööleht nr. 8 INSTRUMENTAALMUUSIKA ARENG Renessansiajastul hakkab instrumentaalmuusika kiiresti arenema. · 15. sajandil tekkisid väikesed orkestrid, mis koosnesid põhiliselt puhkpillidest. · Need orkestrid mängisid ...koori..-teoseid, sest pillidele veel muusikat ei kirjutatud. · 16. sajandit nimetati ,,...............-sajandiks". Vajadus tantsumuusikat mängivate orkestrite järele oli suur ja seetõttu olid 16. sajandi orkestrid juba suuremad,puhk.- pillidele lisandusid 1) keelpillid 2) klavessiiin. 3) orel. Kirjutatakse juba spetsiaalselt pillidele muusikat. · TANTSUSÜIT mitmeosaline teos, mis koosneberineva karakteritega tantsudest. · Ajastu lemmikpill oli Lauto, sest seda peeti inimhäälele kõige lähedasemaks................................................................................................................... ...................... MK - ...
Arenesid tormiliselt pillid. Kujunes välja keelpillide nelja-liikmeline perekond: Viiul Viola (altviiul) Tsello Kontrabass Gremona viiulimeistrid Guarnieri Amati Stradivaari Tuntumad puhkpillid: Fagott Oboe Plokkflööt Põikiflööt Uued muusikazanrid VOKAAL: · Ooper · Oratoorium · Passioon · Kantaat ISTRUMENTAAL: · Concerto grosso · Instrumentaalkontsert (soolokontsert) · Tantsusüit · Fuuga Ooper tekkis 16. Ja 17. Sajandi vahetusel. Esimene ooperi autor oli Itaaliast Jacopo Peri. I ooper "Daphne" 1597.a II ooper "Eurydike" 1600.a Barokkooperi looja Claudio Monteverdi: III ooper "Orpheus" 1607.a Barokkiooperile on iseloomululik suursugune lavakujundus, suur esinejate koosseis, uhked kostüümid ja keerulised lavakujundused.
Barokkajastu-17saj-18.saj esimene pool. Sel perioodil oli euroopas poliitiline elu rahutu. Prantsusmaal valitses äärmuseni priiskav absoluutne monarhia(louis XIV-1661-1715) õukonna elu nõudsi palju raha.Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid Inglismaal ja Madalmaades.barocco tähendab kummalist,tavatut. Barokiajastut iseloom. Dynaamilisus,rahutus, liialdused. Selle musast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend.Puudus sisemine areng.Kodumaaks oli itaalia.Barokiajastu musa oli senisest õukonnakesksem.Tekkis kontsertstiil.kujunes välja proffesionaalsete muusikute klass.esile kerkis instrumentaalmusa.viiulist sai ansambli ja soolopill. Viiulimeistrid:amatid,antonio stradivari.võeti kasutusele haamerklaver. Pilliansambliks sai barokktrio.basso continuo-katkematu bassihääl.tähtsaad meloodiapillid olid viiul,oboe ja plokkflööt.Vokaalmusas kasvas teksti osatähtsus.musa mutus rõhutatult helistikukeskseks(tonaalseks). OOPER-eelkäijad...
Rondo vorm on rõõmsa iseloomuga. Skeem: ABACA Fuuga polüfoonilise mitmehäälse muusika kõige tähtsam vorm. Fuuga teema viiakse läbi järjest kõikides häältes. 3 vormilõiku: ekspositsioon, töötlus, repriis. Repriis on ekspositsiooni kordus. Coda võib olla mõne takti pikkune, mõnikord aga ka ulatuslikum vormi osa. Süit üldnimetud instrumentaalteosele, mis koosneb mitmest iseseisvast osast. Süidi osi liidavad ühine helistik või mingi läbiv teema. Vana tantsusüit sisaldas nelja põhitantsu: 1) Allemande (saksa) 2) Courante (prants) 3) Saraband (pidulik/väärikas, hisp) 4) Gigue (hoogne hüppetants, inglise) Instrumentaalkontsert ühele (harva mitmele) solistile ja orkestrile loodud mitmeosaline teos. Kujunes välja klassitsismi ajastul. 1. osa kiires tempos ja sonaadivormis; 2. osa aeglane, laulva ja lüürilise iseloomuga; 3. osa kiire, särav ja rõõmus. Sümfoonia 4 osaline instrumentaalteos. Kujunes välja klassitsismi ajastul. 1
oopereid kirjutasid tihti samad heliloojad ja neid esitati samasuguste esituskoosseisude poolt. Pillid Teised populaarsemad pillid sellel perioodil lisaks viiuli perekonna pillidele olid klavessiin, orel, lauto. Kasutusele võeti oboe, fagott, metsasarv, klarnet. http://www.youtube.com/watch? v=m7Eeeh1IqVE&feature=related Muusika Barokiajastul hakati tantsumuusikat looma ka kontsertteostena. Populaarseim zanr oli tantsusüit (mitmeosaline teos väikestele pillikoosseisudele). Barokk ei teinud selget vahet erinevatele klahvpillidele (klavessiin, klavikord, positiivorel) kirjutatud muusikal. Kõike nimetati kokkuvõtlikult klaviirimuusikaks. Erandiks oli orel. Fuuga Kuigi barokiajastul peeti polüfooniat juba veidi vanamoeliseks, kujunes välja täiuslikem imitatsioonilise polüfoonia vorm fuuga. See oli enamasti kahe kuni viiehäälne ja võis olla nii vokaal kui
instrumentaalmuusika Barokkmuusikat iseloomustab Tekib mõiste.Itaalias tekib ooper, Prantsusmaal ballett. Barokiajasu 3 suurimat muusikut on: Bach, Händel,Rameau. Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikazanride poolest. Alates barokist saab muusikazanre selgelt liigitada: Vokaalmuusika zanrid , instrumentaalmuusika zanrid, lavateosed Vokaalmuusika zanrid - .missa, passioon, oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud Instrumentaalmuusika zanriteks - tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad Lavateosed - ooper Barokkajastul loodi esimesed mitmeosalised instrumentaalteosed. Lemmikzanriteks kujunesid concerto grosso - mitmeosaline orkestriteos, kus väike rühm soolot mängivaid pille võistleb (vastandub) orkestriga ja tantsusüit - mitmeosaline instrumentaalteos, mille osadest sõltumata kuulus sellesse kindlasti neli rahvusliku päritoluga tantsu. Vaheldusid aeglane, kiire, aeglane, kiire tants. 2
Ooperid: Julius Caesar, Alcina. Orkesrisüit: veemuusika.) Tema teostes peegeldub ülevus ja pidulikkus. 7. Kunstnik: Rembrandt ,,Õine vahtkind`` Teadlane: I. Newton sõnastas gravitatsiooni seaduse. Ajalugu: Toimus 30. Aastane sõda. Kirjanik: John Milton poeem: ,,Kaotatud Paradiis`` 8. 1632. Aastal asutati Tartu Ülikool XVIII saj I poolel tekkis eesti keelne ilmalik kirjandus. Lossiarhitektuuri hiilgeaeg Kadrioru Loss 9. Tantsusüit, Concerto Grosso, oratoorium, fuuga, passioon, kantaat. Concerto grosso- concertino, ripirno, 4-6 osa mis on järjestatud kontrastselt. A. Corelli, A. Vivaldi, G. Fr. Händel. 10. Fuuga - polüfoonilise muusika täiuslikum vorm, kasvas välja kaanonist J.S.Bach, R.Tobias, P. Süda. 11. Vaata vihikust 12. Concerto grosso- concertino, ripirno, 4-6 osa mis on järjestatud kontrastselt. A. Corelli, A. Vivaldi, G. Fr. Händel. 13
Tekkis kontsertstiil. Instrumentaalmuusika populaarsuse kasv, pillide areng. Kujunes prof. muusikute klass, töötasid õukonnamuusikutena ja kirikukapellides. Täiustati keelpille- viiul, vioola, tsello, kontrabass. Konstrueeriti põikflööt ja fagott. Populaarsed oboe ja plokkflööt. Võeti kasutusele haamerklaver. Orkestrimuusika buum. Uued vormid: ooper, oratoorium, kantaat, passioon, instrumentaalkontsert, contcerto grosso, fuuga, instrumentaalne tantsusüit. G. F. Händel, J. S. Bach Händel Bach Läbilöögi inimese energia, kes kirjutab Tema muusika on filosoofiline, see annab vokaalmuusikat bel canto stiilis. Eriti lõpmatuse tunde. Tema muusika tundub olevat õnnestunud on tema karakterid ooperites, need otsatu, kus mõtiskletakse rõõmu ja valu, kui jutustavad heroilistest inimestest ja nende inimelu igaveste kaasalaste üle. Viimane tegudes, tegelased on kangelased
RENESSANSS – kordamine kontrolltööks 1) Millest tuleb mõiste „renessanss“? Sõna renessans tähendab tõlkes taassünd, mille all mõeldakse antiikkultuuri taassündi. 2) Millisest varasemast ajastust renessanss lähtus? Mis sellest ajastust üle võeti?’ See tuli üle keskajast?? 3) Kus ja millal tekkis renessanss kunstis? Muusikas? Renessans kunstis tekib Itaalias, muusikas aga Prantsusmaal. 4) Millised muutused kunstis tõi renessanss kaasa võrreldes keskajaga? 5) Iseloomusta 14. sajandi muusikat! Mis näitab, et tegemist on üleminekuajaga keskajalt renessansile? Gregooriuse koraali ja organumi asemel hakkavad domineerima missa ja motett, kirikumuusika kõrvale ilmus olulise žanrina mitmehäälne ilmaik laul, erinevalt keskajast muutub oluliseks teose autor 6) Miks kandus muusikaelu keskus 15. saj Prantsusmaalt Madalmaadesse? Sellepärast, et Prantsusmaa oli sõdadest nõrg...
Barokk kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Muusikat iseloomustavad dünaamilisus, rahutus, liialdused ja teatraalsus. Emotsionaalne mõjutusvahend- ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna. Kontsertstiil - muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Vastandina renessansiajastu muusikale (kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, seltskonnamuusika mõeldud koos mängimiseks või tantsimiseks) oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Instrumentaalmuusika- muusika., mida esitavad muusikainstrumendid. Cremona koolkonna viiulimeistrid- Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari. Barokktrio- viiul, vioola, tsello(basspill). Barokkorkester- kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioolade rühm ja basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusele mitme pilliga, nt. Tsello, kontrabass, fagott jm. Homofoonia- mitmehäälsuse ala...
Barokkmuusikat iseloomustab väljendusrikkus, emotsioonide väljendusrohkus. Tekib mõiste helistik. Itaalias tekib ooper, Prantsusmaal ballett. Barokiajasu 3 suurimat muusikut on: J.S.Bach , A. Vivaldi , G.F. Händel . Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikazanride poolest. Alates barokist saab muusikazanre selgelt liigitada: Vokaalmuusika zanrid - missa, passioon, oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud Instrumentaalmuusika zanriteks - tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad Lavateosed - ooper Barokkajastul loodi esimesed mitmeosalised instrumentaalteosed. Lemmikzanriteks kujunesid concerto grosso - mitmeosaline orkestriteos, kus väike rühm soolot mängivaid pille võistleb (vastandub) orkestriga. Need on pidulikud ja rõõmsad teosed, mis võimaldas ära kasutada orkestri kõlavärve ja luua efektseid kontraste ja tantsusüit - mitmeosaline instrumentaalteos, mille osadest
Moodustati ka päris suuri orkestreid. Zanritest kirjutati enim sonaate ja kontserte. Viimase ühe alatüübi, concerto grosso looja oli Arcangelo Corelli. Soolokontsertide meister oli Antonio Vivaldi. Teised populaarsemad pillid sellel perioodil lisaks viiuli perekonna pillidele olid klavessiin, orel, lauto. Kasutusele võeti oboe, fagott, metsasarv, klarnet. Tantsumuusika Barokiajastul hakati tantsumuusikat looma ka kontsertteostena. Populaarseim zanr olid tantsusüit. Klaviirimuusika Barokk ei teinud selget vahet erinevatele klahvpillidele (klavessiin, klavikord, positiivorel) kirjutatud muusikal. Kõike nimetati kokkuvõtlikult klaviirimuusikaks. Erandiks oli orel. Fuuga Kuigi barokiajastul peeti polüfooniat juba veidi vanamoeliseks, kujunes välja täiuslikem imitatsioonilise polüfoonia vorm fuuga. See oli enamasti kahe kuni
Teemad KT II BAROKK · Millal ja miks toimus Kolmekümneaastane sõda? · Võrdle muusika rolli barokkajastul ja renessansiajastul-täielikud vastandid olid, sest barokk ajastul hakati rohekem muusika kuulamine ja nautimine edenema. · pillirühm basso contiuo- · Milline roll oli instrumentaalmuusikal barokkajastul?suur rooll, sest see on ülekaalus. tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele. · Mida tähistati sõnaga ,,kapell" barokkajastul? jumalateenistustel musitseerivat professionaalset muusikute ansamblit Aga tänapäeval?koor, orkester · Nimeta 3 vokaalmuusika stiili barokkajastul, kirjelda-Vana e. kristlik stiil jätkas pisut vabamal kujul polüfoonilist kirjaviisi kui see oli keskajal.2. Kammerstiil, mis hõlmas sooloaariaid ja duette.3. eatraalne stiil, mis oli kõige uudsem ja julgem,
Lebrun Jacques Louis David Muusika Muusika Muusika Kõlas õukondades, kirikutes. Ars nova Valdavaks said ilmalik Vokaalzanrite kõrvale Ars subtilior teema ja homofooniline ilmusid instrumentaalzanrid. Trecento mitmehäälsus. Uued zanrid: tantsusüit, Zanrid: sansoon, frottola, Uued zanrid: klassikaline kontsert, concerto grosso, villanella, salletto, sonaat, klassikaline prelüüd ja fuuga, ooper, madrigal. sümfoonia, klassikaline oratoorium, passioon, kontsert, klassikaline kantaat Josquin Desprez keelpillikvartett, trio, Orlandus Lassus kvintett
Tekkis profesionaalsete Konstrueeriti põikflööt ja concerto grosso, Arcangelo Corelli Võimukas absoluutne muusikute klass ; fagott, võeti kasutusele instrumentaalne Antonio Vivaldi monarhia + kodanlikud muusikud töötasid haamerklaver. Populaarsed tantsusüit, fuuga Georg Philipp Telemann revolutsioonid). õukonnakapellides ja ka oboe ja plokkflööt. Õukonnakeskus; kirikukapellides (ka kirik kontsertstiil võis olla kontserdipaik) ning ooperiteatrites (NB
1. Barokk kunstis kasvas välja renessansist, sai alguse 17-18 saj. Iseloomulikud jooned arhitektuuris: kuld, kõrged tornid, Versaille loss, (prantsusmaa), Talvepalee (venemaa), ovaalsed aknad, keeridsambad. Ehitati palju losse ja kirkuid. Iseloomulikud jooned maalikunstis: hoogne liikumine, rahutud poosid, tugevad ja erksad värvid kuulsamad kunstnikud: Michelangelo, Ruben Van Dyek 2. Barokk muusikas homofoonia, Jackob Peri, Monteverdi, Händel, Bach, ilmalik muusika vokaal, tanstusüit. Vokaalmuusika suur tähtsus, kuid üha enam tõusis selle varjust instrumentaalmuusika.Pärit itaaliast. Ilmaliku muusika esiletõus. 3. Tantsusüit- On mitmeosaline teos väikestele pillikoosseisudele. allemande-Rahulik saksa sammtants. courante- 3-osal , kiire prantsuse hüppetants. sarabande-aeglane 3-osal. Pidulik hispaania tants. gigue-soti hüppetants, kiireim osa. 4. CONCERTO GROS...
sümmeetria, paraadlikkus, instrumentaalmuusik *J.S.Bach William Harvey avastab eenduvad ja taanduvad a zanrid ning *A.Vivaldi vereringe pinnad ning lavateosed. 1632 - Galileo avaldab ornamentaalsete Lemmikzanriteks töö Maa liikumisest ehisdetailide kujunevad tantsusüit 1658 - hollandlane Jan rikkus.Kunsti ja Concerto grosso Swammerdam avastab iseloomustab ning tähtsateks punased verelibled tundeküllasus.Muusika on kujunesid ka prelüüd 1683 - Hollandi teadlane kaunistatud,ülepaisutatud ja fuuga. Antony van
MUUSIKA Ballett muusikaline lavateos, kus teose sisu antakse edasi tantsuga. Ühendab mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik MÕISTED süzee, kujutav kunst. Aaria Blues jazzmuusika vorm, algselt Põhja-Ameerika neegrite kaeblik, aeglase tempoga laul. iseseisev orkestri Concerto grosso mitmeosaline teos, mis põhineb soolopillide rühma ja orkestri vastandamisel. saatega vokaalne Duo helitöö kahele instrumendile. soolo-osa ooperis, Ekspressionism suund. Mis väljendas ühiskondlikke olusid. oratooriumis. Fuuga polüfooniline teos, mis põhineb lühikesel teemal, imitatsioonil. Enamasti esitatakse teema fuuga alguses järgemööda Atonaalsus kõigi häälte või pillide poolt. Kindel häälte arv, mis ei muutu fuuga jooksul. halitööl puudub Gregooriuse koraal vaimulik, saateta, ühehäälne koorilaul. Laulsid ainult mehed. põhitoon ehk toonika. H...
Barokiajastu instrumentaalmuusika 17. saj. popul. pill – viiul. Cremona linna viiulimeistrid: Amati, Stradivari, Quanneri. Barokktrio – ansamblikoosseis, mis koosnes: 1. Kahest harmooniapillist, mis improviseerisid bassnootidele saateakorde. Klavessiin, orel, lauto, viiul 2. Basso continuo – katkematu bassihääl, saadab meloodiat ja sellele on ehitatud harmooniaakordid (generaalbass → sellest tuleb ka teadmine, et barokiajastut kutsuti generaalbassi ajastuks). Tšello, viola da gamba, fagott, violiin. Itaalia omaaegne kuulsaim orkestrijuht – Arcagelo Corelli Barokktrio oli aluseks suurematele ansamblitele + Itaalias tüüpilistele orkestrikoosseisudele Neljahäälse itaalia orkestri teke Corelli pani aluse ka sonaadi ülesehitusele! Sonaat 1. Kirikusonaat (triosonaat) – 4 osa, aegl-kiire-aegl-kiire 2. Kammersonaat – alguses aeglane sissejuhatus, järgnevad tantsulised osad,...
BAR.AJASTUL poliitiline elu rahutu. Ususõjad prot,kat. vahel. FRA priiskav abs. monarhia (raha õukonnale). Kolooniatest rikkus Euroopasse. Monarhiavastased kodanlikud rev. Inglismaal ja Madalmaades. Bar ajastu muus dünaamiline, rahutu, liialdav, teatraalne, tugevalt emo. Puudus muus.sisemine areng. Muusik.bar. kodumaa Itaalia (enamik uusi zanre). Senisest õukonnakesksem.Tekkis kontsertstiil.Muusika pingsaks kuulamiseks.Kujunes välja prof. muusikute klass. Vok.muus.varjust tuli instrum.muus. Pillide areng(Amatid, Guarnierid,Stradivari). Uued puhkpillid (põikflööt, fagott), haamerklaver. Tavaline ansambel: barokktrio. Orkestrimuusika buum (esinesid igal pool). Bar.triost kasvas välja bar.orkester. Võitis populaarsust homof.mitmehäälsus. Vok.muus. kasvas teksti osatähtsus. Muusika muutus rõhutatult tonaalseks. UUED ZANRID Ooper: 1.op.JacopoPeri"Daphne"(1597). Eelkäijad: vanakr.trag., keskaegsed liturg.dr.ja müst.,renes.õukonna...
· Passioon Kristuse kannatuslugu · Kantaat algselt tähendas ilmalikku vokaalteost ühele või kahele solistile väikese pilliansambli saatel Uued zanrid instrumenaatlmuusikas: · Soolokontsert vastandatud barokkorkester ja 1-4 solisti · Orkestrikontsert ei ole ühtegi solisti või solistide gruppi · Concreto grosso ,,suur kontsert" ; põhilist osa mängib barokktrio, millega olulistes kohtades liitub orkestrikoosseis · Tantsusüit (allemande, courante, sarabande, gigue) Barokkmuusika suurimateks meistrideks on Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Händel. Tähtsamad heliloojad: Itaalia Antonia Vivaldi, Alessandro Scarlatti ja Arcangelo Corelli. Prantsusmaa Jean-Baptiste Lully Inglismaa Henry Purcell Saksamaa Heinrion Schütz ja Georg Philipp Telemann Johann Sebastian Bach (16851750)
KESKAEG 5-14 saj AJASTU ÜLD- ISELOOMUS-TUS: Kiriku võim; ideaaliks päevad läbi palvetav pühak; ristisõjad; oluline inimese päritolu; askeetlikud elulaadid; rüütlimoraal (aus võitlus); Gregoorius Suur ühtlusab kirikuliturgia; Euroopa rahvuste sünd, riikide teke, keelte kujunemine, valdavalt suuline kultuur; alusepanek kultuuriväärtustele; katkud ja sõjad; ebahügieenilisus; usk MUUSIKA ISELOOMUSTUS: vaimulik, monotoonne, saateta, kindel taktimõõt puudub, ladinakeelne, ühehäälne (10.-11. saj hakkab tekkima 2- häälsus; mitmehäälne muusika à burdoon taustajoru; parafoonia meloodia dubleerimine; heterofoonia suvaline mitmehäälsus); põhiintervallid kvart, kvint ZANRID: Vaimulikus: gregooriuse koraal, organum, liturgiline draama, motett. Ilmalikus: rüütlilaul, instrumentaalne tantsuvorm estampii. RENESSANSS 14 16 saj AJASTU ÜLD- ISELOOMUSTUS: Antiigi taassünd; humanism; eneseteadvuse kasv, teadmishimu; lapsi kasvatati nagu väikseid täi...
III - Teatraalne stiil, mis oli kõige uudsem ja julgem, rõhutatult tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis ja võeti üle ka kirikumuusikas. Muusikazanrid Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikazanride poolest. Alates barokist saab muusikazanre selgelt liigitada: · Vokaalmuusika zanrid - missa, passioon, oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud · Instrumentaalmuusika zanriteks - tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad · Lavateosed - ooper Barokkajastul loodi esimesed mitmeosalised instrumentaalteosed. Lemmikzanriteks kujunesid concerto grosso ja tantsusüit. · Tantsusüit oli mitmeosaline instrumentaalteos, mille osadest sõltumata kuulus sellesse kindlasti neli rahvusliku päritoluga tantsu. Vaheldusid aeglane, kiire, aeglane, kiire tants.
rahu, keskendumist, läbipaistvad, selged. Üle 100 ilmaliku laulu, üle 100 missa, 250 motetti, tundis madalmaade muusikute teoseid. Võrreldi Raffaeliga. Barokk (17.-18.saj) Taustmuusika: kõlas õukondades ja kirikutes. Emotsioonide vallandumine, liikumishoog ja kaunistuslikkus. Õukonna ballitantsud leidsid tee heliloojate teostesse. Menuett sai õukonna lemmiktantsuks. Vokaalzanrite kõrvale ilmusid esimesed instrumentaalzanrid. Uued muusikazanrid: tantsusüit, kontsert, concerto grosso, prelüüd ja fuuga, ooper, oratoorium, passioon, kantaat. Heliloojad: Claudio Monteverdi, Jean-Baptiste Lully, Arcangelo Corelli, Henry Purcell, Alessandro Scarlatti, Francois Couperin, Antonio Viavaldi, Jean-Philippe Rameau, Johann Sebastian Bach (1685 -1750), Georg Friedrich Händel (1685 -1759). Kunstnikud: Caravaggio, Peter Paul Rubens, Anthonis van Dyck, Diego Velazques, Rembrandt, Jan Vermeer. Teadus ja ajalugu: Isaac Newton sõnastas
kontsertsaalidesse · Muusikat hakati looma ka tellimise peale · Homofoonilise muusika võidukäik · Loodi palju suurteoseid · Instrumentaalmuusika ülekaal Barokkajastu muusikazanrid Barokkajastu oli rikas muusikazanrite poolest. Muusikazanre saab liigitada: · Vokaalmuusika zanrid - missa, passioon, oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud. · Instrumentaalmuusika zanriteks - tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad. · Lavateosed ooper Väga tähtsateks zanriteks kujunesid ka fuuga ja prelüüd. Fuugad on enamasti mitmehäälsed (2-5), teemat korratakse kõikides häältes muutumatul kujul. Prelüüd on tavaliselt fuugale sissejuhatavaks osaks, aitas kuulaja ette valmistada fuuga meeleoluga. Prelüüde ja fuugasid kirjutati peamiselt õppeotstarbeks neile, kes soovisid oreli või
1. BAROKK KUNSTIS: · 17.-18. saj. I pool · Sünnikohaks peetakse Itaaliat · Iseloomulikud jooned maalikunstis: soojad toonid, sujuvad värviüleminekud, ilma teravate piirjoonteta, varjundid (palju heleda ja tuneda kontraste), ajaloolised teemad, väljendati taltsutamata kirgi ning tähtsaid inimese suuri tegusi tegemas. Inimesed maalidel olid rahutud, pingelised, rõhutatud, diaoganaalsuunas, ebatavaliste poosidega, jõulisus, vormikus. Ülepaisutatud kired ja tunded · Iseloomulikud joonjed arhitektuuris: sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad; materjaliks tihti marmor, kuld, kard; kuplid, tornikesed, aknaääri ilustasid voluudid; rajati palju purskkaeve parkidesse; palju skulptuure; hooneid: Santa Susanna kirik, Peetri kirik Roomas, · Kuulsad kunstnikud: Michelangelo, Ruberdson, van Dyek Rembrandt, Nicolas Poussin 2. BAROKK MUUSIKAS homofoo...
1. BAROKK MUUSIKAS 17-18 saj. algus. Rahutus, ülepaisutatud, eriskummaline, emotsionaalne. homofoonia (mitmehäälsus), ilmalik muusika, vokaalmuusika, instrumentaal, prelüüd, kantaat. Professionaalsete muusikute kujunemine, hindama hakati muusikute isikupära; solistide kultus. Heliloojad: Bach, Händel, Mozart, Antonio Vivaldi jpt . 2. TANTSUSÜIT (suite pr.k. järgnevus, korrapärane rida). Kujunes välja Saksamaal 17.saj. lõpul. Mitmeosaline teos väikestele pillikoosseisudele. Koosnes 4 erineva karakteri ja päritoluga õukonnatantsust: 1) allemande 4-osaline. Rahulik saksa sammtants 2) courante 3-osaline. Kiire prantsuse hüppetants 3) sarabande aeglane 3-osaline. Pidulik, traagiline hispaania tants 4) gigue 3-osaline soti hüppetants, kiireim osa 3. CONCERTO GROSSO grupp soliste võistleb suurema orkestriga. Koosneb kolmest osast: kiire, aeglane ja kiire 4. PRELÜÜD JA FUUGA fuuga on polüfoonilise muusika tähtsaim...
Kontsert sonaati paralleelvorm, see on virtuoosne teos suuremale ansamblile või barokkorkestrile. concerto grosso kontserdi erivorm, kus tavalisele barokkork.lisatakse suurem ansambel, suurem grupp ühineb väiksemaga lõiguti, teda kõlaliselt täiendades. Soolokontsert seal eristuvad üks või mitu solisti, kes mängivad oma virtuooseid soololõike vaheldumisi ansambli või orkestri korduva teemaga. Enamsti kiire-aeglane-kiire, soolopilliks tavaliselt viiul. Antonio Vivaldi. 13) Tantsusüit mis see on, eelkäijad, osad, tantsude päritolumaa lk. 109 Tantsusüit mis see on, eelkäijad, osad, tantsude päritolumaa Süit on kolmas oluliseim instrumentaalmuusika vorm. Hilisema süidi algideed võib näha aeglase eelutantsu ja kiire järeltantsu sidumises. Tantsusüidid ansamblile, orkestrile või soolopillile on tuntud peamiselt saksa muusikast. Neli tantsu: 1)allemande 4osaline tm rahulik saksa sammtants. 2)courante 3osaline tm kiire prantuse hüppetants
1. BAROKK KUNSTIS: 17.-18. saj. I pool Sünnikohaks peetakse Itaaliat Iseloomulikud jooned maalikunstis: soojad toonid, sujuvad värviüleminekud, ilma teravate piirjoonteta, varjundid (palju heleda ja tuneda kontraste), ajaloolised teemad, väljendati taltsutamata kirgi ning tähtsaid inimese suuri tegusi tegemas. Inimesed maalidel olid rahutud, pingelised, rõhutatud, diaoganaalsuunas, ebatavaliste poosidega, jõulisus, vormikus. Ülepaisutatud kired ja tunded Iseloomulikud joonjed arhitektuuris: sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad; materjaliks tihti marmor, kuld, kard; kuplid, tornikesed, aknaääri ilustasid voluudid; rajati palju purskkaeve parkidesse; palju skulptuure; hooneid: Santa Susanna kirik, Peetri kirik Roomas, Kuulsad kunstnikud: Michelangelo, Ruberdson, van Dyek Rembrandt, Nicolas Poussin 2. BAROKK MUUSIKAS – homofoo...
Barokk Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See termin tähendab itaalia keeles rõõmsat tähendust. Barokk ongi pärit Itaaliast. Sellel ajastul valitses Prantsusmaal äärmiseni priiskav absoluutne monarhia, õukonna elulaad nõudis palju raha. Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid, ühiskond kääris. Barokk:kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Selle aja muusikat ja kunsti iseloomustabki dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Muusika oli õukonnakesksem, tekkis kontsertstiil. Vastupidiselt renessansiajastu muusikale oli see mõeldud pingsaks kuulamiseks. Tekkis professionaalsete muusikute klass. Tekkis instrumentaalmuusika. Pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid 2 meloodiapilli ning basso continuo, mis kujutas endasid katkematut bassihäält. Viiul muutus tähtsaks ansambli-ja soolopilliks. Veel võeti kasutusele ha...
Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. 2) Kammerstiil hõlmas soloaariaid ja duette, teosed soolo ja väikestele ansamblitele, intiimne väljenduslaad. 3) Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem. Iseloomult tundeline, kirglik väljenduslaad. Barokkmuusika oli rikas muusikazanrite poolest. Vokaalmuusika zanrid olid missa, passioon, oratoorium, kantaat, motett. Instrumentaalmuusika zanrid olid tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad. Lavateostest oli ooper. Passioon on vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil ja võib seepärast kanda pealkirja kas Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese passioon. Passioonide teemaks oli Kristuse kannatused ning neid kanti ette kannatusnädal. Tuntumaid passioone on Bach "Matteuse passioon" ja "Johannese passioon". Heinrich Schütz passioonid Matteuse, Luuka ja Johannese järgi
1 Mis on: Avamäng-Lavateose või vokaalinstrumentaalse suurteose instrumentaalne, tervikliku osaga sissejuhatus. Reekviem-Leinamissa surnute mälestamiseks. Fuuga-Polüfooniline 2-5 häälne teos, millel on kolm osa. Programmiline muusika-Instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd-Sissejuhatus muusikalisele teosele. Nokturn-Instrumentaalpala ööst ja armastusest. Aaria-Saatega vokaalmuusika zanr. Libreto-Vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees-3/4 taktimõõdus Poola rahvatants. Ooper-Muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes. Ekspositsioon-Kunstiteoste, näituse-või muuseumieksponaatide väljapanek Oratoorium- Koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline heliteos. Concerto grosso-Esimene orkestrizanr. Kontsert-Muusikateose ettekanne. Zanr-Kunstiloomingu sisu iseloomust tingitud kirjutamisvorm. Vo...
Neid on loodud nii solistile, ansamblile, orkestrile või koorile. Süidi ajalugu algas üheks teoseks ühendatus erinevatest tantsudest19 sajandist saati pole tantsumuusikat loodud ainult tantsimiseks. Tavaks oli kokku liita erineva iseloomuga aaeglane pavaa ja elavaloomuline galjard. Loodi palju taolist muusikat lautole.19 sajandist on süitidesse liidetud palju erinevat muusikat. Neid on loodud lavamuusikast, kontserdist, ooperist jne.17 sajandil kujunes välja klassikaline tantsusüit, millesse ühendati neli erineva päritoluga tantsu:Allemande- Courante, Sarabande ja Gigue.Neile lisati veel menuett, gavott, polonees jm kui k mittetantsulisi osi. Partita on itaalia keeles süit.G. Bizet, Bach, Händel, Tsaikovski, E. Tubin Programmiline muusika Vastandiks on absoluutne muusika. Kui instrumentaalmuusika peegeldab tegelikkust, maalib silme ete loodud loomi, inmesi, olukordi jne, nimetatakse seda programmiliseks muusikaks. Seda kirjutati palju 19 sajandil
Heino Eller (17.03.1887 Tartu - 16.06.1970 Tallinn) eksamil esitas Artur Lemba. Õpinguaastaist pärinevad ka Elleri esimesed tuntud helitööd ("Videvik" 1917 , "Koit" 1918-1920 jt). * Oma põlvkonna üks hinnatum helilooja ja kompositsiooniõpetaja. Erinevalt põlvkonnakaaslastest kirjutas ta peaaegu ainult * Sügisel 1920 kolis Eller koos abikaasaga Tartusse ja nad hakkasid instrumentaalmuusikat - sümfoonilisi teoseid ja palju kammermuusikat. tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis: Heino Eller kompositsiooni- ja muusikateoreetiliste ainete ning Anna Eller klaveriõpetajana. Tartu * Tema "Kodumaine viis" keelpilliorkestrile on omamoodi eesti muusika muusikakoolis pani Eller aluse eesti heliloomingu nn. Tartu visiitka...
vundamendiks basso continuo. Moodustati ka päris suuri orkestreid. Zanritest kirjutati enim sonaate ja kontserte. Viimase ühe alatüübi, concerto grosso looja oli Arcangelo Corelli. Soolokontsertide meister oli Antonio Vivaldi. Teised populaarsemad pillid sellel perioodil lisaks viiuli perekonna pillidele olid klavessiin, orel, lauto. Kasutusele võeti oboe, fagott, metsasarv,klarnet. Tantsumuusika Barokiajastul hakati tantsumuusikat looma ka kontsertteostena. Populaarseim zanr olid tantsusüit. Klaviirimuusika Barokk ei teinud selget vahet erinevatele klahvpillidele (klavessiin, klavikord, positiivorel) kirjutatud muusikal. Kõike nimetati kokkuvõtlikult klaviirimuusikaks. Erandiks oli orel. klavessiin klavikord
Soolokontsert - 1 või mitu solisti, kes mängivad oma virtuoosseid soololõike Antonio Vivaldi - soolokontserdi peamine kujundaja ja looja. (Nt: “Aastaajad” 4 kontserdi tsükkel) Tähtsamad instrumentaalvormid: Fuuga - polüfoonia (mitmehäälsuse) raskeim vorm Perlüüd ja tokaata - fuuga sissejuhatavad palad Suur fuugade looja J. S. Bach. Süit - järgnevus, korrapärane rida - Erinevates karakteris tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade tsükkel. - Tantsusüit, mis on tuntud peamiselt saksa muusikast. Tantsusüidi osad: - Allemande - rahulik Saksa sammtants - Courante - kiire Prantsuse hüppetants - Sarabande - aeglane pidulik Hispaania tants - Gigue - kiire Šoti meremeeste hüppetants Tuntumad autorid J.S. Bach ja G.F. Händel. Ooper ja ballett Ooper - kõige suurejoonelisem ja kõige iseloomulikum 17. saj muusikaesteetikale Libreto - tekst Näitlemine, tants, lavakujundus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
