Prosper Mérimée CARMEN PEATEGELASTE ISELOOM Carmen mustlanna. Noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu. Ta nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad. Pisut täidlased, ilusa kujuga huuled, valged hambad. Veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Tegeles nõiakunstiga. Oli harjunud inimesi ümber oma sõrme keerama ning saama mida tahab. Teadis alati, kuidas saada mida tahab. Carmen oli salakaval. Kasutas ära oma head välimust oma tahtmise saamiseks. Tegeles pettustega, aitas pätte. See tegi temast kaasosalise. Näppas aegajalt ka ise. Pidas ennast vabaks hingeks. Oma vabaduse eest oli kõike nõus tegema, jäi kindlaks oma põhimõtetele. Oli rõõmsameelne, tegi palju ülemeelikusi. Iseloomult tugev. Kuid oma mehele on tolle nõrkuse ajal truu. Don Jóse noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga
2. eitas kôrgete ja madalate zhanride eristamist 3. eitas aja-, koha- ja tegevusühtsust 4. nôudis madala ja üleva, traagilise ja koomilise ühendamist 5. toetas erakordsust ja äärmuslikkust "Hernani" (ôilis röövel) kujunes uute ideede vôiduks, sest ignoreeris klassitsismi reegleid klassikasse jäänud teosed: "Jumalaema kirik Pariisis" ja "Hüljatud" peategelane Jean Valjean, teda jälitab politseiinspektor Javert, kodutud lapsed Cosette ja Gavroshe loe lk.141 Prosper Merimee 1803 1870 Vanemad olid kunstnikud. Tegeles Prantsusmaal kunstivarade kogumisega, rändas palju. Andekas kunstis, hiljem seotud riigivôimu ja kuninga ôukonnaga. Tôusis Prantsusmaa Senati liikmeks ja Prantsuse Akadeemia liikmeks. Tôlkis vene kirjanikke: Pushkinit ja Gogolit, ôppides vanas eas ära vene keele. Kirjandusse tulek oli skandaalne ilmus nn
1. kokkuvõte I teos: Prosper Mériée ,,Carmen" ,,Carmeni" ainestik pärineb autori sõnade kohaselt Montijo krahvinnalt ning raamat kuulub autori kõige küpsemasse loominguperioodi. Autor on enne raamatu kirjutamist tutvunud hoolega Pürenee poolsaarega ja sealsete rahvastega. Teos sisaladab kohati kõrvalepõikeid ajalukku ja keeleteadvusesse, samas räägib metsikutest kirgedest, mustlastest ja nõidustest, mille omavahel segamine tekitas minus raamatu lõpus suurema kaasahaaratuse tunde.
Navarroks, otsustas öösel seadusesilmad kutsuda. Jose eest pidi 200 tukatit pearaha saama. Sellegipoolest äratas teadlane kiiresti Jose üles ja käskis põgeneda kui elu armas. Seda ta tegigi jäädes tänu võlgu. Hommikul saabunud teejuht oli väga kurb kui sai teada, et Jose oli põgenenud. Rändur seoses uuringutega Mundast veetis mõned päevad Cordobas. Ta kohtas veetlevat ja salapärast naist Carmencitat (Carmen). Carmen oli mustlanna. Nad läksid jäätist sööma, Carmen märkas ränduri uhket taskukella. Mustlanna tegi ettepaneku tulevikku ennustada, kuid see restoran või kohvik pidi olema liiga avalik, seepärast otsustas teadlane Carmeni koju saata. Peatunud aguliserval maja ees, mis ei sarnanenud küll lossiga. Sisenenud suurde ruumi, hakkas Carmen kohe nõidustseremooniaga pihta. Mõne aja pärast neid segati. Sisse astus Jose! Kõnetas
2) Tegevusaeg: Umbkaudselt määratav. 19. sajand. 18301840. Tegevuskoht: Hispaania Ülevaade sündmustikust: Sisukokkuvõtet otsustasin alustada kohast, kus peategelane läks Josed vanglasse külastama ja Don Jose rääkis talle oma loo. Tegevus saab alguse Sevillas tubakavabriku esisel platsil, kus rahvas veedab oma suvepäeva. Kapral Jose'd tuleb kodukohast külastama tema pruut Micaela. Samal väljakul aga hakkab peagi tubakavabriku töönaiste puhkepaus, mille ajal ilmub lavale Carmen kõigi meeste ihaldusobjekt, ka Kapral Jose üks lemmik. Carmen on vabrikus haavanud noaga ühte töötajat ja talle määratakse vanglakaristus. Jose peab Carmeni vangi viima, aga ta laseb naisel põgeneda, seeeest läheb ta ise vangi. Peale vangist vabanemist saavad nad aga uuesti kokku. Samal ajal on Carmenisse kiindunud ka teine mees Zuniga. Muidugi suudab Jose Zuniga'ga tülli minna ja ta peab koos salakaubavedajatega mägedesse põgenema. Mägedes
kutsus lugejat talli aga ta tahtis magada. Lugejat häiris miski ja ta ärkas üles ja läks õue pingile magama. Hiljem kuulis ta kuidas Antonio askeldab tallis. Antonio hakkas põgenema, ta oli katnud hobuse kabjad riidega, et kapjade klõbin ei kostuks ja rääkis lugejale, et Don Jose on väga kuri ja kardetuim röövel. Ta palus seda mitte edasi rääkida aga siiski rääkis ta (lugeja) end Don Josele sisse ja Don Jose läks Antoniot otsima. TEINE PEATÜKK Jutustaja armub Carmenisse. Carmen on mustlanna. Nad lähevad jäätist sööma. ,,kui naine on ilus, siis peab teda saama kirjeldada 10 omadussõnaga” hakkasid pimedas tagasi jalutama. Jõudsid agulini. Poiss avas ukse ja mustlanna rääkis temaga midagi tundmatus keeles. Nad läksid majja suurde tuppa, kus olid väike laud, kaks taburetti ja kirst (lisaks suur savist veekann, sibulakimp ja apelsinihunnik). Mustlanna hakkas lugejale kaartidega ennustama. Peale seda astus ruumi üks mees pruuni mantliga ja ta oli tigedas tujus
kutsus lugejat talli aga ta tahtis magada. Lugejat häiris miski ja ta ärkas üles ja läks õue pingile magama. Hiljem kuulis ta kuidas Antonio askeldab tallis. Antonio hakkas põgenema, ta oli katnud hobuse kabjad riidega, et kapjade klõbin ei kostuks ja rääkis lugejale, et Don Jose on väga kuri ja kardetuim röövel. Ta palus seda mitte edasi rääkida aga siiski rääkis ta (lugeja) end Don Josele sisse ja Don Jose läks Antoniot otsima. TEINE PEATÜKK Jutustaja armub Carmenisse. Carmen on mustlanna. Nad lähevad jäätist sööma. ,,kui naine on ilus, siis peab teda saama kirjeldada 10 omadussõnaga” hakkasid pimedas tagasi jalutama. Jõudsid agulini. Poiss avas ukse ja mustlanna rääkis temaga midagi tundmatus keeles. Nad läksid majja suurde tuppa, kus olid väike laud, kaks taburetti ja kirst (lisaks suur savist veekann, sibulakimp ja apelsinihunnik). Mustlanna hakkas lugejale kaartidega ennustama. Peale seda astus ruumi üks mees pruuni mantliga ja ta oli tigedas tujus
PROSPER MERIMEE „CARMEN“ Antud teose ainestik pärineb Montijo krahvinnalt , kui Merimee külastas 1830 aastal Hispaaniat. Teose tegevus toimub Pürenee poolsaarel .Tegevuspaigad on suhteliselt värvikalt kirjeldatud. Teksti lugedes suudab endale iga lugeja silme ette manada korraliku ja selge pildi tegevuspaikadest. ESIMESES PEATÜKK Samal ajal , kui Merimee otsis ühte üksikut kohta Andalüüsias , kohtas ta võõrast meest. Merimee giid kahtlustas silmapilkselt , et see mees on ohtlik röövel , kuid Merimeed see ei hirmutanud. Selle asemel , et põgeneda, pakkus Merimee mehele sigareid ja toitu. Natukene aega vesteldes ja üksteisega tutvudes, otsustasid nad koos teele asuda. Ööseks otsustasid mehed minna ööbima ühte algelisse onni moodi majja. Peale sööki heitsid mehed magama .
Kõik kommentaarid