ja kasvaja rakud satuvad soonde. Rakud kantakse verevooluga edasi kuni nad kuskil väikestes veresoontes peetuvad st. tegemist rakkembooliaga. Selliselt metastaseeruvad eelkõige sarkoomid. Apoptoos on kontrollitud raku surm, mida juhib geen p53. See on kõige äärmuslikum kaitsemehhanism, kus organism kõrvaldab vähipotentsiaaliga rakud. Apoptoos on vajalik: a) vanade rakkude kõrvaldamiseks b) loote arengu käigus sõrmede ja varvaste tekkimiseks c) mutatsioonidega rakkude hävitamiseks. Materjalid: http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4hi_geneetika http://biomedicum.ut.ee/~mesila/patoanatoomia/KKT/KASVAJAD.html http://www.ebc.ee/loengud/maia_gen/GEN_21_24.htm#q22 `'Molecular Biology of the Cell'' Fifth Edition Alberts, Johnson, Lewis, Raff, Roberts, Walter 2008
külastamiseks on vaja eriluba. Koha peale saadeti kohapeale 830 000 meest, et olukorda paremaks muuta. Peamiselt saadeti noormehi, kellel elu veel ees. Eestist saadeti 4800 meest, nendest 750 surnud enne 2015. aastat. Nendele loodi vaatepilt, et Tšernobõlis on väike õnnetus juhtunud – tulekahju ning seda on vaja 2 nädalat koristada. Härra Mardna ei maininud, et kõik need noored mehed, kes tagasi tulevad, ei taha enam kunagi lapsi saada, sest kiirguse tõttu sünniksid nad mutatsioonidega. Arvatakse, et radiatsiooni mõju all kannatasid 100 miljonid inimesed, kaasaarvatud eestlased. Oli ka suur oht, et radiatsioon jõuab põhjavette ja olukord muutub veel hullemaks, seda õnneks ei juhtunud. Aleksei Nesterevko avaldas artikli, kus ta nendest asjadest rääkis. Tema enda isa oli Ukraina tuumajaama juht ning ta lendas üle põleva reaktori, et mõõta selle kiiritust – ta suri selle pärast hiljem. Eestimaa ja teiste maade mehed saadeti sinna koristustöödeks
korral? 1) tehakse umbrohu- ja taimekahjustajatõrjet; 2) kasutatakse puhtaid masinaid, seadmeid ja töövahendeid; 3) välistatakse taimede õitsemine; 4) märgistatakse erinevad emataimede partiid sordinime, partiinumbri ja istutamisajaga; 5) on vahemaa sama kategooria erinevate sortide maasikataimede vahel vähemalt kolm meetrit; 6) eemaldatakse kasvuajal paljundusmaterjali sordipuhtuse tagamiseks sordile mitteomaste tunnustega või geneetiliste mutatsioonidega taimed; 7) ei ületa põllul, hoones või rajatises taimekahjustajaga saastunud või haigustunnustega taimede protsent lisas 3 kehtestatud taimekahjustaja esinemise piirmäära. 7. Kes sertifitseerib paljundusmaterjali? Seemne ja paljundusmaterjali sertifitseerimine on selle põlvnemise, liigi- ja sordiehtsuse ning -puhtuse ja kvaliteedi ning taimetervisenõuetele vastavuse kontrollimine rahvusvaheliselt kehtestatud nõuete kohaselt, seemne ja seemnekartuli puhul ka
- Geneetiline triiv- populatsiooni geneetilise struktuuri juhuslik muutumine.(mõjutab väiksemaid populatsioone) Mutatsioonid - Geenimutatsioonid (uued alleelid, geenid) - Kromosoommutatsioonid (muutused geenide paiknemises ja korduses) - Genoommutatsioonid (muutub kromosoomide ja nendes olevate geenide kordsus) Kui mutatsioonid avaluvad, võivad nad olla kahjulikud, neutraalsed või kasulikud. Kui mutatsioon pole totaalne, siis pärandub põlvest põlve ja moodustuvad koos teiste mutatsioonidega Mutatsioonilise muutlikuse varu. Kombinatiivne muutlikus Alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel. - Meioosis- Kromosoomide ristsiire - Viljastumisel- Alleelide kombineerumine Geenisiire/Geenivool Teisest populatsioonist tulevad geenid(isendid) Geenitriiv Juhuslik isendite arvu muutus populatsioonis ja seega ka geneetilise struktuuri muutus. Tavaliselt näiteks mõni keskkonnategur, toimub väiksemate populatsioonidega. Näiteks
Kas peaksime looma uusi organisme? Arsti arvamus Selleks, et muuta organismide tunnuseid, tuleb tavaliselt alustada organismide pärilikkuse muutmisest. Kõige lihtsam on organismide pärilikkust muuta kunstlikult esile kutsutud mutatsioonidega. Tänapäevane meetod pärilikkuse muutmiseks on tehnogeneetika, mis kasutab ühe liigi DNA siirdamist teise liigi organismidele. Tehnogeneetiliselt saadud uute omadustega organisme vajatakse meditsiinis, põllumajanduses ja toiduainetööstuses. Käesolevas juhtumis analüüsin lehma geneetilist muundamist, kes toodaks insuliini vaba piima. Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Maailmas on üle 100 miljoni ja Euroopas üle 30 miljoni diabeetiku
transporditakse mitokondrisse. Mitokondrite genoom pärandub emaliini pidi, Mitokondri enda kodeeritud vähesed valgud muteerub umbes kümme korda kiiremini kui asuvad põhiliselt mitokondrite sisemembraanil. rakutuumas paiknev DNA ning mitokondrile on omane Valkude transpordil mitokondrisse kasutatakse rekombinatsiooni puudumine. Need omadused lisaks ATP lagundamise energiale ka koostöös mtDNA mutatsioonidega võimaldavad elektrokeemilise gradiendi energiat. koostada fülogeneetilisi puid ning analüüsida inimpopulatsioonide rännet ja ajalugu. Mitokondri maatriksisse liikumise signaal on valkude N-terminaalse otsa 15–30 aminohappe Inimese mitokondriaalne DNA on üks väiksemaid, pikkune signaaljärjestus. pikkusega 16 569 aluspaari, kodeerib kahte rRNA ja
Teiseks võib muutuda olemasolevate alleelide ja seega genotüüpide sagedus. 10. Mikroevolutsioon ja selle protsessid: mutatsiooniline muutlikkus, kombinatiivne muutlikkus, geenivool, geneetiline triiv. Mis on? Miks olulised? Populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutusi nimetatakse mikroevolutsiooniks. Kui mutatsioon pole dominantselt letaalne (seda kandva indiviidi surma põhjustav), siis pärandub see põlvest põlve ja moodustab koos teiste mutatsioonidega populatsiooni mutatsioonilise muutlikkuse varu. Suguliselt paljunevate organismide populatsioonides on individuaaset geneetilist muutlikkust tublisti võimendavaks teguriks sama geeni ja teiste geenide alleelide omavaheline kombineerumine, s.o. kombinatiivne muutlikkus. Geenivool geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel.
seostub DNA-ga, tekitab kromosomaalseid katkestusi. rifampitsiin, seostub RNA polümeraasi β- • Kromosomaalsete Kasutatakse tuberkuloosi, leepra ravis (mükobakterid, kes elavad ja rifampiin alaühikuga, väldib mutatsioonidega: RNA paljunevad makrofaagides). Sageda resistentsuse tekke tõttu tuleb (bakteritsiidsed) transkriptsiooni alustamist. polümeraasi ehitus muutub. tuberkuloosi ravida vähemalt kahe preparaadiga.
· Mutagenees puudub · Populatsioon on isoleeritud · Puudub looduslik valik Populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutusi nimetatakse mikroevolutsiooniks. Geneetilise muutuse allikad: Mutatsioon (tekivad uued alleelid ja vahel ka geenid) Kui mutatsioon pole dominantselt letaalne(st. teda kandava indiviidi surma põhjustav) siis pärandub see põlvest põlve ja moodustab koos teiste mutatsioonidega populatsiooni mutatsioonilise muutlikkuse varu. Kombinatiivne muutlikkus- on sugulise paljunemise produkt, muudab populatsiooni geneetilist struktuuri Geenivool- muudab populatsiooni genofondi ja selle geneetilist struktuuri. Soodustab liigi eri populatsioonide ühtlustumist. Geenivoolu peamiseks tagajärgedeks on soodsate alleelide levimine üle liigi ja populatsioonide geneetiline ühtlustumine. (liigi terviklikkuse tagamine)
struktuuriks. Evolutsiooniks vajalikku geneetilise muutlikuse allikad: 1)Mutatsioonid... geenmutatsioonid (uued alleelid geenid). kromosoommutatsioonid (muutused geenide paiknemises ja kordustes). Genoommutatsioonid (muutub kromosoomide ja nendes olevate geenide kordus). Kui mutatsioon avaldub siis ta võib olla : kahjulik, kasulik, neutraalne. Kui mutatsioon pole letaalne siis: -pärandub põlvest põlve ja -moodustab koos teiste mutatsioonidega mutatsioonilise muutlikuse varu. 2)Geneetiline mitmekesisus paljunemisel- kombinatiivne muutlikus: -ristsiirde käigus -viljastumisel. Geenivooluks nimetatakse sellist nähtust, kui toimub immigratsioon sama liigi teistest populatsioonidest. Mis võib muuta vaadeldava populatsiooni lleelide sagedust, kui see on doonorpopulatsioonis teistsugune. Geneeliliseks triiviks nimetatakse alleelide muutust põlvkondades, et puhtstatistilistel põhjustel
normaalsega. Enamik haigusi pole pärilikud: · Mittepärilikud haigused on nakkushaigused, keskkonna ja organismi koosmõjust tingitud tervisehäired, väärast eluviisist tingitud haigused ja erinevad vigastused. 6. MUUDETUD PÄRILIKKUSEGA ORGANISMID: · Selleks, et muuta organismide tunnuseid, tuleb tavaliselt alustada organismide pärilikkuse muutmisest. · Kõige lihtsam on organismide pärilikkust muuta kunstlikult esile kutsutud mutatsioonidega. · Tänapäevane meetod pärilikkuse muutmiseks on tehnogeneetika. Tehnogeneetika kasutab ühe liigi DNA siirdamist teise liigi organismile. · Tehnogeeniliselt saadud uute omadustega organisme vajatakse meditsiinis, põllumajanduses ja toiduainetööstuses. · Geneetiliselt muundatud toiduainete kasutamisel on nii pooldajaid kui ka vastaseid. 7. ELUSLOODUSE SÜSTEEM · Looduses olevaid organisme saab grupeerida sarnasuse alusel.
võivad eristuda erineva funktsiooniga geenideks). Genoommutatsioonide tagajärjel muutub kromosoomide ja nendes asuvate geenide kordsus ja sellega kaaasneb ka uute geenide eristumise võimalus. Kui mutatsioon avaldub, võib olla isendi eluvõime ja sigivuse suhtes kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Kui mutatsioon ei põhjusta seda kandva indiviidi surma, siis kandub see ka põlvest põlve edasi ja moodustab koos teiste mutatsioonidega populatsiooni mutatsioonilise muutlikkuse kasvu. Suguliselt paljunevate organismide populatsioonides on individuaalset geneetilist muutlikkust tublisti võimendavaks teguriks sama geeni ja teiste geenide alleelide omavaheline kombineerumine, s.o. kombinatiivne muutlikkus. Selle tõttu võib ka väikese arvu alleelide korral olla populatsioonis hulgaliselt erineva genotüübiga indiviide. Populatsiooni geneetilist muutlikkust võib mõjutada ka isendite immigratsioon sama liigi teistest
LV puudub kaugem eesmärk. Ta võimaldab organismidel kohastuda vaid nende praeguse keskkonna suhtes. Ükski struktuur või funktsioon ei evolutsioneeru selleks, et ta võib osutuda tulevikus kasulikuks. Organism adapteerub igas oma ontogeneesi staadiumis vaid olemasoleva keskkonna suhtes. Alles siis kui keskkond muutub, hakkab valik toimuma uue keskkonna suhtes. Suured muutused populatsioonis on kumulatiivse LV produkt. Muutused tuuakse populatsiooni sisse mutatsioonidega. Väike osa nendest mutatsioonidest, millised suurendavad ka paljunemise määra, fikseeritakse populatsioonis ja LV suurendab nende sagedust. Kompleks- või mitmiktunnused evolutsioneeruvad läbi elujõuliste vahevormide. Paljude selliste tunnuste korral tundub esmapilgul, et nad peaksid olema letaalsed või vähemalt mitte mingeid eeliseid andvad. Mis on näiteks kasu tiivast linnul, kes tänu oma selle ehitusele ei suuda lennata? Selline tiib võib kasu tuua mingil muul viisil. Olemasoleva
Interfaasi lõpuks mitokondrid poolduvad, rakk paisub, algab DNA replikatsioon Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Rakutsüklis viiakse paljunema või surma Apoptoos – kontrollitud raku surm, mida juhib valk p53. Apoptoos on vajalik: o Vanade rakkude kõrvaldamiseks o Sõrmede, varvaste jne tekkimisel o Mutatsioonidega rakkude hävitamiseks Mitoos - eukarüootsete rakkude jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes ja geneetiline identsus Mitoos on vajalik: o Surnud rakkude asendamiseks o Kasvamine o Paljunemine o Haavade paranemine Enne mitoosi toimub DNA replikatsioon ja siis selle õigsuse kontroll Kui vigane o Väikse vea korral parandatakse teise ahela baasil
sünteesi lõpetab Vaikiv mutatsioon – kui ekslikult replitseerunud koodon kodeerib sama eminohapet mis ennegi Pöördmutatsioon, mis geeni funktsiooni taastab Lugemisraami nihe e. Raaminihe – kui lugemisraam mRNAl nihkub tänu nukleotiidide insertsioonidele või deletsioonile äsja sünteesitud DNAs Mõju Mutatsioonid tekitavad mittefunktsioneerivaid valke, mis võivad olla ohtlikud ja lausa surmavad Organismid selliste mutatsioonidega , mis osutavad kasulikuks antud keskkonnas, on võimelised adapteeruma, elus püsima ja paljunema – need mutatsioonid on aluseks populatsioonis toimuvatele muutustele Iga muutus,m is muudab organismi loodusliku selektsiooni survele vastupidavamaks, populatsioonis säilitatakse 10. Mõisted: sterilisatsioon, desinfitseerimine, aseptika Sterilisatsioon – protsess, kus hävitatakse kõik elusmikroobid, k.a. viirused ja endospoorid; mikrobitsiidne
Päristuumsed rakud poolduvad mitoosi teel. Kahe pooldumise vahel (interfaasis) rakk täidab oma ülesandeid. Interfaasi lõpus mitokondrid poolduvad, rakk paisub, DNA kahekordistub. Rakutsüklit reguleerivad Onkogeenid suunavad rakke jagunema Geen p53 peatab raku jagunemist Apoptoos kontrollitud raku surm, mida juhib geen p53. Apoptoos on vajalik: a) vanade rakkude kõrvaldamiseks b) loote arengu käigus sõrmede ja varvaste tekkimiseks c) mutatsioonidega rakkude hävitamiseks Mitoos Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes ehk kahe tütarraku geneetiline identsus (2n). Interfaas faas kahe mitoosi vahel Toimub DNA replikatsioon, järgneb DNA õigsuse kontroll Toimub ATP süntees Suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv Tsentrioolid kastuvad Kromosoomid on lahti keerdunud Mitoosi vaadeldakse 4 faasina: Profaas ettevalmistav faas
pataloogiaga on kõrgenenud arteriaalne vererõhk. On olemas seos ülekaalulisuse ja mitu haiguste vahel. ( .) Pärimisfaktorite roll ülekaalulisuse arengus tänapäeval on enesemõistetav. On teatud ülekaalulisuse perevormidest, millal pärimiskoefitsient on kuni 25%, mis räägib pärimisfaktorite suurest rollist selle haiguse arengus. Tänapäeval on teatud mitu ülekaalulisuse monogeenseid vorme, mis on tekitud leptiini mutatsioonidega. ( .) Paljud noorukid, kellel on liigne kehamass, säilivad seda ka täiskasvanud eas. See ülekaalulisus on tingitud neiroendokriinse süsteemi ümberehitamisega, mis on seotud sugulise küpsetamisega ja tihti moodustab n.ö. puberteetse perioodi hüpotalamilist sündromi ( ) ( .) Geenid-kandidaatid suurenevad liigse kehamassi riski lastel ainult ümbritsevate faktorite tingimustel (ka eksogeensed). Liigsöömine, liigne rasva ja süsivesikute tarbimine,
Lisaks kulub faage palju vähem bakterhaiguste ravimiseks kui antibiootikume, seda tänu nende iseseisvale ja kiirele replitseerumisele patsiendis (Carlton, 1999). Probleemiks on aga see, et faagide levik sõltub peremeesorganismist, nad replitseeruvad ainult infektsioonisaidis ning sihtmärk patogeeni puudumisel ei jää nad organismi püsima (Nobrega et al., 2015). Antibiootikum on kindla koostisega ja muutumatu keemiline ühend ning seetõttu ei suuda ta kohaneda bakterites toimuvate mutatsioonidega. Kui bakter on muutunud resistentseks mõne antibiootikumi suhtes, siis jäävad tekkinud resistentsuse geenid püsima bakterirakku ning neid geene võidakse edasi anda ka teistele nii sama kui võõra liigi bakteritele. Faagid on aga „elusad“ organismid, mis on võimelised evolutsioneeruma. Kui mõnes bakteris tekib resistentsus mõne kindla faagi suhtes, siis võivad toimuda selles faagis mutatsioonid, mis võimaldavad ületada tekkinud resistentsuse barjääre
Kui individuaalsed geenid ei seleta palju haiguse, käitumise ja teiste fenotüüpide pärilikkuse kohta. 38. Mis on mikrosateliitide ebastabiilsus (microsatelite instability) ja tooge üks näide haigusest, mis on sellest põhjustatud. Mikrosatelliidid on lühikesed DNA kordusjärjestused genoomi mittekodeerivas piirkonnas. Nad säilitavad indiviidi elu vältel stabiilse pikkuse. Mikrosatelliitide ebastabiilsus thendab nende pikkuse muutumist ning see on seotud mutatsioonidega reparatsioonigeenides. Nt kolorektaalvähk. 39. Mis on DNA fingerprintining Ka DNA profiling on meetod kohtuekspertiisis inimeste tuvastamiseks nende DNA põhjal. DNA profiilid on DNA variatsioonid, mis on erinevad kõigis mittesuguluses olevatel inimestel. Kasutatakse mikrosatelliite. Hübridiseerituna Southern blotile annab see indiviidispetsiifiliste bändide sõrmejäljed. 40. Inimese geneetiline varieeruvus, põhilised varieeruvad
Selleks kasutatakse nt modifitseeritud viiruseid. Näiteks on seda üritatud rakendada tsüstilise fibroosi puhul. Molekulaarne diagnostika aitab organismist tuvastada haigusttekitavaid mutantseid geene, mis aitab otsustada täpsemalt, millist ravi ja hooldust patsient vajab. Samuti aitab sünnieelne diagnostika (eriti kui perekonnas on mõnele geneetilisele haigusele eelsoodumusi) ära hoida (vanematele antakse otsustada) muidu tugevate surmaga lõppevate mutatsioonidega laste sündi. 2. Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid. Organismi kloonimine. Põllumajanduses on geneetikal suur roll sordiaretuses. Geneetikal põhinev teadlik sordiaretus sai alguse küll alles 20- sajandil, kuid sordiaretuse kui sellisega on tegeletud juba ammu. Esimesed looduslikest erinenud nisusordid pärinevad juba 7000-10000 tagusest ajast. Ka karjaloomade tõuaretus on põllumajanduses väga levinud, nt et saada lihakamaid
Nimetage fotomorfogeneetiliselt mõjuva valguse retseptoritest algava signaali liikumise ahela komponendid, mis on nende funktsioonideks? Kui signaal algab fütokroomidest, siis edasine ahel sisaldab G valke (kloroplastide areng, antotsüaniidide süntees, mitmete valgusega reguleeritud geenide ekspressioon), Ca- kalmoduliini (soodustab kloroplastide arengut), cGMP-d (aktiveerib antotsüaniidide sünteesi toimumiseks vajaliku kompleksi). Milline on pimedas kasvanud DET ja COP1 geenide mutatsioonidega taimede idandite välimus. Milline on nende geenide ülesanne fotomorfogeneesis DET ja COP geenide mutanidid omavad pimedas kasvades väliskuju, mis on omane valges kasvanud taimedele, ilma mutatsioonideta, normaalsed idandid ei alusta fotomorfogeneesi pimedas, sest DET ja COP ülesandeks on see blokeerida, et taim ei panustaks ilma asjata sinna, kuhu valguse käes kasvades. Milline on valguses kasvanud HY5 geeni mutatsiooniga taimede idandite välimus.
· Puudub looduslik valik ehk kõik genotüübid on võrdse kohasusega. Populatsiooni geneetilised muutused: muutub geenide ja kromosoomide struktuur ja arv; muutub alleelide ja seega genotüüpide sagedus. Mikroevolutsioon: populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutused. Geneetilise muutlikkuse allikad: · Mutatsioonid. Kui mutatsioon pole dominantselt letaalne (surma põhjustav), siis pärandub see ja moodustab teiste mutatsioonidega populatsiooni mutatsioonilise muutlikkuse varu. · Kombinatiivne muutlikkus: suguliselt paljunevate organismide sama geeni ja teiste geenide alleelide omavaheline kombineerumine. Ei põhjusta evolutsioonilisi muutlikkusi, sest populatsioon läheb tasakaalu. · Geenivool: isendite immigratsioon, kui nad ristuvad kohalike isenditega. Muutub olemasolevate alleelide sagedus. Teised mutatsioonid kanduvad üle. Tagajärjeks soodsate
BEAST Bayesi analüüs on õnnestunud/töötanud piisavalt kaua? Nimetage kaks asja, mida sel puhul selle tarkvara abil analüüsi logis vaadata? Valik 69. Mis on negatiivne valik ja taustvalik (background selection)? Milline on nende mõju populatsiooni geneetilisele mitmekesisusele? Negatiivne ehk puhastav valik eemaldab kahjulikke mutatsioone ja vähendab populatsiooni geneetilist mitmekesisust. Koos kahjulike mutatsioonidega eemaldab puhastav valik ka kahjulike mutatsioonidega aheldunud neutraalsed mutatsioonid. Taustvaliku tõttu väheneb populatsioonis neutraalne varieeruvus ja suureneb väikese sagedusega neutraalsete mutatsioonide osakaal. 70. Iseloomustage positiivset valikut ja valikulist luuatõmmet (selective sweep). Milline on nende mõju populatsiooni geneetilisele varieeruvusele? Positiivne valik soosib kasulikke mutatsioone ja suurendab nende
geenide avaldumist ja ühtlasi põhjustada uute geenide teket (kordistunud geenid võivad eristuda erineva funktsiooniga geenideks). Genoommutatsioonide tagajärjel muutub kromosoomide ja nendes asuvate geenide kordsus ning sellega kaasneb ka uute geenide eristumise võimalus. Mutatsioon on kas neutraalne, kahjulik või kasulik. Kui pole dominantselt letaalne (surmav :D), siis pärandub ja moodustab teiste mutatsioonidega populatsiooni mutatsioonilise muutlikkuse varu . Kasulikke kõige vähem. Suhteline, olude muutudes võib kahjulik olla kasulik. Suguliselt paljunevate organismide puhul oluline sama geeni ja teiste geenide alleelide omavaheline kombineerumine – kombinatiivne muutlikkus . Selle muutlikkuse potentsiaal suur aga kalduvus minna tasakaaluasendisse ja evolutsioonilisi muutusi ta ei põhjusta (hah!).
geenide avaldumist ja ühtlasi põhjustada uute geenide teket (kordistunud geenid võivad eristuda erineva funktsiooniga geenideks). Genoommutatsioonide tagajärjel muutub kromosoomide ja nendes asuvate geenide kordsus ning sellega kaasneb ka uute geenide eristumise võimalus. Mutatsioon on kas neutraalne, kahjulik või kasulik. Kui pole dominantselt letaalne (surmav :D), siis pärandub ja moodustab teiste mutatsioonidega populatsiooni mutatsioonilise muutlikkuse varu. Kasulikke kõige vähem. Suhteline, olude muutudes võib kahjulik olla kasulik. Suguliselt paljunevate organismide puhul oluline sama geeni ja teiste geenide alleelide omavaheline kombineerumine kombinatiivne muutlikkus. Selle muutlikkuse potentsiaal suur aga kalduvus minna tasakaaluasendisse ja evolutsioonilisi muutusi ta ei põhjusta (hah!). Teises populatsioonis tekkinud mutatsioonid siirduvad sisserände tagajärjel vaadeldavasse
loomarühmast. Kuidas seda asjaolu seletada? King ja Wilson (1975) tulid järeldusele, et siin on vaja otsida erilisi geneetilisi mehhanisme, mis seletaksid hominoidide organismilist evolutsiooni üldse ja inimese erakordset anageneetilist evolutsiooni eriti. Nad püstitasid hüpoteesi, mille kohaselt hominoidide evolutsioonis on toimunud geneetilis-regulatoorsete mehhanismide kiirenenud muutumine; see võiks olla seotud kromosoomide struktuursete ümberkorraldustega ja regulaatorgeenide mutatsioonidega. Ent kromosoomikomplektide (ja nende mikrotunnuste) võrdlemisel on samuti leitud suhteliselt väikesi erinevusi hominoidide vahel, üldiselt samasuguseid, kui muude loomade perekonna-liikide vahel; peale selle, kromosoomse evolutsiooni kiirused näivad olevat ühesugused kõigil hominoididel; ehk ainult gibonlaste fülogeneesiharus on nad olnud veidi suuremad (D. A. Miller, 1977). Jääb seega oletus regulaatorgeenide erilisest osast hominoidide evolutsioonilises progressis
toimuda.Nt kalamarjadest süüakse enamus ära 4) peavad erinema kohanemuse (fitness) mõttes On oluline märkida, et evolutsiooniteooria seisukohast LV toimib nii siis, kui kekkonnamuutus eelistab mingit uut tunnust (tuntud näide alles ca 160 aasta eest Inglismaal tööstussaastusest tekkinud vajadusega mimikri muutuseks piparööliblikal), kui ka siis, kui mingi uus, spontaanselt tekkinud mutatsioon, suurendab kohanemust. LV jaguneb: Stabiliseeriv valik kõrvaldab mutatsioonidega organismid, liigiliste tunnuste püsivus, keskkonnatingimused on suhteliselt püsivad Suunav valik kõrvaldab neid organisme kellel, on stabiilsed tunnused, keskkonnatingimuste muutumise korral. (liblikate värvuse muutumine tööstuspiirkondades) Lõhestav valik uue liigi teke, populatsiooni jagunemine kaheks erinevaks liigiks. Eelistatakse mõlemat äärmust, mitte enam keskmist, populatsiooni asula on jaotunud elutingimustelt erinevateks piirkondadeks (nt
valikuväärtusega. 3. Mis on mikroevolutsioon? Populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutusi nimetatakse mikroevolutsiooniks. 4. Milline osa on evolutsioonis mutatsioonidel? Kui mutatsioon avaldub, siis võib ta olla indiviidi eluvõime ja sigivuse suhtes kas neutraalne, kahjulik või kasulik. Kui mutatsioon pole dominantselt lekatiivne (s.t. seda kandva indiviidi surma põhjustav), siis pärandub see põlvest põlve ja moodustab koos teiste mutatsioonidega populatsiooni mutatsioonilise muutlikuse varu. Arvatakse, et kasulike mutatsioonide sagedus on kõige väiksem, aga neid siiski tekib. Nii võib mõne geeni muteerumise tagajärjel suureneda organismide residtentsus antibiootikumile, vastupidavus haigusele, ebasoodsale temperatuurile või muutuda tema suutlikkus leida ning ratsionaalselt kasutada toitu. Võib tekkida keskkonnale paremini vastav kaitsevärvus või kuju. Pealegi pole mutatsiooni kahjulikkus või kasulikkus midagi
Algus-lõpp ovogenees algab embrüonaalses eas: a) munasarja kujunemisega b) munarakkude eristumisega ja osalise valmimisega. Pärast seda protsess seiskub. Taasalgab suguküpsuse saabumisega. Ovogenees lõpeb menopausiga (kliimaks) umbes 48-52. Tsükli kestvus ühest ovulatsioonist teise ovulatsioonini viljakas eas. 28 päeva+-7 päeva. Tsükkel on individuaalne, allub muutustele. Protsess: pilt. Eritingimused 1) ovogenees ei kesta elu lõpuni. Kaitsekohastumus, mis väldib mutatsioonidega isendite teket. 2) Naise organismis munarakkude arv pidevalt väheneb, uusi munarakke juurde peale sündi juurde ei teki. 3) Inimesel ja ka teistel imetajatel viljastatakse munarakk meioosi käigus. Kui viljastumist ei toimu, ei lähe ka meioos lõpuni. Hormoonmõju protsessi mõjutavad oluliselt 3 hormooni: östrogeen, progesteroon, kollakeha hormoon. Tulem 1 munarakk ja 3 polotsüüti. 1) Välditakse hulgirasedusi 2) Polotsüüdid on vajalikud DNA jaotusmehhanismis.
Sõnajalgtaimed: eoseline paljunemine ajaliselt pikem, suguline paljunemine hõlab eellehte ja on ajaliselt lühike. Eostega paljunemise biol. Eripära eosed on erilised üherakulised struktuurid eoste biol vastupidavus on väga suur (paksud kestad vähe vett) idanemisvõime võib säilida väga kaua eosed levivad hästi õhu ja vee abil eostega paljunedes saadakse geneetiliselt erinev järglaskond pärilik muutlikkus tagatakse: juhuslike mutatsioonidega eostes meioosiga, mille läbivad kõik eosed Suguline paljunemine Sugurakkude valmimine imetajatel (inimese näitel) Tunnus Spermatogenees Ovogenees Toimumiskoht Munandite väänilised Munasarjad seemnetorukesed Algus Mõlemad protsessid algavad looteeas seoses suguorganite
72)Spontaansed ja indutseeritud mutatsioonid. Mutatsioonitekke juhuslikkust tõendavad katsed. Indutseeritud mutatsioonid on mutageenide toimel tekkinud mutatsioonid. 73)Mutatsioonide mõju organismile.Mutatsioonide avaldumine haploidsetes ja diploidsetes organismides. *mutatsioonid võimaldavad organismide populatsioonisisest geneetilist varieeruvust. *Mutatsionisagedus ei tohi olla liiga kõrge ega liiga madal, kui ta on kõrge siis koormataks populatsioon kiiresti üle kahjulike mutatsioonidega ja isendite arvukus hakkaks kahanema. *kui mutatsiooni ei tekiks peatuks evolutsioon. Haploidsetes organismides nagu nt bakterid on mutatsioonidel võimalus kohe avalduda. Diploidse organismi puhul on oluline kas on tegemist retsessiivse või dominantse mutatsiooniga. Retsessiivne mutatsioon saab avalduda ainult homosügootses olekus dominantne avaldub koheselt. 74)Punktmutatsioonid:transitsioonid, transversioonid ja raaminihkemutatsioonid. Kuidas
võrreldes spontaanse mutatsioonisagedusega mitu suurusjärku. Nt katsed antibiootikumidele resistantsete bakterite uurimiseks. Nt fluktuatsioonitest. 72. Mutatsioonide mõju organismile. Mutatsioonide avaldumine haploidsetes ja diploidsetes organismides. Mutatsioonid võimaldavad organismide populatsioonisisest geneetilist varieeruvust. Mut.sagedus ei tohi olla liiga kõrge ega liiga madal; kui ta on kõrge, siis koormataks populatsioon kiiresti üle kahjulike mutatsioonidega ja isendite arvukus hakkaks kahanema. Mutatsioonideta peatuks evolutsioon. Haploidsetes org-des (nagu nt bakterid) on mutatsioonidel võimalus kohe avalduda. Dipl org puhul on oluline mutatsiooni dominantsus/retsessiivsus. Retsessiivne mutatsuiin saab avalduda ainult homosüg olekus, dominantne avaldub koheselt. 73. Punktmutatsioonid: transitsioonid, transversioonid ja raaminihkemutatsioonid. Kuidas
Koodoni kolmandas positsioonis asuva nukleotiidigaa paardumine on ebatäpne, mistõttu seda saiti koodonis nimetatakse lõdvaks. Nii saab nt seriini tRNA antikoodoniga AGG seonduda nii koodonitele UCU kui ka UCC. 71. Mutatsioonisagedust mõjutavad tegurid. DNA replikatsiooni täpsus; DNA reparatsiooni efektiivsus; mutageensete faktorite olemasolu ja hulk keskkonnas. Kui mutatsioonisagedus oleks liiga kõrge, koormataks populatsioon kiiresti üle kahjulike mutatsioonidega ja isendite arvukus populatsioonis hakkaks vähenema. Füüsikalised tegurid: UV kiirgus, röntgenkiirgus, kemikaalid. Somaatilised mutatsioonid ei pärandu järglastele, kuid somaatilise raku mutatsioon võib avalduda ainult selle raku järglastes, nt sünnimärgis tekkiv mutatsioon. Sugurakkudes tekkinud mutatsioonid päranduvad järglastele, kuid oluline on millises suguraku küpsemisjärgus mutatsioon tekib. Kui
geenide ekspressioon. 30. Nimetage fotomorfogeneetiliselt mõjuva valguse retseptoritest algava signaali liikumise ahela komponendid, mis on nende funktsioonideks? Fütokroom A absorbeerib valgust ja toimub tema autofosforüleerimine (tuumas). Seondub transkriptsioonifaktori PIF-3ga ning kindlate cis-elementidega. Nii saab võimalikuks valgusest sõltuvate geenide ekspressioon. 31. Milline on pimedas kasvanud DET ja COP1 geenide mutatsioonidega taimede idandite välimus. Milline on nende geenide ülesanne fotomorfogeneesis DET ja COP1 geenide mutantidel on valguses kasvanud taime väliskuju, kuigi on pimedas kasvanud. Norm geenidega idandid ei alusta pimeduses fotomorfogeneesi, kuna DET ja COP1 blokeerivad selle. Mõlemad on fotomorfogeneesi repressorid. COP1 on ubikvitiini ligaas (HY5 valgule). Kui valgus tuleb, transporditakse COP1 tuumast tsütoplasmasse ja ei saa valgusest sõltuvate geenide ekspressiooni takistada
Tsükli kestvus:ajavahemik ühest ovulatsioonist teise ovulatsioonini. Klassikaliseks ajavahemikuks on 28 päeva +/- 7 päeva. Tsükli kestus võib indiviidi eluaja jooksul muutuda. Erinevatel naistel on erineva kestusega tsükkel. Ovogeneesi kulg: ovogoon (DNA kahekordistunud 92 DNA molekuli) esimene jagunemine (2x46 DNA molekuli) teine jagunemine tekib 3 polotsüüti ja 1 munarakk (4x23 DNA molekuli). Eritingimused: ovogenees ei kesta elulõpuni. Vanemas eas tekib rohkelt mutatsioonidega munarakke. Mida vanem organism, seda kurnavam on rasedus. Kõik munarakkude eellasrakud on organismis olemas ja nende uuenemist eluaja jooksul ei toimu tervistkahjustavad eluviisid võivad munarakud rikkuda ja järglasi ei saa. Ovogeneesil moodustub vaid 1 munarakk välditakse hulgirasedusi ning võimaldatakse varuainete teatud koondumist ühte rakku. Polotsüüdid tagavad DNA jaotuse organismis. Häired: põletikulised protsessid munasarjades tingitud külmetamisest
96. Kuidas mitokondrid liiguvad eellasrakkudelt tütarrakkudele? Mitokondrid poolduvad rakkudega sarnaselt, mõlemale tütarrakule umbes sama palju mitokondreid 97. Mis on tsütoplasmaatiline pärilikkus? Sugulisel paljunemisel pärinevad raku mitokondrid emasliinist, kuna viljastatud munarakul on vaid munarakult saadud tsütoplasma ja seega ainult munarakult saadud mitokondrid. Tsütoplasmaatilise pärilikkuse tõttu levivad mitmed mitokondriaalsete mutatsioonidega seotud haigused- haigus pärandub, kui emal on mutatsioonid mitokondrites, edasi pärandub vaid naisliini pidi, kuid avaldub ka meestel. 98. Nimetage vähemalt viis madalmolekulaarseid ühendeid transportivaid valke mitokondrite membraanis ja mille jaoks nad on vajalikud. alfa-ketoglutaraat - tagab malaadi liikumise mitokondri maatriksisse CoA - rasvhapete transport mitokondritesse püruvaat/OH -antiport - püruvaadi importsüsteem karnitiin - lipiidide transport
allavoolu, on tihti rakutüüp-spetsiifilised, omades aktiivsust vaid kindlates rakutüüpides. Missuguseid analüüsimeetodeid kasutatakse enhanceralade tuvastamiseks? Linker-skaneerivat mutatsioon- ja 5'-deletsioonanalüüsi. 7. Regulatoorsete elementide tuvastamise meetodid: 5' deletsioon analüüs 5' otsast hakatakse deletsioone tegema ja linker skaneeriv mutatsioonanalüüs analüüsitakse kattuvate mutatsioonidega geeni promootor-reporter konstruktide rühma mõõtes rakus reportergeeni ekspressioonitaset või teatud kindla mRNA sünteesi taset. Kui tase on langenud, on mutatsioon regulaatorelemendis. 8. Mis on sidumissait? Koht DNAl, kuhu seonduvad erinevad valgud ja mille poolest ta a) sarnaneb TATAbox-le, ka TATAboxile seonduvad valgud b) erineb TATAbox-st? TATAboxilt algab transkriptsioon, see on promootorjärjestus. 9
(konstitutiivne tsütoplasmas, HY5 saab toimida morfogenees) HY5 TF fotomorfogeneesi peamine regulaator Tuumas PIF3 TF seostub G box-iga Fütokroom B tuumas seostub PIF3-ga phy Valguse sensor Pimedas tsütoplasmas, valguses tuumas 38. Milline on pimedas kasvanud DET ja COP1 geenide mutatsioonidega taimede idandite välimus. Milline on nende geenide ülesanne fotomorfogeneesis Samasugused nagu valges kasvanud taimed. DET/COP valgud de-etiolatsiooni ja konstitutiivse morfogeneesi valgud, mis pärsivad morfogeneesi pimedas (puuduvad lehed ja klorofüll). Nende geenide vahendusel toimub fütokroomi toime fotomorfogeneesile. Fütokroomidest algavad signaali edastamise ahelad sisaldavad G valke, Ca-kalmoduliin kompleksi ja cGMP-d. 39
mutaatorfenotüüp, kuigi sellega kaasneb ka kahjulike mutatsioonide akumuleerumise oht, olla teatud olukorras rakkudele kasulik. Mutaatorite hulk tõuseb populatsioonis olukorras, kus bakterid on tugva selektiivse surve all ja kus eelise saavad rakud, milles on toimunud mitu mutatsiooni. Tegelikult võib siin rääkida mutaatoralleeli n.ö. "hitchhiking" fenomenist, kus mutaatorfenotüüp kaasneb antud olukorras bakterile kasulike mutatsioonidega. Üheks selliseks näiteks on Pseudomonas aeruginosa mutaatorite kõrge esinemissagedus tsüstilist fibroosi põdevatel patsientidel. Tsüstilist fibroosi põdevad patsiendid kannatavad kroonilise P. aeruginosa infektsiooni all. Kuna patsiente püütakse ravida erinevate antibiootikumidega, toimib bakteritele mitmekülgne selektsioon. 30-lt CF patsiendilt isoleeritud 128-st P. aeruginosa isolaadist olid 19,5% mutaatorfenotüübiga. Mutaatortüvesid leiti 36% patsientidest
Energeetiliselt aktiivsemates rakkudes on mitokondreid rohkem. Mitokondritel on kaks membraani. Sisemisel membraanil asuvad ensüümid, mis on seotud energia konverteerimisega. Selleks, et suurendada sisemembraani pinda, on ta sisse sopistunud, moodustades harju e. kriste (cristae). Mutatsioonid mitokondrite geenides võivad põhjustada päritavaid haigusi nagu näiteks silmahaigus, mida tuntakse kui Leberi päritavat optilist neuropaatiat (LHON). Ka vananemist seostatakse mutatsioonidega mitokondriaalses DNA-s. Kloroplaste leidub ainult taimerakkudes ning neis toimub fotosüntees. Ka kloroplastidel on topeltmembraan. Kloroplastide sisemuses paiknevad membraansed kettad, mida nimetatakse tülakoidideks. Tülakoidid paiknevad kloroplastide keskosas, mida nimetatakse stroomaks. Tülakoidides asub valgust siduv pigment klorofüll. Eukarüootsele rakule on iseloomulik ka tsütoskelett. See koosneb valgukiududest, mis annavad rakkudele
Energeetiliselt aktiivsemates rakkudes on mitokondreid rohkem. Mitokondritel on kaks membraani. Sisemisel membraanil asuvad ensüümid, mis on seotud energia konverteerimisega. Selleks, et suurendada sisemembraani pinda, on ta sisse sopistunud, moodustades harju e. kriste (cristae). Mutatsioonid mitokondrite geenides võivad põhjustada päritavaid haigusi nagu näiteks silmahaigus, mida tuntakse kui Leberi päritavat optilist neuropaatiat (LHON). Ka vananemist seostatakse mutatsioonidega mitokondriaalses DNA-s. Kloroplaste leidub ainult taimerakkudes ning neis toimub fotosüntees. Ka kloroplastidel on topeltmembraan. Kloroplastide sisemuses paiknevad membraansed kettad, mida nimetatakse tülakoidideks. Tülakoidid paiknevad kloroplastide keskosas, mida nimetatakse stroomaks. Tülakoidides asub valgust siduv pigment klorofüll. Eukarüootsele rakule on iseloomulik ka tsütoskelett. See koosneb valgukiududest, mis annavad rakkudele
Hinnatakse populatsiooni tasandil Väliskeskkonna toime näited: Organismi vanus, millal tunnus avalduma hakkab (meeste kiilaspäisus ja selle vormid) BB mõlemast soost KP, Bb ainult mehed, bb mõlemad juustega Sugu (jälle kiilaspäisus) Temperatuur (mõjutab ensüümide aktiivsust ja sellega näiteks värvust Siiami kassidel või soo määramine reptiilidel Kemikaalid või viirused, mis mimikeerivad haruldaste ja harvaesinevate mutatsioonidega isendite fenotüüpe (fenokoopia) Näit: Leetrid esimesel 12 rasedusnädala põhjustavad fetaalset katarakti, kurtust, südame arenguhäireid. Thalidomide (1959-1961), ravim rasedustoksikoosi korral pärssis luude ja liigeste arengut lootel . Kiilaspäisus: Autosoomne, Dominantne meestel, Retsessiivne naistel, Mõjutab testosterooni tase. Soo poolt mõjutatud tunnused (sex-influenced trait) autosoomselt määratud tunnus,
induktsiooniga. Infitseeritud on vastuvõtlikud bakteriaalsele superinfektsioonile, kuna loomulikud barjäärid on häirunud ja epiteeli seostumiskohad paljastunud. Antikehad on olulised tulevaseks kaitseks infektsiooni vastu, on spetsiifilised HA ja NA defineeritud epitoopide suhtes. Influenza A HA ja NA võivad muutuda reassortatsioonil (shift) ja mutatsioonil (drift), mistõttu ikkagi on olemas immunoloogiliselt naiivsed vastuvõtlikud inimesed. Influenza B-l toimub muutus ainult mutatsioonidega. Haigused. • Äge gripp täiskasvanutel: järsk palaviku, müalgia teke, kurguvalu, rögata köha. • Äge gripp lastel: sarnane, aga kõrgema palavikuga, GI sümptomitega (Oksendamine, kõhuvalu), otitis media, müosiit, krupp. • Tüsistused: primaarne viiruslik pneumoonia, sekundaarne bakteriaalne pneumoonia, müosiit ja südamejamad, neuroloogilised sündroomid (Guillain-Barré, entsefalopaatia, entsefaliit, Reye sündroom). Diagnostika. Materjal: respiratoorsed sekreedid
Funktsionaalne piirang ongi neutraalse hüpoteesi eeldus. Neutralistide sõnul on juba täpselt spetsialiseerunud struktuuri muutmine suure tõenäosusega kahjulik, mistõttu seal toimub mutatsioone harvemini. a)Selektsionistlik - suure funktsionaalse piiranguga piirkonnas on iga mutatsioon suure (kahjuliku) mõjuga aga kuskil eemal väiksega. Nüüd kui valk juba teeb enamvähem seda mida peab siis valik kohandab (täpsustab) tema kohasust väikeste sammudega (st mutatsioonidega väiksema funktsionaalse piiranguga piirkonnas). b) Neutralistid: Funktsionaalselt suurema piiranguga piirkondades/geenides on neutraalsete asenduste osakaal väiksem, sest täpselt spetsialiseerunud struktuuri muutmine on suure tõenäosusega kahjulik. Sünonüümsetes positsioonides ka ennekõike mootoriks juhuslik triiv, v.a. mõned näited, kus sõltuvus vastavatest tRNA molekulidest on näidatud (codon bias). 6. Seleta mõiste molekulaarne kell
o dementsusest. Põhjused Anatoomia/füsioloogia tasandil - Kõneaparaadi anatoomilised iseärasused - kuulmisaparaadi kahjustused - kõnekeskuste (Wernicke ja Broca) kahjustused Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 27 - Ajukahjustus, mis viib intellektipuude või pervasiivse arenguhäireni Geenid/keskkond tasandil - Spetsiifilised kõnearengupuuet ja kirjaliku kõne puudeid on seostatud konkreetsete geenide mutatsioonidega - Ebasoodne keskkond arengut mitte toetav keskkond - Traumad või haigused, mis kahjustavad kesknärvisüsteemi 8. Meelepuudega lapsed. Vaegkuulmine. Kuulmise füsioloogia ja kuulmismeele olulisus psüühika arengus. Kuulmispuude määratlus ja raskusastmed pedagoogilise käsitluse järgi. Kuulmiskahjustuse tüübid kahjustuse koha, lateraalsuse ja tekke aja järgi. Kuulmiskahjustuse mõjud kõne arengule, intellektuaalsele arengule, akadeemilisele sooritusele ja
suhtes Geeniaheldus (gene linkage) geneetilise aheldatuse kitsam, klassikaline mõiste. Tähendab piiratud rekombineerumist geenide vahel geotüüpide pärandumisel, st. Mendeli III seaduse rikkumist. Geeniaheldus on tingitud geenilookuste lähestikusest paiknemisest kromosoomis. Aheldunud geenid rekombineeruvad ristsiirde kaudu. Sagedus oleneb geenidevahelisest kaugusest kromosoomis. Geenide aheldusgrupi määramiseks kasutatakse tasakaalustatud poolletaalse toimega dominantsete mutatsioonidega markeeritud kromosoomidega testiline. Kõige intensiivsemalt on uuritud geenide aheldumist seentel (eriti pärmidel) ning äädikakärbsel 7.2. Tetraadanalüüs Askomütseetidele, kuhu kuulub ka pagaripärm Saccharomyces cerevisiae, on iseloomulik, et meioosis moodustunud 4 askospoori jäävad kokku moodustisse, mida nimetatakse askuseks. Kuna need seened on suurema osa oma elutsüklist haploidsed, areneb igast askospoorist uus organism. See lihtsustab erinevate
Kui ahel on pikem kui 6-7 nukleotiidi, siis ei mõjuta. Seostub ribosoomides kasvava peptiidi tunneli algusesse, peptiid ei saa tunnelisse st peptiidahel ei pikene ja toimub ainult lühikeste valkude süntees. Erütromütsiini resistentsuse tagavad mutatsioonid ribosoomi valgus L4, L22 ja 23S rRNA-s. Erütromütsiin seondub suurema subühiku valkudega ribosoomis ja 23S rRNA-ga. Antibiootikumide resistentsus bakterites 39 saavutatakse mutatsioonidega ribosoomi komponentides (nt permeaablust – ravimite transport bakteritesse – mõjutavad mutatsioonid. Ribosomaalset translokatsiooni inhibeerivad tiostreptoon, viomütsiin ja spektinomütsiin. Tiosreptooni seondumiskoha moodustavad ribosoomi valk L11 ja 23S rRNA. Translokatsioon – mRNA ja 2 tRNA molekuli kompleksi liikumine ribosoomis ühe koodoni võrra. Tiostreptoon ja viomütsiin blokeerivad ribosoomi struktuurse muutuse – translokatsiooni toimumise.
STAATUS: Kontrolli alla võtta GRUPEERING: Altaires, Qizan Qal`Ats, Tutakai Tikopais, Kasimars, K`ushui K`hotans, Ahzdars, Caspan Jassan Paegans MISSIOONI JÄRGNEVUS: a. Piirkonna jaotus näeb välja rohkem nagu nende originaalplaneet. Terra, Marsi ja Phaetoni (http://ssd.jpl.nasa.gov/sbdb.cgi?sstr=3200;orb=1) jaotused. b. Uurimistöö maiste reptiilidega põhjustas mutatsiooni, mida praegu kutsutakse dinosaurusteks. c. Uurimistöö imetajate mutatsioonidega. d. Kustutasid (hävitasid) dinosaurused. e. Kriis tähel Sol (meie päike). f. Originaalmissiooni häving. g. Ellujäänud ja nende vaimsed probleemid missiooni hävingust. h. Sõda ellujäänute vahel. i. Phaetoni häving, asteroidivöö loomine (Van Alleni asteroidivöö). j. Ellujääjad. k. Ellujääjad lahutati ning loodi iidsed tsivilisatsioonid, Lemuria, Mu ja Atlantis. l
annaabi.ee 
