Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Must meri". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rannik, merd, gruusia, aasovi, mereks, aasia, bulgaariaeenia, sulfiid, soolsus, ukraina, merele, väin, marmara, merega, türklased, black, pontos, mustal, rannajoon, varna, kaspia, veetemperatuur, hoovused, elustik, sevastopol, turism, sisemeri, egeuse, iraani, mistõttu, hõbe, mustas, nendest, saari, idarannik, talved, jõed, dnestr, dnepr, suuejääv sisemeri. Joonis 1. Musta mere asend. 2. MERE NIMI Nime tekkimise põhjuste kohta on mitu versiooni. Ägedate tormide ja tiheda udu tõttu on Mustal merel sageli ohtlik. Sõna "must" võib tähendada 'ähvardav, ohtlik'. Seda seostatakse ka Noa laeva aegse veeuputusega. Pilvise ilmaga päeval või tormi ajal muutub merepind mustade pilvede all tumedaks. Arvatatakse, et Kesk-Aasiast pärit turgi nomaadid nimetasid merd sellepärast Karadeniz ('Must meri'). Mikrovetikad muudavad vee tumedaks ja väheläbipaistvaks. Türklased, kes püüdsid Musta mere äärseid rahvaid vallutada, kohtasid raevukat vastupanu tserkesside, adõgeede ja teiste rahvaste poolt, mistõttu anti merele nimeks Karadeniz 'Must meri, külalislahkuseta meri'. Raud-, vask-, hõbe- ja pliiesemed (näiteks ankrud), mis jäävad Mustas meres pikemaks ajaks üle
Ägedate tormide ja tiheda udu tõttu on Mustal merel sageli ohtlik. Sõna "must" võib tähendada 'ähvardav, ohtlik'. Seda seostatakse ka Noa laeva aegse veeuputusega. Türgi legendi järgi lebab Musta mere põhjas vägilasemõõk, mis visati sinna sureva võluri Ali palvel. Seetõttu meri lainetab ja püüab mõõka kaldale visata ning vee värvus muutub mustaks. Tegelikkuses Musta mere mikrovetikad muudavad vee tumedaks ja väheläbipaistvaks. Kõige vanemates iraani tekstides nimetati merd "tume, mitteläbipaistev, must". On kasutatud eirinevaid nimesid läbi aegade nagu näiteks: Keskajal Kasaari mereks. Marco Polo (13. sajand) nimetas Musta merd Suureks mereks. Aasia kirjamehed nimetasid seda Sudaki mereks (Sudaki linna järgi). On kasutatud ka Kimmeri meri, Tauria meri, Krimmi meri, Slaavi meri, Kreeka meri, Gruusia meri ja isegi Armeenia meri, see nimetus on arvatavati seotud 11. sajandil tekkinud suure armeenlaste asualaga Krimmis. Tänapäeval kasutatakse paljudes
Must Meri 1. Must Meri asub Atlandi ookeanist idas . Meri on ovaalse kujuga. Krimmi poolsaar Aasovi meri Kertshi väin Joonis 1. Musta mere asend. Bosporuse väin Marmara meri Egeuse meri 2. Musta merd kutsutakse Mustaks mereks, sest pilvise ilmaga või tormi ajal muutub merepind tormi ajal tumedaks, mustaks. Samuti muudavad Musta mere vee tumedaks ja väheläbipaistvaks mikrovetikad. Tormide ja udu tõttu on Mustal merel sageli ohtlik, mistõttu arvatakse, et sõna ,,must" võib tähendada ,,ähvardavat" või ,,ohtlikku". 3. Must meri on sisemeri. Musta merd ja Atlandi ookeani ühendab Vahemeri. Vahemerd ühendab Musta mere ja Egeuse merega Bosporuse väin, Marmara meri ja Dardanellid
Asukoht kaardil ja suurus Must meri on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu- Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri (vt. Lisa1). Merest lõunas on Väike-Aasia, idas Kaukaasia, põhjas Ida-Euroopa lauskmaa ja läänes Balkani poolsaar. Egeuse mere ja Vahemerega ühendavad seda Bosporuse väin, Marmara meri ja Dardanellid ning Aasovi merega Kertsi väin. Mõnikord arvatakse ka Aasovi meri Musta mere koosseisu. Musta mere pindala on 422 000km2. Musta mere ja Aasovi mere pindala on kokku 461 000 km2, mis moodustab kuuendiku Vahemere pindalast. Maksimaalne sügavus 2210m. Pikkus ida-lääne suunas on 1150 km, laius põhja- lõuna suunas kuni 580 km. Ajalugu Kõige vanemates iraani tekstides nimetati merd axsaina ,,tume, mitteläbipaistev, must". Keskajal nimetati Musta ning Aasovi merd ka Kasaari mereks. Marco Polo nimetas 13. sajandil Musta merd Suureks mereks.
Must meri Kristi Heinaste Asukoht · asub Kagu-Euroopa ja Väike- Aasia vahel · kuulub Atlandi ookeani ja Vahemere basseini Asukoht kaardil Peamised mõõdud Pindala: 422 000 km2 Sügavus: maksimaalne on 2210 m Pikkus ida-lääne suunas: 1150 km Pikkus põhja-lõuna suunas: 580 km Peamised mõõdud Kliima · Üldiselt pehme · Suvel jahe · Sügisel soe · Talv on lühike · Kevad on pikk · Madalaim temperatuur : -30°C · Kõrgeim temperatuur : +37°C Sissevool Musta merre · Jõed toovad aastas Musta merre 320 km³ magevett
igal aastal miljoneid turiste.Vahemere piirkond annab kolmandiku kogu maailma turismituludest. Massiturism on tänapäeval selles piirkonnas üks peamisi ökoloogilise kahju põhjustajaid. Osa kunagisi puutumatuid alasid on pöördumatult kahjustunud. 3 1. Üldine iseloomustus Vahemeri asub 30 ja 45 N ja 5 ja 36 E vahel.Vahemeri on tugevasti sissetunginud maasse ja on üks kõige enam isoleeritud vesikond maailmas. Vahemeri on meri Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, sellest ka nimi. Samuti on Atlandi ookeani sisemeri ja paikneb Euraasia ja Aafrika vahel. Vahemere keskmine sügavus on 1438 m, suurim sügavus on 5121 m (Helleni süvik), maht on 4,38 mln. km3. Vahemere kohal sukeldub Aafrika laam Euraasia laama alla, mistõttu esineb maavärinaid ja vulkaanipurskeid. 2. Kuidas tekkis Vahemeri ? Teoorias, vahemerena tuntud meri tekkis 5,3 miljonit aastat tagasi, kui Atlandi ookeani vood läbi Gibraltari väina murdsid ja madalama ala täitsid
Põhja Jäämeri Põhja-Jäämeri ehk Jäämeri ehk Arktika ookean on väikseim ookean Maal. Põhja-Jäämeri ümbritseb põhjapoolust. Teda piiravad Euraasia ja Põhja-Ameerika. Mõnikord ei loeta Põhja-Jäämerd eraldi ookeaniks, vaid Atlandi ookeani osaks. Tema rannik on palistatud ääremeredega: Kara, Laptevite, Ida-Siberi, Tsuktsi, Beauforti, Baffini Grööni, Norra, Barentsi ja Valge merega. Lahtedest on kõige suurem Hudsoni laht. Suurim sügavus on 5449 meetrit. Poolusepiirkonnas on sügavus 4300 meetri ümber. Need paigad on talviti karmid. Talvel on ookean mähkunud ööhõlma. Päike on loojunud. Ainult virmalised valgustavad jääkõrbe. Jääväljad liiguvad. Tuul ja hoovused lükkavad neid Gröönimaa poole
Rahvaarv (mln in): 742 Rahvastiku tihedus (in/km2): 75 Maailmajagu: Põhja-Ameerika Pindala (mln km2): 25 Rahvaarv (mln in): 529 Rahvastiku tihedus (in/km2): 21 Maailmajagu: Lõuna-Ameerika Pindala (mln km2): 18 Rahvaarv (mln in): 386 Rahvastiku tihedus (in/km2): 21 Maailmajagu: Aafrika Pindala (mln km2): 30 Rahvaarv (mln in): 1000 Rahvastiku tihedus (in/km2): 30 Maailmajagu: Austraalia ja Okeaania Pindala (mln km2): 9 Rahvaarv (mln in): 38 Rahvastiku tihedus (in/km2): 4 Maailmajagu: Aasia Pindala (mln km2): 44 Rahvaarv (mln in): 4140 Rahvastiku tihedus (in/km2): 95 --- 10 ((Kaart: Euroopa ajavööndite piirid ühtivad enamasti riigipiiridega. UTC (Universal Time Coordinated) või GMT jaotus kehtib maailmas alates 1972. aastast. Eesti aeg on Lääne- Euroopa ajast 2 tundi ees. Meie asume UTC +2 vööndis.)) Euroopa rannajoon on pikk: saari arvestamata umbes 38 000 km, mitmekesine ja hästi liigestatud.
SISUKORD 1.MAA KUI SÜSTEEM................................................................................................................... 2 2.MAA TEKE JA ARENG................................................................................................................ 3 3.MAAKERA TEKE........................................................................................................................ 3 4.GEOLOOGILINE AJASKAALA...................................................................................................... 4 5.MAA SISEEHITUS...................................................................................................................... 6 6.LAAMTEKTOONIKA................................................................................................................... 6 6.1.Laamade liikumine............................................................................................................... 7 6.2.Laamade liikumise võimalused................
tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal. Järved tekivad maapinnal olevate nõgude täitumisel pinnaveega. Järvede vesi võib olla nii mage kui ka soolane. · Baikali järv ehk Baikal on järv Aasias Ida-Siberi lõunaosas. Baikal asub Venemaal. Pindala 31 500 km² · Maht 23 000 km³ · Suurim sügavus 1637 m · Keskmine sügavus 758 m · Kõrgus merepinnast 456 m · Valgla pindala 560 000 km² · Soolsus 0 · Kaldajoone pikkus 2000 km Järve pikkus on 636 km ja laius kuni 80 km. Baikal on maailma sügavaim ja suurima mahuga mageveejärv. Järves on viiendik maailma vedelast mageveest (üle nelja viiendiku Venemaa omast). Baikali vesi on väga selge. Baikal asub mäeahelikevahelises tektoonilises nõos. Järves on 27 saart; neist suurim on Olhon. Idaosas asuvad suuremad lahed (Barguzini, Tsivõrkui ja Provali laht) ja poolsaared Soolajärved
Vene föderatsiooni merejõud ja julgeolekupoliitika Venemaa asetseb Ida-Euroopa ja Aasia territooriumil. Oma pindalaga 17 075 200 km² on see maailma suurim riik, kus elab ligi 145,2 miljonit inimest (vastavalt 2002a. rahvaloendusele). Merepiiri pikkuseks on 37 653 km (21 000 nm) ja ümbritsevateks meredeks on Põhja-Jäämeri, Läänemeri, Must meri, Kaspia meri ja Vaikne ookean. 1 Vene Föderatsioon on oma asukoha tõttu väga mitmekesise merelise geograafiaga. Põhjast piirab teda Põhja-Jäämeri. Väikseima ookeani keskmine sügavus on 1117m, kolmandik
See leiab aset Taani väinade kaudu: sealt voolab aastas välja umbes 1000 kuupkilomeetrit Läänemere riimvett, samal ajal kui Kattegatist voolab sisse umbes 500 kuupkilomeetrit soolasemat riimvett. Just nimelt soolasemat riimvett: ookeanivesi (soolsusega umbes 34...35 promilli) Läänemerre ei pääse, vaid seguneb Kattegatis Läänemerest tuleva magedama veega. Seetõttu on Läänemere süvaosa kuni sügavuseni 60...100 meetrit täidetud riimveega, mille soolsus on 10...15 promilli. Pinnaveed on Läänemere avaosas soolsusega 6...8 promilli, sest 3 kuigi jõgedest lisandub pidevalt täiesti magedat vett, seguneb sügavamat ja soolasemat vett sellele juurde. On arvutatud, et kui Läänemere äravool ületaks umbes 60 000 kuupmeetrit sekundis ehk 2000 kuupkilomeetrit aastas, tõkestaks vee väljavool Taani väinadest riimvee sissevoolu täielikult ja Läänemere vesi muutuks täiesti magedaks
merevesi naatriumkloriidi ehk keedusoola 77,8 %. Arvatakse, et maailmaookeani veed sisaldavad 90 miljardit tonni joodi, 5 miljardit tonni uraani, kuni 3 miljardit tonni marganetsi,vanaadiumi, niklit, 10 miljonit tonni kulda, 270 miljardit tonni rasket vett, miljardeid tonne mangaani (magnia), kaaliumi, broomi, kaltsiumi, miljoneid tonne hõbedat ja teisi hinnalisi ja haruldasi elemente. 1 kg merevees lahustunud soolade kogust väljendatakse promillides (). Maailmamere keskmine soolsus on 35 , so. 35 grammi soola 1 kg merevee kohta, mis kogusummas teeks 5 x 10 16 tonni astronoomilise arvu. Tihedus. Merevee tihedus on sõltuvalt temperatuurist ja soolsusest erinev. Mida madalam on temperatuur ja suurem soolsus, seda suurem on tema tihedus. Merevee pinnakihtide keskmine tihedus on Maailmameres 1, 02474 g/cm³, Vaikses ookeanis 1,02427 g/cm³, India ookeanis - 1,0248 g/cm³, Atlandi ookeanis 1,02543 g/cm³ ja Põhja Jäämeres 1,02525 g/cm³.
kuni 70 m üle praeguse merepinna · kliima oli külm ja kuiv ning rannikul laius tundra, kus kasvas vaevakaske, paju, kohati ka mändi. Joldiameri · 10 200 a. tagasi vabanes Kesk-Rootsi järvede piirkond jääst. Billingeni katastroofi ( tagajärjel murdis vesi Närke väina kaudu endale tee ookeani · Joldiameri oli teatud aja ookeaniga ühenduses ka Valge mere kohal, seega oli Skandinaavia saar · staadiumile anti nimi Kesk-Rootsi rannikuvees levinud merekarbi Yoldia arctica järgi. · soolsus oli madal (1-2 ) · kliima oli jahe ja niiske; keskmine õhutemperatuur oli umbes 12-14 kraadi. · rannikualal laiusid peamiselt kasemetsad, kohati kasvas ka männimetsi. Antsülusjärv · Jää rõhumise alt vabanenud maapind hakkas kiiresti tõusma ning sulges umbes 9300 a. tagasi mõlemad väinad Joldiamere ja ookeani vahel. Taas sai Läänemerest siseveekogu · suurjärv nimetati Gotlandi ja Ölandi saartel levinud nappteo Ancylus fluviatilis'e järgi Antsülusjärveks.
Peale osalemist Korea konfliktis koos ÜRO jõududega liitus Türgi 1952. aastal NATO-ga, saades nõnda kaitsevalliks Nõukogude Liidu vastu, kes tahtis laieneda Vahemere riikidesse. 1945. aastal lõppes üheparteiline periood ning riigis tekkisid mitmed uued parteid, mis tõi endaga kaasa palju siseriiklikke pingeid ning ajavahemikku 1960-1980 loetaksegi poliitiliselt väga ebapüsivaks. Geograafiline asend Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias. Aasia osa nimetatakse Anatooliaks. Euroopa osa aga Traakiaks. Tähtsama osa riigist moodustab Musta mere ja Vahemere vahele jääv Väike- Aasia poolsaar. Türgi piirneb idast Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaani ja Iraaniga, läänest Iraagi ja Süüriaga ning läänest Egeuse mere ning Kreeka ja Bulgaariaga. Türgi geograafilised koordinaadid on 39°00N, 35°00E. Türgi kogupindala on 780 580 km², millest maismaa alla kuulub 780,580 km² ning vee alla 9,820 km².
EUROOPA uurimustöö Koostaja: Annika Vesselov Tartu 2004 1. EUROOPA Euroopa on maailmajagu idapoolkeral, Euraasia mandri poolsaareline lääneosa. Koos saartega on Euroopa u. 10 250 000 km 2. Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered (Kara, Barentsi, Valge ja Norra meri), läänest ja lõunast Atlandi ookean ja selle osad (Põhjameri, Vahemeri, Marmara, Must ja Aasovi meri). Euroopa piir on tinglik, see kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali idanõlvu, Emba (või Uurali) jõge, Kaspia põhjarannikut ja Kuma-Manõtsi nõgu. (5 lk 634) Lääne- ja Põhjamere lõunarannikul laiub madalikevööde, mis moodustab Ida-Euroopa lauskmaa. Ida-Euroopa lauskmaa läänepoolseks jätkuks on Saksa-Poola madalik. Jääajal olid need madalikud peaaegu üleni kaetud jääga, mis jättis endast maha savist ja kividest koosnevaid setteid
Profundaalis lagundavad loomad põhja langenud surnud ainest. Pelagiaali moodustavad veemassiiv ja selle organismid. Valgala moodustab kogu vesi, mis voolab merre, läbi jõgede ja põhjavee. LÄÄNEMERI KUI ELUKESKKOND SOOLSUS 1000 grammis merevees lahustunud soolade üldhulk.(väljendatakse promillides) Merevesi sisaldab kõige rohkem keedusoola, mis annabki soolase maitse. Kibekas maitse on tingitud eelkõige magneesiumisooladest. Maailmamere keskmine soolsus on 35 promilli. Läänemere kui riimveekogu soolsus on mitu korda väiksem maailmamere soolsusest, sest: 1. Läänemeri on Põhjamerega(ja viimase kaudu ookeaniga) ühendatud ainult kitsaste ja madalate väinade varal. 2. Läänemerre suubub ligi 250 jõge ja jõekest, mis igal aastal kannavad mere hiiglasliku hulga magevett(umbes 2% Läänemere vee üldmahust ehk 440 km3) 3. Läänemeri paikneb parasvöötmes, kus madalate temperatuuride tõttu
00′N, 32°50′E) Suurim linn: Istanbul Pindala: 780 580 km² Rahvaarv: 74 709 400 (2006 a seisuga) Rahvastiku tihedus: 95,7 in/km² Usk: 99% rahvastikust moslemid Riigikeel: türgi keel Riigihümn: İstiklal Marşı President: Ahmet Necdet Sezer Iseseisvus: 29.10.1923 Rahaühik: Türgi liir (YTL) Ajavöönd: Ida-Euroopa aeg 3 Geograafiline asend Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias. Aasia osa nimetatakse Anatooliaks. Euroopa osa aga Traakiaks. Tähtsama osa riigist moodustab Musta mere ja Vahemere vahele jääv Väike-Aasia poolsaar. Türgi piirneb idast Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaani ja Iraaniga, läänest Iraagi ja Süüriaga ning läänest Egeuse mere ning Kreeka ja Bulgaariaga. Türgi geograafilised koordinaadid on 39°00′N, 35°00′E. Türgi kogupindala on 780 580 km², millest maismaa alla kuulub 780,580 km² ning vee alla 9,820 km².
Rikka kultuuripärandi ja suure loodusliku iluga erinevates kohtades. Suurim turismimarsruut Venemaal on reisimine Golden Ring iidsesse linna, laevareisid suuremate jõgede nagu Volga juurde ja pikamaasõitud kuulsal Siberi raudteel. Erinevate piirkondade ja kultuuride tõttu Venemaa pakub palju erinevaid toite ja suveniire ning näitavad väga erinevaid traditsioone, nagu vene Banya , tatari Sabantuy või Siberi shamanist rituaalid.LÜHITUTVUSTUS Vene Föderatsioon asetseb Ida-Euroopa ja Aasia territooriumil. Venemaa on maailma suurim riik, mille pindala on 17075200 km2. Riigi pikkus põhjast lõunasse on üle 4000 km, läänest itta aga peaaegu 10000 km. Geograafiliselt võib Venemaa jaotada kolmeks üsnagi suureks regioonika: Venemaa Euroopa osa, mis paikneb Uurali mägedest läänepoolsel territootiumil; Siber, mis laiub Uuralist peaaegu kuni Vaikse ookeani rannikuni ja Venemaa Kaug-Ida piirkond. Igal regioonil on omakorda väga iseäralikud füsiograafilised jooned.
põhijaotustele eristatakse veel poolsiirdekalu, kes toituvad ja kasvavad riimvees (peamiselt jõgede suudmealadel), kuid kudemiseks rändavad jõgedesse (näiteks vimb). Poolsiirdekalad on justkui üleminekuks siirdekalade ja mageveekalade vahel. Võrreldes Põhjamere ja Beltidega elab Läänemeres suhteliselt vähe merekalu. Samal ajal esineb siin (peamiselt Läänemere kõige enam magestunud piirkondades) mitmeid mageveelisi kalaliike, kes on kohastunud eluks riimvees. Vähenenud soolsus piirab paljude mereloomade levikut. Neil merelise päritoluga kalaliikidel, kelle marjaterad on pelaagilised, tuleb kohastumisel riimveeliste tingimustega ilmsiks veel üks lisatakistus: sigimine on võimalik ainult sellise soolsusega vees, mille tihedus tagab marjaterade hõljuvuse. Vastasel korral langevad marjaterad merepõhjale ja hukkuvad seal hapnikupuuduse ja teiste ebasoodsate tingimuste mõjul. Läänemere madala soolsuse tõttu esinevad selles veekogus ainult vähesed
Hiiu madalat (varem tuntud ka Neckmansgrundi nime all), kus paepõhja katab kohati vaid meetrine veekiht. Suurtele laevadele liiga madalaid kohti (Mustpank, Uuskuiv) on ka Saaremaast ja Vilsandist 15 20 km kaugusel läänes. Põhjapoolsemad neist on piki Muhu ja Saaremaa põhjarannikut kulgeva pankaderea -- Lääne-Eesti paekalda jätkuks. Veealune pangaastang on kohati mitmekümne meetri kõrgune. Eesti vetest lääne suunas muutub meri pikkamööda sügavamaks, ulatudes kesk merd -- Gotlandi süvikus 249 meetrini. Soome lahe suurim sügavus Eesti vetes on veidi üle 100 m ja Liivi lahe oma 5060 m. Läänemere Hüdroloogia Avamerega nõrgalt ühendatud, madala ja väikese veeväljaga Väinameri ja Liivi laht erinevad oma hüdroloogiliste tingimuste poolest tunduvalt Saaremaast läände jäävast merest ja Soome lahe lääneosast. Neis on nõrgem lainetus, suuremad veetemperatuuri ja -taseme kõikumised, väiksem vee soolsus ja
.........................................................................................................................................................7 TAIMESTIK............................................................................................................................................................ 8 LOOMASTIK...........................................................................................................................................................8 UKRAINA LOOMASTIK ON LIIGIVAENE. PÕHILISELT ON LEVINUD PISIIMETAJAD, ROOMAJAD JA URULOOMAD. PALJUD NEIST JÄÄVAD TALVEUNNE. PÕLINE LOOMASTIK ON HÄVITATUD: TARPANEID JA PIISONEID ENAM UKRAINAST EI LEIA. SEAL VÕIB SIISKI KOHATA HIRVI, KOPRAID JA NUGISEID. KA MITMESUGUSEID LINDE. NÄITEKS EURAASIA RAISAKOTKAS, STEPIKOTKAS JA HÕBEHAIGUR.....................................................................8 VEESTIK..........................................................................
UKRAINA ÜLDANDMED Asend Ukraina on riik Euraasias , Euroopas. Ukraina ja Eesti vahele jäävad Valgevene ja Läti. Nii Eestil, kui Ukrainal on ühine piir Venemaaga. Ukraina jääb Mustast merest põhja ja Ukraina kirdepiiri äärde jääb Aasovi meri. Ülejäänutest külgedest piirab Ukrainat maismaa. Suurus Ukraina pindala on 603 700 km2. Euroopas on Ukraina suuruselt viies riik. Ukrainast suuremad on Venemaa, Prantsusmaa, Türgi ja Hispaania. Ukraina on Eestist 13 korda suurem. Naaberriigid Ukrainal on 7 maismaanaabrit ja üks ülemere naaber. Ukraina idanaaber on Venemaa, põhjanaabrid on Valgevene ja Poola. Edelasse jäävad Slovakkia, Ungari, Rumeenia ja Moldova. Moldova on osaliselt Ukraina territooriumis sees. Teisel pool Musta merd on Ukraina vastas Türgi. LOODUS Pinnamood Ukraina on väikeste kõrgustikega tasane maa. Kõrgeimad mäed on Karpaadid riigi lääneosas. Ka kõrgeim mäetipp Goverla, mis on 2061 meetrit üle
1000 kuupkilomeetrit Läänemere riimvett, samal ajal, kui Kattegatist voolab sisse u. 500 kuupkilomeetrit 2 soolasemat riimvett. Just nimelt soolasemat riimvett: ookeanivesi (soolsusega u. 34...35 promilli) Läänemerre ei pääse, vaid seguneb Kattegatis Läänemerest tuleva magedama veega. Seetõttu on Läänemere süvaosa kuni sügavuseni 60...100 meetrit täidetud riimveega, mille soolsus on 10...15 promilli. Pinnaveed on Läänemere avaosas soolsusega 6...8 promilli, sest kuigi jõgedest lisandub pidevalt täiesti magedat vett, seguneb sügavamat ja soolasemat vett sellele juurde. On arvutatud, et kui Läänemere äravool ületaks u. 60 000 kuupmeetrit sekundis ehk 2000 kuupkilomeetrit aastas, tõkestaks vee väljavool Taani väinadest riimvee sissevoolu täielikult ja Läänemere vesi muutuks täiesti magedaks. Samuti juhtuks see, kui Taani väinad oleks praegusest u
valmistatav aniisiviin mastika. 19651990 kuulus Bulgaariale suur Atlandi ookeanis tegutsev avamerelaevastik. Avamerepüük sattus raskustesse ja alates 1990. aastate algusest jätkasid Bulgaaria püügilaevad tegevust Bulgaaria rannikuvööndis Mustal merel. 2005. aasta merekalapüügi kogumaht oli 17 620 tonni. Käimas on ettevalmistused arutelu korraldamiseks Musta mere rannikuriikide (Euroopa Liidust Rumeenia ja Bulgaaria ning lisaks Ukraina,Venemaa, Gruusia ja Türgi) vahel, mille eesmärgiks on töötada välja Musta mere kalavarude haldamise ja püügikontrolli poliitika. Merekalapüügi sektoris töötab praegu 3 430 kalurit. Peamisteks püütavateks liikideks on kilu ja meritigu. Need moodustavad ligikaudu 90% merepüügi mahust. Siseveekogude püük on oluliseks tegevusvaldkonnaks mitmetes piirkondades, mis asuvad riigi põhjapiiri moodustava Doonau jõe kaldal. Sellest püügist elatub 1 600 kalurit.
Alustame ookeanist. Maailmaookeani moodustavad ookean ja tema mandrisse ulatuvad ääreosad mered. Vertikaalne jaotumine. Makrofütobentose nagu üldse taimestiku levikut maakeral põhjustab terve ökololoogiliste tingimuste kompleks, mis mõjuvad kõik samaaegselt ja on omavahel seotud. Maailma mastaabis on põhitegureiks valgus ja temperatuur. Valgusest on tingitud vertikaalne levik (sügavuse järgi) ja temperatuurist geograafiline levik maailmamere eri osades. Olulised on ka vee soolsus, vee liikumine, toitainete sisaldus vees. Märkimata ei saa jätta biootilisi faktoreid, ärasöömist loomade poolt (grazing) ja konkurentsi liikide 1 vahel. Need kaks viimast on kohaliku tähtsusega, mingis kindlas paigas võivad mängida tähtsat osa. Maailmameres loendatakse kokku umbes 8000 liiki makrovetikaid e. suurvetikaid ja ainult umbes 50 liiki õistaimi. nende maksimaalseks sügavuspiiriks loetakse 70 m
Kasvuhoonefekt, seisneb selles, et gaasid lasevad küll hästi läbi päikesekiirgust maapinnale, ent takistavad Maalt lähtuva pikalainelise soojuskiirguse hajumist maailmaruumi. *Eesti kliima on muutunud merelisemaks: talved pehmemad, rohkem sademeid ning suved jahedamad. LÄÄNEMERI Mis on riimvesi? *Läänemeri on poolsuletud sisemeri. *Veemass kujuneb: jõgede magevee, läbi väinade tuleva soolase ookeanivee segunemisel, seetõttu on Läänemeri riimveeline veekogu.(keskmine soolsus 8-10 promilli, mis on 4x väiksem maailmamere omast). *Läänemeres on liigivaene, ent isenditerikas elustik. Eesti rannikumeri *Läänemere veetemp. suure muutlikuse põhjustavad: eraldatus ookeanist, madalaveelisus ning vaheldusrikas ilmastik. *Läänemere madal soolsus on tingitud: väike auramine, mageda jõevee suur sissevool, halb ühendus Põhjamerega. *Veetaseme kõikumised Läänemeres seostuvad püsivate tugevate tuultega, mida oma korda
ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke
Biotoopide eksam: 1. Metsad 1.1. Põlismetsa olemus, erinevus majandusmetsast. Põlismets on inimtegevuse mõjuta välja kujunenud stabiilne ökosüsteem. Siin leidub palju erinevas kõdunemisjärgus lamatüvesid, mis pakuvad eluvõimalusi spetsiifiliste nõudlustega organismidele ja suurendavad nõnda koosluse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike, kes majandavates metsades elada ei saa. 1.2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi sügaval, majandamisel halvad, paepealne viljakas, madalad metsad. Puu- ja põõsarindes männid, kuused, sarapuu, kibuvits, arukask. Elustiku eripärad, näited liikidest: lubjalembesed taimed, tume-punane neiuvaip, ülane, sinilill. Nõmmemets- Põhja- , Loode- ja Kagu-Eesti, Peipsi ääres, Lääne-Eesti saartel. Üldised tingimused: aeglase kas
künnisest Sundi väina suunas ookeani. Veepind alanes ning moodustus soolase vee sissetungil – Litoriinameri. Umbes 4000 a. t. hakkasid Taani väinad seoses maailmamere taseme alanemisega kitsenema, millega kaasnes soolsuse vähenemine Läänemere nõos. Praegugi jätkuvat magestunud veega Läänemere viimast staadiumit nim. veekogule iseloomuliku punnteo Lymnaea peregra baltica järgi Limneamereks. 20. Läänemere parameetrid, soolsus, reostus. Pindala: 373 000 km² (üks väikseimaid); Keskmine sügavus: 52 m; Taani väinade künniste sügavus: 18 m; Suurim sügavus: 459 m Landsorti vagumus; Veemaht: 21721 km; Keskmine soolsus: 8-10 ‰ (riimveeliselt suurim); Noor meri:10-12 tuh. aastat on täidetud veega; Liigivaene, isendirikas; Ümbritsetud 9 riigiga Väikese veemassi ja kehva veevahetuse tõttu kergesti reostuv. Peamised reostajad fosfori- ja lämmastikühendid, mis soodustavad eutrofeerumist
PILET 2 1. Tähtsamad maadeavastused. Geograafilised uuringud tänapäeval. TÄHTSAMAD MAADEAVASTUSED: · Esimesed maaeuurijad olid vanad kreeklased. · EROTOSTHENES arvutas välja üpris õige Maa ümbermõõdu · KLAUDIOS PTOLEMAIOS antiikaja kuulsaim geograaf, kes pidas Maad kerakujuliseks. Koostas esimese maailmakaardi. · LEIF ERIKSON viiking, kes jõudis aastal 1000 Põhja-Ameerikasse · CHRISTOPH KOLUMBUS itaallane, kes sõitis merd hispaania lipu all. 1492. aastal taasavastas Ameerika. · AMERICO VESPUCI sai aru, et Kolumbus oli jõudnud uude maailmajakku. · FERNAO DE MAGALHAES esimene ümbermaailmareis aastatel 1519 - 1522 · JAMES COOK otsis lõunamandrit ja tõestas, et Austraalia ei ole lõunamanner. MAADEUURIJAD EESTIST: · ADAM VON KRUSENSTERN esimene Vene ümbermaailmareisi juht 1803 1806 Maetud Tartu toomkirikusse.
· Eestis rannajoon Sakala ja Pandivere kõrgustiku loodenõlvadel · Hakkas eristuma kõrg ja madal Eesti · Balti jääpaisjärve lõpp 8213 e.Kr. dateeritud viirsavide abil · Jääpaisjärv oli kõrgem maailmamere tasemest Joldiameri · Holotseeni alguses 10 200 9300 (jääajajärgne aeg) · Suhteliselt väike veekogu · Kliima jahe ja niiske · Eesti läänepoolsed alad vee all · Soolsus oli väike (liustike sulamisveed) · Joldiamere nimetus tuleneb limusest Ehheneismeri · Madala soolsusega üleminekuline veekogu Antsülusjärv · Kliima oli soe ja kuiv · Katkes ühendus maailmamerega · Liustik oli väikseks muutunud · Vesi muutus magedaks · Tekkis ühendus maailmamerega läbi Taani väinade Litoriinameri · Püsiv ühendus maailmamerega u 6000 a. t. kõige soolasem periood · Veepinna kõrgus muutus pidevalt
tingimustes stabiilsematest mineraalidest koosnevad kivimid (näiteks settekivimid). Porsumise optimaalseteks tingimusteks on maksimaalselt kõrge temperatuur ja võimalikult suur sademete hulk. Porsumine on kõige intensiivsem ekvatoriaalses kliimavöötmes. (vesi, hapnik, õhu co2) 9.Mere geoloogiline tegevus. Aktiivsed geoloogilised protsessid toimuvad mererannal. Oluline osa lainetusel, samuti ka hoovustel, merejääl, vanal reljeefil jm. Eraldatakse: rand, rannavöönd, rannik. Mereranda purustavad murdlained, peale selle kantakse merre jõgede poolt suur hulk murendmaterjali. Seega ladestuvad mandrilavale ja mandrinõlvale setted, mille paksus ja koostis muutub avamere suunas. Settimine toimub rannikuvööndis kiiremini ja intensiivsemalt, settekihi paksus väheneb mere suunas.Erineb ka setete koostis, rannale lähemal on jämeterised setted, mere suunas muutuvad nad järk-järgult peenemaks. Need setted on maismaa purunemise produktid ja neid nim
annaabi.ee 
