maha tehtuna ja see võib tekitada temas mõtte, miks üldse elada, kui ta kasutu on. Tihti ongi nii, et inimene on lihtsalt viidud sinna maani, et tal pole tahtmist enam elada. See on siis just teiste inimeste süül või mittemete halbade asjaolude kokkusattumisel. Endises Nõukogude Liidus kuulus enesetapp keelatud teemade hulka. Esmakordselt avalikustati teadlaste jaoks andmed enesetappude kohta Gorbatšovi "perestroika" ajal. Enesetappu enne seda aega käsitleti raske vaimuhaigusena. Definitsiooni kohaselt oli enesetapp enesekaitse instinkti väärastuse kõige raskem vorm, kus elu säilitamise tung asendub elu hävitamise tungiga. Peamised diagnoosid, mis suitsidaalse käitumisega inimesele pandi, olid skisofreenia ja maniakaal- depressiivne psühhoos. Kuidas viivad läbi enesetappu: Eestis läbiviidud uurimus aastate 1979-1999 kohta näitas, et rohkem kui kolm neljandikku enesetapjatest kasutas poomist
andestatakse, respekteeritakse. Pidevad vägivallakirjeldused massimeedias sugereerivad, et vägivallaaktid on meie argielu lahutamatu osa. Vähem võimu omavatest inimrühmadest saavad sageli vägivalla ja kuritarvitamise objektid. 7 Isolatsioon. Isolatsioon võib olla nii sotsiaalne kui emotsionaalne ja tuleneb sageli suhtehirmudest, armukadedusest, taltsutamatutest vihahoogudest jms. Stress. Töötus, rahulolematus tööga, ülepinge tööl, halvad elamistingimused, aga ka ebareaalsed ootused partneri suhtes võivad teatavates situatsioonides vallandada kompensatoorse tegevusena vägivalla. Eriti kriitilised on lahutus-situatsioonid, kuna just nn lahutusstressi käigus reageerivad tihti vägivaldselt ka sellised mehed, kes seda muudes olukordadest kunagi teinud pole (ega tee ka hiljem). Mitmete uurimuste järgi algab või intensiivistub vägivald naise raseduse ajal (üks
Koolivägivald Referaat Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 2.0 Sissejuhatus....................................................................................................................3 3.0 Koolivägivald.................................................................................................................4 4.0 Kelle mure on koolivägivald?........................................................................................5 5.0 Kas koolivägivald on kuritegu?.....................................................................................7 6.0 Kokkuvõte......................................................................................................................8 7.0 Kasutatud kirjandus....................................................................................................... 9 8.0 Lisad .......................................
Ka teiste narkootikumide proovimine ja tarvitamine on vähem levinud: vaid 8,4% on teisi narkootikume korduvalt tarbinud, 4,7% on korra proovinud ning 86,9% ei ole üldse proovinud. Taas paistab silma see, et noormehed on altimad narkootikume tarvitama kui neiud. (Noorteseire aastaraamat 2012) Miks noored käituvad riskivalt? • uudishimu, soov igasuguseid asju järele proovida • vanusest tingitud käitumise eripärad - väljakujunemata isiksus, ebaküpsus • madal enesehinnang • isiksuseomadustest tingitud käitumise eripärad (impulsiivsus, sensatsiooni janulisus, motoorne rahutus, hüperaktiivsus jne) • ebarealistlik optimism • kaaslaste mõju ja eeskuju, kambavaim • soov muljet avaldada kellelegi olulisele • kättesaadavus • pere-, lähedus- ja turvatunde puudumine • sotsiaalmajanduslik taust, haridus Suitsetamine • Enamik püsisuitsetajaid on alustanud noorukina ning põhiosa neist pärineb kodudest, kus suitsetamine on tavaks.
täiskasvanuga ning tajuda last vaenuliku ja kiuslikuna, projitseerides lapsele need enda isiksuseomadused, millest ta soovib vabaneda. Seega näeb vanem last oma probleemide põhjusena ning laps muutub patuoinaks, kelle vastu suunatakse viha (Rosental ja Tilk 1999, 22). Psühhopatoloogiline mudel tugineb uurimistulemustele, mille kohaselt väärkohtlevatel emadel on võrreldes mitteväärkohtlevatega sagedamini järgmisi probleeme: lapse väär tajumine, madal enesehinnang, ebakompetentsustunne, sotsiaalne isolatsioon, empaatia puudumine, abieluprobleemid, depressioon, suitsidiaalsus, nõrk enesekontroll, alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamine (Browne 1988,19). Psühhopatoloogilise mudeli kohaselt ei kuulu sotsiaalsed muutujad lapse väärkohtlemise skeemi. Psühhopatoloogilise mudeli peamine puudus on selles, et ta ei uuri psühholoogilise stressi võimalikke sotsiaalseid põhjusi, mis võivad viia vägivaldsete interaktsioonideni perekonnas (ibid).
2)Võeti vastu seadus laste tööaja piiremise suhtes 3)19. saj lõpus esimest korda kui loodi noortekohtud(karistusi hakati diferiseerima) Lõid eeldused, et noorukiiga eristus lapseeast. Stanley Hall (noorukiea isa) *5 sugupõlve küsimus 3.3Müüdid Mõnedki müüdid noorukiea kohta pärinevad ajaloost. 1)Müüt noorukite rahutusest ja stressist (Aristotelese tsiteering, S.Hall kirjutas oma teaduslikus monograafias, ja põhjendas teaduslikult miks noorukiea rahutus ja stress on universaalselt omased kõikide kultuuride noorukitele.Hormoonide tasakaal muutub. Õps-Tema-umbes sama palju kui täiskasvanul 20% piiresse, ei saa öelda, et see on see iga ja ei saa tasandada hormoonide muutustest. 2)Müüt emotsioonide häirete piiratud ulatus noortel Kontrollib, et ta plahvatab, paugutab uksi, kasvab sellest ise välja. Naistel inter ja meestel ekstra. 3)Müüt konfliktid vanematega erinevad ollakse poliitilistes ideedes, religioon jne.
· põhjuseta puudumine · ranged reeglid ja distsipliin koolis · mitterahuldavad hinded · reaalained tekitasid raskusi · suhted õpetajatega Koolist väljalangevuse ennetamine: huvitegevuse õhutamine, põhjuseta puudumistega tegelemine. Koolist väljalangevuse tekkeprotsess: · Osalus-identifikatsiooni mudel - osalemise puudumine koolis, ei identifitseeri end kooliga ja see viib koolist väljalangemiseni. · Frustratsiooni-enesehinnangu mudel - enesehinnang muutub madalaks, tekib tõrjutus koolis ja siis koolist väljalangevus koolist. Õpilase puudumine (pupils absenteeism) Koolist keelduv käitumine (school refusal behavior) - koolihirm Põhjuseta puudumine (truancy) Laps puudub koolist kuna... ... Vanemad pole teadlikud (last pole kodus või on laps kodus, kui vanemad pole kodus) poputegemine, põhjuseta puudumine. ... Vanemad on teadlikud (laps on kodus): (1) vanemate soovil (jäeti laps koju), praktiline või
tõsine oht enesetapuks, siis kutsu vanemad kooli kohe ja ole lapsega niikaua koos. Laste depressiooni sümptomid: Anhedoonida e rõõmutunde/huvi/entusiasmi kadumine, igavustunne sageli v kogu aeg tõsine ükskõiksus, mitte ühtegi posit emotsiooni Sotsiaalne isoleerumine tahtlikult eemale hoidmine Süütunne, enesesüüdistused kõiges olen mina süüdi (mis juhtub minu ja ka teistega) Madal enesehinnang ma ei ole piisav Väsimus/tüdimus ka peale puhkust Kurbus Surmaga seotud mõtted mitte ainult enesetapp, aga ka surma tähenduse üle filosofeerimine; öeldakse, et enne kui surm pole teismelise jaoks läbi mõtestatud, on enesetapp veelgi ohtlikum, sest nad ei ole aru saanud surma lõplikkusest Enesetapumõtted ja/või kavatsused Kergesti nutma hakkamine Kehalised vaevused kõhu- ja peapiirkond
astmel, selle tegevuse tõenäosuse või vähetõenäosusega seoses. 14 Võimendajad probleemid koolis, vägivalla aktid, relvaga ähvardamine, tolerantne suhtumine vägivalda Nõrgendaja d- vaikne iseloom, leplikkus, lähedased suhted peres Suunatud endale depressioon, totaalsed elu probleemid, lootusetud, pshühhiaatriprobleemid Suunatud teistele impulsiivsus, mentaalsed probleemid, äsjane stress, seaduserikkumine. Agresiivne indiviid. Tahlikkus teistele haiget teha kõrge Moraalne areng madal. Moraalseste otsustuste areng . Võim ise tahetakse seda omada Mitteagressiivne vastupidi. Agressiivne käitumine on õpitud!!!!! Teooriad agressiivse käitumise kohta. 1. Etoloogiline teooria (loomade põhjal) Agrssioon on spontaanne kaasasündinud olek et võidelda selle nimel, et ellu jääda, saaki hankida, tejms selle
vajadus 2004. aastal sünnitas USA-s kodus 0,79% sünnitajatest, 2014. aastal 1,28%. Enneaegse sünni mõju Lapsele Perele Ühiskonnale Kasvuhäire Materjaalne, Tervishoiu ja perekondlik ja sotsiaalsete Vaimne alaareng isiklik stress, mis kulude Tserebraalparalüüs on suurem suurenemine Nägemis- ja puudega lapsega Pere kui kuulmispuue või ühiskonna vähekindlustatud Sotsiaal- harmoonia ja peres
Suhtlemine ja kasvatus neljandast kuuenda eluaastani 75 gistada. Poisil õnnestubki oma sobraja onu kaasabil va- vägivald ja naema kaablijupiga lämmatada ning nad varastavad brutaalne ALGKOOLIAEG 89 käitumine tema kõdust paar tuhat marka. puudutab Mida tunneb laps? 89 Vägivald koolis: Kaasõpilased sunnivad ühte 13-aastast otseselt meid Suhtlemine ja kasvatus algkoolieas 90 arglikku poissi umbrohtu sööma, pesupulbriga segatud kõiki.
lahutatud meestest abielluvad uuesti. Lahutust võiks vaadelda kui arengulist sündmust, mis mõjutab pere struktuuri ja suhtlemismustreid. Lahutus ei alga selle legaalsest kinnitamisest, juba enne seda kogeb paar kriisi (probleemid jäävad lahenduseta, frustratsioon, viha, valu). Abielupinge(marital distress)- üks või mõlemad partnerid abielulaadses kooselus mõistavad, et suhe kannatab tõsiste, pikaajaliste probleemide küüsis, mis ähvardavad abielu stabiilsust. Lahutus tekitab peres aja (peale lahutust), mil kogetakse ambivalentsust, segadust ja ebakindlust. On ka neid paare, kes kogevad abielupinget, kuid ei lahuta. Lahutavad tavaliselt need paarid, kes: *on palju konfliktides *ei suuda oma probeeme ära lahendada *ei suuda teineteise muresid, tundeid ja mõtteid ära kuulata *kelle suhtlemises on palju kriitikat, enda kaitsmist, põlgust, müüride ehitamist teineteise vahele, pole oskust vähendada konfliktide intensiivsust. Põlgus
Kõigis neis on kirjanik tabanud inimliku headuse, siiruse, suuremeelsuse või tundemeele nõtkuse üllatavaid hetki. Meenutagu vaid Pearut Krõõda matusteks teed sillutamas või tema tundehellust üle soode ja rabade kaikuvat "veart" kelli kuulates. Täit tunnustust pälvib ka Tõe ja õiguse kujundlik ja rikas keel. Romaani unustamatute lehekülgede hulka kuuluvad väikese Karja-Eedi nelipühahommik, Krõõda surm ja Andrese talupoeglik lein külvipeenral, kuulsad kõrtsi ja varrustseenid, liigutavad episoodid laste ja noorte elust, vana Andrese surm jpt. Tõe ja õigusega kirjutas A. H. Tammsaare oma lapsepõlve- ja noorusmälestused ning paigad tuntuks kodumaal ja üle selle raja; see on väärikas mälestussammas rahva tööarmastusele, võitlusele tõe ja õiguse eest. 21. Kõrboja peremees Romaani põhimeeleolu on sisendanud Koitjärve ümbruse kontrastne maastik. Paukjärve-
Ainus põhjus, miks keegi sind vihkab, on see, et nad tahaksid olla nagu sina. Maailmas on vähemalt kaks inimest, kes sureksid sinu eest. Mõne jaoks olete kogu maailm. Keegi, kelle olemasolu sa isegi ei tea, armastab sind. Isegi kui sa teeksid tõesti suure vea, tuleneb sellest alati midagi head. Kui sul on tunne, et maailm on pööranud sulle selja, vaata edasi. Pea alati meeles tervitused, mis sa saad. Unusta vastulöök, märkused. Öeldakse, et HEADEL SÕPRADEL võib olla aegu, kui nad ei räägi omavahel. Siiski, sõprussuhe ei unune ealeski. Kohtudes on need sõbrad nagu oleks näinud viimati eile, hoolimata sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,tei
Alljärgnevalt on üles loetletud mõned tavalised viisid, kuidas inimesed depressiooni kogevad: Kurvameelsus, meeleheide, kaotusetunne, tühjus, tujutus (tüüpilised tunded lähedase inimese surma puhul); Apaatia, ükskõiksus, motivatsiooni vähenemine või kadumine, väsimus; Võimetus tunda erutust või naudingut, elurõõmu kadumine; Suurenenud tundlikkus kriitika ja äraütlemise suhtes; tundeid on kerge haavata; Madal enesehinnang, enesekindluse puudumine, küündimatusetunne; Ärrituvus, kiirelt frustreerumine, viha; Süütunne, enesesüüdistused, enesevihkamine; Lootusetus- ja/või abitustunne. Ehkki need probleemid iseloomustavad depressiooni levinumaid aspekte, kujutavad nad endast üksnes mõnd paljudes sümptomitest, mis depressiooni puhul ilmnevad. Depressioon on keerukas haigus ja paljud inimesed kogevad mitmeid erinevaid sümptomeid, mitte üksnes halba enesetunnet.
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk
kohelnud (ibid.). Vanemlikkus on peegel, kuhu vaadates õpib laps nägema, kes ta on. Lapse isiksuse rikkus, tema tunded ja vajadused on tema selja taga just nagu võimalusena olemas. Sinna laps ei näe. Et ta võiks näha, mis on selja taga, vajab ta peegleid. Sellest, mida vanemad temas näevad, kujuneb pilt, mille sarnaseks laps kasvama hakkab (Hellsten 2004: 16). Tänapäeval on vanemaksolekule esitatud mitmeid väljakutseid majanduslik stress ja vaesus, perekonnaüksuste isoleerumine, pere vajadustega vastuolus olevad töökohapoolsed nõudmised jne (ibid.). Et leevendada topeltkoormust ja vähendada perekonnaga seotud kohustusi, on loodud erinevaid süsteeme lastehoiuvõimalused, riiklik haridussüsteem, tervishoiuteenused jms. Need süsteemid võtavad osa ülesandeid ja kohustusi lapsevanemate õlgadelt ning võimaldavad neil tööl käia. Kuid teenused ei saa üle võtta kogu lapsevanemaks olemist (Karu. Töö ja Pere: 7).
käitumismustrit. Võivad esineda neurobioloogilise taustaga käitumishäired. Leiab, et õpetaja ei tohiks klassi ees küsida lapselt kõigi kuuldes, et miks sa nii käitud. Tuleks nt peale tundi rääkida paar sõna juttu (kutse tuleb öelda teiste kuuldes tavalise häälega). 16 Probleemne käitumine. Dreikurs (1982). Avastas, et on normaalne kui väline tugev kontrollkest ära kaotada, tekib suur segadus, sest lapsed pole harjunud kuulama oma sisehäält või ei oskagi veel. Käitumisel on alati eesmärk ka probleemsel käitumisel see ei pruugi lapsel olla alati teadvustatud. Käitumine on suunatud konkreetsele eesmärgile. Üldiseks eesmärgiks on kuuluda sotsiaalsesse rühma. Alates 3.klassist on enamus käitumisprobleeme seotud sellega, et otsitakse tähelepanu. Eesmärk on käitumise ajendiks. Käitumise taga olev aktiivne jõud, ka siis kui laps seda ise ei teadvusta.
8. peatükis tuleb jutuks, kuidas me üksteist õpetajatena toetada saame, eriti keerulistes koos oma õpilastega – häid muutusi sellel õpetamise ja õppimise teekonnal. Ma loodan, et see raamat toetab ja võimaldab seda valikut. olukordades. Kolleegitoe kontekstis on arutluse all probleemid nagu raskesti juhitav klass, (õpetaja) ahistamine (õpilaste poolt!), stress ja sellega toime tulemine. Iga probleemi puhul uuritakse toimetulekuviise erilise rõhuasetusega toetaval mentorlusel. Bill Rogers NB Juhtuminäited ja juhtumikirjeldused on selle teksti oluliseks osaks. Kõik arutluse all olevad Kolmas väljaanne
20. Läbirääkimised.Jaotava kauplemise strateegia. 21. Läbirääkimised. Liitvate läbirääkimiste strateegia. 22. Armastuse stiilid (Lee) 23. Armastuse liigid (Sternberg) 24. Kiindumusmudelid (Bartholomew) 25. Suhete lagunemise mudel (Duck) 26. Investeerimismudel (Rusbult) 27. Mulje kujundamine töövestlustel 28. Mulje kujundamise strateegiad (vähemalt 5) 29. Kultuuriśoki staadiumid (4) 30. Suhtlemistõkked (vähemalt 7) (Robert Bolton Igapäevaoskused.) 1) Enesehinnang Enesesse suhtumine. Enesehinnang Mina kontseptsioon aitab kirjeldada seda kes me oleme. Enesehinnangu abil me aga hindame seda millised me oleme. Sageli kasutatakse enesehinnangu sünonüümina ka mõistet eneseväärtustamine. Mina kontseptsiooni aspektid erinevad oma tähenduslikkuse poolest. Teatavad mina kontseptsiooni osad on selgelt positiivsed (näiteks “edukas”), samas teised äratavad meis negatiivseid tundeid (näiteks “ebaõnnestunud”).
- interpersonaalsete konfliktidega toimetulek Suhtlemise tasandid Self, diaad, grupp Suhete (inimese?) olemus: Self - Hierarhiline teadmiste struktuur, mis sisaldab arvamust iseendast, teistest, suhetest. - Sisaldab teadlikkust ja representatsioone endast – teadvus. Interaktsioon suhe Mõisted: - Self – teadlikkus enesest, hüpoteetiline konstrukt - Selfi skeemid – mälestused ja uskumused enesest - Mina-kontseptsioon (self-concept, self-image) – kuidas mõtleme endast - Enesehinnang (self-esteem) - Enese-teadlikkus (self-awareness) – võime reflekteerida oma käitumist, mõtteid, tundeid - Enese-monitooring (self-monitoring) – enese jälgimine - Sotsiaalsed rollid – teatud interaktsioonide kogum teatud olukorras Näiteid selfi käsitlustest: - C. Rogers: self kui sisemine aktiivne alge isiksuses, mis suunab hirme, vajadusi, motiive. See on isiksuse terviklikkust kontrolliv alge. - Self kui sündmuste sisetunnistaja, mina ise (introspektsioon) isiksus (ego)
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. Minapilt ei ole sündides kaasas. See kujuneb inimese elu jooksul. See kätkeb endas inimese mõtteid ja tundeid. Seda mõjutavad erinevad kogemused , ja see on pidevas muutumises inimsuhete vaheldumise tõttu. Keskkond ja meid ümbritsevad inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja arusaamad oma ,,minast" arenevad ümbritseva mõju toimel. Enamasti on igal
ARMASTUS ! Sa ütled, et armastad mind, ma uskusin, kuid enam ei usu, sest see ütleb teeb mulle haiget. On sul nüüd kergem, kui said mulle haiget teha? Need, kes ei hooli ega armasta ei oska seda järelikult teha. Sa andsid mulle oma südamekujulise medaljoni ja laususid: Hoia seda nii nagu sina tahaksid, et sind hoiaks. Paljud kõnnivad üle su südame, aga on üks, kes sinna oma jäljed jätab. Mu armastuse garantii on igavene. Jumal andis meile kaks silma et näha, kaks kõrva et kuulda, kaks kätt et tunda, kuid miks andis Jumal meile ühe südame?Sellepärast, et teise me ise ülesse leiaks. lase end õhku, õhus on armastus! Väiksena mängisin tikkudega, sain vastu sõrmi, kuna see pidi valus olema, nüüd aga mängisin armastusega, isegi kui keegi ei keelanud oli see siiski valus. Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. Pilgud on esimesed armastuskirjad. Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja sureb pisarais. Armastus on kõige tugevam kirgede
3 Sissejuhatus. Valisin oma kursusetöö teemaks ,, Indigolapsed" . Miks selline teema? Töötan lastega ning neid vaadeldes ja samas kirjandust lugedes jääb mulje, et kõik lapsed, kes saadetakse psühhiaatriahaiglasse ravile, ei pruugi alati olla kas aspergerid või hüperaktiivsed. Vahel jääb tunne, et neid lapsi ei mõisteta ja neil on lihtsalt väga, väga raske siin ilmas hakkama saada. Muidugi valisin ka sellise teema sellepärast, et jäi alul arusaamatuks mõiste indigolaps. Konkreetselt uurimustööd ma selle kursusetöö jaoks ei tee, sest kui mulle töö alul on selgusetu, kes või mis on indigolapsed, siis pole ka mõtet oodata uurimustööd. Töö lõpus toon ma välja mõningad oma järeldused, mida ma isiklikult arvan indigolaste teooriast, sest võrdlen kahte last indigotunnuste ja diagnoosi omapäradega. Püüan võrrelda ja leida sarnasusi ning teha järeldusi, et
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese võimalus integreeruda ühiskonda,
kaalutlevamaks ja julgemaks, ent nad ei muuda (või kui, siis väga harva) oma olemust. Sünnipärane, bioloogiline pool on aga vaid üks osa inimese terviklikust loomusest. Liisa Keltikangas-Järvinen selgitab, et tegemaks õigeid otsuseid, vajab iga laps suunamist ja kasvatust - on see ju inimese enda otsustada, kuidas ta oma kalduvused realiseerib. Sünnipäraste kalduvuste ja valmiduste kogumist areneb kasvatuse kaudu personaalsus, s.t sellised komponendid nagu mina-pilt, enesehinnang, väärtused, motiivid, eetilised sihid, sotsiaalsed võimed ja tegevusmudelid. Personaalsus on eriline temperamendipõhine vääriskivi, see on kasvatuse lõpptulemus, kirjutab Keltikangas-Järvinen (2009). See tähendab, et ka tänapäevane psühholoogia tunnistab sedasama, mida võime lugeda pedagoogika klassikast, näiteks Peeter Põllu töödest. Inimese bioloogilisele loomusele peab lisanduma sotsiaalne ehk kõlbeline ehk vaimne loomus.
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetaj
tähendab kõrgemat enesehinnangut. Kokkusobimatus Kokkusobivus tegelik mina ideaalne mina tegelik mina ideaalne mina (ei kattu) (kattuvad) Vanemad annavad tingimusi lapse Tingimusteta positiivne suhtumine. aktsepteerimiseks- oled poiss kui teed seda ja seda! (nt tööd) Kui tegelik mina ja ideaalne mina ei lange kokku on enesehinnang negatiivne. Kui tegelik mina ja ideaalne mina langevad kokku on esesehinnang positiivne. Kolmas võimalus vaadata minade paljusust: Oleviku mina Mineviku mina Tuleviku mina (Kõik eelnev oli võimalikest minadest). Lapsel on oleviku mina, tekib kõrvale mineviku mina, seostab end minevikuga ja siis tekib alles tuleviku mina. Privaatne ja avalik mina (Johari aken- Joseph & Harry 1955) (Neli erinevat varianti, kuidas mina käsitleda) Avatud ala pime ala
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama. 13. Soovide täit
töötada ja sotsiaalselt suhelda, • tema tegevused on põhiliselt stabiilsed, suudab kasutada enesevalitsemise vahendeid saamaks hakkama isiklike eluprobleemidega. Vaimset tervist mõjutavad: • Sotsiaal-majanduslikud põhjused • Sotsiaalne tugi ja suhted • Individuaalsed tegurid • Kultuuriga seotud väärtushinnangud • Keskkondlikud mõjurid • Ühiskondlikud struktuurid ja vahendid Vaimset tervist kaitsvad tegurid: • Psühhosotsiaalsed, elu- ja toimetulekuoskused; kõrge enesehinnang ja autonoomsus. • Sotsiaalne toetus negatiivsete elusündmuste korral; enseabigrupid; keegi, kellega saab rääkida. • Ligipääs ressurssidele ja vaimset heaolu toetavatele teenustele, võimalused kehaliseks, loominguliseks ja uurimis- /õppetegevuseks. Vaimse tervise riskitegurid: • Negatiivsete elusündmuste ja –kogemuste sagedus ja mõju – kuritarvitused, suhete katkemine, pikaaegne haigus või puude kujunemine •Sotsiaalne isolatsioon ja kõrvalejäetus.
Inuaki reptiil minu sees Erakorralised avastused Maa minevikust, olevikust ja tulevikust I osa See on vestlus Rumeenia naise psühholoog Ariana Hawa ja ebatavalise poisi vahel, kes ütleb, et minevikus kehastus ta planeedil Inua, mis asub Orioni lähedal. Dialoogis räägib David Arianele sellest planeedist, elust sellel, aga samuti ka meie planeedist Maa, ja tema Maale tulemise eesmärgist. See juhtus pilvisel suvehommikul. Oli võimatult umbne ning ma otsustasin akna avada, lootes, et värske õhk puhastab keskkonna. Ma ei suutnud vabaneda ebamuga- vustundest mis survestas päiksepõimikut ja ma teadsin, et see oli sisemine hoiatus raskematele ebamugavustunnetele, mis järgnema pidid. Ma lootsin kogu südamest, et mu kartused osutuvad valeks, seda enam, et täna hommikul pidi ilmuma uus poiss. Ta sisenes koos emaga tuppa täpselt kokkulepitud ajal. Üsna poisihakatis, aga nii uhke! Suvetaeva värvi sinised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
