Klassitsismist ülevõetud vormid Harmooniaid rikastati kromatistidega Harmooniat arendati edasi Süvenes huvi rahvamuusika vastu Õitses pillitootmine Klaver sai lemmikpilliks kammermuusikas Õukonnateater asendub linnateatriga Rütmika muutus vaheldusrikkamaks Kodanlus oli muusikaelu suunaja Programmiline muusika tõusis tähelepanu keskmesse Kalduvus programmilisusele, poetiseervad pealkirjad Areneb avalik muusikaelu Sümfooniline poeem Üheosaline sümfooniline zanr, mille ainestik kujutab isiklikke elamusi,filosoofilisi teemasid või on inspireeritud kirjandusest ja kujutavast kunstist. Programmiline muusika Kujutab muusikaliselt pealkirjas antud või teosele lisatud programmi sündmuste kulgu,poeetilist teemat või
Klassitsismi ja romantismi ajastu muusika vahel ei ole nii selget üleminekujoont nagu varasemate suurte stiilide vahel. Klassitsismi ajastul võis leida juba romantilisi jooni, kuigi vorm järgis veel klassitsistlikke põhimõtteid. Romantismi ajastul hakati klassikalisi vorme käsitlema üsna vabalt. Zanrid ja muusikavormid: klaverisaatega soololaulud, ooper, väikevormid klaverile, klassikaline sonaaditsükkel, sümfooniline poeem, klassikaline ballett, operett, programmiline muusika. Kirjutatu teemadeks oli loodus, ajalugu, rahvalooming. Muusikaliste väljendusvahendite kasutamine muutus julgemaks ja mitmekesisemaks (väljendusrikas meloodia, värvikas harmoonia). Täiustati sümnfoonia-orkestri pille ja võeti kasutusele uusi instrumente, ettekande keskmeks sai instrumendi täielik tehniline valdamine (virtuoosikultus). Muusikaline romantism jaguneb vara-, kõrg- ja hilisromantismiks.
Austria helilooja. Oma lühikese, vaid 31 aastat kestnud elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1500 erinevas zanris teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas.Ta oli Beethoveni kaasaegne, elas temaga ühel ajal ja samas linnas, ent Viini klassikalisse koolkonda ei kuulunud. Schubert oli iseloomult sõbralik, heatahtlik ja tagasihoidlik. Tema muusika on siiras ja südamlik. Ta tõi muusikasse palju uut: soololaulud muutusid kontsertteosteks, instrumentaalloomingus oli esikohal programmiline muusika väga tähtsal kohal olid lühipalad, mis väljendasid hetkemeeleolu. Schubert sündis kooliõpetaja peres, kus väga armastati muusikat. Esimesteks muusikaõpetajateks olid tal isa ja vanem vend kes õpetasid talle klaveri- ja viiulimängu.Peagi osales ta koduses keelpillikvartets ja laulis sageli solistina kirikukooris. 11-aastaselt astus ta Viini keiserliku õukonna konvikti, kus õpetati kirikukoori lauljaid.Ta mängis kooli
M. Mussogorski, Beethoven, F. Liszt Avamäng Enamik oopereid algab ulatusliku avamänguga orkestri esituses, mis annab ülevaate teose sisust. Neid esitatakse ka lavateostest eraldi ning luuakse päris iseseisvaid avamänge, millele ei järgnegi lavateost, kuid mis samuti on seotud kindla sisu ja pealkirjaga. Need on kontseravamängud. Need on komponeeritud sonaadivormis. Sümfooniline poeem See on programmilisele kontsertavamängule lähedane zanr. See on üheosaline programmiline orkestriteos, mille pealkitri viitab teose sisule ja muusikaliste kujundite ilmele.Nende vormi ei määra kindlad reeglid, kuid sageli on selle ühte ossa ühendatud sonaaditsükli iseloomulikud jooned.Paljud on seotud klassikalise kirjandusega, võib kujutatud olla kodumaa saatust, loodust, inimese elukäiku.F. Liszt, H. Eller, J. Sibelius
Virtuoosid (Eestis ja välismaal) - Üha enam leviv virtuoosikultus esitas interpreetidele erakordselt kõrgeid tehnilisi nõudmisi ja mõne särava kontserdi esiettekanne võis muusiku teha üleöö kuulsaks terves Euroopas. - Virtuoosikultus oli solisti proovile panek. - Kuulsad virtuoosid Eestis ja välismaal: - Sergei Stadler (Venemaa) - Marcel Johannes Kits (Eesti) - Vladimir Spivakov (Venemaa) Programmiline muusika ja sümfoonia - Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse, et sisu paremini mõista: - pealkirja - kommentaari - pühenduse - Rimski-Korsakov Seherezade Programmiline muusika Rimski Korsakov https://www.youtube.com/watch?v=-Y5Vk9QRAvc Franz Schubert - Ta oli Austria helilooja. - Suurele osale oma instrumentaalloomingust lisas ta programmi.
paan, Arkaadia, karjuste idüll, jne. 19.saj. materialism toovad kaasa võimsad kõlad, suured orkestrid ja koorid. Ajalooliste piiride laiendamine viib uute pillideni, näiteks antiik-taldrikud. Religioosne väljenduslaad tõstab esile vaskpillid (tuubad, tromboonid). Romantismiajastu muusika ligikaudsed perioodid: vararomantism 1815-30 , kõrgromantism 1830-50 , hilisromantism 1850-90. Programmiline muusika Programmiline muusika oli eelistatud eriti prantsuse kõrgromantismis. Kirjeldava e. programmilise muusika sisu lähtus eelkõige kirjandusest, aga ka teistest kunstiliikidest või ajaloolistest sündmustest. Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Nähti võimalust rikastada helikeelt uute värskete kujunditega. Selliste
Iseseisev töö 11. klass 1. Mis on programmiline muusika? Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele on autori poolt lisatud sõnaline selgitus. Selle asja mõte on heliteose parem mõistmine kuulajatele. Tavaliselt on tegu pealkirja, pühenduse, kirjandusliku teose või kommentaariga. 2. Nimeta romantismiajastu lemmik pilli, nimeta uusi puhkpille (3). Romantismiajastu lemmik pill oli klaver. Uued puhkpillid olid inglisarv, tuuba 3. Nimeta romantismiajastu uusi muusikazanre (5).
Rapsoodia – vabas vormis fantaasiarikas heliteos Eksprompt – lüürilise sisuga improvisatsiooniline muusikapala 7. Nimeta romantismiajastu pianistist heliloojaid 2 Fryderik Chopin – Poola Ferenc Liszt - Ungari 8. Mis muutus sümfoonia orkestris? Uued pillid: Inglisarv, pikolo- ja bassklarnet, tuuba, harf. Programmiline muusika. Uueks žanriks sai sümfooniline poeem (esimesena võttis kasutusele Ferenc Liszt) 9. Mis on programmiline muusika? Programmiline muusika – muusika, mis põhineb kindlal teemal või süžeel, mida peegeldab helitöö pealkiri. 10. Mis on sümfooniline poeem? Sümfooniline poeem – programmiline heliteos, mille keskmes on ilukirjandusest, ajaloost või mütoloogiast tuntud kangelane, mõni kirjanduslik või filosoofiline süžee. 11. Tuntuimad sümfoonikud (heliloojad, kes lõid sümfoonilist muusikat) Franz Schubert “Lõpetamata sümfoonia”
Rapsoodia – vabas vormis fantaasiarikas heliteos Eksprompt – lüürilise sisuga improvisatsiooniline muusikapala 7. Nimeta romantismiajastu pianistist heliloojaid 2 Fryderik Chopin – Poola Ferenc Liszt - Ungari 8. Mis muutus sümfoonia orkestris? Uued pillid: Inglisarv, pikolo- ja bassklarnet, tuuba, harf. Programmiline muusika. Uueks žanriks sai sümfooniline poeem (esimesena võttis kasutusele Ferenc Liszt) 9. Mis on programmiline muusika? Programmiline muusika – muusika, mis põhineb kindlal teemal või süžeel, mida peegeldab helitöö pealkiri. 10. Mis on sümfooniline poeem? Sümfooniline poeem – programmiline heliteos, mille keskmes on ilukirjandusest, ajaloost või mütoloogiast tuntud kangelane, mõni kirjanduslik või filosoofiline süžee. 11. Tuntuimad sümfoonikud (heliloojad, kes lõid sümfoonilist muusikat) Franz Schubert “Lõpetamata sümfoonia”
Põgeneti oleviku eest Tunti huvi mineviku vastu Loodustemaatika Läbivaks teemaks oli üksindus Claude Monet "Jalutuskäik" VÄLJENDUSVAHENDID Kunstis on peamiseks väljendusviisiks emotsionaalsus Meloodia muutus väga laulvaks Harmoonia muutus keerukamaks Hakati kasutama rahvamuusikat Edouard Monet "Pillimängija" 1866 UUED MUUSIKAZANRID Programmiline süit Programmiline sümfoonia Operett Sümfooniline poeem Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks Hakati rohkem korraldama avalikke kontserte kontsertsaalides Muusikaõpetus kuulus hea kasvatuse juurde, tekkisid konservatooriumid Tekkis muusikakriitika Tekkis teadlikkus muusikaajaloost Muusika liikus 19. sajandil kirjandusele ja kunstile palju lähemale kui kunagi
majanduslikult toime tulema, kas siis õpetades või esinedes, aga klassitsismi ajal määrati loomeinimestele valitseva klassi palk. 4. Romantismi ajal oli looduse ülistamine ja looduseihalus, aga klassitsismil keskenduti teaduse arengule ja progresseerumisele. 5.Romantismi ajal olid rahvuslikult liikumised, revolutsioonid aga klassitsimi ajal toimus linnastumine ja tööstusrevolutsioon.(?) Millised uued muusikažanrid tekkisid romantismiajastul? Kirjelda/selgita? Tekkis programmiline muusika. Nimeta esimesi romantismiajastu heliloojaid (min 34), kelle looming pani aluse uuele ajastule muusikaloos? Franz Liszt, Frédéric Chopin, Robert Schumann, Richard Wagner Kelle loomingus oli väga oluliseks žanriks soololaul ja teda peetakse ka saksa Lied’i (sk laul) isaks? Franz Schubert Nimeta Schuberti laulutsükleid! „Kaunis möldrineiu“ ja „Talvine teekond“ Mida öeldakse Schuberti 8. sümfoonia „Lõpetamata sümfoonia” kohta?
ettekande keskmine oli instrumendi täiuslik tehniline valdamine. 4. Seleta mõistet "programmiline muusika" too näiteid kuulatud muusikapaladest. Programmiline on selline muusika, mille aluseks on kas kirjandusteosest või mujalt võetud süzee (=sisu). Heliteose pealkiri annab meile tavaliselt kõige selgema vihje teose programmi kohta. nt. schubert metshaldjas ja schumann ''karneval''. 5. Nim. ja iseloomusta romantismiajastu olulisemaid muusikazanre sümfooniline poeem, programmiline süit, programmiline sümfoonia, operett 6. Iseloomusta Franz Schuberti vokaalloomingut Soololaulud on Schuberti loomingu kõige tähtsam osa, neid on ta loonud üle 700. Tänu Schubertile kujunes soololaulust arvestatav kontsert- zanr. Tema meloodiad on väljendusrikkad, klaverisaatel on meloodiaga sarnaselt tähtis roll. Enamus laule on salmilaulud. Laulud räägivad armastusest, unistustest ja loodusest. Osa laule on koondatud tsüklitesse. 8. Miks muutus klaverimuusika 19
Tõi muusikasse monotematismi põhimõtte, st kõik teemad lähtuvad ühest peateemast. Lõi klaveriteoseid, klaverikontserte, klaveritranskriptsioone. Kirjutas ka vaimulikku muusikat. Sümfooniad: 'Faust' & 'Dante sümfoonia' 19. sajandi orkestrižanrid sümfoonia – võis olla rohkem kui 4 osa, 2hte tüüpi puhtmuusikaline (Brahms, Bruckner, Mahler) ja programmilised (Liszt, Berlioz), puhtmuusikaline sümfoonia – täiustati orkestri kõla, arvati, et sisu ei pea olema, programmiline sümfoonia – sisuga teos, soolokontsert – 3 osa kiire-aeglane-kiire, sümfooniline poeem – 1 osaline teos, mille aluseks on kirjanduslik teos ja võetakse inspiratsiooni loodusest, sümfooniline süit – ühe pealkirja all on alaosad, mis kirjeldavad-jutustavad, kontsert avamäng, sümfoonilised variatsioonid Programmiline muusika oli sisuga (süit, sümfoonia, poeem). Sümfoonia keskmes kangelane või poeetiline idee. Poeemi keskmes samuti kangelane.
lemmikpill klaver. 1) Väikerahvaste iseseisvumine Euroopas, rahvusriikide teke. 2) Ajastu uus zanr soololaul klaverisaatega 3) Väikevormid klaverile (ekspromt, prelüüd, ballaad, sõnadeta laul jm) 4) Ajastu põhizanr ooper 5) Lavamuusikas uued zanrid operett ja ballett 6) Ajastu lemmikpill klaver 2. Nimeta romantismiajastu muusika põhilised jooned! (vähemalt kolm) 1) Vaba vorm 2) Programmiline muusika 3) Muusika seadmine orkestrile - orkestratsioon 3. Nimeta 19. saj autor, kes esimesena võrdsustas soololaulu instrumentaalzanridega ja kelle soololaule esitatakse maailmas kõige enam! Lisaks nimele pane kirja ka vähemalt üks soololaul tema loomingust. Franz Schubert, ,,Metshaldjas", ,,Ave Maria" 4. Kes kirjutas esimese romantilise sümfoonia? Mis on selle sümfoonia pealkiri? Franz Schubert, ,,Lõpetamata sümfoonia" 5. Mille poolest on prantsuse helilooja H
kiire. Sarnase ulesehitusega on KEELPILLIKVARTETT, kus m2ngi- vad 2 viiulit, vioola ja tsello. 3-osalised on SONAAT (esitab soleeriv pill) ja INSTRUMEN- TAALKONTSERT (esitab soleeriv pill ja sumfooniaorkester). 1.osa kiire, 2.aeglane ja 3.kiire. Viini klassikud olid: JOSEPH HAYDN, WOLFGANG AMADEUS MOZART ja LUDVIG VAN BEETHOVEN ROMANTISM u.1825-1875 Taas valitsesid TUNDED! Levinud oli arusaam, et muusika peab inimestele millestki k6nelema. Seetttu muutus populaarseks PROGRAMMILINE MUUSIKA-heliteose aluseks oli mingi kirjandus- vi kunstiteos, mille sisu pidi muusika edasi andma. Muusika abil kirjeldati muudki, niteks rnnakuid (nit.F.Liszti klaveriteos R2nnuaastad, kus ta kirjeldab muusikaliselt oma reisi Rooma ja veitsi). Armastatumaks seltskonnatantsuks sai valss. Keda kutsuti valsikuningaks? Uued muusikavormid: SuMFOONILINE POEEM-heosaline teos sumfooniaorkest- rile. PROGRAMMILINE SuIT- mitmeosaline teos m6nele pilli-
1. Iseloomusta romantismiajastu muusikat. Nimeta uusi zanre, mis tekkisid romantismi ajastul. a. Heliloojal rõhuasetus tunnetel, vormiosade piirid avardusid ja meloodiad pikenesid. Tempode ja dünaamika puhul armastati äärmusi. Lemmikpilliks klaver, tähelepanu keskmesse programmiline muusika, süvenes huvi rahvamuusika vastu. b. Põhizanriks ooper. Soololaul Klaveri saatel häälele ja instrumentidele; need ühendati programmilisteks tsükliteks. Kammerlikud väiketeosed klaverile Poeem, karakterpala, sõnadeta laul, eksprompt, prelüüd, ballaad, tantsud(valss, polka), nokturn. Sümfooniline poeem - Emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümfooniaorkestrile.
sajand u II aastakümnest alates 2. Romantismi märksõnad: 1. Tundeelu 2. õnnetu armastus 3. müstika, surm ja teispoolsus 4. loodus 5. ajalugu - huvi keskaegse kunsti vastu 6. rahvalooming 3. Romantismi väljendusvahendid: · Emotsionaalsus · Väljendusrikas meloodia; vabalt lainetavalt arenev · Värvikas harmoonia · Vormivabadus · Kontrastid rütm, tempo, dünaamika, tunded · Programmiline instrumentaalmuusika 4. Programmiline instrumentaalmuusika: muusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse. Näited: 5. Romantiline soololaul: Helilooja: Tuntuimad tsüklid: 6. Armastatuim pill klaver. Väikevormid sellele pillile Väljapaistvaimad heliloojad: 7. Instrumentaalkontsert: kolmeosaline (kiire, aeglane, kiire) teos soolopillile ja orkestrile. Esimene osa on sonaadivormis (sissejuhatus, ekspositsioon, töötlus, repriis,
Prepareeritud instrument - pill, mille naturaalset kõla on moonutatud mehaanilise vahendi abil. John Cage 1912-1992, üks suurimaid eksperimantaatoreid, prepareeritud klaveri idee autor, happeningide isa. ? Hilisromantism Viin ja Berliin oli muusikas ühed tähtsaimad pealinnad. Ühised jooned sealsete heliloojate loomingus: hiigelkoosseisud, meloodia on väljendusrikas kuid ei pea olema ilus, muusika on programmiline. Zanrid on sümfooniline muusika, ooper. Programmiline muusika on sarnane joon. Programmiline muusika on teos, mille sisu on helilooja poolt antud, kas pealkirjas või pikemas seletuses. Richard Strauss (11 Juuni 1864 8 September 1949) Sümfoonilisi poeeme iseloomustab väga täpne programm. Armastab konkreetseid kujundeid. Armastab neid meisterlikult orkestri abil. Gustav Mahler (1860-1911) Saavutas tuntuse dirigendina. Oli viini ooperi peadirigent. Hüpnootiline isiksus. Uued reeglid: enne eesriide
Heino Eller (1887-1970) 1. Meenuta, mida tähendavas programmiline muusika. Programmiline muusika on kindla sisuga muusika. See on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selituse. Elleri puhul siis pealkirja, et heliteost paremini mõista. Sisu võib pärit olla kunstiteostest, kirjandusteostest, muistenditest, rahvapärimustest, looja enda mõtetest, muinasjuttudest või mõndadest muudest kindla sisulistest teostest, millele lisati muusika. 2. Kuidas väljendub programmilisus Heino Elleri muusikas?
11. KLASSI KONTROLLTÖÖ NR.2 KÜSIMUSED 1.Mida nimetatakse instrumentaalkontserdiks? Iseloomusta instrumentaalkontserti! Instrumentaalkontsert on konstert soolopillile ja sümfooniaorkestrile. Kolm osa, mis on järj vastavalt tempodele kiire aeglane kiire, kasutati topeltekspositsiooni: esimeses kõlab peateema ainult orkestrilt ja teises esitab seda olist orkestri saatel. Repriisi lõpus kõlab kadents. Populaarsemad soleerivad pillid olid klaver ja viiul. Tekkis virtuoosikultus. 2.Kes oli Nicolo Paganini? Nicolo Paganini (1782-1840) oli itaalia viiuli-, vioola- ja kitarrimängija ning helilooja, kes jäi ajalukku enda virtuoosse viiulimängu oskusega ning vastavalt ka keerukate teostega. 3.Kes oli Johannes Brahms? Johannes Brahms (1833-1897) oli saksa helilooja, pianist ja dirigent, üks juhtivaid romantismiajastu muusikuid. 4.Mis muutused toimusid sümfooniaorkestris 19. sajandil? Paljud pillid omandasid tänapäevase kuju: vaskpill...
Seda perioodi nimetatakse üleminekut klassistsismilt romantismile või heroilise ja patriootilise mussika ajajärguks. Looming: 9 sümfooniat ,, Euroica" ,,Pastoraalne sümf." 5 klaverikontserti, 32 klaverisonaati ,, Pateetiline", ,,Appiasonata" ,,Kuupaistesonaat", palju väikepalu ja variatsioone 3.F. Schubert- Tema muusika on siiras ja südamlik. Ta tõi muusikasse palju uut: soololaulud muutusid kontsertteosteks, instrumentaalloomingus oli esikohal programmiline muusika; väga tähtsal kohal olid lühipalad, mis väljendasid hetkemeeleolu. Looming: Kuhu? Tsüklist ,,Ilus möldrineiu" ,,Metshaldjas" ,,Talvine teekond" 4.Schumann- Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Sümfooniad:"Kevadsümfoonia""Reini sümfoonia" klaveritsükkel: "Karneval" Vokaaltsükkel:"Naise elu ja armastus" 5.Brahms- Kuigi ta oli väga osav pianist, pooldas ta siiski sümfooniaid
Programmiline muusika laenas süzeesid kirjandusteostest, kujutavast kunstist, ajaloosündmustest või mõtles helilooja need välja. Ajastu põhizanr oli ooper. Tekkisid ka uued zanrid: Soololaul- häälele instrumendi, enamasi klaveri saatel. Klaverisaated olid tehniliselt nõudlikud ja virtuoossed. Tihti ühendati soololaule programmilisteks tsükliteks. Sümfooniline poeem- emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümfooniaorkestrile(Liszt). Kammerlikud väiketeosed klaverile- poeem, karakterpala, sõnadeta laul, ekspromt, prelüüd, ballaad, tantsud(valss,polka,masurka,polonees), rapsoodia,nokturn, muusikaline hetk jm. Klaveritraskriptsioonid- tuntud ooperite, sümfooniate jt suurteoste kokkusurutud ,,ümberkirjutised" klaverile, eesmärgiks armastatud soolopilli orkestraalsete võimekuste näitamine. Operett- meelelahutuszanr koomilise ooperi, vodevilli, kabaree ja varietee baasil. Jaguneb
Romantikuid huvitas väga intuitsioon, inimeste tundeelu ja alateadvus. Mineviku tasakaaluka, mõistusliku ja distsiplineeritud inimese asemele tuleb nüüd tasakaalutu tundeinimene, keda iseloomustab ere kujutlusvõime a ülitundlikus. Romantikute meelisteemaks on armastus (õnnetu, ülistamine jne). Romantilisele muusikale on omane meloodia suur väljenduslikkus. Viisid on väga kaunid ja tunglevad. Teemad on ulatuslikud, sageli sekventsilised. Tihti on romantiline muusika programmiline. Vabatunde väljendus nõudis muusikateostes ka vaba vormi, milles vormiskeem üldse puudus ja muusikalise mõtte kulgu määras ainult helilooja fantaasia. Lemmikzanrika oli soololaul, neid hakati kirjutama ka tsüklitena. Soololaulu eeskujul hakati kirjutama ka instrumentaalminiatuure. Iseloomulikuks romantismi ajastu zanriks on sünfooniline poeem(1 osaline). Suurteostes armastasid nad kõige rohkem sünfooniaid.
Hector Berlioz(1803-1869)14aastaselt komponeeris oma esimese teose,1826 astus Pariisi konservatooriumi,suur ooperihuviline,1830 valmis esimene suurteos "Fantastiline sümfoonia",27 aastaselt sai Rooma preemia.Looming:läbinisti programmiline,teose läbivale ideele,mille aluseks oli kas kirjandusteos,helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused,oli allutatud nii muusika stiil,orkestratsioon kui ka vorm,experimenteeris julgelt orkestriga,kirjutas orkestratsiooniõpiku. Teosed: programmilised sümfooniad "Fantastiline","Harold Itaalias","Romeo ja Julia",ooperid "Benevenuto Cellini" , "Troojalased", "Beatrice ja Benedict", vokaalsümfoonilised suurvormid- oratooriumid "Fausti needmine","Kristuse lapsepõlv","Reekviem","Te Deum"
Liszti sümfooniline looming Enne Weimarisse suundumist kirjutas Liszt peamiselt klaveriteoseid. Weimari-periood oli Lisztile kui heliloojale kõige produktiivsem. Kuigi ta kirjutas mitmeid klaveriteoseid (näiteks Sonaadi h-moll), oli põhirõhk loomingus sümfoonilisel muusikal. Heliloojatest mõjutasid Liszti kõige enam Berlioz ja Wagner. Iseloomulik Liszti muusikale: Programmiline muusika: Liszti programmiline muusika pole illustratiivne, st ei kirjeldata täpselt programmi, vaid väljendab mingit filosoofilist ideed. Liszti programmilisi sümfoonilisi teoseid: "Fausti sümfoonia" ja "Dante sümfoonia", 13 sümfoonilist poeemi. Nende hulgas on "Prelüüdid", "Tasso", "Prometheus", "Mazeppa", "Orpheus" ja "Hamlet". Sümfooniline poeem on programmiline üheosaline orkestriteos. Kasutab väga sageli transformatsiooni võtet
Tõenäoliselt sai alguse kirjandusest. 19 sajandil muutus helilooja mõtlemisviis.Harmooniat rikastati ja pingestati. Rütm ja rütmika muutusid vaheldusrikkamaks. Dünaamika ja tempo muutusid äärmuslikumaks. Hakati huvi tundma vana muusika vastu.Romantismi ajastul oli võimutsev instrumentaalmuusika, klaver sai tänapäevase kuju. Samuti oli harmooniline muusika. Valitsevaks sai ilmalik muusika, kuigi vaimulikku muusikat kirjutatakse ka, aga vähem. Instrumentaalmuusika tipp on klaver. Programmiline muusika muutus populaarseks. FRANZ SCHUBERT(1797-1828)- Ta oli esimene romantik. Austria helilooja, sündis kooliõpetaja perre.Ta esitas oma elu jooksul 1 avaliku kontserdi.Schuberti muusikas olid esindatud romantilise muusika iseloomulikud tunnused, Tundelised meeleolud, mis olid äärmuslikud ühe teose jooksul. Laulev meloodia, tempo ja dünaamika kontrastid.Ta on kirjutanud 9 sümfooniat. Ta tõstis soololaulu uuele tasemele
Viisid olid enneolematult kaunid , tunglevad, erutatud, vabalt ja lainetavalt arenevad, ulatuslikud. Teemasid iseloomustab astmeline liikumine. *Nimeta olulisemaid väikevorme klaverile. Olulisimad väikevormid klaverile on nokturn, ballaad, rapsoodia, prelüüd, eksprompt, valss, masurka, polonees, kontsertetüüd. *Nimeta 19.sajandi klaverivirtuoose. 19.sajandi klaverivirtuoosid olid Chopin ja Liszt. *Seleta mõistet ,,programmiline muusika". Programmiline muusika on kindlal teemal või süzeel põhinev instrumentaalteos, mille sisu on esitatud programmis või teose pealkirjas. *Too näiteid programmilistest teostest. Programmilised teosed on näiteks Schuberti ,,Metshaldjas'' ja Schumanni ,,Karneval''. *Missugused uued peategelased tõusid esile ja lisandusid ooperis 19.sajandil? 19. sajandi ooperikuningaks peetakse Verdit. *Mida uut tõi 19.sajand balletizanri arengusse? 19
On kirjutanud ka 4sümfooniat, millest tunda Beethoveni alget. Romantism: 19saj oli tuntute kultuste ajastu, loojad väljendasid isiklikke elamusi. Armastatud erinevad instrumentaal väikevormid(soololaul, ooper), iseloomulik oli meloodilisus. Orkestri kooseis täienes vaskpuhkpillide ja löökpillidega, sageli kasutati rahvaviise ja teostele võeti ainest muinasjuttudest ja legendidest. Armastatuimaks seltskonnatantsuks sai valss. Uued muusika zanrid: sümfooniline poeem; programmiline süit; programmiline sümfoonia; operett. Heliloojad: Edvard Grieg; Franz Schubert; Felix Mendelssohn-Bartholdy; Ferenc Liszt; Fryderyk Chopin; Johannes Brahms; Jean Sibelius; Giuseppe Verdi; Modest Mussorgski; Niccolò Paganini; Richard Wagner; Robert Schumann; Kunstnikud: Theodore Gericault; Eugene Delacroix. Kirjanikud: Alexandre Dumas(vanem); Charles Dickens; George Byron; H de Palzac; Heinrich Heine; Victor Hugo. Teadus ja ajalugu: Röntgen- x-kiired; Darwin- evolutsiooni teooria,
sisuseletust. · Peen dünaamika ja rütmika. Kasutatakse dünaamilisi äärmusi ja vastandatakse neid kontrastidena. · Muusika muutub varjamatult emotsionaalsemaks. · Puhkpillid domineerivad ja leiavad kasutamist üha julgemates kombinatsioonides. · Orkestriteosed muutuvad pikemaks ja orkestrikoosseisud muutuvad suuremaks. 11. Seleta mõiste programmiline muusika. Programmilise muusika all mõistetakse mingil kindlal teemal või süzeel põhinevat instrumentaalteost, mille sisu on esitatud programmis või teose pealkirjas ja on teosele lisatud helilooja poolt. 12. Seleta mõiste sümfooniline poeem. Sümfooniline poeem-sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline, kindla vormita programmiline instrumentaalteos, mille muusikaga antakse edasi pealkirjas viidatud kirjanduslikku ainet või poeetilist ideed. 13
Muusika konspekt Romantism (millal oli, isel. jooned muusikas, uued ja armastatumad zanrid) Oli 18201880, sai alguse kirjandusest. Tunded olid mõisusest tähtsamad, loodus, üksindus, revolutsioonid. Muusika oli emotsionaalne, laulva meloodiaga, keeruka harmooniaga ja kasutati rahvamuusika elemente,vormivabadust (hüljati klassikalised vormiskeemid), kontsertidel esitati ka eelmiste ajajärkude heliteoseid. Uued: programmiline (instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks) süit, progr.sümfoonia, operett, sümfooniline poeem, ooperizanr, soololaul, ballett. Uued pillid: tuuba ja saksofon. Tuntumad heliloojad: Edvard Grieg, Richard Wagner, Franz Schubert, Giuseppe Verdi, Pjotr Tsaikovski, Ferenz Liszt. Beethoveni loomingu üldiseloomustus Oli sakslane.Peamiselt instrumentaal, ka lüüriline, armastuseteemaline ja patriootlik, heroiline.
• mahukaim klaveripala ‘’Rännuaastad’’ • transtsendentne ehk piiri ületavad etüüdid • ‘’Tuisk’’ • uue zanri looja — sümfooniline poeem • sümf. poeem — üheosaline sonaadivormis orkestriteos, mis kajastab poeetilist või filosoofilist ideed. Inspiratsiooniks on tihti kirjandusteos • transkriptsioon - teose ümberkirjutus ühelt esitajate koosseisult teisele (nt klaver -> orkester) • programmiline muusika - instrumentaal muusika, millel on pealkiri või vihje sisule • sümfooniline tsükkel 1. sonaat - allegro 2. aeglane 3. tantsuline 4. sonaat -..- • rapsoodia - rahvuslikus stiilis instrumentaalteos ‘’Armuunelmad’’ 4) Johannes Brahms (1833-1897) Saksamaa. • eeskujuks Bach ja Beethoven • 4 instrumentaalkonsterti • eripära - lähedus sümfooniažanrile (solist pole esiplaanile tõstetud) • ‘’Hällilaul’’ ja ‘’Saksa reekviem’’
4) Milline oli ajastu põhizanr? Ajastu põhizanr oli ooper 5) Kirjelda muutusi pillide arengus. Klassikalise sümfooniaorkestri pillid said tänapäevase kuju: vaskpillidele lisandusid ventiilid, puupillidele klappsüsteem, keelpillidel pikenes sõrmlaud ja poogen. Kasutusele võeti uusi pille: inglisarv, pikolo- ja bassklarnet, konstrueeriti tuuba, ning loodi saksofon. Kammermuusika lemmikpill oli klaver. 6) Ajastu tähtsaim pill? Klaver?? 7) Mis on programmiline muusika? Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, pühenduse, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. 8) Nimeta romantismi perioodid. - vararomantism 1815- 1830 - kõrgromantism 1830- 1890 - hilisromantism 1890- 1925 9) Mida tähendab metropoliseeritud, millised olid tähtsad metropolid? 10) Võrdle Verdi ja Wagneri ooperit
Alban Berg Tuntumad ,,Bolero" ,,Ellujäänu Varssavist" ,,Kuningas Oidipus" teosed ballett "Kevadpühitsus" Keskendub hetkele, ilu Ülimalt intensiivne, Huvitus antiikaegade nautimisele, tunneb sügavat huvi sündmustest, hoiduti programmiline inimese siseelu vastu, äärmuslikest muusika, peamine tonaalsuse kadumine, emotsioonidest, selge Iseloomulik tähelepanu peenetel tekkis dodekafoonia. meloodiline joonis, detailidel, kindla heliloojate teostes pole piirjoonega meloodia mõtet otsida ühiseid
Ande Andekas-Lammutaja Muusikaajalugu - Ooper Ooper saab alguse Prantsusmaalt, kuid ülemvõimu saavutab Itaalias. Itaalia ooperis kantakse retsitatiiv ette lauldes, heliloojatel oli suur tööpinge ja koormus, kujunesid kohvriaariad e. esinemiste käigus esitatavad suvalised, hästi välja tulevad aariad, jagunes koomiliseks opera buffaks ning tõsiseks opera seriaks, levis primadonna-kultus, tuntuimad heliloojad on Rossini, Donizeti, Bellini ning verdi. Saksa ooperis kasutatakse retsitatiivis kõne, toetus läbinisti Itaalia ooperi traditsioonidele, esimesed saksakeelsed ooperid olid pigem laulumängud, armastatakse kujutada deemoneid jne, süzee muinasjutulise sisuga, tuntuimad heliloojad on Hoffman, Weber ning Wagner. Prantsuse ooperis pidi olema koomikat, eksootikat, midagi k...
Huvi looduse, rahvakultuuri ja ajaloo vastu. Peavool seotud saksakeelse Euroopaga: Schubert, Schumann, Brahms, Wagner. Rahvuslikud koolkonnad: Poola (Chopin), Ungari ( Liszt, Kodaly, Bartok), Tšehhi (Dvorak, Smetana), Põhjamaad (Grieg, Nielsen, Stenhammar, Sibelius), Vene (Glinka, Tšaikovski). Stiilselt polnud ühtsed. Muusika tugevalt isikupärane. Ajastut pole tavaks periodiseerida. 4. Teosed muutusid pikemaks, emotsionaalsemaks, tormilisemaks. Tuleb programmiline muusika. Virtuoosikultus. Esituskoosseisud suurenevad neljaseks. Pillid arenevad tänapäevase kujuni. Funktsionaalsus kaob, asendub koloristikaga. Oluliseks saavad harmoonia ja orkestratsioon. 5. Franz Schubert (1797-1828) Looming: üle 700 soololaulu, 9 sümfooniat, ekspromtid, Uuendused: soololaulud kontsertteosteks, kirjutas esimesed soololaulutsüklid, tähtsustas lühipalasi, mis väljendasid hetkemeeleolusi. Tähtsus muusikaajaloos: tänu temale soololaulust kontsertžanr. 6
läbielamiste vastu. Kaldus unistuste- ja fantaasiamaailma. Romantikuid huvitas ka õudused-müstika-surm. Romantilises kujutavas kunstis ja muusikas kajastub erilise valulikkusega linnainimese looduseihalus. 2. Romantismiajastu muusika uued jooned ja nähtused. Muutunud oli helilooja mõtlemisviis. Muusikasse ilmus uus poeetiline ja metafüüsiline tasand, rõhuasetus nihkub mõistuselt tunnetele. 3. Mis on programmiline muusika? Instrumentaalmuusika süzeega. 4. Romantismi muusikažanrid Nimeta vanu, nn klassikalisi žanreid, mis olid jätkuvalt tähtsal kohal: sümfoonia, klaveriminiatuurid, romantiline soololaul, operett. Nimeta uusi žanreid, mis tulid muusikasse: programmiline muusika, romantiline soololaul, sümfooniline poeem. Kirjelda lühidalt muusikažanreid (ei ole vaja keerulist
Romantism sümfonismis: Tsaikovski 2013 Pjotr Tsaikovski Sündis 25.04 1840. a. Suri 6.11 1893 Peterburis Vene klassikalise sümfoonia rajaja 1849. aastal koliti Peterburi Perekond Aleksandra Andrejevna ja Ilja Tsaikovski teine laps Pärit kuuelapselisest perest Isa oli mäeinsener ja töötas tehasedirektorina Tsaikovski ema mängis klaverit ja laulis Looming 6 sümfooniat + programmiline sümfoonia "Manfred" 10 ooperit 3 balletti 3 klaverikontserti Üle 100 klaveriteose Sümfooniad Sümfoonia nr 1 http://www.youtube.com/watch?v=0dop_dPIgeI Sümfoonia nr 2 http://www.youtube.com/watch?v=chw1lBHYMvg Sümfoonia nr 6 http://www.youtube.com/watch?v=V04QdGuFHYQ Sümfoonia nr 6 Kuues ehk "Pateetiline" sümfoonia Kirjutatud 1893 Esimene osa kirglikkus, usk, janunemine millegi järele Teine osa armastus Kolmas pettumus Finaal kustumine, hääbumine surm
Rubato - vabas tempos rõhutati meloodia tundelisust ja laululisust romantikute huviobjektiks sai rahvalooming ja tänu sellele mitmekesistus ka rütm (nt. triool ja kõik punteeritud rütmid) suurenesid orkestri kooseisud lemmik pilliks sai klaver, kuigi sümfoonia orkestri vaimustus oli kaa suur. dünaamika - helitugevus ja selle muutumine. on väga vaheldusrikas ja palju on kontraste. tähelepanu keskpuntis oli programmiline muusika . - see tähendab, et teosel on sisu. sisu võib olla võetud kunstist, ajaloo sündmusest ,kirjandus teosest võib juhtuda ka nii ,et autor mõtleb ise süzee välja. romanismiajastu põhizanriks on ooper. tekkisid uued zanrid muusikas : soololaul klaveri saatel, sümfooniline poeem(üheosaline programmiline teos sümfoonia orkestrile), 'sõnadeta laul''(kammerlik väiketeos klaveril), klaveritranskriptsioon(suurteose ümberkirjutus klaveril), operett
aastane kohustuslik mereväeteenistus. Reisidel läbielatu peegeldub hiljem ka tema heliloomingus. Mereväeteenistusest Peterburgi tagasi jõudes pühendus ta täielikult muusikale. 1872. aastal abiellus Rimski-Korsakov Nadezda Nikolajevna Purgol'iga, kellega tal oli seitse last. 1874. aastal tegi Rimski-Korsakov algust dirigenditööga, juhatades 3. sümfooniat. Rimski-Korsakovi teostele on iseloomulik rahulik jutustav ja kirjeldab väljenduslaad. Looming on poeetiliselt programmiline, olles nii realistlik kui ka rahvuslik. Helilooja meelisteemadeks olid muinasjutud, eksootiliste maade kõlavärvid ning sümfoonilised meremaalingud.
lüürilise "soolo-ooperiga".Mõlemad tsüklid on loodud luuletaja Mülleri tekstidele, kelles Schubert avastas tõelise sugulashinge.Schubert on kõige suurem laulude looja klassikalises muusikas.Ta on kirjutanud üle 600 laulu.Põhiliselt kasvavad tema laulud välja saksa rahvalaulust.Kõige rohkem esineb Schuberti laululoomingus armastuse teemat. Schubert puudutab sageli ka sügavalt filosoofilisi probleeme 3) Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Seda viljeleti laialdaselt romantismi ajal. Nt mussorgski ,,Pildid näitusel", saints-saensi ,,Loomade karneval" Sümfooniline poeem - sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline teos, mis kajastab mingit poeetilist või filosoofilist ideed.Enamasti kirjutati sonaadivormis. Seda esitas sümfooniaorkester
nõudmised: nad pidid olema väga head näitlejad ning neil pidi olema väga kõva hääl. Levinud võteteks tema ooperites on juhtmotiivid iseloomustati kindlaid tegelasi ja sündmustikku. Erakordselt võimas oli Wagneri orkester neljakordne kooseis (tav. 70) palju puhkpille. "Tristan ja Isolde" Wagneri kõige ulatuslikum teos on "Nieblungide sõrmus", see koosneb neljast ooperist (Valküürid, Siegried, Reini kuld, Jumalate hukk) H. Berlioz Tema looming on läbi ja lõhki programmiline. Programmilisi sümfooniaid on tal mitmeid, nt "Harold Itaalias", "Romeo ja Julia". Berlioz kirjutas ka oopereid, nt "Beatrice ja Benetict", "Troojalased", oratooriumi "Fausti needmine", "Kristuse lapsepõlv". Berlioz ei kirjutanud kammerkoosseisudele. G. Bizet Ta kirjutanud muusikas mitmes zanris, nt laule, orgestriteoseid. Aga kuulsaks on ta saanud tänu ooperitele, mida ta kokku kirjutas 30. Need ooperid ei olnud tema eluajal menukad
Palvekirjade aktsioon aktsioon, mille osalised olid vennad petersonid ja johann köler. Ühine palvekiri aleksander Ile, majanduslike ja rahvuslike nõudmistega. Isamakõned- Carl Robert jakobsoni patriootlikud kõned vanemuise hones. Kokku 3. ergutas rahvast paremale tulevikule. Üldlaulupidu 1869. idée võeti sakslaste käest. Jannseni eestvõttel. Loa taotlemine võttis aega 2 aastat. Jakob hurda programmiline peokõne. Hurda programmiline peokõne- 1 laulupeol toimunud kõne 3 põhiteesi. Eestlased peavad rohkem tähelepanu pöörama vaimu harimisele, jääma kõrgemasse seisusesse jõudes ikka eestlaseks ja rajama endale vähemalt 1 parema kooli. Aleksandri kooli peakommitee ja abikommiteed- peakomitee loodi 1870, eesotsas Hurt. Koos abikomiteedega muutus see rahvusliku liikumise tähtsaimaks organisatsiooniks peakomiteese kuulusid jannsen, jakobson, kreutzwald ja köler. Abikomiteed olid liikumise kohalikeks keskusteks
· teema on ühesugune · leina meeleolu · sünge,hirmuäratav · aeglane · rahulik · ärevaks tegev III osa "Anitra tants" · idamaine muusika · mänglev,hüplev · tantsuline · tempokas · kõrged noodid IV osa "Mäekuninga koopas" · ähvardav algus · salapärane · läheb kõrgemaks järjest · tempokaksmuutub · kiirenev · valjenev · mänglev · vahepeal on väga vali · pille tuli järjest juurde 2 teose võrdlus: · programmiline muusika E.Grieg"liblikas" · rõõmus · mänglev H.Eller "Liblikas" · tempokas · hüplev · lendlev K:II süit : "Solveigi laul"
Esimese Vene muusikaülikooli asutas Anton Rubinstein 1862. aastal, mille nimeks on Peterburi Konservatoorium. 7. Kes kuulusid Võimsasse Rühma? Nimeta nende loomingupõhimõtteid (3) * Mili Balakirev * Cesar Cui * Nikolai Rimski Rühma ideoloogiks oli kunsti- ja muusika kriitiks Vladimir Stassov, kelle kodus toimusid ka kogunemised. Nad kõik olid iseõppijad ja pidasid end Glinka järeltulijateks. Huvitusid kaasaegsest elust. Tähtsal kohal oli programmiline muusika- publik pidi helilooja taotlusi mõistma. 8. Nimeta Võimsasse rühma kuulunud heliloojate teoseid. Mili Balakirev kirjutas sümfoonilise poeemi ''Tamara'' Nikolai Rimski kirjutas sümfoonilise süidi "Antar" Modest Mussorski kirjutas ooperi "Boriss Godunov" 9. Iseloomusta Mussorgski loomingut (zanrid, helikeel, uuendused, üldised loomingupõhimõtted, loomingu saatus). Too näiteid teostest. Modest Mussorgski andis olulise panuse vene rahvusliku muusika arengusse
Ooperid, missad vähemtuntud. Üle 600 laulu. ,,Luigelaul" Schumann Romantism. Saksmaa. Õppis õigusteadust. 7aastaselt tegi teoseid. Klaveriõpingud. Töötas ajalehes kümme aastat. Soololaulud, klaverimuusika. Klaveriteosed ja vokaalmuusika. 4 Sümfooniat. Vähem tuntud on kammermuusika ja ooper. 4 sümfooniat. ,,Karneval" Liszt Romantist. Ungari, saksakeelt kõnelev piirkond. Väljapaistvaim pianist, andekas helilooja, pedagoog, dirigent ja muusikapublitsist. Programmiline muusika, monotematism, enamus olid klaveriteosed, kogumikud. Tõi uue zanri sümfooniline poeem. 2 klaverikontserti, 400 klaveritranskriptsiooni, 2 sümfooniat. Chopin Romantism. Poola. Helilooja ja pianist. Pani aluse poola rahvuslikule koolkonnale muusika Teda on nimetatud üheks kuulsaimaks ja mõjukaimaks heliloojaks klaveri alal. Teda on nimetatud isegi klaveripoeediks. Suurim klaverivirtuoos ja komponist. Suur klaverilooming, väikevormid etüüdid, prelüüdid jne
dirigenditööga, juhatades 3. sümfooniat. 1875 – 1876 koostas Rimski-Korsakov kaks rahvalaulukogumikku 1883 – 1894 oli Rimski-Korsakov õukonnakapelli dirigent Ta on kirjutanud ka vokaalsümfoonilisi teoseid, kammermuusikat, romansse, sümfoonilise süidi ("Antar"), süite ning 15 ooperit. Loomingu iseloomustus Rimski-Korsakovi teostele on iseloomulik rahulik jutustav ja kirjeldab väljenduslaad. Looming on poeetiliselt programmiline, olles nii realistlik kui ka rahvuslik. Helilooja meelisteemadeks olid muinasjutud, eksootiliste maade kõlavärvid ning sümfoonilised meremaalingud. Tuntum teos Sümfooniline süit "Šeherezade" (1888) on üks populaarsemaid orkestriteoseid http://www.youtube.com/watch?v=s_pkRH2DZuw http://www.youtube.com/watch?v=Ts1btBbwLSg
Hilisromantism tekkis Saksamaal ja Austrias. Sellest arenes hiljem ekspressionism ning hiljem uusviini koolkond. GUSTAV MAHLER (1860-1911)sündis tsehhis aga kolis viini . Tema loomingud jaotuvadkaheks. :sümfoonia ja orkestrisaatega laulutsükkel.Aastal 1907 tekkis 8 sümfoonia.Tema tunutmad teosed: "laul maast","rändselli laulud" ning "laulud surnud lastest". Mahleri lood võis enamasti iseloomustada:suured draamaturgilised,kontrastlik,pikk sümfooniline areng.RICHARD STRAUSSil oli programmiline muusika,kus pealkirjas soovib väljendada süzeed võifilosoofiat. Ta muusika on enamasti sümfoonija ja oopermuusika. Tuntumad on: "Don Juan", "Nii kõneles Zaratusha" ja "salonme". IMPRESIONISM TEKKIS PARIISIS .MONET andis ühele maalile nimeks impresionism mis tähneadb muljet.tuntuim impresionism oli CLAUDE DEBUSSY "Fauni pärastlõunal" ja ta jätkas kammermuusika vallas. Ta kujundas uue klaverimängu stiili."Pelleas ja Melisande"
teosed ohjeldamatute tantsustseenidega. Selline on ka ,,Appasionata" III lõpp, ent see pole nagu tavaliselt rõõmsalt juubeldav, vaid temas võidutseb sügavaim elutraagika nagu surmatantsus. Sonaat nr. 21 (C-duur, op.53, ,,Waldstein") on imetlusväärne plastilise kompositsiooni poolest, mis traditsiooniliste vormiosade piire hajutab ning kasutab vormielemente mittetähenduslikult. Sonaat nr. 26 (Es-duur, op. 81 ,,Les Adieux"). See on Beethoveni ainus programmiline sonaat, mis on pühendatud Beethoveni lähedasele sõbrale ja õpilasele ertshertshog Rudolphile. Vaba tsüklikäsitluse kõrval on olulisim joon polüfooniavõtete ja fuugavormide kasutamine.
(tempomäärang rubaato)(vabas tempos või vahelduvas tempos). Uuendused. 1. Rõhutati meloodia tundelisust ja laululisust. 2. Romantikute huviobjektiks sai rahva looming, tänu sellele muutus rütm mitmekesisemaks. 3. Suurenesid orkestri koosseisud 4. Lemmikpilliks sai klaver, jätkuva sümfooniaorkestri vaimustuse kõrval. Dünaamika (ehk helitugevuse muutmine) on väga kontrastne, väga palju äärmusi 5. Tähelepanu keskmeks muutus programmiline muusika. (konkreetse sisuga, mingi süzeeega. Mis on võetud kas kirjandusteosest või kunstist, ajaloo sündmustest või mõtles helilooja selle ise välja. 6. Ajastu põhizanriks on ooper. Uued zanrid mis tekkisid romantismiajastul- soololaul (häälele klaveri saatel), sümfooniline poeem (ühe osaline programmiline teos sümfoonia orkestrile), ,,sõnadeta laul" (väike teos klaverile, nt mendelson armastas neid kirjutada). Klaveritranskriptsioon- suurteoste ümberkirjutus klaverile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
