-Pillide roll oli põhiliselt saateroll -vokaalmus võidi esitada ainult pillidega -Varasemad pillimuus näited olid enamasti vokaalmuus seaded Mis on tabulatuur? -pillide sõrmevõtete üleskirj meetod. PILLID!! Klahvpillid *orel,klavessiin,spinett,virginaal,tsembalo, klavikord puhkpillid *pommer,dulcian,krummhorn,tromboon,tsink keelpillid *viola da gamba,viola da breccio klahvpille kas saateks soolopillidena - puhkpillid,keelpillid sonare(16 saj)-arenes välja sonaat,1 instrumentaalpala levinud tantsud 16 saj, - branle,pavaan,galiard,passamezzo,saltarello Ansamblimuusika vormid 1)canzon -Pr sansooni lauluseade 2)sonate-instrumentaalpala 3)rizercar- polüf ehitusega ansambli või orelipala eelkäija renessanssiaegne instrument järeltulija *- *viola da gamba *tsello *- *viola da breccio *viiul *salmei *pommer *oboe *- *dulcian *fogott *- *krummhorn *-
credo tähendab ,,mina usun" dies irae tähendab ,,see viha" dirigent on orkestri- või koorijuht dooria on vavaaja helilaad, mida iseloomustavad sõnad on julge, mehelik dramaatiline on siis kui muusika rajaneb teravatel kõlade või mõtete kokkupõrkel eepiline on siis kui muusikas puuduvad teravad kõlakonfliktid; kiretu, üllas-rahulik eksprompt on hetketeos eleegia on lüüriline kurvatooniline vokaal- või instrumentaalpala; kaebelaul etüüd on instrumentaalpala, mis on määratud eeskätt mingi mängutehnilise võtte omandamiseks früügia on vanaaja helilaad, mida iseloomustavad sõnad on õrn, kaeblik fuuga on polüfoonilise muusika üks põhilisi vorme, mis on üles ehitatud ühe või mitme teema imiteerimisel eri häältes gloria tähendab ,,au" Gregooriuse lauluks ehk Gregooriuse koraaliks nimetatakse iseloomulikku laulmisviisi roomakatolikul jumalateenistusel, mis on ühehäälne kristlik laul
· Erinevat tüüpi klavessiinid · Klavikord · Keelpillid: Lauto, vioolad · Viola da gamba · Viola da braccio · Puhkpillid: plokkflööt, põikflööt, pommer (oboe), dulcian (fagott), krummhorn; trompetid, trobmoonid, tsink Tähtsamad zanrid · Toccata, fantaasia · Ansamblimuusika: · Tantsud (sageli paaris aeglane, kiire) · Pavaan ja galliard · Canzon (eeskujuks ilmalik motett) polüfooniline instrumentaalpala · Sonata (it. Sonare kõlama) - al. 16. saj. lõpust tähistatakse instr. Palasid · Ricercar - range polüfoonilise ehitusega. (imitatsioon)
Tekib Prantsusmaal - 14..saj. Madalmaades- 15.saj. (Holland, Belgia, Luxenburg, Kirde- Prantsusmaa) ILMALIK Prantsuse sansoon - laul armastusest Canzon - sansooni instrumentaal- töötlus Madrigal - it.k-emakeelne laul, Polüfooniline 3-6 häälne armastuslaul, lauldi oma rõõmuks, hiljem lavastatakse, ooperi aaria eelkäija. Frottola - rahvalik salmilaul + refr. Villanella - 3-häälne rahvalik laul Balletto - Villanella alaliik, tantsuslaul, refr. on ilma tekstitsa (fa-la-la) Sonata - instrumentaalpala Ricercar - instrumentaal-motett. VAIMULIK Missa - ühendatud 5 osa Reekviem - leinamissa Passioon - Kristuse elust Magnificat Maarja kiituslaul Hümn - lihtne vaimulik laul Motett ladadina keeles vaimulik laul Luteri koraal- saksa
Sonaat Sonaat - tähistatakse barokkajastul mitmeosalist, tavaliselt pilliansamblile loodud instrumentaalteost. Sonaate loodi 17 saj. nii kirikus esitamiseks kui ka tavalise kammermuusikana. 16.sajandi lõpus tähistati Itaalias sõnaga sonata lihtsalt instrumentaalpala. Sellel ei olnud mingit kindlat vormi ja see sarnanes teise tolleaegse instrumentaalzanri, kantsooniga Algselt koosnes sonaat lihtsalt erineva karakteri ja tempoga lõikudest, hiljem mitmest iseseisvast osast. Parimad barokiaegsed keelpillisonaadid (nii triosonaadid kui ka soolosonaadid) on loonud Roomas tegutsenud viiulivirtuoos, orkestrijuht ja helilooja Arcangelo Corelli (1653-1713). ·Arcangelo Corelli(1653- 1713). Kontsert Sonaadi paralleelvorm. Kontsert on ulatuslik
Mathieuga. Paul Mauriat' orkestri edu oli nii peadpööritav, et ületas peagi Prantsusmaa, seejärel aga ka Euroopa piirid. Selle meloodiline, uskumatult kaunis ja erutav kõla ei jätnud kedagi ükskõikseks. Orkester vallutas kuulajate südamed kõigil viiel kontinendil, esines maailma parimates kontserdisaalides, selle plaate müüdi miljonites - niisugune kuulsus ei ole enne ega pärast osaks saanud ühelegi estraadi- ja sümfooniaorkestrile. Paul Mauriat kirjutas elu jooksul üle 150 instrumentaalpala ja laulu. Nende meloodia tunneb publik ära juba esimestest akordidest. 2005. aastal andis maestro oma orkestri üle andekale kolleegile - muusik Jean- Jacques Justafrele. Paul Mauriat' orkestriga on lahutamatult seotud selliste filmide nagu ,,Cherbourgi vihmavarjud", ,,Ristiisa" ning ,,Mees ja naine" saatemuusika, samuti mitmed teised unustamatud meloodiad. Selle kontserdi meeldejäävam lugu on ,,It's, Oh, So Quiet". Laulja esitas seda nii
Gregoriose koraal ühehäälne,saateta,rooma katoliku kiriku laul Missa-katoliku kiriku jumalateenistus või esimene mitmeosaline teos solistidele,koorile,orkestrile. Oratoorium-vaimulik oope.Pole lavategevust.tegelased:solistid,koor,orkester,jutustaja K:sümfoonia nr.8 Schubert.:peateema traagiline,rahutu. Kõrvalteema:valsilik,helgem K: Schubert "Metsahaldjas":madal meehääl laulab saksa keeles ooper-muusikaline lavateos, kus tegevus antakse edasi orkestri saatel lauldes ja näideldes muusikal-lavateos,mis sisaldab opereti, paroodia ja revüü sugemeid instrumentaalkontsert-3osaline soolopillile ja orkestrile orkestri süit-kindla süzeega mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Soololaul- soolohäälele kirjutatud intrumentaalsaatega laul variatsioon- muusika vorm, kus teemale järgneb rida teisendeid. K:Schopin Polonees A-duur:kindel rütm, heakõlaline,helitugevuse muut K:Schopin Etüüd c-moll :kiire,rahutu,klaver madalalt alguses,kontrastne,suur...
Uno Naissoo sündis 23. märtsil 1928. aastal Viljandis ja suri 5. jaanuaril 1980. aastal Tallinnas. Ta oli Eesti NSV rahvakunstnik, ELKNÜ preemia laureaat ja paljude lauluvõistlusete võitja. Inimesena oli ta abivalmis ja tal jätkus kõigi jaoks aega ning tähelepanu. Iial ei öelnud ta ära, kui vajati tema abi mõnes muusikaga seotud küsimuses. Muusikalise kõrghariduse omandas ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille lõpetas 1952. aastal professor Heino Elleri õpilasena kompositsiooni erialal. 28 aastat töötas ta Tallinna Muusikakoolis: teooriaosakonna juhatajana, õppejõuna ja estraadiosakonna juhatajana. 1979. aastal asus ta tööle ka Tallinna Riiklikku Konservatooriumi. Uno Naissoo helilooming ulatub lihtsatest rahvapillipaladest peenekoelise kammermuusikani 7 dzässisüiti, üle 150 laulu, sama palju instrumentaalpalu, rokkooper "Squirrel", rohkesti filmimuusikat, laste-, kammer-, koori- ning puhkpillimuusikat. Ühesuguse v...
- Tsink korpuse järgi puupill, huuliku ja mänguviisi järgi vaskpill Ansamblimuusikast mängiti enamasti tantse. Tantsud olid kogumikes tavaliselt paaridena. · Branle, koosneb aeglasest eeltantsust ning teisest osast, mis on kiirem · Pavaan ja galliard 6 · Passamezzo ja saltarello Ansamblimuusika vormid: · Canzon algselt sansooni töötlus, hiljem lihtsalt polüfooniline instrumentaalpala · Sonata tähistab instrumentaalpala al. 16 saj lõpust · Ricercar instrumentaalmotett, range polüfoonilise ehitusega, fuuga eelkäija 7
Renessanss Mõisted: Ars nova – muusikastiil 14. sajandi Prantsusmaal Balletio – tantsulaul, villanella üks alaliik 16. sajandi teisel poolel Canzon – renessansiaegne heliteos pilliansamblile, algselt prantsuse šansooni instrumentaaltöötlus; polüfooniline instrumentaalpala dulcian – kahekordse roohuulikuga puupuhkpill (fagoti eelkäija) frottola – homofoonia tunnustega, korduva refrääniga laul fuuga – polüfoonilise muusika üks põhilisi vorme, arenes ricercarist gregooriuse laul – roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul homofoonia – mitmehäälsus, kus üks hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad harmoonilise saate imitatsioon – meloodiaosa matkimine erinevate häälte poolt kapell – instrumentalansambel
Avamäng Impressionism loodusest inspireeritud hetkemuljete kunst. üheosalises sonaadivormis Instrumentaalansambel kujunes välja klassitsismi perioodil. Klaveritrio: viiul, klaver, tsello. Keelpillitrio: viiul, alt, tsello. teos Keelpillikvartett: I, II viiul, alt, tsello. sümfoonia orkestrile. Instrumentaalkontsert klassikaliselt 3-osaline instrumentaalteos soolopillile ja sümfooniaorkestrile. Ballaad Instrumentaalpala lühiteos mõnele pillile või orkestrile. romantiline, lüürilise Kaanon polüfooniline zanr. Eeslaulja alustab pala ning teine laulja astub sama palaga hiljem sisse. loomuga vokaal- või Kantaat mitmeosaline teos solistidele, koorile ja orkestrile. isntrumentaalt eos. Keelpillikvartett kammeransambel, mis tekkis 18. saj. Koosneb 4. poogenpillist: I, II viiul, vioola, tsello. Kontsert muusikateoste avalik ettekanne.
ühesuguseid rütmifiguure kordavad. Hiljem hakati ülemistesse häältesse kirjutama ilmalikke rahvakeelseid tekste, eriti luuletekste. Selle tulemusel keelati 13. sajandi lõpul motettide laulmine kirikus. Lisaks sisu ilmalikustumisele oli põhjuseks ka kompositsiooni keerukus. Motett muutus haritlaste seltskonnalauluks. 15. sajandil jõudis ta kirikusse tagasi, kõikides häältes gregooriuse koraali tekst. · Intermetso vahemäng · Nokturn- lühike instrumentaalpala (enamasti klaverile). Väljenduvad lüürilist meeleolu · Pastoraal on maaelu maalilisust kujutav karjaselaul, lamburielu kajastav lühiooper, ballett või pantomiim · Etüüd (prantsuse étude) on tehnika harjutamiseks mõeldud lühipala sooloinstrumendile. · Prelüüd (prantsuse keeles prelude) on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos.
teemadega, eesti hingega. Väljendusvahendid helilooja dzässikompositsioonides muutuvad koos ajaga, ulatudes kammerdzässist folkdzässini, avangardistlikust dzässist dzässrokini. Haljaina on püsinud kümned Uno meloodiad, nagu "Neil päevil polnud algust", "Sinu silmad", "Rahvatoonis" , mida on interpreteerinud paljud eesti, vennasvabariikide ja välismaa dzässmuusikud. Oma esimese levilaulu "Arglik brigadir", mis, tõsi küll, oli algvariandis instrumentaalpala, kirjutas Uno Naissoo 1949. aastal. Esitamisvääriliseks arvati see kümmekond aastat hiljem. Helilooja esimesed laulud olid dzässilikud. Isegi temaatilistes lauludes, nagu "Kodumaa", "Kui kord selge taeva all" jt, kasutas ta dzässiharmoonia vahendeid, mis olid tolle aja kohta julged ja uudsed. Oli periood, mil ta vaimustus Yves Montand'I kunstist ja kirjutas terve rea portreelaule, nagu "Taksojuhi pettumus", "Kojamees" jt. Ka see oli värske sõna meie estraadil. Hinge lähevad ta
Väga ilusa lauluhäälega Õppis Bologna muusikalütseumis Tal on 40 ooperit ,,Tuhkatriinu" ,,Wilhelm Tell" ,,Sevilla habemeajaja" ,,Othello" ,,Tancredi" BIZET Prantsuse helilooja Lapsena oli erakordsete muusikaliste võimetega Õppis Pariisi konservatooriumis (juba 10-aastaselt) Elu oli raske ja eduvaene Looming ei saanud elu ajal tuntuks 5 ooperit; 3 sümfooniat; 200 instrumentaalpala ,,Carmen" sisult traagiline; tehtud kirjanik Prosper Merimee samanimelise teose põhjal. Ooper on ebatavaline, sest kujutatakse lihtinimesi. Tegevus toimub Hispaanias Sevillas, kus hargneb mustlastüdruku Carmeni ja talupoisi Jose traagilise armastuse lugu. Carmen on ilus ja temperamentne mustlasneiu. Ta lakkab armastamast oma endist kallimat Jose'd ja kingib oma südame härjavõitlejale Escamillole. Jose läheb arust ära ja sunnib Carmenit
Tihti püstitab soneti esimene pool probleemi, millele teine pool vastab. Itaalia soneti loojaks peetakse Giacomo da Lentinit. Selle tuntuimad harrastajad olid 13.-14. sajandi poeedid Dante Alighieri, Guido Cavalcanti ja Francesco Petrarca. Kantsoon (itaalia k canzon 'laul') on vana prantsuse ja itaalia luulezanr, lembelaul, mis koosneb viiest või seitsmest stroofist ning ülistab rüütlite armastust. Kantsoon muusikas on lihtne ilmalik laul või ka laulva meloodiaga instrumentaalpala. Kantsoonide autoritena on tuntud Dante Alighieri ja Francesco Petrarca. Madrigal umbes 5-7 häälne polüfooniline laul, mille sisuks oli armastus või loodus. Tähtis oli emakeelsus. Sekstiin ehk sekstett on luuleteoses kuuest värsireast koosnev stroof. Eelkäijatest trubaduuridest eristab Petrarcat tema armastusluule täielik avatus. Ta vabastas luule müstikast, allegoorilisusest, abstraktsusest; süvendas selle humanistlikkust; lõi isikupäase
Ansamblimuusikast olid enam levinud tantsud, kuid neid ei mängitud ainult tantsuks, vaid ka lihtsalt kui seltskonnamuusikat. Traditsioonide kohaselt esitati tantse paaridena: 2-osalises taktimõõdus eeltants ja 3-osalises taktimõõdus järeltants. Tüüpilised tantsupaarid: Branle ja Gay, Pavana ja Gagliarda, Passamezzo ja Saltarello. Canzon Itaalias, prantsuse sansooni instrumentaaltöötlus, hiljem polüfooniline instrumentaalpala. Sonata sarnanes canzoniga. Ricercar nimetatud instrumentaalmotetiks. 18. ** Polüfoonia on mitmehäälsus, kus kõik hääled on võrdsed. Homofoonia on mitmehäälsus, kus üks häältest on domineeriv (meloodia), teised on selle saatehääled.
teemadega, eesti hingega. Väljendusvahendid helilooja dzässikompositsioonides muutuvad koos ajaga, ulatudes kammerdzässist folkdzässini, avangardistlikust dzässist dzässrokini. Haljaina on püsinud kümned Uno Naissoo maloodiad, nagu "Neil päevil polnud algust", "Sinu silmad", "Rahvatoonis" jpt, mida on interpreteerinud paljud eesti, vennasvabariikide ja välismaa dzässmuusikud. Oma esimese levilaulu "Arglik brigadir", mis, tõsi küll, oli algvariandis instrumentaalpala, kirjutas Uno Naissoo 1949. aastal. Esitamisvääriliseks arvati see kümmekond aastat hiljem. Helilooja esimesed laulud olid dzässilikud. Isegi temaatilistes lauludes, nagu "Kodumaa", "Kui kord selge taeva all" jt, kasutas ta dzässiharmoonia vahendeid, mis olid tolle aja kohta julged ja uudsed. Oli periood, mil ta vaimustus Yves Montand'I kunstist ja kirjutas terve rea portreelaule. Hinge lähevad ta estraadiromansid
1 Mis on: Avamäng-Lavateose või vokaalinstrumentaalse suurteose instrumentaalne, tervikliku osaga sissejuhatus. Reekviem-Leinamissa surnute mälestamiseks. Fuuga-Polüfooniline 2-5 häälne teos, millel on kolm osa. Programmiline muusika-Instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd-Sissejuhatus muusikalisele teosele. Nokturn-Instrumentaalpala ööst ja armastusest. Aaria-Saatega vokaalmuusika zanr. Libreto-Vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees-3/4 taktimõõdus Poola rahvatants. Ooper-Muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes. Ekspositsioon-Kunstiteoste, näituse-või muuseumieksponaatide väljapanek Oratoorium- Koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline heliteos. Concerto grosso-Esimene orkestrizanr. Kontsert-Muusikateose ettekanne. Zanr-Kunstiloomingu sisu iseloomust tingitud kirjutamisvorm. Vo...
teostes. 12. Mussorgski klaveripalade tsükkel „Pildid näituselt“ on inspireerinud paljusid XIX-XX sajandi heliloojaid ja interpreete. Keda? Mis seda võis põhjustada? kuulsaima orkestreetitud versiooni autor on Prantsuse helilooja Maurice Ravel. elektroonilise variandi autor Isao Tomita. 13. Tšaikovski ja tema seosed Eestiga. Kajastusi muusikas, eesti juurtega, või Eestiga seotud Tšaikovski lähikondsed ( Karell, Jürgenson, vend Anatol, "Kallis Mari" ). Instrumentaalpala “ Mälestusi Haapsalust” 1867. a. juunis saabus Peterburist Haapsallu aurikuga. Tuli koos oma venna Anatoliga, et minna Pjotri kaksikvenna Modesti juurde. Viibis ka Haapsalus, kus tema mälestuseks on rannas pink, millesse oli rajutud rahvaviis”Kallis Mari”. Seda rahvaviisi kasut ta oma 6.sümf alateemana. Tšaikovski õigusteaduskooli-aegseks klaveriõpetajaks oli eestlasest pärisorja
Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chopin(16 klaveri poloneesi) Ooper- Ooper on muusikaline lavateos. Mille sisu antakse edasi lauldes. Ooper põhineb mõnel kirjanduslikul tekstil ehk libretol.Ooperi sünd 17saj. Itaalia. Etüüd- instrumentaalpala mingi mängutehnilise võtte omandamiseks,ka virtuoosne kontsertpala. Dies Irae- on liturgilise muusika zanr, mis võib olla osa reekviemist või ka iseseisev heliteos. Ekspositsioon- Ekspositsioon on muusikalise peateema ja kõrvalteema esmakordne esitus. Ekspositsioon koosneb järgmistest osadest: Peapartii, sidepartii, kõrvalpartii ja lõpupartii. Ekspositsiooni võidakse korrata. Oratoorium- on ilmaliku või vaimuliku sisuga suur vorm mida esitavad solistid,koor ja orkester.
Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chopin(16 klaveri poloneesi) Ooper- Ooper on muusikaline lavateos. Mille sisu antakse edasi lauldes. Ooper põhineb mõnel kirjanduslikul tekstil ehk libretol.Ooperi sünd 17saj. Itaalia. Etüüd- instrumentaalpala mingi mängutehnilise võtte omandamiseks,ka virtuoosne kontsertpala. Dies Irae- on liturgilise muusika zanr, mis võib olla osa reekviemist või ka iseseisev heliteos. Ekspositsioon- Ekspositsioon on muusikalise peateema ja kõrvalteema esmakordne esitus. Ekspositsioon koosneb järgmistest osadest: Peapartii, sidepartii, kõrvalpartii ja lõpupartii. Ekspositsiooni võidakse korrata. Oratoorium- on ilmaliku või vaimuliku sisuga suur vorm mida esitavad solistid,koor ja orkester.
ROMANTISM 19. SAJ Romantism on tunnetekultuse aeg. Oli võideldud vabaduse-võrdsuse-vendluse eest, inimene oli teadvustanud esimest korda oma õigused unelmad ei täitunud Elu ebameeldivuste eest põgeneti reaalsusest minevikku, müstikasse, muinasjuttudesse, loodusesse Eelmise ajastu kunstnik-muusik oli ühiskonna liige, nüüd üksi loob oma kujutluste maailma (unenäolisus, unelmad), kus ta sageli on ise oma teose peategelane Muusikas olulisim väljendusvahend - meloodia K: Schubert Ave Maria - kaunis pikk lõpetatud meloodia, tundepuhangud. Soololaulud saavad väga populaarseks, hea väljendada subjektiivseid hingelisi elamusi Kaunis laululine meloodia kandub ka instrumentaalmuusikasse K: Liszt Armuunelmad Muusikaline vorm muutub vabamaks vaba jutustuse ilme, fantaasia ei mahu täpsetesse raamidesse Harmoonia edastab erilisi tundeid hingevalu, salapära, põnevust Kõlavärvidel on eriline tähtsus sümfooniaorkestrisse tuuakse juurde uusi pi...
Pärast teose koopia esmamüüki, kinkimist või muul viisil omandiõiguse üleandmist ei saa autor enam kontrollida teose levitamist. See tähendab, et iga isik, kes on ostnud raamatu koopia, saanud autorilt kingituseks graafilise lehe, monograafia või CD, võib seda teost või teose koopiat edasi müüa või kinkida ilma autori nõusolekuta. 3) õigus teost avalikult esitada (public performance right) on klassikaline autori õigus. Selleks, et esitada avalikult teise autori laulu, instrumentaalpala, loengut, ettekannet, luuletust, näidendit, katkendit monograafiast jms, peab olema autori eelnev nõusolek. 4) õigus teost tõlkida (õigus teose tõlkimisele) on üks kirjandusteose autori põhilisi õigusi. Näiteks kui prantsuse luuletaja luuletus, iiri kirjaniku romaan või rootsi autori draama soovitakse tõlkida eesti keelde, siis on selleks vaja nende autorite eelnevat nõusolekut. Sama nõue kehtib ka välismaiste laulutekstide tõlkimise osas.
prozektorid, et joonistada näitlejate kujud kangale. Luuakse koos teiste märgisüsteemidega - eelkõige video ja muusikaga - nostalgiline ja mõtlemapanev tervik, mis võtab kokku etenduses olnud lapsepõlve ja mängulisuse temaatika. Valguskujundus muudab etenduse dünaamilisemaks ja mitmekülgsemaks, muutes valguse intensiivsust, värvi ja suunda ning selle kaudu lavaruumi atmosfääri. Muusikaline ja helikujundus koosnevad erinevatest osadest. Kasutatud on kahte laulu, paari instrumentaalpala ning erinevate vahenditega tekitatud helisid, millest osad on näitlejate endi tehtud. Nendeks kaheks lauluks on The Beatlesi ,,Here Comes The Sun" ja Neil Youngi ,,Philadelphia". ,,Here Comes The Sun" on laul, mida kuuleb lavastuse alguses. Oma lootusrikka, nostalgilise ja õnneliku meloodiaga sobib see laul taustaks laste mängule ning esimesele fonole, mis juhatab sisse etendust läbiva lapsepõlve ja mälestuste teema
Kõige tuntum ,,Valküüride lend", kus valküürid ratsutavad lahinguväljade kohal ja koguvad surnud kangelasi. Georges Bizet (1838-1875) Kõige tuntum teos ja ainuke maailmakuulus ,,Carmen". Erakordsete muusikaliste võimetega ja läks elule vastu väga suurte lootustega õppis Pariisi konservatooriumis. Tema ooperid ei äratanud suurt tähelepanu. Seetõttu pidi andma eratunde, tegi ebahuvitavaid töid ja loominguks jäi vähe aega. Kirjutanud 5 ooperit, 3 sümfooniat ja 200 instrumentaalpala. Kuulsuse saavutas ,,Carmeniga", mille aluseks on prantsuse kirjaniku Prosper Merimee jutustus. Traagiline ooper. Laval on inimesed otse rahva hulgast. Nt vabrikust, mustlaslaagrist, külast. Tegevus toimub Hispaanias Sevillas, seal Carmeni (mustlasneiu) ja talupoisi traagiline armastuslugu. Carmen kujutab ooperis võitlust inimese tunnetevabaduse eest. Tal vabadust ja vabadusjanu ülistav tähendus. Carmen hästi temperamentne, ilus, isekas, ,,looduslaps". Teeb nii, nagu tunneb.
suuremate kirikupühade vespriteenistused (palvus päikeseloojangul), kus peamine koht oli psalmilauludel. Veneetsiaist on pärit ka esimesed kontsertlikud instrumentaalvormid canzon, sonata, ricercar, toccata jt ning seegi muus. kõlas eelkõige vespriteenistustel. 2.6.1. kontsertlik kirikumuus.: sonaat, instrumentaalkantsoon, kontsert instrumentaalkantsoon canzon, algselt prntsuse chansoni instrumentaaltöötlus, hiljem aga lihtsalt polüfooniline instrumentaalpala. sonaat 16 saj lõpust alates tähistati instrumentaalpalu ka nimetusega sonata, algselt ei kujutanud see enesest mingit kindlat vormi, oli lihtsalt instrumentaalteos, ega erinenud oluliselt canzonist. 16.-18. saj nimetati sonaadiks kõiki instrumentaalteoseid, et eristada neid vokaalmuus.st. Kontsert concerto algtähendus it k on `koosmäng', zanri- ja stiilinimena tuli käibele 16 saj lõpul Veneetsia koolkonnas
Kapi juures. Valmisid ,,Canzonett" viiulile, trio viiulile, klaverile ja tsellole, ,,Eleegia" keelpillidele ning klaverisonaadi esimene osa. Suur Isamaasõda tõi Villem Kapi oma abikaasaga 1941. aasta suvel tagasi Suure-Jaani, teenides ülalpidamist ,,Ilmatari" koorijuhina, klaveritundide andjana, kirikuorganistina ja kohaliku Tuletõrje Seltsi orkestri dirigendina. Hiljem õnnestus Villemil jätkata õpinguid Heino Elleri juures, kus valmisid instrumentaalpala ,,Nokturn" tsellole ja klaverile, ,,Sügisejutt" klaverile, soololaul ,,Ilutegija", ,,Eesti muld ja eesti süda" meeskoorile ning kolm teost sümfooniaorkestrile. Villem Kapp pöördus tagasi pealinna pärast Tallinna vabastamist Nõukogude vägede poolt 1944. aastal, kus ühines Eesti muusikakultuuri eest võitlejatega. Samal aastal 1. novembril astus Villem Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikakooli õppejõu kohale ning 1945. aastal võeti ta NSV Liidu Heliloojate Liidu liikmeks
Frobergeri loomingus kujunes välja kindel 4- osaline süidi tsükkel: Allemande(saksa), Courante(prantsuse-itaalia), Sarabande (hispaania),Gigue(inglise).Bachi ajal olid need põhitantsudeks, süiti laiendati vahele kiilutud tantsudega (menuett) ja avaosaga Praeludium, Sinfonia, või Ouveeerture. Klavesiinisüite lõid-Couperin(kaalukas õpik klavesiinimängu kunstist) ja ooperihelilooja Rameau(põhjalik teoreetiline töö-harmooniatraktaat). Sonaat-algselt tähistas mistahes instrumentaalpala ,mitte kindlat vormi. Hiljem kujunes 2 tüüpi-sonata da camera (kammersonaat on süit tugevasti stiliseeritud tantsudega ), sonata da chiesa (kirikusonaat-kujunes canzoni lõikude iseseisvumise teel), algab piduliku avaosaga, millele järgnevad osad tempodega kiire-aeglane-kiire. Kujunes Ülem-Itaalias(Veneetsia, Bologna), hiljem pole kammer ja kirikusonaati enam rangelt eraldatud. Kooseisuks 2 viiulit ja basso continuo-trisonaat. Peameistrid
mis oma nime sai ameerika slängisõnast rap (lobisema).[ Kasutatakse ka tõlget –RAP- rhytmically axentreated poetry -rütmiliselt aktseteeritud poeesia.] Mustad diskorid olid välja arendanud rütmilise kiirkõne. Sinna juurde kuulus manipuleerimine heliplaadiga- selle alla pandi viltketas, mis võimaldas plaati mängu ajal käega peatada ja rütmiliselt edasi- tagasi liigutada (inglise k. scratching- kratsimine). Kasutati ka kahte grammofoni- ühel instrumentaalpala, teisel meloodiline laul. Sinna peale rääkis diskor. Diskori rütmilist kõnet saatis trummide ja bassi motoorika, samuti käte plaksutamine, vahelehüüded, naer. Rütmilise kõne teema ei olnud oluline, peaasi, et kõlas efektselt. Stuudiotes hakkasid diskorid endale ise muusikat miksima. Iseloomult on rapmuusika agressiivne. REGGAE Kuuekümnendate aastate keskel levis Jamaical rockmuusika eriliik reggae, mis kujutas endast üheaegselt nii tantsumuusikat kui ka mustanahaliste rahvusliku
Ed. Tubina “Kratti” juhatamas. 221 “Krati” esietenduse kohta ilmus Eesti Sõnas 222 Eduard Visnapuu sulest üsnagi positiivne arvustus. Ilmnes Veebeli talendi uus tahk – pole andmeid, et ta oleks kellegi juures dirigeerimist õppinud. P. Veebeli kui helilooja puhul äratab tähelepanu kaks omapärast fakti: esiteks, tema kui džässifanaatiku loomingu hulgas oli nii vähe džässilikke palu – vaid foks “Öiti tihti” (arvata- valt 1938) ning instrumentaalpala “Jazz-meeste heliredel” (1939); teiseks, K. Strobeli orkestri repertuaaris polnud teadaolevalt ühtki tema lugu, kuigi ta oli kümme aastat seal pianist. Viimane on seda kummalisem, et selleks ajaks oli ta omandanud hea džässi arranžeerija maine ja talle poleks olnud ületamatu probleem mõnest oma populaarsest laulust džässilik seade teha, et see ka Strobeli orkestri stiiliga sobinuks. Selle üheks põhjuseks võib olla, et ta oli enda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
