50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
heyya
Õppematerjali autor
Frans Hals Maailmakuulus Flaami portreekunstnik Frans Hals Hollandi kuldse aja kunstnik Tuntud eelkõige portreekunsti poolest Tema teosed olid väga kuulsad ning väärtuslikud siiani. Frans Hals'i pilt hollandi rahatähel Lühidalt tema elust Sündinud 1580 aastal, Antwerpis. Õppis flaami-pagulase Karel Van Manderi käe all. 27-aastaselt sai temast Saint Luke'i Haarlemi Gildi linnakunstnike liige. 1617 aastal abiellus ta Lysbeth Reyniersiga ja neil olevat olnud kaheksa last. 1644 aastal oli ta Kunstnike Ühingu juhataja. 1652 aastal müüs ta maha kogu oma vara, sest tal olid probleemid kohtuga, ning majanduslikud raskused.
protestandid p�genesid p�hja poole. Juba eluajal pidi Key olema v�ga austatud kunstnik, kuna ta maalis mitmeid portreesid Oranje prints Williamist, Madalmaade iseseisvusv�itluse juhist Hispaania v�imu ajal. Key hilisemad portreed, mis kujutavad peamiselt Antwerpeni kodanikke, panevad suuremat r�hku poseeri- jate staatusele, olles ilmselt m�jutatud Antonis Morist. Tema chiaroscuro-puul�iked viitavad Flaami itaaliap�rase kunstniku Frans Florise eeskujule. Adriaen Thomasz Key t�id on avalikes ja erakollektsioonides �le maailma, nagu n�iteks J. Paul Getty Museum, Los Angeles, USA; Kunsthistorisches Museum, Viin, Austria; Mus�e du Louvre, Pariis, Prantsusmaa; kuninglik maaligalerii Mauritshuis, Haag, Holland; Museo Nacional del Prado, Madrid, Hispaania; Rijksmuseum, Amsterdam, Holland; Mus�e des Beaux-Arts de Rennes, Rennes, Prantsusmaa.
Perekonnaportree Inglise kuningas Charles I 1632. a. sõitis Inglismaale Charles I õukonnakunstnikuks. 10. ptk. Hollandi zanri- e. olustikumaal Elas läbi 17. saj. suure tõusu. Tekkis uusi maaliliike: olustikumaal, natüürmort, loomamaal, linnavaated, mere-, maastikumaal. Sel perioodil oli väga palju kunstnikke, kellest osa nim. väikesteks hollandlasteks, kuna maalid olid väiksemate mõõtmetega. Kunsti tellijaks nüüd ka kodanlane. Mitte enam kirik ega paleed. Frans Hals naeratavad lõbusad inimesed Naeratav kavaler Hollandi maalikoolkonna rajaja, portreemeister. Portreed kaaskodanikest. Eriti hästi õnnestusid tal grupipildid tsunftiliikmetest, maakaitseväeohvitseridest, kus iga portreteeritav on eri iseloomuga. Maalis ka mustlasi, suurte pitskraede ja säärikutega, ohvitsere, palgasõdureid, kõrtsiskäijaid jne. Töödes palju elurõõmu, loomulikkust, eriti õnnestusid naeratavad inimesed. Naeratav mustlanna Lõbus joodik
· Henri IV apoteoos(tipphetk) Anthonis van Dyck 1599-1641 · portretist ennekõike · Philadelphia ja Elizabeth GAry kaksikportree · oli lüüriline ja õrn maalija, kujutas elavust · "Inglise kuningas Charles I" 10. peatükk Hollandi barokk · olustikumaal · natüürmort · maastikumaal · loomamaal · meremaal · paljud kunstnikud e. väikesed hollandlased (tegid väikeste mõõtmetega maale), said müüa ka oma teoseid tavakodanikele. Frans Hals 1581-1666 · maalis mustlasi, ohvitsere, palgasõdureid ja kaaskodanikke · "Naeratav kavaler" · "Haarlemi nõid" · kujutab töödel naervaid ja õnnelikke inimesi · "Püha Jüri maakaitseväe ohvitseride bankett" maalil on inimesed istumas, nagu kõikidel töödel vanem Rembrandt Hermenz van Rijn 1606-1669 · suurepärane maalikunstnik ja graafik · töödel keskpunktiks inimene · "dr. Tulpi anatoomialoeng"
ilutsemiseta, ühemõttelisus ✱ protestantlik riik ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionism religioosne kunst puudub (v.a. Rembrandti mõned välistellimused) ✱ kunstnike kitsas spetsialiseerumine ühele valdkonnale ✱ Peamisteks žanrid: olustikumaal (jõudeelu, lõbutsemine), portreekunst (grupiportreed, rahulolev, energiline kodanik), natüürmort (jahisaak, lilled, vaagnad..) ja maastikumaal (meremaal) ● FRANS HALS: üks suurim portremeisterid, oskas tabada inimese iseloomu, loomulikkus, elavus oskas tabad hetke, mil kujutatava iseloom avaldus kõige selgemini; maalis vabalt ja hoogsalt, tugevad pintslilöögid; ∼400 tööd * „Püha Georgi laskurite kompanii bankett“ * Pieter van den Broecke portree * „Haarlemi nõid“ * „Mustlastüdruk“ paljudel kunstnikel inimesed poseerivad ja psühholooliliselt pealiskaudsed
Lõuna-Madalmaade juhtiva kunstnikuna hakkas Rubensist kujunema see oma kunstikreedo ja maali¬mislaadiga titaanlik isiksus, kellena maa¬ilm teda tunneb. Asekuningannalt saadud ülesannete kõrval saabus Rubensile hulganisti telli¬musi ilmalikelt ja katoliiklikelt võimu¬kandjatelt. Tema töökojas töötas õpilaste kõrval nimekaid meistreid: Samet- ehk Lillede Bruegheliks nimetatud Jan Brueghel vanem, maastikumaalijad Jan Wildens ja Lucas van der Uden, natüürmortide meister Frans Snyders ja portretist Anthonis van Dyck. Nii olid sinna koondunud kõik oma ala meistrid, kelle töö tulemus¬tes võis alati kindel olla. Üksteise järel valmisid meistri töökojas suured maalid, mille teemadering haaras kõike, mida vajas tolleaegne vürstlik tarbija — reli¬gioossed pildid, elu küllust ja lõbusid ülis¬tavad mütoloogilised maalid, allegoorilised teosed ja portreed. Tavaliselt maalis Rubens ise valmis
Kunst oli kooskõlas noore ja eduka turumajandusega. Nõuti LOODUSLÄHEDUST , pilt pidi olema võimalikult sarnane kujutatava inimese või esemega. OLUSTIKUMAAL kujutas jõudeelu ning lõbutsemist jõukate inimeste kodudes PORTREEKUNST rahulolev, ent teovõimas ja energiline kodanik, stiil jõudis kõrgele tasemele NATÜÜRMORT kujutati jahisaaki, vaase, vaagnaid puuviljade ja muude toitudega, veinikarikaid, jne. MAASTIKUMAAL meremaalid, kohalike maastike kujutamine Frans HALS (1581-1585 - 1666) grupi- ja üksikportreed. Maalimislaad oli vaba ja hoogne, pintslilöögid jõulised ning selged. /"Püha Jüri maakaitseväekompanii ohvitseride bankett" 1616. , 1627., 1639. aastatel maalitud ( maalis 3 korda, teine maal oli hiilgavaim); ,,Mustlanna" / Gerard TERBORCHI (1617 - 1681) meisterlikkusega on edasi antud rõivaste läikiv atlass ja vaipade sügavad samettoonid. Maalidel on tegelane tihti seljaga vaataja poole. /"Klaas limonaadi"/
India kunst Taust: suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast, alates 4500 aastat tagasi. Induse kultuur – Induse jõe orus 3. a. tuh. E.m.a. Tähtsamad linnad Harappa, Mohenjo-Daro: reeglipärane planeering, eeskujulikult heakorrastatud, kaevud ja kanalisatsioon. Puudusid templid ja valitseja paleed, peamised elamud, osa 2-3 korruselised. Ehitusmaterjaliks põletustellis. Keraamilised ja pronksist esemed nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. Kunst ja religioon: looduses suured kontrastid: kõledad kiltmaad ja rohelised orud. Kontrastide seosele rajatud kõik valitsevad usundid: hinduism, budism, džainism – põimuvad omavahel. Kunst religiooni teenistuses. Mütoloogia tohutult fantaasiarikas. Hinduism – keerukas fantaasiaküllane mütoloogia, peajumalad Brahma, Višnu, Šiva, veel jumalaid, pooljumalaid jms. Budism – levis 3. saj. E.m.a. valitses Ašoka, rahuarmastaja, rasked monoliitsed Buddha mälestussambad, tipus budistlike sümbolitega kapiteelid. N: Lõvidega kapite
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid