täiskasvanu erinevaid rolle. Sellepärast võtab tema püüe enesekonstitueerumise järele pahatihti agressiivseid ja stiihilisi vorme. Ta pürgib ahnelt mingi eeskuju, ideaali poole, tahab ennast ja oma omadusi maksimaalselt avaldada. Ent murdeealine noor ei mõista veel ideaali ja tegelikkuse vahekorra keerukust ning vastuolulisust. Ta idealiseerib hõlpsasti ümbritsevaid inimesi ja suhteid, kuid pettub neis kiiresti, kui näeb, et nad ei vasta tema ootuste ideaalidele. Murdeiga on kompleksne protsess, mis toimub komplekses maailmas. Intellektuaalselt vaadatuna, on murdeiga pigem selginemise (endas selgusele jõudmise) periood kui dramaatiline kasvamine. Murdeeas hakkab indiviid otsima oma identiteeti, ta tunneb ennast unikaalse ja humaanse olevusena. Ta märkab oma individuaalseid kaasasündinud iseloomujooni, tulevikus aimatavaid sihte ning seda, et tal on võimu kontrollida oma saatust. Sel ajal
Poiste murdeiga Murdeiga puberteediiga ehk suguline küpsemine algab poistel 9.-14. eluaastal. Mehe tunnused kujunevad välja 2-5 aasta jooksul. Poiste puberteet algab tavaliselt aasta kuni kaks pärast tüdrukute puberteedi algust. Tihti juhtub, et ühes ja samas klassis käivad poisid veel lapse välimusega, tüdrukud on aga küpsed neiud. Miks ühtedel algab murdeiga varem ja teistel hiljem? See sõltub pärilikkusest, rahvusest, toitumusest. Ka liiga suur kehaline koormus võib lükata murdeiga edasi ja aeglustada selle kulgu. Viimase 100 aasta jooksul on poiste (ja tüdrukute) murdeea algus nihkunud pidevalt ettepoole. Arvatakse, et selle põhjuseks võib olla elutingimuste ja toitumise paranemine, võibolla ka keskkonnatingimuste mõju. Näiteks laplastel, kelle elutingimused 1870-1930 ei muutunud, ei täheldatud ka poiste varasemat küpsemist.
Murdeiga Murdeiga algab poistel ja tüdrukultel erineval ajal. Näiteks kui tüdrukud on juba küpsed neiud, poisid aga veel lapse välimusega. Ka võib juhtuda, et neiud on siis poistest pikemad. Murdeiga algab poistel 9.-14.eluaatal.Nad koguvad kasvu juurde hiljem. Mehed on keskmiselt 12 cm naistest pikemad. Nende õlad muutuvad laiemaks ja suguelundid muutuvad suuremaks. Häälemuure algab kesmiselt 13 aasta vanuselt ja mehehääl kujuneb välja kahe aasta jooksul. Kätele, jalgadele, näole ja kehale kasvavad karvad. Vuntsid tekivad umbes aastaga.Näole, kaelale, rinnale ja seljale võivad tekkida vistrikud. Tekivad uued tunded, seletamatu ärevus ja erutus. Mõtted ja käitumine võivad olla väga vastuolulised. Poistel vastutavad soolise arengu eest peamiselt
Carl Robert Jakobsoni nimeline Torma Põhikool Murdeiga Inimeseõpetuse referaat Juhendaja: Ülle Säälik Koostaja: Ats Hanst Torma 2010 Sisukord 2 Mis asi on murdeiga? 3 Mida peaks teadma üks murdeikka astuv inimene? 4 Põhilised muutused inimeses: Seksuaalsus 5 Põhilised muutused inimeses: Suhted ja tunded 6 Mis asi on murdeiga? 3 Murdeiga e. puberteet on vanus, mil lapsest kasvab täiskasvanu. Hormoonide mõjul muutuvad kasv ja kehakuju, tööle hakkavad suguelundid, muutub naha talitlus ja tekib karvakasv, muutub ka
Lähte 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1.MIS ON ARMASTUS?...........................................................................................................4 2.MURDEIGA............................................................................................................................5 2.1 Tüdrukute murdeiga...........................................................................................................5 2.2 Poiste murdeiga..................................................................................................................7 3.LIBLIKAD KÕHUS................................................................................................................8 4. SUUDLEMINE, SILITAMINE JA NATUKE ROHKEMGI................................................9 5.ESIMENE KORD................
protsenti poistest. Hingeliselt on poiste katsumusteaeg pikem kui nende kehaline puberteet. See algab juba siis, kui jõuab kätte tüdrukute puberteet. Hiljem kõik muutub. Tüdruk ei kasva pärast menstruatsiooni algust tavaliselt enam üle viie sentimeetri, ent samavanusel poisil on veel küllalt ruumi nii pikkuse kui ka kehamassi suurenemiseks. Täiskasvanud mehed on keskmiselt kaksteist sentimeetrit pikemad kui naised. Aga ka poisiti tekivad tol perioodil väga suured erinevused. Mõni neist jõuab puberteedini juba üheksaaastaselt ja paistab peagi välja nagu täiskasvanu, teine aga mängib veel mitu aastat hiljem tinasõduritega, piilub naabritüdrukut ja sikutab teda patsist. Nähtuse üheks põhjuseks on kindlasti pärilikud tegurid, kuid mitte ainult. Näiteks näevad soojade lõunamaade noored kaheteistaastaselt üldjuhul välja palju küpsemad kui eesti noorukid
vahest ka endasse tõmbunud ja kahtlev. Oluline roll on noore kujunemises vanematel, kuigi noored ise seda ei tunnista. Vanemad peavad siis olema need kes kõrvalt juhendavad aga samas justkui otseselt ei sekku, teismeline tahab tunda, et tema on see kes otsustab. 1. MUUTUSED TEISMEEAS Kes on teismeline? Teismelisteks loetakse last, kelle vanus jääb 10. ja 20. eluaasta vahele. Hilise lapseea üleminek teismeliseeaks ei ole selgelt määratletav. Selles perioodis algab enamikul lastest murdeiga. Sõna ,,murdeiga" viitab täiskasvanuks saamisele bioloogilises mõttes. Peale seda on tüdruk või poiss võimeline järglasi saama. Murdeea (e puberteedi) saabumise vanus on väga individuaalne. Tüdrukutel algab murdeiga enamasti 8. ja 13. eluaasta vahel, poistel 9. ja 14. eluaasta vahel. Murdeea alguseks loetakse poistel munandite kasvu algust ja tüdrukutel rindade kasvu algust ning mõlemal häbeme karvakasvu algust.
Bioloogia kospekt Inimese suguelundkond MEES Mehe suguelundid jagunevad kaheks- sisemisteks ja välimisteks. Sisemised: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre. Välimised: munandikott, suguti. Meessuguhormoonid moodustuvad munandites (mehe sugunääre). Isassugurakud e spermid valmivad juba suguküpsel noormehel. Munandimanustes talletuvad valminud spermid. Mööda seemnejuhasid liiguvad seemnepurske ajal munandimanustest välja paiskunud spermid kusitisse.
Õpitakse keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte (nägemise, kuulmise, maitsmise) ja liigutuste (haaramine) abil. 62. Murdeea füsioloogilised ja psüühilised iseärasused POISID: Murdeiga ehk puberteediiga ehk suguline küpsemine algab poistel 9.-14. eluaastal. Mehetunnused kujunevad välja 2-5 aasta jooksul. Füsioloogilised: Sugulisest küpsemisest annab märku terve rida muutusi Sinu välimuses: Sa sirgud pikemaks ja tugevamaks. Suguelundid kasvavad suuremaks, õlad laiemaks. Hääl muutub mehisemaks. Häälemurre tekib keskmiselt 13 aasta vanuses ning mehehääl kujuneb tavaliselt välja 2 aasta jooksul. Sinu kätele, jalgadele, kubeme piirkonda, munandikotile, näole ja kehale kasvavad karvad. Psüühilised: Samal ajal võid märgata enda juures uusi tundeid, seletamatut ärevust ja erutust. Sinu mõtted ja käitumine võivad olla väga vastuolulised.Kiirestiareneva keha ja tunnetega võib olla keeruline
täiskasvanuks saamise iga- üleminek ebaküpsest küpsusesse, bioloogiline, psühholoogiline, sotsiaalne, majanduslik.Erinevates valdkondades üleminek erineva pikkusega ning kõik ei toimu ühel ja samal ajal – ühes valdkonnas küps, teises ebaküps + igas valdkonnas on oma algus ja lõpp, erinevused kõikidel. 1.1Noorukiea ajalooline kujunemine Inimkonna algusest peale. Juba antiikajal näiteks Aristotelese hinge sit. Oli esimene kirjalik ülestähendus murdeea kohta. Kui poisid on 2*7 a vanad siis neil on käitumises ärevus (tüdrukutel on sel ajal menstruatsioon). Tüdrukud vajavad pidevat järelvalvet kuna neil on tugev seksuaalvajadus. Kuna algab teaduslik seos sellega kui noorukiiga erineva arenguperioodid lapseeast eristatakse ja selle ealiste teaduslikult teoreetiliselt piiritleda, eristada ja hakatakse empiiriliselt uurima. *Noorukiea kui teadusdistipliini algus 1904 Ameerikas George Stanley Hall. Esimest korda
Erituselundid: · 1.Neerudes toimub uriini valmistamine ( neerud filtreerivad 2000 l verest päevas välja mittevajalikud ained) · 2.Kusejuhad juhivad uriini põide · 3.Põis on uriinireservuaariks · 4.Kusiti kaudu väljub uriin perioodiliselt organismist. Koos suguelunditega moodustavad erituselundid kusesuguelundkonna. · Uroloog arst, kes tegeleb kusesuguelundkonna probleemidega. Mehe suguelundid I. Sisemised: 1.Munandid ( 2 ) paiknevad munandikotis, kus neid eraldab vahesein. · Ülesanne : toodavad meessuguhormoone 2. Munandimanused ( 2 ) paiknevad munandite tagumisel ülemisel seinal. · Ülesanne : toodavad meessugurakke e. spermatosoide NB! Ühe suguakti käigus võib eralduda kuni 300 miljonit seemnerakku! 3. Eesnääre ( 1 ) asub vahetult kusepõie all, kaalub umbes 2025 grammi, koosneb 3040 iseseisvast näärmest
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon
Eksami kordamisküsimused (kevad). 1. Südame ehitus ja selle ealised iseärasused. Kaasasündinud südamerikked. Süda paikneb rindkere õõnes, rinnaku taga ja jääb pisut vasakule. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku. Tipp on suunatud allapoole (teravam osa) ja põhimik ülesse. Tipp jääb suuremal osal inimestest viiendasse roide vahemikku, vasaku rinnanibu joonele. Südamel lihase suurenemise korral on ka tipuasend muutunud. Südame kokkutõmmete ajal annab tipp tõuke vastu rindkere siseseina (seestpoolt). Seda nimetatakse tipu tõukeks. See on käega hästi tuntav (kui just kehakaal suur ei ole, hästi lastel tunda). Südame suurus sõltub vanusest ja treenitusest ja patoloogiast. Südame haiguste korral võib südame mass olla märksa suurem, kui nt. tavaliselt (sportlastel on ka suurem umbes 300 g). Süda on neljakambriline, neid kutsutakse kodadeks ja vatsakesteks, 2 koda, 2 vatsakest, vasakul ja paremal pool. Vasaku ja parema poole vahel on vahesein. Südamesise
I II 1) Imik (kuni 1 e.a) 1) Viljastumine 2) Väikelaps (1-3) 2) Sünd (1/1,5 (kõnd)) 3) Mudilane (3-5) 3) Väikelaps (1-3) 4) Koolieelik (6) 4) Koolieelik (3-6) 5) Noorem kooliiga (7-11/12) 5) Noorem kooliiga (6-12) 6) Murdeiga (11/12 - 13/14) 6) Murdeiga (12-20) 7) Nooruk (15-18) 7) Noorus (20-40) 8) Noorus (18-25) 8) Keskiga (40-65) 9) I küpsusiga (25-36) 9) Vanadus (65....) 10) II küpsusiga (36-55) 11) Vanadus (55....) Nooruse näited: Kenniston 20-30 Bühler 15-25 Jung 12-40 Põhiküsimused 1) Kas arengus on olulisem KK või pärilikkus?
Arengupsühholoogia 04.02. Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega. Püütakse näha arengu kujunemist läbi mõtestamise. Peab olema loogiline süsteem, mis peab põhinema reaalsusele. Meetodid on need instrumendid, mida me kasutame teooria paika panemiseks (kvalitatiivne/kvantitatiinve). Kui meetod ei sobi, siis pole mõtet edasi tegutseda (nt: koolis tehakse õpetajate ees kooli hindamist ja tulemuseks on, et kool on väga hea = tulemus võib olla väär). Tööstusrevolutsioonist alates võib rääkida arengupsühholoogia tähtsuse kasvust. Paljud uuringud on sellised, kus ennustatakse inimeste käitumist. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud: meditsiin, filosoofia, pedagoogika, ajalugu. Arengubioloogia (põhineb evolutsiooniteoorial) – tuumaks on kolm põhiprobleemi: 1 Eristumine ehk differentseerumine – toimub areng; muutub kuju, suurus (nt rakk) 2
ARENGUPSÜHHOLOOGIA 1. Arengupsühholoogia kui psühholoogia haru 1.1. Mõisted, aine 1.2. Koht teaduste süsteemis 1.3. Uurimismeetodid 2. Arengutegurid 2.1. Pärilikkus 2.2. Keskkond 3. Arenguteooriad. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine 6. Ülevaade arenguperioodidest 6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülogenees moodustub
enamasti keraja kujuga ja kannab st gloobuli nimetust; struktuuri stabiliseerivad mitmesugused keemilised sidemed. Kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi, moodustub valk, mille puhul räägitakse neljandat järku struktuurist ehk kvaternaarstruktuurist. Regulatoorne (hormoonid) funktsioon (nt insuliin). Ensüümaatiline funktsioon- (-aas lõpp nt amülaas) lagundavad, sünteesivad. Aktiivne kaitse- antikehad kaitsevad haiguste puhul. Passiivne kaitse-küüned, karvad, okkad, sarved, sõrad (koostises, nt keratiin). Geeniregulatsioon (aktivaator ja repressor valgud) Transport- hapnik (hemoglobiin). Orgaanilistest ainetest on organismis kõige rohkem valke, sest neil tuleb täita palju ülesandeid. Kui valgu lahust kuumutada (nt juuste lokkimine, sirgendamine), siis soojusenergia toimel nõrgad keemilised sidemed katkevad- esmalt kolmandat ja siis teist järku struktuur. Seda nähtust nimetatakse denaturatsiooniks. Lisaks kuumusele võivad valku
I Sugu: bioloogiline, psühholoogiline ja sotsiaalne konstrukt II Neli teoreetilist vaatenurka soorolli omandamisel I Sugu: bioloogiline, psühholoogiline ja sotsiaalne konstrukt Inimese primaarsed, sekundaarsed ja tertsiaarsed sugutunnused Sugu, kui bioloogiline konstrukt Primaarsed sugutunnused Sekundaarsed sugutunnused Sugutunnused arenevad kõigepealt seesmised suguorganid Enne 7-t elunädalat on looted ühesugused, peale seda hakkavad hormoonid muutuma ja siis hakkavad arenema seesmised suguelundid. Alates 7-st hakatakse tootma testosterooni. Kuni 6-7-da ndl-ni on Mülleri struktuur ja siis hakkab arenema Wolffmiani struktuur. 12-ks ndl-ks on poiste ja tüdrukute suguorganid selgelt välja arenenud. Eristage kromosomaatilist, anatoomilist ja bioloogilist sugu. Anomaaliad seoses sugulise eristumisega Kaasasündinud androgenitaalne sündroom - -sünnib küll naisloode, kuid testosterooni ületootmine toimub.
.184 Harrastused.............................................................................................................189 NOORUS 12/13 – 20/25 AASTAT.......................................................194 Nooruse arenguväljakutsed....................................................................................194 Nooruse kriisid.......................................................................................................196 Inimsuhete kriis, 13-16 a., murdeiga......................................................................196 Füüsiline areng...................................................................................................196 4 Seksuaalsus.........................................................................................................197 Mõtlemise areng.................................................................................................198 Isiksuse areng................................
) geneetikast (XX-naine ja XY-mees kromosoomitüübid, võimalikud ka X0, XXY, XYY jm). Sotsiaalne sugu (ingl. k. gender) toimib kui isikusisene (intrapersonaalne) ja isikutevaheline (interpersonaalne) arusaam sellest, mida peetakse ühiskonnas naiselikuks või mehelikuks. Pilet 2. 1. Iseloomusta tervist tugevdavaid ja kahjustavaid tegureid. Näited. 2. Maks ja kõhunääre. Ülesanded, omapära, seos alkoholi ja suhkruhaigusega. 3. Nimeta kõik mehe suguelundid, nende ülesanded ja omapära. Intiimhügieen. 1.Regulaarne kehaline koormus. Liikumine on olnud inimese arengu üks põhitegevusi aegade algusest saadik- küttides mammuteid, harides põldu, käies maha pikki teid külast linna jne. Inimese keha on kujunenud nii, et talle on omane liikumine. Loodusega üksolemine kestis kauem ja inimene sai koos sellega ka vabaneda tekkivatest kehasisestest pingetest. Ûha enam näeme ja kuuleme praegu inimeste
(kõndimaõppimine) kognitiive areng ehk intellektuaalsete funktsioonide kasv (kõne, abstraktne mõtlemine) sotsiaalne areng ehk muutused viisides, kuidas suheldakse teistega (~3 aastaselt mõistab laps, et teine laps on ka inimene) Arengu periodiseerimiseks on 2 klassikalist lähenemist. 1) 1. Algab imikueast 2. Maimikuiga, 1-3 3. Mudilane, 3-5 4. Koolieelik, 5-7 5. Noorem kooliiga, 7-11/12 6. Murdeiga, 11/12-13/14 7. Noorukiaeg 15-18 8. Noorus, 18-25 9. Küpsusiga I, 25-36 10. Küpsuaiga II, 33-55 11. Vanadus, 55-... 2) 1. Algab viljastumisest 2. Sünd kõndimahakkamine 3. Koolieelik, 3-6 4. Noorem kooliiga, 6-12 5. Murdeiga, 12-20 6. Noorus, 20-40 7. Keskiga, 40-65 8. Vanadus, 65-... Arengut jaotatakse kaheks protsessiks: Küpsemine bioloogial põhinev protsess, mis kirjeldab seda, kuidas
munasarjades. Suguküpsusperiood: selle perioodi peamiseks iseloomustajaks on munasarjades toodetavad kehaomased ja soospetsiifilised hormoonid. Esmalt moodustuvad östrogeenid, mille toimel läheb rahuperiood üle prepuberteedifaasi, mil tekivad anatoomilised ja funktsionaalsed muutused genitaalsüsteemis. Muutused toimuvad kogu organismis: toimub kasvu kiirenemine (kasvuhüpe), muutub vaagna kuju, kujunevad sekundaarsed sugutunnused: arenevad rinnad (telarche), tekib karvakasv häbemepiirkonnas ja kaenlaalustes (pubarche ja axillarche). See faas lõpeb menarhega (esimese menstruatsiooniga), mis tähistab puberteedifaasi algust. Esimene menstruatsioon algab tavaliselt 12.-14.a. vanuses. Puberteedifaasis lõpeb kogu genitaalsüsteemi ja ka sekundaarsete sugutunnuste areng. Lisaks östrogeenidele hakatakse munasarjades tootma ka kollaskehahormooni (progesterooni), mille toimel algul monofaasiline (anovulatoorne) menstruaaltsükkel
3. Hingamine – kiireneb, bronhide silelihased lõõgastuvad ja seega bronhid laienevad. Seega kopsude ventilatsioon suureneb, rohkem hapnikku koos sissehingatava õhuga kantakse kopsudesse. 3. Vere hüübimine - kiireneb, ollakse valmis võimalikuks vigastuseks, verejooksuks. 3. Silmaava e pupill – laieneb. Toimub tänu pupilli laiendajalihase kokkutõmbele. 3. Karvapüstitaja lihased – tõmbuvad kokku ning karvad tõusevad püsti. 3. Seedeelundite talitlus – pidurdub. Näärmete talitlus pidurdub ning ka seedeelundite motoorika pidurdub. 3. Vere glükoosisaldus – tõuseb. See saavutatakse kiirest maksast glükogeeni muutmise teel glükoosiks. 3. Lipolüüs – intensiivistub rasvkoe lammutamine 3. Mehe suguelundid – soodustab seemnevedeliku väljutamist e ejakulatsiooni. Samas peenise veresooned ahenevad (takistab erektsiooni). 3
Skeletilihaste ja aju veresooned, (südame pärgarterid) - laienevad 3. Hingamine – kiireneb, bronhide silelihased lõõgastuvad ja seega bronhid laienevad. Seega kopsude ventilatsioon suureneb, rohkem hapnikku koos sissehingatava õhuga kantakse kopsudesse. 4. Vere hüübimine - kiireneb, ollakse valmis võimalikuks vigastuseks, verejooksuks. 5. Silmaava e pupill – laieneb. Toimub tänu pupilli laiendajalihase kokkutõmbele. 6. Karvapüstitaja lihased – tõmbuvad kokku ning karvad tõusevad püsti. 7. Seedeelundite talitlus – pidurdub. Näärmete talitlus pidurdub ning ka seedeelundite motoorika pidurdub. 8. Vere glükoosisaldus – tõuseb. See saavutatakse kiirest maksast glükogeeni muutmise teel glükoosiks. 9. Lipolüüs – intensiivistub rasvkoe lammutamine 10. Mehe suguelundid – soodustab seemnevedeliku väljutamist e ejakulatsiooni. Samas peenise veresooned ahenevad (takistab erektsiooni). 11
N2: Piim 4-5%(piima varuvalk on KASEIIN). N3: Seemnete varuvalgud(sojauba 40%). Sojaoa valgud sarnanevad lihasvalkudega, kuid pole nii väärtuslikud. 5. Kaitsefunktsioon : a)AKTIIVNE - Antikehad(tekivad orgaaniliste võõrmolekulide vastu organismis). *Seonduvad võõrmolekulidega ja tekivad kahjutud kompleksid. *Vere hüübimine(fibrinogeen muutub fibriiniks). b) PASSIIVNE - kattevalgud(viirusosakesi kattev valguline kiht). N: nahk ja nahatekised(küüned, karvad, suled, soomused, saved). 6. Transpordifunktsioon. N: Vere hemoglobiinis(hapnik). N2: Vereplasmas leiduvad globuliinid ja albumiinid. 7. Liigutusfunktsioon - N1: lihasvalgud(aktiin, müosiin) muudavad keemilise energia mehaaniliseks. N2: Viburite ja ripsmete valgud(spermid ja kingloomad) 8. Signaalne funktsioon. N: Peptiidhormoonid(hormoonid vahendavad infot kindlatele [kompetentsetele] rakkudele.) INSULIIN - *Soodustab veresuhkru transporti rakkudesse. *Soodustab glükogeeni
· morpha teisend; · varietas varieteer; · forma vorm. 29. Kalade kehaehitus, kehaosad, määramistunnused (meristilised ja plastilised). a. Kalade kehaosad: pea, kere, saba ja uimed. b. Kala on kohastunud liikumiseks veekeskkonnas, mis avaldab takistust rohkem kui õhk. c. Kiiresti liikuvatel kaladel on seetõttu voolujooneline kehakuju. Samal ajal on vajalik ka maskeerumine vaenlaste või toiduobjektide eest seetõttu on kehakuju ka vastav d. eluviisile. Põhjakaladel on lamendunud või usjas kehakuju. Kehakuju muutub elutsükli e. looksul olenevalt vanusest ja sugulise küpsuse staadiumist. Meristilised tunnused loendatavad tunnused: uimekiired, küljejoonesoomused, lõpuspiid, püloorilised ripikud, selgroolülid, neeluhambad, poised, tuurlaste kilbised
Pidev liialdamine suhkrutega soosib rasvumist (eriti just keskealistel inimestel). Lipiidid. Jaotus: lihtlipiidid (õlid, rasvad, vahad). Liitlipiidid (fosfolipiidid- letsitiin). Tsüklilised lipiidid (Steroidid) tsükliine alkohol+ rasvhape. Füüsikalis-keemilised omadused. Hüdrofoobsed, veest väiksem eritihedus, hüdrolüüsuvus (tagajärjeks vabad rasvhapped ja alkoholid), hüdrolüüs leiab aset seedimisel ja naha pinnal (naha happeline pH ongi tagatud rasu lipiidide hüdrolüüsiga). Lipiidid rääsuvad (lagunevad osaliselt ja tekivad vabad radikaalid, soodustavad tegurid O2, temp. ja metalliioonid). Kiirsöögikohtades tehakse friikaid mitu korda ühe õliga- äärmiselt häiriv. Lihtlipiidide biofunktsioonid (õlid/rasvad). Energeetiline 1g- 9kcal, kõige energiarikkamad, koostises palju H-d. Ööpäevas ca 30% päevasest energaivajadusest. Lipiidide lõplikul oksüdatsioonil mitokondrites (tegelt rasvhappeid) tekib H2O ja CO2
Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses 1. Loeng ÕS-is on palju mõisteid seoses enese..ga mitte niivõrd mina..ga. 40% enesega seonduvatest mõistetest on negatiivsed. Sissejuhatus. Enesekohane ja sotsiaalne pädevus õppekava osana inimeseõpetuse ainetsüklist. Enesekohane ja sotsiialne pädevus õppekava kontekstis: Hariduse andmisega sotud eesmärgid seoses ÕK arendusega jagunevad: Intellektuaalne dimensioon Produktiive Sotsiaal- personaalne, mis sisaldab persooni- ühiskkond jne (ei tegele)
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
ARENGUBIOLOOGIA 1.Spermatogenees 1. Milline on imetajate testise ehitus? Imetajate munand koosneb väänilistest seemnetorukestest ja seemnetorukeste vahelisest sidekoelisest vaheruumist (interstitium). 2. Väänilised seemnetorukesed (mis, mis teevad, mis neis sees on, ehitus) Seemnetorukesed on peenikesed, väändunud ja pikad – algavad ja lõpevad munandi keskseinandis paiknevas munandivõrgus, moodustades suletud ringid. Väänilised seemnetorukesed suubuvad munandivõrgus viimajuhakestesse (mis on ripsmetega varustatud), need ühinevad munandimanusese peaosas üheks munandimanuse juhaks. Väänilised seemnetorukesed sisaldavad nii Sertoli rakke kui ka erinevas arenguastmes olevad seeemnerakke spermatogeenne epiteel e iduepiteel). Väljaspoolt ümbritsetud basaalmembraaniga, mida toodavad peritubulaarsed epiteelirakud (müeloidsed rakud, vajalikud spermatiidide vabanemiseks Sertoli rakkudest ja
geeniteooria tuumaks. Mendeli töö jäi aga aastani 1900 praktiliselt tundmata . Klassikaline geneetika: 1900--1939Geeniteooria (G. Mendel, H. de Vries, C. Correns, E. v. Tschermak, W. Bateson, W.L. Johannsen, H. Nilsson-Ehle): organismi pärilikud tunnused ja reaktsioonid keskkonnale on määratud diskreetsete ja püsivate geneetiliste elementide -- geenide -- poolt. Geenidel esinevad alternatiivsed variandid -- alleelid. Geenid esinevad keharakkudes paariliselt (kas identsete alleelidena -- homosügootsus-- või erinevate alleelide paarina -- heterosügootsus) ja sugurakkudes paaritult (igast paarist üks geen). Geenid pärandatakse vanemate genotüüpidest järglaste genotüüpidesse meiootilise lahknemise ja viljastusliku taasühinemise protsessides tõenäosusreeglite alusel, mis tingib seaduspärase kombinatiivse muutlikkuse hübriidide järglaskonnas. Neid seaduspärasusi kirjeldavad Mendeli seadused. Tunnuste
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju tahab positiivset keskkon
.................................... 67 3.6.1. Hingamine ................................................................................................................ 71 3.7. Seedesüsteem ........................................................................................................................ 76 3.8. Eritusorganid ......................................................................................................................... 83 3.9. Suguelundid........................................................................................................................... 88 3.10. Meeleelundid ....................................................................................................................... 94 4. Farmakoloogia............................................................................................................................ 101 4.1.Üldine farmakoloogia.................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
