ühele esitajale Kõige rohkem (62) on tal soolosonaate, mille mängimiseks on vaja kolme pilli: soolopilli ning harmoonia- ja bassipilli Harmooniapilliks oli tavaliselt orel või klavessiin ning bassipilliks tšello või fagott Enamuse säilinud soolosonaatidest (41) on Vivaldi kirjutanud viiulile ja säilinud on ka soolosonaate tšellole, flöödile, plokkflöödile ja oboele Üks Vivaldi sonaatidest Kõige kuulsamad concerto grossod Antonio Lucio Vivaldi kõige kuulsamad concerto grossod on tsükkel Aastaajad (Kevad, Suvi, Sügis, Talv). Kevad 1. osa Suvi 2. osa Sügis 3. osa Talv 2. osa Täname kuulamast!
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM CONCERTO ITALIANO Retsensioon Gertrud Tamm 11A klass Grete Koik Tallinn 2015 10.aprillil 2015. aastal, käisin Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kitarrikontserdil pealkirjaga „Concerto Italiano“. Ma väga naudin kitarrimuusikat, kuid olen seda kuulanud peamiselt flamenko muusikas ning tean, et see erineb suurel määral klassikalisest kitarrimängust. Seetõttu oli see esmakordne EMTA kammersaali külastus minu jaoks väga põnev ja erakordne, kuna sain enda silmaringi muusikavaldkonnas laiendada. Kontserdil oli kuulda tuntud Baseli kitarriduo Marco Bartoli ja Salvatore Fodera esitluses nelja sajandi kitarristimuusikat. Mõlemad kitarristid olid tulnud Eestisse otse Itaaliast, tänu koostööga Itaalia saatkonnaga. Marco Bartoli sündis Spoleto linnas ja õppis kitarrimängu F. Morlacchi nimelises konservatooriumis. See...
ALLEMANDE (saksa tants), COURANTE (prantsuse-itaalia), SARABANDE (hispaania), GIGUE (inglise). Bach'i ajal olid need põhitantsudeks, süiti laiendati vahelekiilutud tantsudega (menuett!) ja avaosaga- Praeludium, Sinfonia, või Ouverture. Prantsusmaal koostas LULLY süite oma ooperite tantsudest koos avamänguga ja andis üksikutele osadele karakteersed nimetused. Klavessiinisüite lõid FRANCOIS COUPERIN le GRAND (+1733) ja ooperihelilooja RAMEAU (+1764) Concerto Grosso Mõiste concerto tuleb ilmselt sõnast conserere (koos tegutsema, ühendama), hiljem omandab tähenduse concertare (võistlema). Soolopillide ansambel on vastandatud orkestrile. Meistrid: ALESSANDRO STADELLA, CORELLI ja peaaegu kõik barokkheliloojad peale neid, HÄNDEL. Soolokontsert Soolopilli ja orkestri vastandamine. Reeglina 3-osaline: kiire-aeglane-kiire. Kontserdis soleerib peamiselt viiul, aga ka tšello, fagott, oboe jne. Viiulikontserte on loonud VIVALDI
Sümfoonia suurele orkestrile kirjutatud 4 osaline teos millest vähemalt 1 osa peab olema sonaadivormis. Kontsert soolopillile ja orkestrile kirjutatud 3 osaline teos. Avamäng iseseisev, üheosaline, sonaadivormis orkestri teos. Keelpillikvartett 2 viiulit, vioola ja tsello 4 osaline. Sonaat ühele pillile, enamasti 3 osaline Concerto grosso suur kontsert, mitmeosaline instrumentaalteos, kus suuremale pillide rühmale on vastandatud soolopilliderühm, taval 3 osaline- kiire, aeglane, kiire. Prelüüd ja fuuga sissejuhatav pala fuugale, polüfooniline instrumentaalteos, 4häälne, üks muusikalineteema. Oratoorium kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, sarn ooperiga kuid puudub lavalinetegevus, kostüümid ja dekoratsioonid, vaimuliku sisuga, jutustatakse piiblilugusid. Kantaat vokaalteos solistidele, koorile ja orkestrile 1) ilmalikudkantaadid 2)vaimulikudkantaadid . Motett polüfooniline laul, mitmehäälne zanr Gregooriuse...
ete. Peale soololõiku saab I osa lõppsõna orkester. Kadents võib olla ka viimase osa lõpu eel. Solistipartii on kontserdis enamasti virtuooslik ning nõuab esitajalt väga häid oskusi. Kontserte on loodud kõikvõimalikele pillile. Vastavalt soolopillile nimetatakse teost. J. F. Haydn, W.A. Mozart, F. Chopin, F, Liszt, H, Eller, R. Tobias Concerto grosso 17-18 sajandil ehk barokkajastul oli see levinud kontserdiliigiks. Concerto grosso ehk it.k suur kontsert on teos juhtrollis olevale oma bassipilliga väikesele pillide grupile ehk concertinole ja suuremale koosesiule ehk ripienole.Concerto grossod koosnevad erinevast hulgasst osades (tavaliselt 4-6), mis on järjestatud kontrastseltA. Corelli, A. Vivaldi, G.Fr. Händel Kammermuusika Musica da camera tähendab muusikat eluruumides ettekandmiseks. 17 sajandil oli camera üliku koda ja kammermuusiku all mõisteti muusikat, mida esitasid üliku poolt ülalpeetavad
orkestrile. Mõistet kontsert (concerto) kasutati algul nii heliteose kui selle esitajate ansambli kohta. Concentro grosso On esimene orkestrizanr (itaalia keeles ,,suur kontsert"). Koosneb kolmest osast: kiire, aeglane ja kiire. Concerto grosso tekkis zanrina barokkajastul. Concerto grosso suurim meister oli Arcangelo Corelli. Concerto grossot mängivad barokktrio (concertino) ja suurem orkester (ripieno). Teost on võimalik mängida ka ainult concertinoga - Alfred Schnittke Concerto grosso (ettevalmistatud klaverile, kirjutatud kahele viiulile ja keelpillidele). Soolokontsert Vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti. Solistid pole orkestrist sõltumatud nagu concerto grosso`s. Soolopillina kasutatakse sagedamini viiulit ja oboed, kuid soolokontserte on kirjutatud pea kõigile keel- ja puhkpillidele. Kolmeosaline: kiire, aeglane, kiire. Soolokontserdi vormi peamine kujundaja ja kuulsaim looja oli veneetslane Antonio Vivaldi Antonio Vivaldi (1678-1741)
Muusika KT ! Mis iseloomustab keskaja inimese ja kultuuri olemust? Keskaeg erines teistest ajastutest selle poolest, et seadis suurimaks väärtuseks maailmas mitte inimese, vaid jumala. Inimene oli jumala ori Jumala teenimine päästis inimese. Arvati, et jumal oli maailma valmis teinud ja inimesel polnudki loominguks enam võimalust. Gooti arhitektuur -vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. Missa-pidulik jumalateenistus Kõik on ladina keeles Mõisted: Gregooriuse koraal. • Gregooriuse koraal – keskaja kultuuri osa • Muusika allub sisule-üks häälne • Kogu viis kõlas algusest lõpuni ühesuguse tugevusega • Sisu: palved, usulised tekstid Mis iseloomustab renessanssi i...
tantsulist osa). Barokksonaadi looja ja suurim meister oli itaallane Arcangelo Corelli. INSTRUMENTAALKONTSERT Barokk-kontsert oli tavaliselt 3-osaline (kiire-aeglane-kiire) teos solisti(de)le ja orkestrile. Kiiretes osades vahelduvad orkestri- ja soololõigud, aeglases osas mängib solist meloodiat orkestri saatel. Soolopillideks on kõige sagedamini viiul ja oboe. Instrumentaalkontserdi väljaarendaja ja kuulsaim looja oli Antonio Vivaldi. CONCERTO GROSSO See oli teos solistide grupile (tavaliselt barokktrio) ja orkestrile, kus orkester ühineb ansambliga lõiguti, et teda kõlaliselt täiendada. Concerto grosso suurim meister oli Itaalia helilooja Arcangelo Corelli. FUUGA Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga põgenemine (hääled justkui ajaksid üksteist taga)
Peale Dachelbeli oli nimekaid Saksa heliloojaid palju: Heinrich Schütz (1585-1672), Johann Gottfried Walter (1684-1748) Kaks suurimat saksa baroki esindajat olid Johann Sebastian Bach (1685-1750), George Friedrich Händel (1685-1759) NEED HELILOOJAD panid aluse põlvkondade pikkusele, polüfoonilise muusika arengule, millele hakkasid lisama juba homofoonilise muusika võlusi. Nende loomingus omandasid barokiajastul välja kujunenud zanrid täiuslikuse. CONCERTO grossod said väga mängitavaks, tõlkes suur kontsert. Siin vastandtakase väike koosseis suurde. Nüüd olid esinemised võimalikud ka väiksemates ruumides. Siin on tavaliselt 4-6 osa ja need on erineva karakteri ja tempoga. Hakatakse kirjutama ORATOORIUME, mida tinglikult nimetati ka vaimulikuks ooperiks. Teoses esinevad segakoor, vokaalansamblid(2-4 lauljat), vokaalsolistid, saateks orkester ja või orel. See on alati mitmeosaline. Laulu tekstides vaba piibliaineline luule
basso continuo e generaalbass – barokkmuusikas iseloomulik improvisatsiooniline harmooniasaade, mis lähtus üleskirjutatud bassihäälest barokktrio – barokiajastu pilliansambel, kuhu kuuluvad kaks meloodiapilli ja basso continuo, viimast mängitakse tavaliselt mitme pilliga concerto grosso – barokiajastul tuntud instrumentaalkontserti tüüp, mille esituskoosseisus on väiksem iseseisev ansambel ja suurem toetav pillikoosseis homofoonia – mitmehäälsus, kus üks hääl kannab iseseisvalt meloodiat ja teised hääled moodustavad sellele harmoonilise saate polüfoonia – mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest imitatsioon – meloodiaosa matkimine erinevate häälte poolt kammermuusika – ansamblile või sooloesitajale loodud instrumentaal- või vokaalmuusika keelpillikvartett – kammeransambel, kuhu kuuluvad kaks viiulit, altviiul (vioola) ja tšello; ka sellisele ansamblile loodud heliteos ooper – muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmin...
Sonaat 1. Kirikusonaat (triosonaat) – 4 osa, aegl-kiire-aegl-kiire 2. Kammersonaat – alguses aeglane sissejuhatus, järgnevad tantsulised osad, 2-3 osa Kandis ette barokktrio. Kesk- Euroopa väljapaistvaim viiuldaja – H. I. F. Biber (olemuselt oma ajastust ees) Sonaadi paralleelvorm – kontsert 1. Mitmekooriline kontsert – barokktrio vs. orkester/suurem koosseis. 2-3 võrdse tähtsusega pillirühma. Nt Baci III Brandenburgi kontsert. 2. Concerto grosso – barokktriole liidetud suurem koosseis. Väiksem ja suurem koosseis täiendavad üksteist. Žanri looja: A. Corelli Tähtsamad heliloojad: G. Fr. Handel, A. Corelli (on kirjut. ühesuguse ülesehitusega teoseid → conceto grosso kõik teosed keelpillikoosseisudele, alguses sissejuhatav osa, osade arv määratlemata, leidub rahvuslikke viisikäände.), J. S. Bach (segakoosseisudele, kindlaosalised {enamasti 3}, k- aegl-k, mollilik
evangeeliumi tekstil, teemaks Kristuse kannatused ja surm 9. Barokiaja levinumad meloodiapillid, basspillid? Meloodiapillid- viiul, oboe, plokkflööt, klavessiin, orel Basspillid- viola da gamba, fagott 10. Tuntumad pillimeistrid. Viiulimeister Niccoló Amati ning tema õpilased Andera Guarneri ning Antonio Stradivari. 11.Barokktrio- pilliansambel, mille koosseisus on 2 meloodiapilli, ja basso continuo 12. Mis vahe on soolokontserdil ja concerto grossol? soolokontsert - instrumentaalmuusika liik, kus vaheldumisi mängivad solist(id) ja ansambel või orkester concerto grosso- instrumentaalmuusika liik, kus vaheldumisi mängivad väike ansambel (concertino) ja suurem ansambel (concerto grosso) 13. Millest koosneb süit? Süit- eri karakterites tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade tsükkel. 14.Prelüüd- lühike sissejuhatava loomuga vabas vormis heliteos 15
pommer, trompet, tsink, *konstrueeriti põikflööt, fagott krummhorn. *võeti kasut. haamerklaver *Täiuslikuks peeti inimhäält. *Popul. oboe, plokkflööt Zanrid, *Ilmalikus motett, madrigal, *Ooper (opera seria, opera buffa), vormid caccia, sansoon, frottola, oratoorium, kantaat, passioon, villanella, balletto, instrument. kontsert, concerto grosso, instrumentaalne tantsumuus. instrumentaalne tantsusüit, fuuga *Vaimulikus missa (reekviem), madrigal, motett, saksam. luteri koraal. Heliloo- *Guillaume de Machaut *Johann Sebastian Bach jad *Francesco Landino *Georg Friedrich Händel *Orlando di Lasso *Claudio Monteverdi (,,Orpheus") *Giovanni Palestrina *Arcangelo Corelli (concerto grosso)
Corelli(1653-1713) Arcangelo Corelli sündis Itaalias, praeguses Ravenna maakonnas. Tema viiuliõpetajaks oli Corelli kaasajal väga tuntud organist, helilooja ja viiulimängija Giovanni Battista Bassan. Tuntud laulja Mateo Simoneli õpetas talle komponeerimist. Esimese muusikalise edu saavutas Corelli 19aastaselt Pariisis. 1685.aastal astus ta Rootsi kuninganna Cristina, kes rajas Rooma oma residendi, teenistusse ning ta oli samuti maineka kardinal Pietro Ottoboni lemmik. Teda peetakse ka concerto grosso isaks. Ta küll ei loonud seda tehnikat, vaid tõestas selle potentsiaali ja muutis selle populaarsemaks. Ta pääses ka Rooma kõrgseltskonda. Corelli suri rikkana tal oli 120 000 marka ning lisaks sellele veel uhke kunstikollektsioon(ainus luksus mida ta endale lubas). Ta pärandas oma raha sõbrale, kes selle omakorda üllalt helilooja sugulastele edasi kinkis. Corelli on maetud Rooma Panteoni. Tema populaarsus viiulimängijana oli võrdväärne tema populaarsusega helioojana
Kordamisküsimused baroki kohta: 1. Renessansi - ja barokiaja kunsti olemuslik erinevus (õpik lk 86) 2. monoodia 3. polüfoonia 4. aaria 5. retsitatiiv 6. avamäng 7. Mis on ooper? Millistest osadest koosneb? Millistest kunstiliikidest? 8. Võrdle kantaati, oratooriumi ja passiooni. 9. Barokiaja levinumad meloodiapillid, basspillid? 10.Tuntumad pillimeistrid. 11.Barokktrio 12.Mis vahe on soolokontserdil ja concerto grossol? 13.Millest koosneb süit? 14.prelüüd 15.fuuga 16.Heinrich Schützi tähtsus ( 17. saj suurim saksa muusik, kirikliku oratooriumi alusepanija) 17.Arcangelo Corelli tähtsus. (palju sonaate ja concerto grossosid, keelpilli- helilooja) 18.Esimesed ooperid ehk muusikalised draamad. 19.Esimene avalik ooperiteater. 20.Tänapäeval tuntumad ooperiteatrid. 21.Claudio Monteverdi tähtsus, peateos. 22
Uued zanrid ja vormid. · Sonaat (it.k sonare = mängima) tähistas algul lihtsalt instrumentaalteost, kuid 1700.aasta paiku andis A.Corelli sonaadile kindlavormilise ülesehituse. o Sonata da chiesa (kirikusonaat) tavaliselt 4-osaline A(eglane)K(iire)AK o Sonata da camera (kammersonaat) ulatuslikult arendatud sissejuhatus e. prelüüd ja 2-4 tantsulise iseloomuga osa. NEED NIMETUSED ON TINGLIKUD EGA MÄÄRA TEOSE ESITAMISE KOHTA ! · Concerto grosso oli teos solistide grupile (tavaliselt barokktrio) ja orkestrile, kus orkester ühineb ansambliga lõiguti, et teda kõlaliselt täiendada. Mitmekoorikontsert (2-3 võrdse tähtsusega pillirühma). Concerto grosso suurimad meistrid olid A.Corelli, A.Vivaldi, J.S.Bach ja G.F.Händel. o G.F.Händel ja A.Corelli concerto grossode sarnasused: 12 tükki Keelpilliorkestrile Algavad aeglase sissejuhatusega Osade arv on kõikuv Muusikaliste kujundite rohkus
Orkesrisüit: veemuusika.) Tema teostes peegeldub ülevus ja pidulikkus. 7. Kunstnik: Rembrandt ,,Õine vahtkind`` Teadlane: I. Newton sõnastas gravitatsiooni seaduse. Ajalugu: Toimus 30. Aastane sõda. Kirjanik: John Milton poeem: ,,Kaotatud Paradiis`` 8. 1632. Aastal asutati Tartu Ülikool XVIII saj I poolel tekkis eesti keelne ilmalik kirjandus. Lossiarhitektuuri hiilgeaeg Kadrioru Loss 9. Tantsusüit, Concerto Grosso, oratoorium, fuuga, passioon, kantaat. Concerto grosso- concertino, ripirno, 4-6 osa mis on järjestatud kontrastselt. A. Corelli, A. Vivaldi, G. Fr. Händel. 10. Fuuga - polüfoonilise muusika täiuslikum vorm, kasvas välja kaanonist J.S.Bach, R.Tobias, P. Süda. 11. Vaata vihikust 12. Concerto grosso- concertino, ripirno, 4-6 osa mis on järjestatud kontrastselt. A. Corelli, A. Vivaldi, G. Fr. Händel. 13
a. väga menukalt, hiigelettekanded Inglismaal kuni 1000 esitajaga. Need ettekanded olid sageli kooride loomise põhjuseks.Kirjutas 1-2 oratooriumi aastas. Kokku on ta kirjutanud umbes 30 oratooriumi, 2 passiooni ja umbes 20 vaimulikku teost. Lisaks vaimulikele kooriteostele kirjutas Händel ka ilmalikke vokaalteoseid: kantaate, aariaid, duette, tertsette. Ka Händeli instrumentaallooming on piisavalt suur Ta on kirjutanud 20 kontserti orelile, 18 concerto grossot, orkestrisüidid (Veemuusika, Tulevärgimuusika), üle 20 trio-sonaadi, sonaate flöödile, oboele, viiulile ja umbes sama palju klavessiinisüidi.Kõige sagedamini esitatavateks Händeli teosteks on tema hoogsad, pidulikud ja elurõõmsad concerto grossod. G.F.Händelit peetakse üheks suurimaks inglise heliloojaks, sest Inglismaa periood oli tema loomingus väga produktiivne. Händelist sai Inglismaa kodanik ning ta jäi sinna elu lõpuni, kus ta suri pimedana
scarlatti, Vivaldi, Lully, prantusse ooper oli omanäoline, tähtis koht tantsul, inglise ooper: purcell, handel, saksa: telemann, 7. Sonaat mängimiseks, instr. teos, kaks sonaaditüüpi: kiriku ja kammersonaat, kiriku osa tavaliselt algab aeglase osaga ja teine tavaliselt fuuga, kammer kiired osad on tantsulised. Sonaate kirjutatakse nii soolopillile, duosonaate: soolopill+basso continuo, triosonaat 2 solisti+bc. Triosonaadist kasvab välja concerto grosso: soli+tutti. Kammeransambel + orkester. 8. Süit rida erineva karakteriga tantse, 4 põhitantsu, allemande, courante, sarabande, gigue, kolmanda ja neljanda põhitantsu vahele pandi ka teisi, menuett, gavott,. Süite kirjutati kas klavessiinile, sooloviiulile või tsellole, näit. bachi süidid, või lully, ka orkestrile. Handeli vee- ja tulevärgimuusika või bachi 4 orkestrisüiti. 9. Kontsert soolopilli(de)le ja orkestrile
võlgnes ta oma reputatsiooni Euroopas. Pariisist suundus ta Saksamaale. 1681. aastal oli ta Baieri printsi teenistuses. 1685.aastal astus ta Rootsi kuninganna Cristina, kes rajas Rooma oma residendi, teenistusse ning ta oli samuti maineka kardinal Pietro Ottoboni lemmik. Aastatel 1680 kuni 1685 veetis ta palju aega oma sõbra, samuti viiuldaja ja helilooja, Cristiano Farinelli majas (keda usutakse olevat kuulsa kastraadi Farinelli onu). Teda peetakse ka concerto grosso isaks. Ta küll ei loonud seda tehnikat, vaid tõestas selle potentsiaali ja muutis selle populaarsemaks. Concerto grosso koosneb 3 osast(kiire aeglane, kiire) ja seda mängivad barokktrio ja suurem orkester.
muusika vokaal, tanstusüit. Vokaalmuusika suur tähtsus, kuid üha enam tõusis selle varjust instrumentaalmuusika.Pärit itaaliast. Ilmaliku muusika esiletõus. 3. Tantsusüit- On mitmeosaline teos väikestele pillikoosseisudele. allemande-Rahulik saksa sammtants. courante- 3-osal , kiire prantsuse hüppetants. sarabande-aeglane 3-osal. Pidulik hispaania tants. gigue-soti hüppetants, kiireim osa. 4. CONCERTO GROSSO- grupp soliste võistleb suurema orkestriga. 5. PRELÜÜD JA FUUGA- sissejuhatav osa fuugale / Polüfoonilise muusika tähtsaim vorm. 6. BACHI LOOMINGU OMAPÄRA-põhijoon oli tõsidus.Oli oma looming suur filosoof,eluprobleemide üle arutaja. Huumorimeel väljendus põhiliselt kantaatides. · Puudub barokkile omane toretsemine ja sära. · Ülekaalus vaimulik looming. · Viis lõpule polüfoonilise stiili kujunemise, andis tugeva tõuke ka homofoonilisele.
1. Barokkajastu iseloomustus ❏ 1600-1750 aastal (umbes) ❏ priiskav monarhia, toretsev stiil ❏ kaunistute rohkus, oramentika ❏ efektne teatraalsus, äärmuslik tundelisus ❏ seisuste süsteem varises kokku 2. Mis on generaalbass ehk basso continuo ehk katkematu bass ehk jalutav bass? Generaalbass on muusikat harmooniat saatev bassiliin. 3. Mis on kontsert, soolokontsert ja concerto grosso? ❏ kontsert on teos suuremale ansamblile või barokkorkestrile & suurem teos pillidele ja hääletele. ❏ soolokontsert on teos soolopillile ja orkestrile. ❏ concerto grosso on teos väiksemale pillirühmale ja orkestrile. 4. Mis on kantaat, oratoorium, passioon ja ooper? Näited. ❏ kantaat (17.saj) on mitmeosaline piduliku või eepilise iseloomuga teos koorile ja/ või
fagott Barokkorkester 17. saj kujunes välja kindel orkestrikoosseis barokkorkester Tunnused: Keelpillide ülekaal Basso continuo olemasolu Dirigent puudus (miks?) Instrumentaalzanrid Instrumentaalkontsert 3-osaline teos soolopillile ja orkestrile (tlk "võistlus"); solist saab näidata oma võimeid MK Vivaldi "Talv" I osa Mis on harmooniapilliks? Basspilliks? Vivaldi "Talv" tervik Mille poolest erineb eelmisest esitusest? Concerto grosso mitmeosaline teos soolopillide grupile ja orkestrile. MK Händel Concerto grosso op 6 nr 1 Mis pillid on basso continuo bassi- ja harmooniapillideks? Mis pillid kuuluvad soolopillide gruppi? Süit mitmeosaline teos, mis koosneb erineva karakteriga tantsudest. 17. saj Saksamaal kujunes 4-osaline süit: Allemande Courante Sarabande Gigue Leia õpikust lk 109 igale tantsule iseloomulikud tunnused!
mitmehäälsete vokaalteoste) esitamise viisi, mille puhul instrumentaalsaade puudub, (see sai alguse arusaamatusest: et a cappella teostele ei olnud instrumentaalpartiid sisse kirjutatud, arvasid 19. sajandi uurijad, et instrumentaalsaade puudus). · Adagio [ad'aadzo] on noodikirjas kasutatav tempomärge, mis tähendab 'aeglaselt'. Tavaliselt tähendab see tempot vahemikus 66--76 lööki minutis, igal juhul kiiremini kui lento ja aeglasemalt kui Adagietto või Andante. · Concerto grosso (itaalia keeles 'suur kontsert') on esimene orkestrizanr.See koosneb kolmest osast kiire aeglane kiire.Concerto grosso tekkis zanrina barokkajastul, selle rajajaks peetakse itaalia heliloojat Arcangelo Corellit. Concerto grossot mängivad barokktrio (concertino) ja suurem orkester (ripieno), mis toetab väiksemat koosseisu lõiguti. Teost on võimalik mängida ka ainult concertinoga.Näiteks Alfred Schnittke
KORDAMISKÜSIMUSED (BAROKK) MÕISTED: 1) retsitatiiv- kõnelaul, mille ajal züzee areneb. 2) instrumentaalkontsert- 3-me osaline teos soolopillile ja orkestrile (tlk-võistlus) solist saab näidata oma võimeid. 3) concerto grosso- mitme osaline teos soolopillide grupile ja orkestrile. 4) süit- mitmeosaline teos, mis koosneb eri karakteriga tantsudest. 5) kantaat- esialgu solistidele ja kammeransamblile loodud teos, kus aariad vaheldusid retsitatiividega. 6) oratoorium- kontsertlik ooperilaadne vaimulik vorm. (kantaadi laienemisel tekkinud) (esimene 1600a.) 7) passioon- oratooriumi alaliik, sisuks kristuse kannatused. 8) prelüüd- pala, millele on iseloomulik korduv motiiv.
Helilooja suri 14. aprillil 1759.a. ning on maetud Londoni kirikusse Westminster Abbey´sse, kuhu maetakse ainult kõige kuulsamaid ja väärikamaid inglise kodanikke. Looming Tähtsamad teosed: 3 · Üle 40 ooperi (tuntumad Julius Caesar, Alcina, Xerxes jt.) · Ligi 30 oratooriumi (Iisrael Egiptuses, Messias, Juudas Makabeus) · Veemuusika · Tulevärgimuusika · 6 concerto grossot op. 3 · 12 concerto grossot op. 6 · orelikontserdid · soololaulud, duetid, soolokantaadid · kammermuusika (sonaadid, triod) LAVATEOSED- Händeli lemmikzanriks oli ooper. Selle zanri nimel võitles ta kangelaslikult barokkooperi vastastega, mistõttu sattus mitmel korral pankrotti. Tema ooperid jutustavad heroilisest inimesest ning tegudest, mida sooritati au ja kuulsuse nimel. Ooperite
Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. 2) Kammerstiil hõlmas soloaariaid ja duette, teosed soolo ja väikestele ansamblitele, intiimne väljenduslaad. 3) Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem. Iseloomult tundeline, kirglik väljenduslaad. Barokkmuusika oli rikas muusikazanrite poolest. Vokaalmuusika zanrid olid missa, passioon, oratoorium, kantaat, motett. Instrumentaalmuusika zanrid olid tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad. Lavateostest oli ooper. Passioon on vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil ja võib seepärast kanda pealkirja kas Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese passioon. Passioonide teemaks oli Kristuse kannatused ning neid kanti ette kannatusnädal. Tuntumaid passioone on Bach "Matteuse passioon" ja "Johannese passioon". Heinrich Schütz passioonid Matteuse, Luuka ja Johannese järgi. Oratoorium on suur kontsertteos
ooper - muusikaline lavateos, milles võrdse tähtsusega viiulirühma, enamasti esitatakse kogu tekst vioola(d) ja basso continuo lauldes soolokontsert – eristuvad üks või - opera seria - vältisid seoseid mitu solisti, kes mängivad oma igapäevaeluga, tegelased olid soololõike vaheldumisi ansambli või pärit antiikmütoloogiast või orkestriga ajaloost - concerto grosso – tavalisele - opera buffa – koomiline ooper barokktriole on lisatud suurem - libretto- poeetiline tekst ansambel oratoorium – ulatuslik kontsertteos süit – eri karakterites tantsude aga solistidele, koorile ja orkestrile ka lihtsalt instrumentaalpalade (ooperlikku draamat kantakse edasi tsükkel Fuuga - mitmehäälne helitöö, mis arendamisel erinevates häältes. rajaneb teose alguses ühehäälselt
avalikesse kontsertsaalidesse Muusikat hakati looma ka tellimise peale Homofoonilise muusika võidukäik Loodi palju suurteoseid Instrumentaalmuusika ülekaal Muusikazanrid Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikazanride poolest. Alates barokist saab muusikazanre selgelt liigitada: · Vokaalmuusika zanrid - missa, passioon, oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud · Instrumentaalmuusika zanriteks - tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad · Lavateosed - ooper Barokkajastul loodi esimesed mitmeosalised instrumentaalteosed. Lemmikzanriteks kujunesid concerto grosso ja tantsusüit. · Tantsusüit oli mitmeosaline instrumentaalteos, mille osadest sõltumata kuulus sellesse kindlasti neli rahvusliku päritoluga tantsu. Vaheldusid aeglane, kiire, aeglane, kiire tants. · Concerto grosso on mitmeosaline orkestriteos, kus väike rühm soolot
muutused. Muusikazanrid: Barokkmuusika oli rikas Muusikazanrid: Klassitsimi ajal muusikazanride poolest. kujunesid välja mitms klassikalised Vokaalmuusika zanrid - missa, passioon, muusikazanrid ja nende nimetused mis oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad on kasutusel tänaseni. laulud Instrumentaalmuusika zanriteks - Zanrid: tantsusüit, concerto grosso, süidid Sonaat erinevatele pillidele, prelüüdid ja Trio fuugad Sümfoonia Lavateosed ooper Intstrumentaalkontsert Lemmikzanriteks kujunesid concerto Sümfoonia grosso ja tantsusüit. Intstrumentaalmuusikas toimus kõige Väga tähtsateks zanriteks kujunesid ka suurem areng. Kõige tähtsamaks sai prelüüd ja fuuga. sonaadivorm.
ka mõni bassipill, esmajoones tsello või fagott. koosseis. Pillid täiustusid ja said Noodistati ainult meloodia või bassipartii, teiste tänapäevase välimuse. häälte pillimehed pidid sobivad hääled ise välja mõtlema. Klavessiinimängija täitis tavaliselt orkestrijuhi rolli. Vormid ja Lemmikzanriteks kujunesid concerto grosso Klassitsisme ajastul tekkis palju uusi zanrid ja tantsusüit. zanreid. Tähtsaimaks neist oli da-capo-aaria, sümfoonia. Lisaks olid veel Vokaalmuusika zanrid - missa, passioon, klassikaline sonaat, klassikaline oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud. keelpillikvartett, instrumentaalkontsert
Oratoorium- ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi. Tekkis 1600 Roomas. Oratooriumiloojad ja teosed: Händel Messias ,,Hallelujah" , Alessandro Scarlatti, J.Haiden, ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi. Tekkis 1600 Roomas. Oratooriumiloojad ja teosed: Händel Messias ,,Hallelujah" , Alessandro Scarlatti, J.Haiden, Rudolph Tobias ,, Joonase lähetamine", Artur Kapp ,,Hiiop" . Concerto grosso- suur kontsert. Süit- Sonaadi ja kontserdi kõrval oli instrumentaalmuusika olulisem Rudolph Tobias ,, Joonase lähetamine", Artur Kapp ,,Hiiop" . Concerto grosso- suur kontsert. Süit- Sonaadi ja kontserdi kõrval oli instrumentaalmuusika olulisem vorm süit, instrumentaaltsükkel. Gigue- soti hüppetants, süidi kiireim osa 6/8 või 9/8 taktimõõdus. Fuuga- polüfooniline teos, mille aluseks on meeldejääv lõik vorm süit, instrumentaaltsükkel
4. Gigue- kiire soti hüppetants 16. Monteverdi kasutab rohkesti pille. Erinevad pillid ja neile iseloomulikud tämbrid väljendavad tegevusi, tegelasi. Tema ooperid on tundelised, väljendavad hingeseisundit. Orkester on laval toimuva illustreerumiseks 17. Klahvpillid: Klavessiin, orel, klavikord. 18. Instrumentaalmuusikas olid tähtsamail kohal sonaat + erinevad sonaadivormid, kontsert, concerto grosso, süit, soolokontsert. 19. Itaalia- Vivaldi, Monteverdi Prantsusmaa- Charpentier, Lully 20. Inglismaa- Purcell Saksamaa- Bach, Shütz 21. Mõisted Da capo aaria- 3osaline A-B-A vormis aaria. Esimene ja viimane osa onsamad. Bel canto- ilus laul Napoli koolkonnas Basso continuo- generaalbass, barokiajastu on basso continuo ajastu, barokile iseloomulik harmooniasaade. Fuuga- polüfoonilise muusika põhiline vorm, üles ehitatud ühe või mitme teema
Kangelasteks olid kuningad, printsid, sõjaväejuhid, printsessid... Händeli muusika kujutas neid täiesti lihtsate inimestena, kes olid pühendunud õilsatele eesmärkidele. Ta tahtis ooperis teha inimesi paremaks ning luua karaktereid. Aariad olid eriti ilusad: "Largo" (aeglaselt) ülev, pühalik, mõtisklev, kurb. Eriti kuulus on ooper "Xerxes". Ooperites olid väga uhked lavakujundused: matkiti vihmasadu, äikest, toodi loomad lavale, tuled. Väga kuulsad on tema concerto qrossod - hästi värvikad ja suurejoonelised. Tulevärgi muusika - etendati õukonnas, koosneb 6-st osast: I Avamäng e overtüür II Bouree (metsasarved, viiulid III La paix (metsasarved, viiulid, rütmikas) IV La regussance (viiulid 1-2-3-4) V Menuett I (rahulikum 1-2-3-¾, trompetlik soolo VI Menuett II Vee muusika (süit) 1.sissejuh, allegro 2.osa on ¾-menuett 3.¾-menuett II (klavessiin, flööt) 4.shieg (kiire tairi tairi tairi Harfi kontsert (süit), Concerto grosso Fa Halleluuja
Heliloojate V põlvkond (sündinud 1945-1960) Uus heliloojate põlvkond tuli eesti muusikasse 1970.-1980. aastatel. Eesti muusikamaastik oli selleks ajaks muutunud võrdlemisi kirevaks. 1970. aastatel alustanud heliloojad olid väga erinäolised ja kirjutavad väga erinevates zanrites, võrreldes eelneva põlvkonnaga. 20. sajandi lõpukümnendeid eesti muusikas iseloomustab erinevate stiilide ja kompositsioonitehnikate ühendamine. Heliloojate silmaring oli avardunud oluliselt. Suur huvi tekkis muusikateatri vastu. Nende helilooming oli palju vähem seotud klassikalise muusikavormidega. Paljud heliloojad kasutavad oma teostes arvutit. Silmapaistvamad olid Raimo Kangro, Lepo Sumera ja Erkki-Sven Tüür. René Eespere- Muusikaakadeemia muusikateoreetiliste ainete ja kompositsiooni õppejõud, aastast 2002 professor. Tema loomingus on klaverimuusikal väga oluline koht. Hästi p...
kiire). Kolm tähtsamat sümfoonikut on Mozart, Beethoven ja Haydn. Beethoveni 9. sümfoonias kasutati esimest korda solisti ja koori. Kontsert on üks muusikazanritest, kus on üks soolopill, mida saadab orkester. Esimese osa lõpus esitatakse kodents (soololõik, mille ajal saab solist näidata improviseerimisvõimet ning tehnilisi võimeid). Kontserte kirjutatakse klaverile, viiulile, tsellole, trompetile ja klarnetile. 16. saj. kujunes välja concerto grosso, millel on tavaliselt 4-6 osa. Tähtsamad heliloojad on A. Corelli ning G. F. Händel. Klassikaline keelpillikvartett on sonaaditsükli alusel loodud teos neljale keelpillile. Kammermuusika puhul on orkestris vähem kui 50 pilli. Zanr on stiil ja vorm on muusikaline ülesehitus. Sonaata tähendab Itaalia keeles helisema. Sonaat on teos, mis oli algselt mõeldud ühel pillil mängimiseks. Kindlate tunnustega zanriks kujunes sonaat 18. saj. Haydni, Mozarti ja Beethoveni loomingus
Barokiajastu muusika kas vaimulik või ilmalik? Barokk tuleb portugali keelsest sõnast barocco, mis tähendab lopergust pärli. Barokiajastu muusikas tekkisid uued zanrid nagu ooper, oratoorium, kantaat, kirikukontsert, sonaat, instrumentaalkontsert, concerto grosso ning fuuga. Barokkmuusika eesmärk oli mõjutada publikut emotsionaalselt, nt. kurva teose korral oli eesmärk publik nutma ajada. Muusikateostes puudus sisemine areng, mis tähendas seda, et emotsionaalsus pidi püsima heliteose algusest kuni lõpuni välja. Lühidalt saab barokiajastut iseloomustada: kummaline, teatraalne, liialdav, dünaamiline ning rahutu. Barokiajastu kõige tähelepanuväärsemad meistrid olid Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Händel
Nt. Peetri kirik/väljak,Versailles, Blois` loss, Sancta Maria Della Compostela. 6)Maalikuntsis väljendati taltsutamatuid kirgi, maaliti allegoorilisi, mütoloogilisi, usulisi pannoosid. Nt. "Öine vahtkond"(R), "Õuedaamid"(D.V), "Leucippuse tütarde röövimine"(P.P.R). 7)Muusikaline barokk kujunes välja Itaalias. Heliloojad: Arcangelo Corelli, Vivaldi, Scarlatti. 8) Kontsert oli orkestrile mõeldud muusikazanr barokiajastul,eristati kolme tüüpi: mitme-kooriline kontsert, concerto grosso, soolokontsert. Tänapäeval muusikateoste ettekandmine. 9)Barokiajastul levinud muusikastiilid: ooper, kantaat, oratoorium, passioon, sonaat. 10)Generaalbass- e. basso continuo (it. k - katkematu bass) ehk nummerdatud bass on muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. 11)Ooperi eelkäijad olid vanakreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid, renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad.
Abiellus 1707 Maria Barbaraga Üle 40 ooperi o 7 last o “Julius Caesar” 1721 abiellus Anna Magdalenaga o “Xerxes” o 13 last üle 30 oratooriumi Kantaadid o “Messias” o “Christ lag in Todes o “Iisrael Egiptuses” Bardu” 18 concerto grossot 19 osaline “Ich hatte viel ??? Orkestrisüidid Bchunmirmis” o “Veemuusika” “üks kindel linn ja varjupaik” o “Tulevärgi muusika” kontserdid orelile ja orkestrile SARNASUSED ERINEVUSED Sündisid Saksamaal, 1685 J. S. Bach sai enamus
MUUSIKAAJALUGU 1. Millised sündmused ja nähtused tähistasid rahvusromantilise perioodi lõppu Eesti muusikas? Pärast Stalini surma hakkasid Eestisse levima ka mõned läänemaailmas levinumad uuemad muusikalised suundumused. Toimusid kultuuripoliitilised muudatused. 2. Mille põhjal võib väita, et Eino Tamberg oli mitmekülgne helilooja? Peale selle, et ta oli väga mitmekülgne inimene ja mitme ametiga, on ta ka väga mitmekülgne helilooja. Tema loomingus on nii orkestrimuusikat, teoseid solistidele ja orkestrile, vokaalsümfoonilist muusikat, lavamuusikat, kammermuusikat, teoseid klaverile, vokaalmuusikat, koorimuusikat. 3. Miks on Tambergi „Concerto grosso“ eesti muusikas oluline teos? Sest see tähistab uue ajaarvamise algust Eesti muusikas. 4. Iseloomusta Tambergi teost „Concerto grosso“ mõne lausega! (min 3, kuidas on üles ehitatud, millised pillid, muusika iseloom) See algab puhkpilli soologa, millel praktiliselt kohe lisanduvad löö...
Barokiajastu instrumentaalmuusika 17. sajandi alguse pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine ansabli ja soolipillina . Viiuli kiire tõus oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas . Seal kujunes viiuli klassikaline kuju ja ehitus, sealse meister Nicolo Amati ning tema õpilased Andrea Guarnieri ja Antonio Stradivardi . → Üks esimesi heliloojaid, kes avas viiuli võimalused oli Claudio Monteverdi . ...
isikupära; solistide kultus. Heliloojad: Bach, Händel, Mozart, Antonio Vivaldi jpt . 3. TANTSUSÜIT (suite pr.k. järgnevus, korrapärane rida). Kujunes välja Saksamaal 17.saj. lõpul. Koosnes 4 erineva karakteri ja päritoluga õukonnatantsust: 1) allemande 4-osaline. Rahulik saksa sammtants 2) courante 3-osaline. Kiire prantsuse hüppetants 3) sarabande aeglane 3-osaline. Pidulik hispaania tants 4) gigue soti hüppetants, kiireim osa 4. CONCERTO GROSSO grupp soliste võistleb suurema orkestriga. Koosneb kolmest osast: kiire, aeglane ja kiire 5. PRELÜÜD JA FUUGA fuuga on polüfoonilise muusika tähtsaim vorm ning selle sissejuhatavat osa nimetatakse prelüüdiks, toccataks või fantaasiaks. 6. BACHI LOOMINGU ERIPÄRA: · Tõsidus Bach oli mõtiskleja, filosoof, eluprobleemide arutleja (aga teostes pole ajalookangelasi) · Huumorimeel väljendus põhiliselt kantaatides
2. TANTSUSÜIT (suite pr.k. järgnevus, korrapärane rida). Kujunes välja Saksamaal 17.saj. lõpul. Mitmeosaline teos väikestele pillikoosseisudele. Koosnes 4 erineva karakteri ja päritoluga õukonnatantsust: 1) allemande 4-osaline. Rahulik saksa sammtants 2) courante 3-osaline. Kiire prantsuse hüppetants 3) sarabande aeglane 3-osaline. Pidulik, traagiline hispaania tants 4) gigue 3-osaline soti hüppetants, kiireim osa 3. CONCERTO GROSSO grupp soliste võistleb suurema orkestriga. Koosneb kolmest osast: kiire, aeglane ja kiire 4. PRELÜÜD JA FUUGA fuuga on polüfoonilise muusika tähtsaim vorm ning selle sissejuhatavat osa nimetatakse prelüüdiks, toccataks või fantaasiaks. 5. BACHI LOOMINGU ERIPÄRA: Tõsidus Bach oli mõtiskleja, filosoof, eluprobleemide arutleja (aga teostes pole ajalookangelasi) Huumorimeel väljendus põhiliselt kantaatides
Weimar (1708) Weimaris kirjutas Bach palju kantaate ja oreliteoseid. Töötas hertsogi õukonnaorganisti ja kammermuusikuna. Köthen (1717) Keskendus orkestri- ja klavessiinimuusikale. Leipzig (1723 - 1750) Bach suri 28. juulil 20.Händel 1685-1759 Enne surma jäi pimedaks. Rändav inimene. Perekonda ja lapsi polnud. Peamiselt elas Londonis. Ta isa oli kirurg ja habemeajaja.Tähtsamad teosed: 40 ooperit("Rinaldo","Julius Caesar" ,,Kerjuseooper" ), 30oratooriumit ("Messias","Jehta") ,18 concerto grossot, ,,Tulevärgimuusika" ,,Veemuusika". Tähtsus muusikaajaloos:Tähtsal kohal lavateosed,korrigeeris ooperit,st sidus üksikuid ooperinumberid suurteks dramaatilisteks stseenideks. 21.Baroki üldiseloomustus: *1600-1750 *varane periood 1580-1630, keskmine 1630-1680, hiline 1680-1740 *sõna barokk pärit Portugalist-ebakorrapärane *muusikaliselt rahutu ja dünaamiline *Kodumaa on Itaalia *Tähtsamad heliloojad Monteverdi,Lully,Vivaldi,Bach,Händel *esimesed ooperid(kõige esimene J
III - Teatraalne stiil, mis oli kõige uudsem ja julgem, rõhutatult tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis ja võeti üle ka kirikumuusikas. Muusikazanrid Võrreldes keskajaga oli barokkmuusika rikas muusikazanride poolest. Alates barokist saab muusikazanre selgelt liigitada: · Vokaalmuusika zanrid - missa, passioon, oratoorium, kantaadid, motetid, lihtsad laulud · Instrumentaalmuusika zanriteks - tantsusüit, concerto grosso, süidid erinevatele pillidele, prelüüdid ja fuugad · Lavateosed - ooper Barokkajastul loodi esimesed mitmeosalised instrumentaalteosed. Lemmikzanriteks kujunesid concerto grosso ja tantsusüit. · Tantsusüit oli mitmeosaline instrumentaalteos, mille osadest sõltumata kuulus sellesse kindlasti neli rahvusliku päritoluga tantsu. Vaheldusid aeglane, kiire, aeglane, kiire tants.
Sonaat kõikide instrumentaalpalade üldnimetus Erinevad tüübid: · Triosonaat- teos 3 partiile · Barokktrio 2 meloodiapilli + basso continuo , sellest kujuneb veel üks orkestritüüp, Itaalia orkester: I, II viiul, vioola, basso continuo · Kammersonaat koosneb sissejuhatusest , mida nim. prelüüdiks, lisandub 2-4 tantsulist osa · Kirikusonaat tal on 3 osa ja need on kontrastsed(kiire-aeglane-kiire-aeglane) · Concerto grosso (tõlkes)suur konsert, kus väike rühm pille mängib vaheldumisi suure orkestriga Orketri Süit koosnes neljast erinevast karekteriga tantsust, olid vastandatud kontrastsuse profiilil. Tantsud : · Allemande Saksa tants · Courante Prantsuse tants · Sarabande Hispaania tants · Gigue (ziig) Soti/Inglise tants Kõik olid tantsud olid kirjutatud ühes helistikus Fuuga polüfooniline muusika (tlk
gamba mängimisele. Imbi Tarum on tuntumaid Eesti klavessiinimängijaid. Lõpetas Eesti Muusikaakadeemia prof. Bruno Luki klaveriklassis (cum laude). Klavessiini alal on end täiendanud Ton Koopmani, Vaughan Schleppi jpt meistrikursustel. Aastal 2008 täiendas end Amsterdami Kuninglikus Konservatooriumis Bob van Aspereni, Menno van Delfti, Therese de Goede jt juhendusel. Ta on teinud koostööd mitmete teiste orkestrite ja ansamblitega (Concerto Copenhagen, Concerto Palatino, His Majesty's Sagbutts and Cornetts, Tallinna Filharmoonia Kammerorkester, Sansara jt). Soolokontsertidega ja orkestrisolistina on Imbi esinenud paljudes Euroopa riikides. Alustuseks rääkis Tõnu meile kitarrilaadsest pillist mis kandis nime viola da gamba. Ta näitas ka pilli nimega fiidel, sellel on neli keelt ning seda võib mängida nii nagu viiulit või nagu tsellot. Ka barokiaegsest Inglismaalt esitati üks pala. Imbi tutvustas muusika saatel meile ka tantsusid, mis
Vivaldi „Aastaajad“ 3. TANTSUSÜIT – (suite pr.k. järgnevus, korrapärane rida). ISnstumentaalmuusikažanr mitmeosaline teos väikestele pillikooseisudele. Kujunes välja Saksamaal 17.saj. lõpul. Koosnes 4 erineva karakteri ja päritoluga õukonnatantsust: 1) allemande – 4-osaline. Rahulik saksa sammtants 2) courante – 3-osaline. Kiire prantsuse hüppetants 3) sarabande – aeglane 3-osaline. Pidulik hispaania tants 4) gigue – šoti hüppetants, kiireim osa 4. CONCERTO GROSSO – grupp soliste võistleb suurema orkestriga. Koosneb kolmest osast: kiire, aeglane ja kiire. Itaalia keeles suur kontsert, on esimene orkestrižanr, mängivad barokktrio ja suurem orkester, mis toetab väiksemat koosseisu lõiguti. 5. PRELÜÜD JA FUUGA – fuuga on polüfoonilise muusika tähtsaim vorm ning selle sissejuhatavat osa nimetatakse prelüüdiks, toccataks või fantaasiaks. Prelüüd - muusikalise teose sissejuhatus/eelmäng, Alates 19
aaria-vokaalsoolo, intstrumentaalsaatega retsitatiiv-kõnelaul kantaat-mitmeosaline pidulik vokaalteos oratoorium-koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos passioon-vaimulik oratoorium ooperiga seotud mõisted concerto grosso-kontsert orkestrile ja soolopillide rühmale kontsert-muusika avalik esitamine sonaat-mitmeosaline heliteos ühele või kahele muusikariistale tähtsamad pillid pillimeistrid
Bach: Ma pole elus ühtegi ooperit kirjutanud, olen keskendunud rohkem orkestri-, klaviiri- ja orelimuusikale, vokaalmuusikas aga kantaatidele ja passioonidele. Händel: Ka mina olen kirjutanud orkestri-, klaviiri- ja orelimuusikat. Orelimuusikat suhteliselt vähe. Vokaalmuusikas olen kirjutanud oopereid ja oratooriumeid. Bach: Meil tundub olevat muusikas palju ühist. Mida Te täpsemalt instrumentaalmuusikas kirjutasite? Händel: Orkestrimuusikas süite, kontserdeid, concerto grossosid, klaviirimuusikas fuugasid, prelüüde, kontserdeid ja süite, orelimuusikas kontserdeid, fuugasid, ja toccatasid. Aga Teie? Bach: Orkestrimuusikas samuti süite, kontserdeid ja concerto grossosid, klaviirimuusikas HTK- sid, prelüüde, fuugasid ja kontserdeid, orelimuusikas fuugasid, prelüüde ja toccatasid. Händel: Elu on ikka huvitav, kunagi ei tea, kellega kokku võid sattuda. Bach: Nii ta tõesti on, ma jäin väga noorelt orvuks ja ma poleks uskunud, et nii tõsiselt muusikaga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
