"Carmen" Prosper Mérimée "Carmen" Tegevusaeg: 19. sajand (1830-1840) Tegevuskoht: Hispaania Ajastu: romantismi kõrgpunkt Carmen Mustlanna, endasõnu ka nõid Pikk, ilus, suurte silmade ja tumedate juustega Oskas inimesi enda jaoks tegutsema panna Tegeles pettustega ja röövis ka ise Oli väga ülemeelik ja naeris alatihti Sai alati oma tahtmise Kasutas mehi ära Jäi kindlaks oma põhimõtetele Naeruvääristas inimesi Jóse Navarro Noor, tugeva kehaehituse ja sünge pilguga mees Andaluusia kardetum röövel Pidas peategelast sõbraks ning üritas teda kaitsta Armus Carmenisse ning tegi tema jaoks kõike
seadusesilmad kutsuda. Jose eest pidi 200 tukatit pearaha saama. Sellegipoolest äratas teadlane kiiresti Jose üles ja käskis põgeneda kui elu armas. Seda ta tegigi jäädes tänu võlgu. Hommikul saabunud teejuht oli väga kurb kui sai teada, et Jose oli põgenenud. Rändur seoses uuringutega Mundast veetis mõned päevad Cordobas. Ta kohtas veetlevat ja salapärast naist Carmencitat (Carmen). Carmen oli mustlanna. Nad läksid jäätist sööma, Carmen märkas ränduri uhket taskukella. Mustlanna tegi ettepaneku tulevikku ennustada, kuid see restoran või kohvik pidi olema liiga avalik, seepärast otsustas teadlane Carmeni koju saata. Peatunud aguliserval maja ees, mis ei sarnanenud küll lossiga. Sisenenud suurde ruumi, hakkas Carmen kohe nõidustseremooniaga pihta. Mõne aja pärast neid segati. Sisse astus Jose! Kõnetas Carmenit kõike muud kui lahkelt ning viis välismaalase majast välja, näidates kätte õige teeotsa, et mitte ära eksida
Navarroks, otsustas öösel seadusesilmad kutsuda. Jose eest pidi 200 tukatit pearaha saama. Sellegipoolest äratas teadlane kiiresti Jose üles ja käskis põgeneda kui elu armas. Seda ta tegigi jäädes tänu võlgu. Hommikul saabunud teejuht oli väga kurb kui sai teada, et Jose oli põgenenud. Rändur seoses uuringutega Mundast veetis mõned päevad Cordobas. Ta kohtas veetlevat ja salapärast naist Carmencitat (Carmen). Carmen oli mustlanna. Nad läksid jäätist sööma, Carmen märkas ränduri uhket taskukella. Mustlanna tegi ettepaneku tulevikku ennustada, kuid see restoran või kohvik pidi olema liiga avalik, seepärast otsustas teadlane Carmeni koju saata. Peatunud aguliserval maja ees, mis ei sarnanenud küll lossiga. Sisenenud suurde ruumi, hakkas Carmen kohe nõidustseremooniaga pihta. Mõne aja pärast neid segati. Sisse astus Jose! Kõnetas
kehaehitusega, sünge ja uhke pilguga. Ometi peitus tema karmi ja enesekindla välimuse taga ebakindlus ja segadus, mees pidas tihti sisemist võitlust iseendaga. Ta loobus oma põhimõtetest armastatud Carmeni nimel, kelle pärast kaotas don Jose terve mõtlemise. Romantism on tundeline kirjdandusvool- Carmen kiindus tihti. Neiu armus Jose´sse, kui ta veel Ükssilma kaasa oli. Romantiline ja seiklusterohke armulugu viis Carmeni mehe tapmiseni- Jose oli mustlanna nimel kõigeks valmis. Kui armastajate omavahelised suhted pingeliseks muutusid, armus Carmen härjavõitleja Lucasesse. Lisaks Jose´le oli neiul palju meestuttavaid, keda ta hea välimuse abil oma tahtmise saamiseks ümber sõrme keeras. Carmen orgaiseeris rööve ja rünnakuid, saades selleks vajaliku informatsiooni meeste võrgutamisega. Teoses on romantikutele tähtis erandlikkus. ,,Carmeni" tegelastel polnud kellegagi tihedaid sidemeid
Prantusmaale vene kirjanduse suurkujusid Puskinit, Gogolit ja Turgenevit. Tema sulest on ilmunud veel ajaloolised romaanid ,,Zakerii" ning pärtliöö sündmusi kirjeldav ,,Charles IX valitsusaja kroonika" ja palju teisigi tuntuid teoseid. Bizet' ooperis estiatud jutustus ,,Carmen", mille kirjutas Merimee, pärineb aastast 1845. Teos annab hea ülevaate tolleaegsete Hispaania mustlaste kommetest ja iseloomust. Tegevuse keskpuntis on kolm peategelast : mustlanna Carmen Helen Lokuta, kapral Don Jose Mart Madiste ja toreadoor Escamillo Jassi Zahharov. Carmen, kõigi meeste ihaldusobjekt, on üsnagi nooruslik, kirglik ja muidugi ilus. Ta kasutas oma ilu meeste võrgutamiseks ning ta oli harjunud saama oma tahtmist. Laulus ,,Habaneera" tuleb välja tema arusaam, et armastatust ei saa peale sundida ega taltsutada. Tema tujud on kiiresti vahelduma ning samamoodi on tal lugu armastusega. Kui ta ühel
Armastus ja traagika ,,Carmenis" Mustlasneiu Carmen ning kuulus röövel don Jose on justkui sattunud lõpmatule takistuste rajale. Neid on haaranud keeruline armastus ning metsikud kired, kuid nad on tegelevad liiga erinevate asjadega, et olla koos õnnelikud. Vastanduvad hea ja kuri ning kõike seob ebausk ning silmakirjalikkus. Carmen on metsiku iseloomuga ning don Jose ei suuda teda ohjata, kuna nende vahel on palju pettusi ja valelikkust. Mustlanna Carmen oli noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu. Ta nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad. Pisut täidlased, ilusa kujuga huuled ning valged hambad. Tema veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Ükski mees ei suudaks sellise naise suhtes ükskõikseks jääda ja nii ei suutnud ka don Jose. Ta armus tüdrukusse ning tundis, et just tema on see õige
Merimee läheb meestele vastu ja teatab neile, et Jose põgenes juba kahe tunni eest. Seejärel kuulatakse üle vanaeit, kes neid öösel võõrustas. Merimee aga pidi meestega kaasa minema oma passi näitama ja seletust andma. Kuid Antonio, Merimee giid, jäi Merimee peale viha kandma , kahtlustades, et Merimee oli see, kes teda raha saamast takistas. TEINE PEATÜKK Hiljem Cordobas kohtab Merimee Carmenit, kes on ilus mustlanna. Carmen on sissevõetud Merimee kellast. Natukene omavahel jutustades läheb Merimee Carmeni koju, et Carmen saaks talle tema tulevikku ennustada. Seda tehes suudab Carmen Merimeele muljet avaldada, enda tohutute teadmistega. Kuid neid segab Don Jose . Don Jose ja Carmen suhtlevad omavahel ning natukene peale seda, saadab Jose Merimee majast välja. Veidikene hiljem avastab aga Merimee, et tema kell on kadunud.
Mitmete sündmuste tagajärjel oli don Jose sunnitud põgenema ning Carmeni abiga hakkas ta tegelema salakaubaveoga, mis rasketel aegadel viis selleni, et temast sai röövel. 3. Don Jose oli armees ning seisis parasjagu tubakamanufaktuuri ees valvel. Tubakatehases töötasid sajad naised, kellest üks oli Carmen. Tehases oli tihti palav ning naised võtsid särgid seljast ning lõunapausi ajal valvurid jälgisid neid, kuid mitte don Jose. Carmen oli mustlanna ning kui talle tähelepanu ei pööratud, siis läheb ta ise seda otsima. Niisiis, nähes, et don Jose ei pööra talle oma pilkudega tähelepanu läks Carmen tema juurde ning alustas vestlust. 4. Carmen oli mustlanna, kes rändas ringi. On korraks mainitud, et ta oli pärit Etchalarist, kuid see seati hiljem kahtluse alla. Carmen oli tumedate juuste ja silmadega, sileda nahaga naine. Erinevalt teistest Hispaanias elavatest mustlannadest oli ta väga ilus
Merimee läheb meestele vastu ja teatab neile, et Jose põgenes juba kahe tunni eest. Seejärel kuulatakse üle vanaeit, kes neid öösel võõrustas. Merimee aga pidi meestega kaasa minema oma passi näitama ja seletust andma. Kuid Antonio, Merimee giid, jäi Merimee peale viha kandma , kahtlustades, et Merimee oli see, kes teda raha saamast takistas. TEINE PEATÜKK Hiljem Cordobas kohtab Merimee Carmenit, kes on ilus mustlanna. Carmen on sissevõetud Merimee kellast. Natukene omavahel jutustades läheb Merimee Carmeni koju, et Carmen saaks talle tema tulevikku ennustada. Seda tehes suudab Carmen Merimeele muljet avaldada, enda tohutute teadmistega. Kuid neid segab Don Jose . Don Jose ja Carmen suhtlevad omavahel ning natukene peale seda, saadab Jose Merimee majast välja. Veidikene hiljem avastab aga Merimee, et tema kell on kadunud.
Hiljem läks ta siiski välja pingile magama ja nägi kuidas Antonio hiilis minema selleks, et don Joset üles andma minna suure vaevatasu eest. Kui teejuht oli lahkunud, läks senjor don Joset äratama, et too põgeneks. Nii ka läks. Ajaks mil Antonia salgaga naases oli röövel läinud. Senjor veetis mõned päevad Cordobas. Ühel õhtul kui ta väljas suitsu tegi, tuli ta juurde veetlev naine, nad hakkasid vestlema. Siis läksid nad jalutama ja nende tee viis nad ühte majja. Mustlanna hakkas senjorile ennustama kui äkki paiskus uks lahti ja seal seisis don Jose, kes saatis senjori sealt ära. Võõrastemajja jõudes avastas senjor, et ta kell oli kadunud, kuid ta ei sõendanud seda tagasi nõudma minna. Naastes üle pika aja Laas dominikaanide kloostrisse, olid kõik väga üllatunud, kuna nad olid senjori juba sutnuks pidanud. Härra sai ka oma kella tagasi ja talle õeldi, et don Jose on trellide taga. Senjor läks röövlit vangi vaatama ja tegi seda ka järgmine päev
Third level Fourth level ,,Naerev kavaler" Fifth level (1624) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ,, Naerev mustlanna" (1630) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level "Vanade meeste hooldekodu eestseisjad" (1641)
Merimee tegelaste vastuolulisus ja tragism Teose peategelaseks on noor mustlanna Carmen, kelle ilu ei jää mitte ühelegi mehele märkamatuks. Ta ei ole küll täiuslik naine, kuid need pisivead-veidi viltused silmad ja karedad juuksed, teevadki ta nii veetlevaks. Carmeni tunded on muutlikud nagu ilmastik. Ühel hetkel ütleb ka mehele, kes on temasse armumise äärel, et tahab temaga koos olla ning teisel hetkel ta juba jookseb endalegi teadmata suunas ja ütleb mehele, et ei saa enam temaga koos olla. Kui mehega
· On kujutanud palju dzunglistseene. · Sai inspiratsiooni armeekaaslastelt, kes käisid Mehhikos ekspeditsioonidel ja kirjeldasid talle sealset olustikku. · Lisaks sai mõtteid raamatutest ja botaanikaaedadest. · Teda ei võetud tõsiselt kriitikute ja kolleegide poolt. · Sai eeskujuks paljudele sürrealistidele, näiteks Fernand Légerile, Max Beckmannile. Kunstniku autoportree "Mina ise" 1890 "Üllatus" 1891 "Magav mustlanna" 1897 "Pallimängijad" 1908 "Unistuste aed" The Hungry Lion Throws Itself on the Antelope, 1905 The Snake Charmer, 1907 "Karnevali õhtu" "Unistus" 1910 Kasutatud kirjandus · http://en.wikipedia.org/wiki/Henri_Rousseau · http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernis m/r/h_rousseau/index.html · http://wwar.com/masters/r/rousseauhenri.html · http://www.guggenheimcollection
1. Avamäng(loob meeleolu) 2. Aaria(soololaul orkestri saatel) Habanera-Carmeni aaria 3. Toreadori aaria 4. Micaela ja Don Jose duett Carmen 1. Kuidas suhtuvad temasse teised? Ta meeldib kõigile oma särava välise ilu poolest,need kes temaga lähemalt suhtlesid, said haiget. 2. Mida ta teeb? Paneb endasse armuma mehi, keda juba armastaab teine naine. 3. Miks Don Jose tapab Carmeni? Don Jose tapab Carmeni,sest naine põlgab ära ta armastuse ning soovis, et mustlanna saaks igaveseks. 4. Milles väljendub Carmeni tegelik loomus? Tegelik loomus väljendub selles, et põlgab ära sellise armastuse, mida ta enam tagasi ei saa. IV vaatluses püüab Don Jose oma armastust tõestada, kuid Carmeni soov on olla vaba. 5. Kes tema läbi kannatavad? Läbi Carmeni kannatavad Micaela , Don Jose ning Zuniga ja ka tema ise. 6. Kuidas on ta seotud konfliktiga? Ta ise tekitas probleeme.Näiteks ajades tülli Don Jose ja Micaela.
suurust. Tsaikovski ennustas sellele suurt tulevikku: ,,Kümne aasta pärast on see kõige populaarsem ooper maailmas".Ja tal oli õigus, sest ,,Carmenist" õhkub tõelise elu hingust, kirge, vabadust ja dünaamikat.Nende suurte heliloojate vaated osutusid prohvetlikeks ning lõpuks muutis publik Carmeni üheks ajaloo populaarsemaks ooperiks. Ooperi tegevus toimub Hispaanias .Sisult on ,,Carmen"väga traagiline . Värvikal taustal hargneb mustlanna Carmeni ja talupoisist seersandi Jose armastuse lugu . Carmen on väga ilus , temperamentne ning ka isekas tüdruk.Olles looduslapselikult vaba eelarvamustest, ei tunnista ta armastuses silmakirjalikkust. Lakanud armastamast Jose ´d, kingib ta oma südame härjavõitlejale Escamillole. Jose, kes ei suuda leppida mõttega, et on Carmeni kaotanud, püüab viimast surma ähvardusel enda juurde tagasi pöörduma. Carmen keeldub ning Jose tapab ta.
Ta teejuht Antonio tunneb uues kaaslases tagaotsitava röövli ära ning otsustab ta politseile üles anda. Seda kõike raha pärast. Mina tegelane ajab don Jose ülesse ning ta põgeneb. Hiljem saadakse don José ikkagi kätte ning määratakse hukkamisele. Enne seda aga kohtub ta uuesti mina tegelasega ning räägib talle kogu oma eluloo. Don José kohtub Carmeniga, kes jätab endast kustumatu mulje, kui on noor ja armuasjades kogenematu sõdur. Carmen on teistest naistest erinev mustlanna, kes teab, mida elult tahab ning kuidas seda saavutada. Don José armub temasse. Kahjuks jääb see armastus ühepoolseks. Don José on sõjaväelane, kes unistab ohvitseriks saamisest ja on aus. Taaskohtumine Carmeniga on uuesti tubakamanufaktuuri valvekorra ajal, kui Carmen on osaline kuriteos ning Don Josél tuleb ta vahistada ja viia vanglasse. Oma mesimagusa jutu ja kauni välimusega suudab Carmen don Jose pea sassi ajada ning põgeneda. Selle eest
rutiinil ning alistumisel, on tagajärgedeks tülid, arusaamatused ja lõpuks lahkuminek. Tõeline armastus on teema, millest meeldis kirjutada juba sajandeid tagasi erinevatel romantikutel ning millest räägitakse tänapäevalgi. V. Hugo "Jumalaema kirik Pariisis" annab hea ettekujutluse tõelise armastuse olemusest Quasimodo näol. Sellest, et alati pole tõeliselt siiral armastuslool õnnelik lõpp. Quasimodo, kes oli kole, küürakas ja poolpime mees, armus imekenasse mustlanna Esmeraldasse. Esmeralda ei pannud kellalööjat aga tähelegi. Quasimodo elas pärast armastatuga kohtumist vaid selle nimel, et teda uuesti kohata. Kiindumus Esmeraldasse viis mehe aga vabatahtlikku surma. Sõna "armastus" ei pea kasutama vaid mehe ja naise tunnete seletamiseks, see tekib ka ema ning lapse vahel. Kõik emad näitavad oma armastust välja erinevalt. Mõni lapsevanem kasutab ranged distsipliini ja karistab last tihti, teised aga hellitavad lapsi
õnne tipul, kui said uudise teada. Kuid miks? See piinas Heidit ja Tanel lubas talle alles siis rääkida, kui on õige aeg. On möödunud juba kaheksa kuud ja Heidi rasedus on kulgenud ilusasti. Üks päev, kutsub Tanel Heidi nende tuppa, et rääkida tähtsast asjast. Viimaks saab Heidi teada põhjuse vanemate õnne kohta. Kunagi ammu-ammu, oli üks mustlane Taneli vanavanaisasse armunud, kuid nad lahutati ja vanavanaisa sunniti abielluma teise naisega, Taneli vanaemaga. Kui mustlanna viidi kongist minema, oli mustlanna seinale kirjutanud numbrid: 20, 60, 15, 20, 16. Nendele numbritele alguses ei pööratud tähelepanu, kuid kui vanavanatädi suri 20-aastasena, vanaisa 60-sena, Taneli õde tegi 15-aastaselt enesetapu ja vend sai 20-aastasena surma autoavariis, siis arvasidki Taneli vanemad, et kuna Tanel on ainus nende suguvõsa edasi viia ja pole veel 16-aastane, siis on tema viimane Bismarck, kes selle numbrite rea lõpetab ja sureb
Prosper Mérimée CARMEN PEATEGELASTE ISELOOM Carmen mustlanna. Noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu. Ta nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad. Pisut täidlased, ilusa kujuga huuled, valged hambad. Veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Tegeles nõiakunstiga. Oli harjunud inimesi ümber oma sõrme keerama ning saama mida tahab. Teadis alati, kuidas saada mida tahab. Carmen oli salakaval. Kasutas ära
poeem Kontsert- Ooper dzassi ballett Giacomo ,,Pelleas ja rapsoodia ,,Kuningas ,,La création Puccini Melisande" viiulile ja Oidipus" du monde" Ooper orkestrile Ballett ,,Vilid" ,,Mustlanna" ,,Tulilind" ,,Edgar" Minu arvamus, Muusika peaks Vaikne, tekitab Neo- Minu lemmik Hilisrom mõtted väljendama kevade- klassitsism ei neist viiest. on minu kannatusi, aga meeleolu. kuulu minu Huvitav. kõige iga minu jaoks on see Kevadeootuses lemmik Meenutab Nagu
ettekäände, et võistlusse asuda ning ta tappa. Ta süüdistas teda sohis ning peagi võitlesid nad nugadega ja don José jäi peale. Oma tegu õigustas ta armastusega Carmeni vastu ning kättemaksuga Remendado eest. 7) Kindlasti käitub Carmen enda arvates õigesti, kui laseb don Josél end tappa, sest see oli tema teadlik valik. Ta oleks võinud põgeneda, kuid ei teinud seda, sest uskus saatusesse ja tahtis olla vaba. Naise käitumine väljendab usku saatusesse, sest mustlanna väitis mitu korda, et teadis juba ammu (arvatavasti ennustustest), et nad surevad koos, kuid tema ennem kui don José. Samuti mainis ta midagi rom'i õigusest oma romi'd tappa, seega mustlaste seas oleks see isegi lubatud. Vaevalt Carmen midagi seadusekuulekusest tegi, seega oli peamine põhjus siiski vabaduseihalus. Ta ei armastanud José'd, kui too ei olnud enam tema armuke, vaid mees, ning ei tahtnud temaga koos elada ja pigem suri. Seega oli ta ka küllaltki põikpäine
läksid Joze ja Carmeni ametlik abikaasa tülli ja Joze sooritas järgmise mõrva. Peale seda jääb Carmen Joze'ile kättesaamatuks. Joze saab teada, et Carmen semmib ühe härjavõitlejaga. Lõpuks Joze teeb Carmenile ettepaneku minna ära Ameerikasse, aga Carmen vastas talle eitavalt. Nii lõpeb lõplikult Joze kannatus ja ta tapab ka ära oma kinnisideeks muutunud armastuse Carmeni. 5. Peategelasteks olid: Carmen Ta oli noor, võrratult ilus mustlanna, kes oli ilusam, kui paljud tema rahvuses naised. Tema ilu oli kummaline ja metsik. Carmen oli salakaval, ta saavutas oma sarmiga ja iluga alati kõike mis tahtis. Don Joze Samuti noor, tugev mees. Ta oli üks meestest, keda Carmen oma tahtmisega sundis tegema kõike. Joze pani ka sellele asjale lõpu. 6. · Kui teil pole aega minna loomaaeda, et uurida hundi pilku, siis jälgige oma kassi, kui ta varitseb varblasi · Koera ja hunti ei saa paari panna 7
Raveli loomingu omapära:
- palju Hispaania folkloori mõjutusi
- väga hea orkestrikäsitlus, orkestri värvide tundmine N: orkestreeris Mussorgski ,,Pildid näituselt"
- dzässi elemente
- kirjutas põhiliselt instrumentaalloomingut, orkestri
- impressionist
Raveli looming:
Sündis Pr Hispaania piiri ääres
- Ooper ,,Hispaania tund"
- Hispaania rapsoodia
- Mustlanna
- 2 klaverikontserti (1 ainult vasakule käele)
- Boolero
Boolero tellimustöö. Tellis vene balleti artist, pidades silmas Ida Rubensteini. Tantsis 10 mehega. Aluseks 2
muutumatut meloodiat, kordagi ei muutu. Helistik ei muutu C-duur. Viimasel hetkel läheb korra teise helistikku
ja siis kohe tagasi. Dünaamika muutub. Algul vaikselt, lõpus kõvasti (pppp
Sa võid küll mõista, et see, millega sa tegeled on vale ning isegi soovida sellest loobuda, kuid kui see hoiab sind su armastatuga koos eirab inimene pahatihti oma sisetunnet ning talitab vanamoodi edasi. Tegevistiku annab raamatu alhul edasi jutustaja, kelle kuju autor on võtnud. Peamine tegevus antakse edasi don José jutustuse kaudu, mida too vangis istudes jutustajale räägib. Raamatu peategelaseks on mustlanna Carmen, keda kirjeldatakse vasekarva nahaga, imetlusväärsete, kuid veidi viltus silmadega, ilusate huulte, valgete hammaste ning veidi karedate, kuid läikivate ronkmustade juustega. Ta silmist peegeldus iharus ning tõrksus üheaegselt. Minule jäi Carmenist mulje kui isekast ja negatiivsest tegelasest. Oli ju tema see, kes don José pea segi keeras ning mehe pimesi armastust ära kasutas enda tarbeks ning nõndaviis mehe elu ära rikkus.
uudne ruumi ja kehade loomutruu kujutamine.inimlike tunnete väljendamine. MATISSE ,,Tants" ; võttis Van Gogh'st eeskuju, Karl Pärsimägi mõjutanud MICHELANGELO ,,Aadama loomine" ; ,,Maailma loomine" ; ,,Viimne kohtupäev" ; ,,Taavet" õlal ling peos kivi ; ,,Delfi sibüll" Sixtuse kabelilt (kutsutakse Sixtus IV järgi) MILLET ,,Viljapeade koristajad" MODIGLIANI (AMADEO) ,,Hanka Zborowska portree" ; ,,Mustlanna lapsega" ; maalis portreid ja naisakte, 35 aastaselt suri alkoholismist ja tuberkuloosist ; elegantne selge kontuur, pikaksvenitatud figuurid, nukker meeleolu MYRON ,,Discobulus" e. ,,Kettaheitja" Rooma rahvusmuuseum PABLO PICASSO ,,Marie-Thérèse" ; ,,Laps tuviga" ; ,,Guernica" ; ,,Avignoni neiud" ; ,,Naine lehvikuga" ; ,,Autoportree" ; ,,Paul arlekiinina" ; ,,Portree Olgast tugitoolis" Pariisis Marais kvartalis parim muuseum
PEATEGELASTE ISELOOM Carmen – mustlanna. Noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu. Ta nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad. Pisut täidlased, ilusa kujuga huuled, valged hambad. Veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Tegeles nõiakunstiga. Oli harjunud inimesi ümber oma sõrme keerama ning saama mida tahab. Teadis alati, kuidas saada mida tahab. Carmen oli salakaval. Kasutas ära oma head välimust oma tahtmise saamiseks. Tegeles pettustega, aitas pätte. See tegi temast kaasosalise. Näppas aegajalt ka ise. Pidas ennast vabaks hingeks. Oma vabaduse eest oli kõike nõus tegema, jäi kindlaks oma põhimõtetele. Oli rõõmsameelne, tegi palju ülemeelikusi. Iseloomult tugev. Kuid oma mehele on tolle nõrkuse ajal truu. Don Jóse – noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga. Tegelane pidas tihti sisemist võitlust ise...
Kõige suurem patt aga Frollo hingel on Phoebose surma soovimine. Ülemdiakoni südamedaan armastas kedagi teist ning selle tõttu soovis mees, et tema rivaal sureks. Tal oli selle jaoks hästi kavaldatud plaan, ning peale peidust Phoebose ja Esmeralda kohtumise jälgimist, hüppas ta sealt välja ning pussitas võõrast kavaleri. Phoebos küll ei surnud, kuid sellele järgnevad sündmused olid ainult seda jubedamad. Frollo põgenes ning kuna ainuke inimene peale haavatu seal ruumis oli mustlanna, siis süüdistati teda mõrvakatses. Kordagi ei astunud Claudius naise kaitseks välja ega tunnistanud oma süüd, vaid saatis tütarlapse otse surma. Ta proovis veel kahel korral neiu armastust ultimaatumitega võita, käskides tal valida surma või elu temaga vahel ning ühe korra proovis ta vaest Esmeraldat isegi vägistada. Kõik need teod tõid mustlasele palju kannatusi, sest lisaks Frollo poolt temale suunatud õudustele, vihkas tüdrukut nüüd ka kogu ülejäänud linn
Inimesi ei saa sundida olema keegi, kes nad ei ole. Inimesed on tihti isekad ja mõtlevad vaid enda soovidele. (sa nõuad mult võimatut...Carmen jääb alati vabaks) 8. Kirjuta 7-10 lausest koosnev kokkuvõte, lähtudes sellest, mis sinu jaoks olulisim. Rändur/teadlane (jutustaja) kohtub teekonnal röövli José’ga, kellega sõbruneb. Rändur hoiatab José’id politsei eest ning röövel põgeneb. Rändur jõuab linna Cordoba ning kohtub seal veetleva mustlanna Carmeniga ja taaskohtub José’iga. Vanglas jutustab José rändurile oma elust ja Carmenist. José armus Carmenisse ning hakkas salakaubavedajaks ning oli Carmeni nimel kõigeks valmis. Carmen võrgutas pidevalt võõraid mehi ja ei olnud ustav. José kutsub Carmenit Ameerikasse uut elu alustama, aga Carmen keeldub kategooriliselt ja ütleb, et ei armasta José’id enam. José pussitab Carmenit, Carmen sureb ning José annab ennast üles ja läheb vangi. 9
· naine mõnd lihtsat tegevust tegemas (pitsi valm.,kirja lug.,piima valam.) · kollakad ja sinakad toonid · kunstikaupmees · 35 maali o Kunstnik oma ateljees o Köögitüdruk o Pitsiniplaja FRANS HALS 1580-1666 · portreekunstnik (karakterportreed) · ilmekad grupipildid · värvikad tüübid: kõrtsikülastajad,mustlased, ohvitserid,palgasõdurid · naeru erinevad varjundid o Püha Jüri laskurid o Mustlanna o Narr lautoga REMBRANDT 1606-1669 · maaligeenius · suurepärane graafik · rõhk valgusel-varjul, heledusel-tumedusel · hõõguvpunased ja kuldpruunid värvitoon · teemad: piibli, mütoloogia, olustik, maastik, portree · autoportree eraldi zanriks (75) o Dr. Tulpi anatoomialoeng meisterlik ülesehitus o Autoportree Saskiaga- elurõõm o Öine vahtkond valgusvihk, dünaamiline ülesehitus-okeeris publikut
Muidugi nad mõlemad sooviksid koos olla nagu ema ja tütar, aga Heidi ei lase ennast enam alandada ja ei tee ise ka selleks midagi, et emaga suhteid parandada ja jätab asjad sinna paika. Taneli vanemad, aga väga rõõmustasid noorte uudise peale, kuna Bismarckide suguvõsa vajab juurde kasvu. Heidi ootas Taneli vanematel teistsugust reaktsiooni, aga sellele on ka oma põhjus. Kunagi ammu oli Taneli vanaisa ja tema eluarmastus lahutatud ja nad ei saanud enam kunagi kokku. Vanaisa ja mustlanna suhtest jäi alles ainult üks imeline medaljon, mille Taneli kinkis Heidile sünnipäevaks. See suhe tõi suguvõssa hirmsa needuse, mille tagajärjel olid juba Taneli õde ja vend surma saanud.Muidugi oli see ainult oletus, aga nüüd oleks pidanud lähenemas ka Taneli kord. Muidugi kõik lootsid, et seda ei juhtu. Heidit hoiti nagu printessi herneteral, tema eest hoolitsesid teenijad ja ise ta ei pidanud midagi tegema
See on tunnete traagiline mäng. Etendus kantakse ette Itaalia keeles. Peetakse üsna kummaliseks, et romantiline maestro Giuseppe Verdi üldse vaimustus hispaanlase Antonio Garcia Gutierreze süngest, julmast ja suurejoonelisest rüütlidraamast "El Trovadore", mis järgis toona Prantsusmaal valitsevat maitset. Kuivõrd tegevuse liikumapanevateks jõududeks on aga armastus ja au, on tükk siiski ka hispaania teatri traditsioonidele truuks jäänud. Eelkõige köitis Verdit mustlanna Azucena kuju, kes sarnanes oma vastuolulise natuuri tõttu tema eelmise ooperi peategelase Rigolettoga. Verdile meeldisid draama müstilisus ja konfliktsus. Kuigi küllaltki keerulisel ja kaootilisel libretol oli puudujääke, siis just Verdi jõuline, kirglik ja vabadusihast kantud muusika suutis selle korvata. Ooper Trubaduur on ülessehituselt väga klassikaline. Teoses on kujutatud ühiskondlikku probleemi ja samuti leidub seal suhteliselt vähe massistseene
peenest lõuendist särk, hõbenööpidega sametkuub, valgest nahast kamassid, kõrb hobune Alguses Rännumees ei uskunud, et ta on röövel Teejuht ANTONIO kahtlustas kohe DJ-d, andis ka mitu korda sellest märku TEINE PEATÜKK Lk 171 RM (pärit Prantsusmaalt)kohtub Carmeniga-juustes jasmiiniõies, riides lihtsalt, isegi natuke kehvalt, üleni mustas, noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu, mustlanna, Andaluusiast?, sile nahk oli vasekarva, viltused, aga kaunid silmad, täidlased, aga ilusa kujuga huuled, valged hambad, juuksed olid karedad pikad, aga ronkmustad ja läikivad Lk 174 don Jose tuleb C-i koju, kus on ka RM, DJ (tegelt Carmen)varastas RM kella ära Mitu kuud möödus RM sai teada , et DJ on vanglas, on mitu inimest tapnud ja varastas(tegelt Carmen) RM kella ära, kutsuti DJ-d vanglasse vaatama
peresid kehastavad inimesed. Kuna mul on kombeks leida vigu pisiasjades, jälgisin ma igaühe tegevust väga suure tähelepanuga. Mida rohkem ma jälgisin, seda huvitavam tundus mulle see, kuidas ka lihtrahva osatäitjateks olid väga oskuslikud näitlejad. Tõesti oli ainuüksi inimese näoilmest ning kehahoiakust kaugele aru saada, kes ta on, mida ta teeb ja miks ta seda teeb. Mingi aja pärast saabus lavale Carmen, kes oli teistest selgesti eristatav. Tumedajuukseline mustlanna, kes armastas inimeste tähelepanu ning ajas oma asja nii, et kõik tema tegevuse vastu huvi tundsid. Naised heitsid Carmeni poole kadestavaid pilke, kuna kõik mehed ihaldasid just tema armastust. Siin tuli Carmeni poolt mängituna hästi välja autori üks sõnumitest selles teoses: "Inimene ihaldab alati kättesaadamatut." Samal ajal kui mehed tema ümber tiirlesid oli üks mees kõigist eemal ning ei teinud Carmeni tegemistest eriti välja. Tema nimi oli Jose
Sa võid küll mõista, et see, millega sa tegeled on vale ning isegi soovida sellest loobuda, kuid kui see hoiab sind su armastatuga koos eirab inimene pahatihti oma sisetunnet ning talitab vanamoodi edasi. Tegevistiku annab raamatu algul edasi jutustaja, kelle kuju autor on võtnud. Peamine tegevus antakse edasi don José jutustuse kaudu, mida too vangis istudes jutustajale räägib. Raamatu peategelaseks on mustlanna Carmen, keda kirjeldatakse vasekarva nahaga, imetlusväärsete, kuid veidi viltus silmadega, ilusate huulte, valgete hammaste ning veidi karedate, kuid läikivate ronkmustade juustega. Ta silmist peegeldus iharus ning tõrksus üheaegselt. Minule jäi Carmenist mulje kui isekast ja negatiivsest tegelasest. Oli ju tema see, kes don José pea segi keeras ning mehe pimesi armastust ära kasutas enda tarbeks ning nõndaviis mehe elu ära rikkus.
Prosper Mérimée CARMEN PEATEGELASTE ISELOOM Carmen mustlanna. Noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu. Ta nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad. Pisut täidlased, ilusa kujuga huuled, valged hambad. Veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Tegeles nõiakunstiga. Oli harjunud inimesi ümber oma sõrme keerama ning saama mida tahab. Teadis alati, kuidas saada mida tahab. Carmen oli salakaval. Kasutas ära
Leiba teenis ta klaveri- tundide andmisega , kohvikupianistina ja teiste heliloojate teostest klaviiride tegemise (seadis orkestriteose ümber klaverile) või teiste heliloojate teoste korrastamisega. Ometi on ta maailma kuulsaima ooperi "CARMEN" autor. Teose menu ta ise ei näinud, sest ooper vilistati esietendusel lihtsalt välja... "Carmen" valmis P.Merimee samanimelise jutustuse põhjal. GEORGES BIZET ooper CARMEN Tegelased : CARMEN mustlanna - METSOSOPRAN DON JOSE seersant - TENOR ESCAMILLO toreador - BARITON MICAELA taluneiu - SOPRAN Salakaubitsejad,mustlasneiud jt I.vaatus: Väljak Sevillas.Läheduses asuvad tubakavabrik ja sõjaväe vahipost.Vahtkonna vahetuse tähelepanu köidab kena neiu Micaela, kes on tulnud otsima don Josed,oma armsamat. Kallimaga kohtumata Micaela lahku Vahtkonna vahetudes saabub Jose. Tubakavabrikus algab
Marimee,CARMEN Peategelased: Carmen mustlanna. Noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu. Ta nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad. Pisut täidlased, ilusa kujuga huuled, valged hambad. Veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Tegeles nõiakunstiga. Oli harjunud inimesi ümber oma sõrme keerama ning saama mida tahab. Teadis alati, kuidas saada mida tahab. Carmen oli salakaval. Kasutas ära oma head välimust oma tahtmise saamiseks. Tegeles pettustega, aitas pätte. See tegi temast kaasosalise. Näppas aegajalt ka ise. Pidas ennast vabaks hingeks. Oma vabaduse eest oli kõike nõus tegema, jäi kindlaks oma põhimõtetele. Oli rõõmsameelne, tegi palju ülemeelikusi. Iseloomult tugev. Kuid oma mehele on tolle nõrkuse ajal truu. Don Jóse noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga. Tegelane pidas tihti sisemist v...
jumega, naiselik. Prosper Merimee (1803-1870) Oli kunstihuviline, sai keskmise hariduse. Teda huvitas muinsus, kõik see, mis oli seotud teiste rahvaste eluga. Kõige tuntum teos on "Carmen", kuid ta kirjutas ka ajaloolisi romaane prantsuse ajaloost, nt. "Charles IX valitsemisaja kroonika". "Carmen" On tubakavabrik ja sõjaväepost. Tuleb Micaela, et saada kokku Don Josega, aga ei ole Don Jose vahikord ning naine lahkub. Vahetusse tuleb Jose ja väljakule tulevad vabrikutüdrukud, nende seas ka mustlanna Carmen. Carmen viskab Josele lille. Tubakavabrikus tekib tüli, selgub et süüdlaseks on Carmen, kes oli kasutanud ka nuga. Leitnant Zuniga vahistab ta ja käsib Josel teda valvata. Carmen laulab ja tantsib talle kinniseotud kätega, Jose armub ja lubab tal lahkuda. Selle eest läks Jose ise kartsa. Õhtul kõrtsis saab Carmen teada, et Jose vabaneb kartsast ning veenab teda endaga mägedesse minema. Vahepeal satub Jose vastuollu Zunigaga, kes Carmeni järele ihaleb ning Jose
Paneb end ilust Euroopapäraselt riidesse aga see ei muuda tema tegusi. Colomba näeb enne ärasõitu kurba naabrimeest. Colombal on sellest veel vähe, et mees on niigi inimvare. Ta läheb ja sõimab veel seda meest. ,,Carmen" Tegemist maailmakuulsa looga. Peategelaseks Carmen ja Don Jose. Don Jose on korralik noormees, korralikult perekonnast. Kui pole kohtunud Carmeniga oleks temast vb isegi kindral saanud. Ta on ohvitser. Carmen oli mustlanna. Väga ilus. Suudab pea segi ajada igal mehel. Carmenil on olnud väga karm lapsepõlv. Aga Carmen on tugev isiksus. Don Jose ja Carmen kohtuvad tubakavabrikuga seotud sündmuste kägus. Carmen töötab seal ja haavab ühte naist. Sõjaväelased kutsutakse kohale, et ta arreteerida. Carmen võetakse kinni. Aga kui Jose on teda vangi viimas, siis Carmen räägib ta oma võluga ära. Nad lavastavad põgenemise. Siin teab Jose oma esimese vea
Tugev, aga samas ka nõrk. Carmen. Ilus, aga kuratlik mustlane. Teose idee: Ei oska kindlalt õelda. Võibolla see, et armastus võib mehe mida iganes selle nimel tegema panna. Antud juhul siis röövliks hakkama vüi siis sobiks ka see vana ja tuttav ütlus seebikatest ,,Kui mina sind ei saa, siis ei saa ka sind keegi teine (tapetakse keegi) Hinnang: Hea ja huvitav teos, kuigi 4. peatükk on mõttetu. S.t. ei lähe teosega kokku. Prosper Mérimée CARMEN PEATEGELASTE ISELOOM Carmen mustlanna. Noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu. Ta nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad. Pisut täidlased, ilusa kujuga huuled, valged hambad. Veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Tegeles nõiakunstiga. Oli harjunud inimesi ümber oma sõrme keerama ning saama mida tahab. Teadis alati, kuidas saada mida tahab. Carmen oli salakaval. Kasutas ära oma head välimust oma
Taneli vanemad on aga õnne tipul. Heidi ei saanud aru, miks poisi vanemad nii õnnelikud oli pärast uudise teadasaamis. Kui Heidi küsis Tanelit küsimuse, mis teda vaevas, rääkis poiss, et "Kunagi ammu-ammu oli üks mustlane Taneli vanaisasse armunud, kuid nad lahutati ja vanaisa pidi abielluma teise naisega. Viimasel kohtumisel oli mustalnna andnud vanavanaisale medaljoni, mida nad kutsusid perekonna amuletiks, ja ütles, et see kaitseb õiget. Kui mustlanna ära viidi, kraapis ta oma kongi seinale numbrid: 20,60,15,20,16. Alguses ei pööratud nendele numbritele tähelepanu, kuid kui vanatädi suri kahekümne aastasena, vanaisa kuuekümnesena, Taneli õde tegi viieteistkümne aastaselt enesetapu ja vend sai kahekümne aastasena surma autoavariis, arvasidki Taneli vanemad, et kuna Tanel on ainus nende suguvõsa edasiviia ja pole veel kuusteist, siis on tema viimane Bismarck. Kuna Heidi jäi rasedaks, olidki nad nii õnnelikud, et suguvõsa jätkub
Aadam ja Eeva, Autoportree, Apollon ja Daphne, Paavst lahtiriietamine, Krahv vangistamine vilistide poolt, Jüri laskurid, Malle Babbe Tarkade kummardamine Urbanus VIII hauamonument Orgazi haudapanek, Leukippose tütarde röövimine, ehk Haarlemi nõid, Lõbus , Püha Teresa ekstaas, Kardinal-inkvisiitori portree, Diana ja Kallisto, Kolm Graatsiat joodik, Mustlanna Taavet, Peetri kiriku esine Toledo äikeses väljak + kolonnaad MATTHIAS GRÜNEWALD - REMBRANDT - Dr. Tulpi Isenhaimi altar anatoomialoeng, Danae,
toretsev riietus, aumärgid ja teda ümbritseb luksuslik interjöör N: Inglise kuningas Charles I. DIEGO VELAZQUEZ (1599-1660) oli Hispaania kuninga õuekunstnik, kuid talle ei jäänud võõraks ka lihtrahva elu. N: "Infanta Margarita". Hollandi maalikunst elas 17. sajandi keskel üle õitsengu, millele on raske leida võrdset kogu kunstiajaloos. FRANS HALS (1581-1666) tegi nii grupi- kui ka üksikportreid. Ta sidus olustikulise tegevuse ja portreed, millega saavutas erilise loomulikkuse N: "Mustlanna", "Narr lautoga".Olustikumaali viljelejatest on kõige tähtsamad ADRIAEN van OSTADE (1610-1685) ja JAN STEEN (1626-1679). Olustikumaalides võistlesid kunstnikud esemete, näiteks riiete, mööbli illusionistlikus kujutamises N: PIETER de HOOCHI (1629-1684) "Perenaine ja teenijanna". Hollandis töötas palju silmapaistvaid meistreid, kuulsaim neist on REMBRANDT (1606-1669). Ta armastas neid, keda kujutas, mõistis nende nõrkusi, häid ja halbu jooni ja andestas nende puudused
väljendub see Rembrandti enda portreedes, mida vananev kunstnik järjekindlalt tavatses maalida. Rembrandti loomingu tipuks on ta viimne töö "Kadunud poja tagasitulek". Kuid ikkagi 700 maali ning paljude suurepäraste graafiliste lehtede autor suri unustatuna viletsuses. Alles hilisematel aegadel on teda vääriliselt hindama hakatud. Hals. Mustlanna Vermeer. Pitsikuduja Klassitsism 18. sajandi teisel poolel arenes Prantsusmaal välja uus stiil, mis võttis oma eeskujud otseselt antiikkunstist. Seda nimetatakse klassitsismiks. Osa prantsuse klassitsismi tekkepõhjustest on ühiskondlikku laadi. Kuninga ja aadlike poolt soositud, kergemeelset ajaviidet väljendavale rokokoole seadis kodanlus vastu oma, tõsisema ja rangema kunsti.
hoidnud ja märkab äkki, et asjad tema ümber on ellu ärganud ning mõnitavad teda. Orkestritämbrite kasutamine, pillidega piltide edasi andmine. *Klaverikontsertid: 1) D-duur Paul Wittgensteinile (pianist, kes kaotas sõjas ühe käe). Suhtleliselt kerge teema, et saaks ainult ühe käega mängida. 2) G-duur pühendus Marguerite Long'ile. Iseloomulikud helged ja rõõmsad värvid. *Kontsertrapsoodia viiulile ja orkestrile ,,Mustlanna". Ravel viibis Ungaris Budabestis ja kuulis mustlasmuusikat ja võttis nende matetrjali. Viisi eeskuju, kuidas seda teost üles ehitada. *"Öine Caspard" inspireeritud romantismi ajastu kirjaniku proosapoeemidestvalis välja 3 ja pealkirjastas need. *" Couperini haud" barokiaegsete teoste juurde tagasi (Bach, Hädel). Hilisromantism Hilisromantism on kõrgromantismi järellainetus, mis oli eriti tugev Austrias ja Saksamaal. Wagner on
Eile nägite juba flaamlasi, täna näete mustlannat.» «Mustlannat!» hüüdis Mahiette ja pöördus äkki ümber, oma poisil käsivarrest tugevasti kinni haarates. «Jumal hoidku! Ta varastab mult veel poisi ära! Tule, Eustache!» Ja ta hakkas mööda kaldapealset Gréve'i platsi poole 200 liduma, kuni sild kaugele maha jäi. Poiss aga, keda ta järele sikutas, kukkus põlvili. Mahiette jäi hingeldades seisma. Oudarde ja Gervaise jõudsid talle järele. «See mustlanna ja teie last varastama?» ütles Gervaise. «Teil tulevad imelikud mõtted pähe.» Mahiette vangutas mõtlikult pead. «Imelik,» tähendas Oudarde, «kongisolijal on sama arvamine mustlannadest.» «Kes see kongisolija on?» päris Mahiette. «Eks ikka õde Gudule,» vastas Oudarde. «Kes see õde Gudule on?» küsis jälle Mahiette. «Ah jah, teie olete ju Reimsist, te seda ei tea!» vastas Oudarde. «See on patukahetseja Rotiaugust.» «Kuidas!» päris Mahiette
Mitte enam kirik ega paleed. Frans Hals naeratavad lõbusad inimesed Naeratav kavaler Hollandi maalikoolkonna rajaja, portreemeister. Portreed kaaskodanikest. Eriti hästi õnnestusid tal grupipildid tsunftiliikmetest, maakaitseväeohvitseridest, kus iga portreteeritav on eri iseloomuga. Maalis ka mustlasi, suurte pitskraede ja säärikutega, ohvitsere, palgasõdureid, kõrtsiskäijaid jne. Töödes palju elurõõmu, loomulikkust, eriti õnnestusid naeratavad inimesed. Naeratav mustlanna Lõbus joodik Broecke portree Haarlemi nõid Rembrandt Harmenz van Rijn Alustas väikeste väga ühtlaselt maalitud piibliteemadega. Oli maalija ja ka graafik. Kunstniku tähelepanu keskpunktis seisis alati inimene tema psüühika, meeleolu, hingeeluga. Tema looming on kinnine, sügav, probleemirikkam, vaoshoitud. Peamiseks väljendusvahendiks oli eriliselt peen heledate ja tumedate toonide astmestamine. 1634. a. abiellus ta rikka Saskiaga, selle ajajärgu maalid on väga
NATÜÜRMORT kujutati jahisaaki, vaase, vaagnaid puuviljade ja muude toitudega, veinikarikaid, jne. MAASTIKUMAAL meremaalid, kohalike maastike kujutamine Frans HALS (1581-1585 - 1666) grupi- ja üksikportreed. Maalimislaad oli vaba ja hoogne, pintslilöögid jõulised ning selged. /"Püha Jüri maakaitseväekompanii ohvitseride bankett" 1616. , 1627., 1639. aastatel maalitud ( maalis 3 korda, teine maal oli hiilgavaim); ,,Mustlanna" / Gerard TERBORCHI (1617 - 1681) meisterlikkusega on edasi antud rõivaste läikiv atlass ja vaipade sügavad samettoonid. Maalidel on tegelane tihti seljaga vaataja poole. /"Klaas limonaadi"/ Jan STEEN (1626 - 1679)- olustikumaalid. Jõuküllased sagimist täis pummelungid. Kuulus Delfti koolkonda. /"Ristsed"; ,,Kõrtsikaklus"/ Pieter de HOOCH (1629 - 1684)- Kujutas väikseid linnamaju, intiimsus ja idüllilisus, kompositsioonide jäik ülesehitus. /"Naine ja teenija õues"; ,,Maamaja"/
Ometi peitus tema karmi ja enesekindla välimuse taga ebakindlus ja segadus, mees pidas tihti sisemist võitlust iseendaga. Ta loobus oma põhimõtetest armastatud Carmeni nimel, kelle pärast kaotas don Jose terve mõtlemise. Romantism on tundeline kirjdandusvool- Carmen kiindus tihti. Neiu armus Jose´sse, kui ta veel Ükssilma kaasa oli. Romantiline ja seiklusterohke armulugu viis Carmeni mehe tapmiseni. Jose oli mustlanna nimel kõigeks valmis. Kui armastajate omavahelised suhted pingeliseks muutusid, armus Carmen härjavõitlejasse Lucasesse. Lisaks Jose'le oli neiul palju meestuttavaid, keda ta hea välimuse abil oma tahtmise saamiseks ümber sõrme keeras. Carmen organiseeris rööve ja rünnakuid, saades selleks vajaliku informatsiooni meeste võrgutamisega. Teoses on romantikutele tähtis erandlikkus. ,,Carmeni" tegelastel polnud kellegagi tihedaid sidemeid. Jose ja
uhke pilguga. Ometi peitus tema karmi ja enesekindla välimuse taga ebakindlus ja segadus, mees pidas tihti sisemist võitlust iseendaga. Ta loobus oma põhimõtetest armastatud Carmeni nimel, kelle pärast kaotas don Jose terve mõtlemise. Romantism on tundeline kirjdandusvool- Carmen kiindus tihti. Neiu armus Jose´sse, kui ta veel Ükssilma kaasa oli. Romantiline ja seiklusterohke armulugu viis Carmeni mehe tapmiseni. Jose oli mustlanna nimel kõigeks valmis. Kui armastajate omavahelised suhted pingeliseks muutusid, armus Carmen härjavõitlejasse Lucasesse. Lisaks Jose'le oli neiul palju meestuttavaid, keda ta hea välimuse abil oma tahtmise saamiseks ümber sõrme keeras. Carmen organiseeris rööve ja rünnakuid, saades selleks vajaliku informatsiooni meeste võrgutamisega. Teoses on romantikutele tähtis erandlikkus. ,,Carmeni" tegelastel polnud kellegagi tihedaid sidemeid
annaabi.ee 
