Suur tõus skulptuurikunstis. Totalitaarne kunst- totaalne kontroll kunsti üle. Keelustati avangardistlik kunst sest see võis tekitada võõraid ja kahjulikke mõtteid, see eeldas ja soosis isikuvabadust. Ainulubatuks kunstiks oli kunst, mis toetus traditsioonidele (NLis sotsialistlik realism NL propaganda vaimus). Eeskujuks oli akademism ja realism. Aukohal oli teosed mis ülistasid suuri juhte, kujutasid revolutsioonisündmusi jne. Skulptuuris jõulisus, ülearenenud muskulatuur, ideaalkangelased. BREKER, MUHHINA «Tööline ja kolhoositar». Saksamaal oli alasti keha lubatud, NLis tabu. NL- kunst, mis sisaldab tõde. NL arhitektuuri eeskujuks oli 19.saj klassitsism ja eklektika, kuid lisati paraadilikust ja mõned hooned kavandati hiiglaslikena. Saksa arhitektuur oli paraadlikum, massiivsem ja süngem. Otsiti eeskujusid Vana-Idamaade arhitektuurist. NL ja saksa mõned projektid olid sarnased. S-paraadid, kuhu kuulusid erilised väljakud, auväravad ja valgusefektid.
hästi organiseeritud võistlustel nagu Götzises ja Ratingenis umbes 17:30 ajal. Kümnevõistluse algusest peale on sportlased 8 kuni 13 tundi jalgadel. 400 meetri jooks, pikaajaline sprint, on äärmuslik koormus. Probleem on ajastamises. Kui sportlane alustab liiga kiiresti, kaotab ta viimastel meetritel liiga palju aega. Kui ta alustab aga aeglasemalt, kaotab samuti olulisi punkte. 4750 sekundit kestva jooksu vältel kaotab muskulatuur üsna palju hapnikku. 110m tõkkejooks Üks nõudlikematest aladest. Raskus seisneb komplitseeritud tehnilises ja rütmilises ärajooksus. Sellele lisandub asjaolu, et sportlasel on juba pingutav päev seljataga. Start antakse varahommikul (päeva esimese alana) nii nagu ka 100 meetri puhul ning jooks annab infot selle kohta, kui hästi sportlane puhanud on. Sportlastel on 110 meetri pikkusel võistlusrajal 10 tõket kõrgusega 1,067 meetrit. Vahemaa tõkete vahel on 9,14 meetrit
hilistel õhtutundidel,hästi organiseeritud võistlustel nagu Götzises ja Ratingenis umbes 17:30 ajal. Kümnevõistluse algusest peale on sportlased 8 kuni 13 tundi jalgadel. 400 meetri jooks, pikaajaline sprint, on äärmuslik koormus. Probleem on ajastami-ses. Kui sportlane alustab liiga kiiresti, kaotab ta viimastel meetritel liiga palju aega. Kui ta alustab aga aeglase-malt, kaotab samuti olulisi punkte. 47-50 sekundit kestva jooksu vältel kaotab muskulatuur üsna palju hapnikku. 110m tõkkejooks Üks nõudlikematest aladest. Raskus seisneb komplitseeritud tehnilises ja rütmilises ära- jooksus. Sellele lisandub asjaolu, et sportlasel on juba pingutav päev seljataga. Start antakse varahommikul (päeva esimese alana) nii nagu ka 100 meetri puhul ning jooks annab infot selle kohta, kui hästi sportlane puhanud on. Sportlastel on 110 meetri pikkusel võistlusrajal 10 tõket kõrgusega 1,067 meetrit. Vahemaa tõkete vahel on 9,14 meetrit
tööd, omavad rolli luu ning lihaskoe moodustumisel. Lisaks veel kaitsevad organismi vabade rdikaalide kahjulike mõjude eest. e) köögiviljad ja kaunviljad, just, leib , täisteratoted, piim, pähklid, teraviljatooted üldisemalt, et saada mineraalaineid, kuna need on on meie organismile olulised luustiku, kehavedelike ja ensüümide koostises ning aitavad edastada närviimpulsse. 10. Kirjuta vähemalt 10 tervisespordi kasu · hea jume ja elastsem nahk · parem muskulatuur ja toonuses keha · parem ainevahetus · hea rüht · terve süda · korrastatum närvikava · korras vererõhk (kui ei ole vastunäidustusi ega ületreenimist, mis võib põhimõtteliselt nullida ka eeltoodud kasud...) · parem (kiirem) ajutegevus · tugevam luustik · parem stressitaluvus · saavutusvajaduse suurenemine ja saavutuslikkus 11. Kirjuta 5 asjaolu, mis võivad mõjutada tervisespordiga tegelemist või spordiala valikut
Kui klapid verd tagasi lasevad, on tegemist patoloogilise seisundi klapipuudulikkusega. - Vasaku koja ja vatsakese vahel on kahehõlmaline e. bikuspidaal- e. mitraalklapp - Parema koja ja vatsakese vahel on kolmehõlmane e. trikuspidaalklapp - Vasaku vatsakese ja aordi vahel ning parema vatsakese ja kopsuarteri tüve vahel paiknevad poolkuuklapid. Ka need avanevad ühes suunas. Nii tagatakse vere ühesuunaline liikumine. Parema ja vasaku vatsakese muskulatuur on erineva läbimõõduga. Kuna vasak vatsake peab pumpama verd aorti ja tagama suure vereringe, on vasaku vatsakese sein paksem. Aordis on juba diastolis rõhk vähemalt kolm korda kõrgem kui kopsuarteris · Suur ja väike vereringe Suur vereringe algab vasakust vatsakesest, suundub aorti, sealt hargneb veri arteritesse, edasi arterioolidesse ja kapillaaridesse, kus toimub gaasivahetus. Kapillaarid ühinevad peenikesteks veenideks e. veenuliteks,
on 110 meetri pikkusel võistlusrajal 10 tõket kõrgusega 1,067 meetrit. Vahemaa tõkete vahel on 9,14 meetrit. Peale teist valestarti järgneb diskvalifitseerimine. 1500m jooks Kõikide kümnevõistlejate hirmuala. Peale tundekestvat ekstreemset koormust on siin vajalik füüsiline ja psüühiline värskus. Jalgades on suur väsimus. Tavaliselt jooksevad kümnevõistlejad kuni 300 meetrit enne finishisse jõudmist ühtlase tempoga. Siis aga läheb "kuumaks". Tekivad krambid jalgades. Kui muskulatuur on sealjuures hapnikupuuduses, kannatab sportlane päris põrgupiinades. Ent lõpuks selgub võitja. Mõned oma ala parimad: MEHED: NAISED: 100 m jooks- Usain Bolt 100 m jooks- Shelly-Ann Fraser 200 m jooks- Usain Bolt 200 m jooks- Veronica Campbell-Brown 400 m jooks- LaShawn Merritt 400 m jooks- Christine Ohuruogu 800 m jooks- Wilfred Bungei 800 m jooks- Pamela Jelimo
organiseeritud võistlustel nagu Götzises ja Ratingenis umbes 17:30 ajal. Kümnevõistluse algusest peale on sportlased 8 kuni 13 tundi jalgadel. 400 meetri jooks, pikaajaline sprint, on äärmuslik koormus. Probleem on ajastamises. Kui sportlane alustab liiga kiiresti, kaotab ta viimastel meetritel liiga palju aega. Kui ta alustab aga aeglasemalt, kaotab samuti olulisi punkte. 47-50 sekundit kestva jooksu vältel kaotab muskulatuur üsna palju hapnikku. 110m tõkkejooks Üks nõudlikematest aladest. Raskus seisneb komplitseeritud tehnilises ja rütmilises ärajooksus. Sellele lisandub asjaolu, et sportlasel on juba pingutav päev seljataga. Start antakse varahommikul (päeva esimese alana) nii nagu ka 100 meetri puhul ning jooks annab infot selle kohta, kui hästi sportlane puhanud on. Sportlastel on 110 meetri pikkusel võistlusrajal 10 tõket kõrgusega 1,067 meetrit. Vahemaa tõkete vahel on 9,14 meetrit. Peale
organiseeritud võistlustel nagu Götzises ja Ratingenis umbes 17:30 ajal. Kümnevõistluse algusest peale on sportlased 8 kuni 13 tundi jalgadel. 400 meetri jooks, pikaajaline sprint, on äärmuslik koormus. Probleem on ajastamises. Kui sportlane alustab liiga kiiresti, kaotab ta viimastel meetritel liiga palju aega. Kui ta alustab aga aeglasemalt, kaotab samuti olulisi punkte. 47-50 sekundit kestva jooksu vältel kaotab muskulatuur üsna palju hapnikku. 110m tõkkejooks Üks nõudlikematest aladest. Raskus seisneb komplitseeritud tehnilises ja rütmilises ärajooksus. Sellele lisandub asjaolu, et sportlasel on juba pingutav päev seljataga. Start antakse varahommikul (päeva esimese alana) nii nagu ka 100 meetri puhul ning jooks annab infot selle kohta, kui hästi sportlane puhanud on. Sportlastel on 110 meetri pikkusel võistlusrajal 10 tõket kõrgusega 1,067 meetrit. Vahemaa tõkete vahel on 9,14 meetrit. Peale
*Pärast sündi sulgub botallojuha(6.-8. elunädalal). Ovaalaken kasvab kinni kuuenda elukuu lõpuks või seitsmenda alguseks. Kui nad kinni ei kasva, siis läheb osa verd vasakust kojast paremasse kotta. Segatakse hapnikurikas veri ja suures osas CO2-e. Lapse aju kannatab selle all. Kui jääb lahti botallojuha, siis hapnikurikas veri saab CO2-e rikast verd. Kannatab aju: lapsed ei arene(nii füüsiliselt kui ka vaimselt). Esimestel eluaastatel ei talu laps suuri koormusi(vatsakeste muskulatuur on nõrgem). Kui lapse südamelihas on koormatud, siis ei suuda süda verd südamest välja paiskuda(dilatatsioon). *Südame kasv ja areng toimub 18.-20. eluaastani. Klapirikkeid ravitakse operatsiooni teel, ovaalaknale pannakse protees, botallo juha lõigatakse lahti. Suur ja väike vereinge *Suurt vereringet kutsutakse arteriaalseks vereringest. Algab vasakust vatsakesest, sealt läheb arteriaalne veri aorti. Aort hargneb
1. Süda, areng, ehitus, loote vereringe ! 1) milline vahesein moodustab arengus fossa ovales’e põhja, milline limbus fossa ovalis’e fossa ovalis’e põhja moodustab septum primum, limbus fossa ovalis’e moodustab septum secundum’i alumine serv 2) mis moodustavad erutustekke ja juhtesüsteemi 1. nodus sinuatrialis 2. nodus atrioventricularis 3. fasciculus atrioventricularis (truncus —> crus dextrum et sinistrum) 3) mitme kihiline on vatsakeste muskulatuur, milline neist on eraldi kummalgi vatsakesel 3-kihiline: 1. pindmine e. longitudinaalkiht 2. keskne e. tsirkulaarkiht - eraldi kummalgi vatsakesel 3. süva- e. longitudinaalkiht 4) mida ühendab lootel omavahel ductus venosus v. umbilicalis’t v. cava inferior’iga 5) kus paikneb nodus sinuatrialis? sulcus terminalis’es subepikardiaalselt (v. cava sup. suubumiskoha ja parema kõrva vahel) 6) kus on kodade vaheseina kõige õhem koht (selle nimetus), millest see on arengus tekkinud
on kaelalülid, 12 rinnalülid, lisaks veel ristluu ja õndraluu. Selgroolülisid hoiavad koos lihased, kõõlused ja ligamendid. Selgroolülide vahel asuvad lülivahekettad ehk diskid, mis koosnevad fibroossest rõngast ja selle keskel asuvast zelatiini-taolisest säsituumast. Lülidevahelised kettad toimivad amortisaatoritena ja võimaldavad liigutusi, mille käigus säsituum paikneb diskis ümber selle ulatuse nagu seda võimaldab fibroosne rõngas, mille toeks on rohked sidemed. Skeleti muskulatuur katab ja stabiliseerib selgroogu kui liikuv lihaskorsett. Püsivad lihaspinged võivad tekitada füüsilise ja vaimse stressi, valu, põletiku, külmetuse ja traumad. Ülemäärasest lihaspingest, valest liigutusest ja puudulikust taastumisest häirib ainevahetus, kuhjuvad laguained, tekib hapniku ja toitainete vaegus, mis kokku kutsuvad esile valu. LIHASPINGE VALU LIIKUMISE PIIRATUS
ja kujuneb välja südame tipp. Miks looteeas on ja hiljem ei ole? Looteeas kogu organismi verevahetus käib ema vere kaudu, toob hapnikku. Pärast sündi kasvab kinni botallo-juga hiljemalt 11ndaks kuuks, ovaalaken kasvab kinni 6 kuu lõpuks või 7 kuu alguseks. Kui ei kasva kinni, siis selle lapse aju areng kannatab kõvasti. Sama lugu ja botallo-joaga. Loote ja vastsündinu süda on ümmargune, alles hiljem muutub südamekujuliseks, tipuga allapoole. Vatsakeste muskulatuur on sama paks kui kodade oma. Alles 18.eluaastaks saavutab süda sama seisukorra täiskasvanuga. 2. Suur ja väike vereringe. SUUR VERERINGE saab alguse vasakust vatsakesest, vasakust vatsakesest suundub veri aorti, aort hargneb edasi arteriteks, need arterioonideks, edasi kapillaarideks (kõige peenemad veresooned, mille vahendusel toimub toitainete minek kudedesse), kapillaaridele järgnevad peenikesed veenid, kui arterites voolab hapinkurikas veri, siis
- Kloaak septeerub 3. embrüonaalnädalal - entodermaalne tagaosa 2. Ja 3. lõpusekaare ventraalotste - Neelu- ja pärakumembraan rebeneb 3. embrüonaalkuul ühinemispiirkonnast - Pärast neid sündmusi moodustub mõlemast otsast avatud sooltoru - mõlema osa piiril on kilpnäärme lähtekoht foramen caecum algab suupiluga rima oris - muskulatuur pärineb kuklamöotoomidest lõpeb pärakuga anus Lõpussoole areng - suusopis -> lõpussool -> eessool -> kesksool -> tagasool -> - külgseinas on lõpusekaared, nende vahel lõpusetaskud (sees) ja pärakusopis lõpusevaod (väljas) PEASOOLE ARENG - 1
42. Elukäigutunnuste kujunemine, paljunemise hind, pesakonna suuruse ja paljunemiskordade arvu determinatsioon kui optimumiülesande lahendus; levimiskauguse evolutsioon kui optimumiülesanne; Evolutsioneerumine ühe suurema kohasuse suunas on optimumi ülesanne. 43. Lõivsuhtete ja allomeetriliste seoste kujunemine elukäigutunnuste vahel; Lõivsuhe trade-off negatiivne seos erinevate võimekuste vahel ehk alternatiivsete ressursipaigutuste vahe. Keha muskulatuur ja IQ, kasv ja paljunemine. Allomeetriline seos positiivne seos erinevate organismide tunnuste vahel. Tunnused on mõlemad ühe ja sama ressursipaigutuse viljad. Suur pea palju juuksekarvu. Pikk keha, pikad jäsemed. 44. Soolise determinatsiooniga seotud elukäigutunnused (hermafrodism, protandria, protogüünia), Fisheri 50:50 sugudevahelise suhte reegel, kõrvalekalded sellest (haplodiploidia); Sood on vajalikud selleks, et tekiksid uudsed geenikombinatsioonid
Ajukoore bioelektriline aktiivsus Inimelu etapid (3 etappi) Inimelu koosneb kolmest perioodist, toitumisprobleemid on igas perioodis erinevad. 20....60 aastane täiskasvanu on bioloogiliselt kõige tugevam ja kõige vähem tundlik rütmimuutustele. Iga 3....3,5 tunni tagant kontraheerub mao, peensoole, sapipõie, sapijuha ja pankreasejuhade muskulatuur millega kaasneb mao- ja seedenäärmete ja pankrease sekretsioon ning sapinõristuse intensiivistumine. Selline aktivatsiooniperiood kestab 20....30 minutit. Söömine katkestab kirjeldatud perioodika. Aktivatsiooniperioodis tekib näljatunne. Kui selles perioodis süüakse, siis on toidu omastamine kõige parem. NB! Söömisel on parimaks orientiiriks näljatunde teke! Seedetrakti rütmi tuleb arvestada eeskätt toidukordade arvu juures. Seega süüa tuleks
Lysippos. Farnese Herakles. Rooma marmorkoopia kreeka pronksoriginaalist. Napoli Arheoloogiamuuseum. Thorvaldsen. Hebe. Marmor. Thorvaldseni muuseum. Kopenhagen. Kuulsaim skulptuur Heraklesest asub praegu Napoli Arheoloogiamuuseumis. See nn. "Farnese Herakles" on arvatavasti rooma marmorkoopia Lysippose pronksoriginaalist. Taies kaevati välja Caracalla termidest Roomas ja seda hoiti algul Farnese palees. Sangar toetub vasaku käega oma nuiale, millele on riputatud lõvinahk. Heerose muskulatuur võiks olla eeskujuks tänapäeva raskejõustiklastele ja kulturistidele. *** Heraklese seostamisel tippspordiga on tõsi taga. Kuigi olümpiamängude sünniloost pajatavad mitmed erinevad müüdid, olid paljud kreeklased veendunud, et olümpiamängudele pani aluse Teebas ilmavalgust näinud ning Argolises üles kasvanud Herakles. Te ju teate, head lugejad, et Olümpose mägi asub Põhja-Kreekas, kuid Olümpia asula paiknes
minutimahud peavad olema võrdsed (ei tekiks verepaisu) 2) Löögimaht - vere hulk, mis ühe kontraktsiooni ajal südame vatsakesest välja pumbatakse; normaalselt 70 ml; näitaja võib kõikuda 3) Löögisagedus (frekvents) - normaalselt 60-80 korda minutis; treenitul südamel madalam Erutuse teke ja levik südames: Südame tööd teostavad südamelihaskiud; ehituslikult ja funktsionaalselt eristatakse kahte tüüpi: A. Kodade ja vatsakeste töömuskulatuur B. Spetsiifilised erutustekke ja juhtesüsteemi kiud, mis kannavad endas tekkinud erutust Südame automatism: Südame rütmiliste kokkutõmmete vallandajaks on südames endas tekkivad erutused - nimetataks autorütmiaks Erutuse levik südames: Sinuatriaalsõlmest impulss (siinussõlm paremas kojas) -> mõlema koja töömuskulaaturile -> atrioventikulaarsõlm (aeglustub) -> His'i kimp, selle sääred ja lõppharud - Purkyne
H on tunnuste päritavus. 56. Elukäigutunnuste kujunemine, paljunemis hind, pesakonna suuruse ja paljunemiskordade arvu determinatsioon kui optimumülesande lahendus. Semelpaaria vs iteropaaria? 57. lõivusuhete ja allomeetriliste seoste kujunemine elukäigutunnuste vahel? Lõivsuhe trade-off negatiivne seos erinevate võimekuste vahel ehk alternatiivsete ressursipaigutuste vahe. Kasv ja paljunemine. Kui kasvad kiiresti, ei paljune, kui paljuned kiiresti, ei kasva. Keha muskulatuur ja IQ. Kõik, mis toimub teise arvelt. Allomeetriline seos positiivne seos erinevate organismide tunnuste vahel. Tunnused on mõlemad ühe ja sama ressursipaigutuse viljad. Suur pea palju juuksekarvu. Pikk keha pikad jäsemed. Elukäigutunnus organismi elutsükliga seotud omadus, mis mõjutavad otseselt sündimuse ja suremuse näitajaid ja seeläbi kohasust. Life-history 58. Soolise determinatsiooniga seotud elukäigutunnused, paarisuhete tüübid(polügamia,
Kõrgematel selgroogsetel esineb embrüonaalses staadiumis, kus seljakeelik on tugiorgan. Hilisemas arengus lähevad kordamesodermi rakud selgroo vahediskide koosseisu. Lisaks on seljakeelik tähtis signalisatsioonikeskus. Mis on paraksiaalne mesoderm? Paraksiaalne mesoderm on embrüonaalse mesodermi osa, mis asub kummalgi pool neuraaltoru ja seljakeelikut. Paraksiaalse mesodermi tagaosast arenevad somiidid ja peaosast näo sidekude ja muskulatuur. Somiitide areng ja derivaadid Anterioposterioorsel teljel segmenteerunud paraksiaalset mesodermi nimetatakse somiidiks. Somiidid on tihedad mesenhümaalsete (embrüonaalne sidekude) rakkude kogumikud, mida ümbritseb täielikult või osaliselt epiteel. Somiitide moodustumist nimetatakse somitogeneesiks. Somitogeneesis toimuvad perioodiliselt protsessid: segmendi piiri teke (hairy1 ekspressioon vajalik), epitelialiseerumine (ephriin
kujuneb välja südame tipp. Miks looteeas on ja hiljem ei ole? Looteeas kogu organismi verevahetus käib ema vere kaudu, toob hapnikku. Pärast sündi kasvab kinni botallo-juga hiljemalt 11ndaks kuuks, ovaalaken kasvab kinni 6 kuu lõpuks või 7 kuu alguseks. Kui ei kasva kinni, siis selle lapse aju areng kannatab kõvasti. Sama lugu ja botallo-joaga. Loote ja vastsündinu süda on ümmargune, alles hiljem muutub südamekujuliseks, tipuga allapoole. Vatsakeste muskulatuur on sama paks kui kodade oma. Alles 18.eluaastaks saavutab süda sama seisukorra täiskasvanuga. Kaasasündinud südamerikked: Kaasasündinud ehk kongenitaalne tähendab, et tegemist on arenguhäirega, mis on kujunenud looteeas. Ladina keeles tähistatakse kaasasündinud südameriket terminiga vitium cordis congenitum, millest arstid loovad sageli lühendi VCC ning kasutavad seda vahel ka arstlikes dokumentides. Kaasasündinud südamerikked on südame struktuurse ehituse muutus alates
(mis juhtub kui see geen defektne) SRY on sugu determineeriv piirkind. Munasarjade areng toimub automaatselt, kui puudub SRY (sex-determining region of the Y chromosome) mõju - seda on vaja testiste välja kujunemiseks ja spetsiifilisuse säilitamiseks; mutatsioonid võivad põhjustada 46XY naist e Swyer'i sündroomi Mis on sekundaarne soo determinatsioon? protsess, mille käigus kujuneb emas-ja isassoole omane fenotüüp (vastavad suguorganid , rinnanäärmed, kehasuurus, häälepaelad, muskulatuur, karvakasv) tänu gonaadides (munandid, munasarjad) produtseeritud hormoonidele ja parakriinsetele faktoritele Dihüdrotestosterooni mõju sekundaarsel soo determinatsioonil - dihüdrotestosteroonita kujunevad naissoole omased välised sugutunnused, väike peenis, munandid paiknevad kõhuõõnes, eesnäärme areng häiritud Mis struktuurid arenevad Mülleri juhast, Wolffi juhast ja genitaalköbrukesest vastvalt mehel ja naisel?
Silelihaskude: esineb veresoonte seintes, siseelundites (sooled, hingamisteed). - Kontraktsioonid ei allu tahtele Silelihaskude Koosneb käävjatest silelihasrakkudest, kepjas tuum paikneb lihasraku keskel sarkoplasmas (tsütoplasma). Müofibrillid asuvad rööbiti raku pikiteljega Vöötlihaskude Vöötlihaskiud on varieeruva pikkuse ja läbimõõduga. Alluvad tahtele, kontraheeruvad kiiresti, kontraktsioonis on lühemat aega, väsivad kiiremini kui südamelihaskiud Eristatakse: Somaatiline muskulatuur: kere ja jäsemete lihased, silmamuna välislihased Erivistseraalne lihaskond: Kõri lihased, suulagi, neel, pea ja mõned kaelalihased Vöötlihaskude (skeleti lihas) Kiud on ristivöödilised. Koosnevad vahelduvalt asuvatest ja valgust erinevalt murdvaist ketastest e. Diskidest. Tumedamad kettad vahelduvad heledamate ketastega: ristivöödilisus. Lihaskiudu ümbritseb sarkolemm, mille all asuvad tuumad. Südamelihaskude
tahab ta maksimaalselt head naisgeene Paarumissüsteem · Kerge polügaamia · Sotsiaalne polügaamia · Järjestikune monogaamia o Ka püsisuhetes naised pakuvad paarivälist seksi o Head geenid: nakkusresistentsus; atraktiivsus (seksikas poeg) o Ressursid o Kaitse · Vastastikuse paarilise valik: o Meestel (enamasti testosteroonis): muskulatuur, vaprus, osavus, ressursid o Naistel (östrogeenist sõltuv): viljakuse indikaatorid (ilu= noorus+ tervis) · Tutvumiskuulutuste analüüs o Naised otsivad ressursse ja vanemat partnerit o Mehed otsivad noorust ja atraktiivsust, pühendumist o Uuringud Eestis: mehed otsivad (alates 18 eluaastast iga kümne aastaga 2 aastat ) nooremat naist, naised otsivad ca 2-4 aastat vanemat meest
(tugev lihaskond, habe, jäme hääl). Kui testosterooni signaalsüsteem ei tööta, siis testosterooni poolt indutseeritud tunnuseid ei moodustu ja organism areneb emasorganismiks. Tfm on X-liiteline geen ja avaldub alles pärast testiste arengut, sest alles siis toimub testosterooni sekretsioon. Testosterooni retseptori Tfm geeni defektsuse korral (ehk rakud ei moodusta testosterooniretseptorit) ei kujune välja meestele iseloomulikud sootunnused (habe, muskulatuur, madal hääl) vaid hoopis naiste sekundaarsed sootunnused. Olukord: XY genotüübiga isenditel moodustuvad algul testised kui testosterooniretseptori puudumise tõttu signaal edasi tuuma ei kandu ja organism areneb emasorganismiks – niisuguse pöördega tekib arengus olukord kuis väljaareneval naisel munasarju ja emakat ei moodustu – nad on steriilsed. See on androgeenitundetuse sündroom. 20. Kuidas on tagatud X-liiteliste geenide võrdne avaldumistase erinevast soost isenditel
Ühe tsükliga väljapaisatud veremaht = süstoolne maht e. löögimaht Ühes minutis väljapaisatud veremaht = minutimaht Diastol: Rõhk vatsakestes langeb ning aordi- ja kopsuarteri poolkuuklapid sulguvad. Kui rõhk vatsakestes langeb madalamale kui rõhk kui rõhk juba verega täituvates kodades, avanevad atrioventrikulaar (AV)-klapid ja vatsakesed täituvad verega. 70-75% verest voolab läbi kodade otse vatsakestesse. Rõhk vatsakestes tõuseb , vatsakeste muskulatuur venib välja ja AV-klappide hõlmad tõmbuvad koomale. Kodade süstol: Kodade kontraktsioon: lisatakse vatsakestesse veel umbes 10-30% verd. Puhkeolekus on kodade roll vatsakeste täitumises väike, füüsilise pingutuse puhul diastol lüheneb, vatsakesed ei jõua korralikult täituda ning kodade süstoli roll suureneb. Rõhk vasakus kojas tõuseb 7-8mm/Hg ja paremas kojas 4-6 mm/Hg. Kontraktsiooni ajal on koomale tõmmatud ka õõnes veenide ja kopsuveenide avad. Vatsakeste süstol:
küllastuda, laps saab poolküllastunud hapniku ja C02 segust verd ja laps saab vähe verd kopsu. Lapsed ei arene. Eriti kannatab aju (nad ei tahagi püsti tõusta ega istuda, siis on hapniku vaegus tegelikult veel suurem). Kui tehakse kindlaks, et ovaalaknen või Botallo on lahti jäänud, siis opereeritakse seda, aga seda on vaja varakult diagnoosida. Pole väga sagedane häire. Teised iseärasused: loote ja vastsündinu süda on ümmargune, alles hiljem omandab õige kuju. Vatsakeste muskulatuur on algul tagasihoidlikult arenenud (pakseneb lapse arengu käigus, oleneb, millal hakkab romama ja kõndima jne). Pärast 10. Eluaastat alles ületab vatsakese kasv kodade oma (eriti just vasak vatsake).Lapseeas ei tohi anda vähga suuri koormusi (ei tasu neid panna suure koormusega trenni enne kooli, sest tema südamelihas on arenemata, halvemal juhul venib vatsake välja). Südame kasv ja areng kestab 18-20. Eluaastani. Südame erutuse tekke ja juhtesüsteem
Ühe tsükliga väljapaisatud veremaht = süstoolne maht e. löögimaht Ühes minutis väljapaisatud veremaht = minutimaht Diastol: Rõhk vatsakestes langeb ning aordi- ja kopsuarteri poolkuuklapid sulguvad. Kui rõhk vatsakestes langeb madalamale kui rõhk kui rõhk juba verega täituvates kodades, avanevad atrioventrikulaar (AV)-klapid ja vatsakesed täituvad verega. 70- 75% verest voolab läbi kodade otse vatsakestesse. Rõhk vatsakestes tõuseb , vatsakeste muskulatuur venib välja ja AV- klappide hõlmad tõmbuvad koomale. Kodade süstol: Kodade kontraktsioon: lisatakse vatsakestesse veel umbes 10-30% verd. Puhkeolekus on kodade roll vatsakeste täitumises väike, füüsilise pingutuse puhul diastol lüheneb, vatsakesed ei jõua korralikult täituda ning kodade süstoli roll suureneb. Rõhk vasakus kojas tõuseb 7-8mm/Hg ja paremas kojas 4-6 mm/Hg. Kontraktsiooni ajal on koomale tõmmatud ka õõnes veenide ja kopsuveenide avad. Vatsakeste süstol:
Teisene soo määramine hõlmab väliste sugutunnuste arengut testistes või munasarjades toodetud hormoonide mõjul – soolise fenotüübi hormonaalne regulatsioon. Peale primaarse soodeterminatsiooni (bipotentsiaalsest gonaadist munandite või munasarjade moodustumine) järgneb imetajatel sekundaarne soodeterminatsioon - protsess, mille käigus kujuneb emas-ja isassoole omane fenotüüp (vastavad suguorganid , rinnanäärmed, kehasuurus, häälepaelad, muskulatuur, karvakasv) tänu gonaadides (munandid, munasarjad) produtseeritud hormoonidele ja parakriinsetele faktoritele. Nii emaste kui isaste sekundaarset soodeterminatsiooni võib vaadelda kahe ajalise etapina. Esimene etapp toimub embrüonaalselt organogeneesi käigus ja teine puberteedieas. Emassuguhormoonid: - östrogeenid (estradiool) (munasari, neerupealised) - progesteroon (kollakeha) Sekundaarsed emassuguorganid emakakael, emakas, munajuhad, vagiina, kliitor, häbememokad,
...Mis on ajufunkide asümmeetrilisus e lateralisatsioon? HAGUJSUTUM 2 Aju parem ja vasak hemisfäär täidavad erinevaid funke. Vasak ajupoolkera on kõnekeskus, Tüdruk. Peale oppi oli u 1 aasta kõnekasutusraskused (vähenesid järk-järgult). Raskused jäid muskulatuur. Parem pool on sotsiaalses suhtluses, muusika, mitteverbaalne kõne. matas, lugemiine, objektide, loomade nimetamine (6a tase), käte asendite jäljendamise Dorso...tegeleb.... ja. raskused(spont.liigutused – N)=apraksia. Aju on asümmeetriline
Pea on suur juba 1/3 kogu suurusest. Ka võib nüüd sugu kindlaks teha. Tekivad ka suguorganid. Loode juba liigutab käsi ja jalgu. Kehast on arenenud 1/5. 4 kuu Keha koosneb peast. On saavutatud selle suuruse mis on ka sündides. Ka platsenta on arenenud ja kõik organid. Ema kõht hakkab suurenema. Lootel peab hakkama ka arenema muskulatuur. 78 5 kuu Loode kaalub juba palju. Hakkab tekkima individuaalne isiksus. Ema ihus otsib meeldivamaid poose. Ei ole aga veel võimeline iseseisvalt elama. 6 kuu Kasvab edasi minimaalselt. Silmad on lahti kinni ja vaatab omamoodi seda maailma. Nüüd juba on regulaarne päevapikkus 24 tundi.
Sadulliiges Kaks sadulakujuliselt vormitud Pöidla põhiliiges liigesepinda võimaldavad liikumist kahe telje sihis Liikumisel ei sobitu kõik liigesepinnad nii hästi, et oleks võimalik üksnes puhtalt libiseda; tegelikkuses toimub pidev veere-libistusliikumine, mis väljendub kõige selgemini põlveliigese töös. 3.1.3.Lihased Liikumisaparaadi lihastik ehk muskulatuur võimaldab koos luude ja liigestega inimkeha püsti hoida ja sooritada väga mitmekesiseid liigutusi. Inimese kehas võib eristada umbes 400 skeletilihast. Iga lihas koosneb suurest hulgast lihaskiududest. Neid seob üheks tervikuks vähemal määral veniv lihaspaun (fascia). Skeletilihased moodustavad 40% täiskasvanu kehamassist. Meie kehas on kolme tüüpi lihaseid: skeleti-, sile- ja südamelihased. Skeletilihased on vöötlihased, mis koosnevad kimpudeks koondunud vöötlihasrakkudest
annaabi.ee 
