Karjala (eriti päriskarjala) murded on üsna sarnased soome keelega ning neid ongi liigitatud soome idamurreteks. Põhjalahest Valge mere ja Äänisjärveni levinud läänemeresoome murdeid võib vaadelda pidevustikuna ning see, et tänapäeval räägitakse eraldi soome ja karjala keelest, on eelkõige poliitilise ajaloo tulemus. Karjala keel jaotatakse tavaliselt kolmeks murderühmaks: päriskarjala ehk viena, aunuse ehk livviko ja lüüdi. Esimesse rühma kuuluvaid murdeid kõneldakse Karjala Vabariigi põhjaosas, samuti keskosas, aga ka Tveri ja Novgorodi oblastis. Teise ja kolmandasse rühma kuuluvaid murdeid räägitakse peamiselt Karjala Vabariigi lõunaosas, Laadoga ja Äänisjärve vahelisel alal (aunuse murret lääne ja lüüdi murret ida pool). Lüüdi murre on üpris lähedal vepsa keelele. Keeleteadlaste vahel pole karjala murrete rühmitamise osas üksmeelt. Aunuse ja eriti lüüdi murretes on nähtud ka eraldi keeli. Vene
hõimumurde lähenemise tulemusena. Teistest läänemeresoome algkeele murretest olid need arvatavasti eristuma hakanud ajaarvamise paiku. Keeleajaloolaste arvates oli ühtse eesti keele kujunemise üheks ajendiks germaani ja ka balti keelte kasvav mõju. 2 Murded Eesti keele kõnelejate seas on ka neid , kes kõnelevad eesti keele murdeid . Eesti keeles on kaks suuremat murderühma- põhjaeesti ja lõunaeesti murded. Nende erinevused ajalooliselt ulatuvad arvatavasti läänemeresoome keelte ühisest algkeelest eraldumise perioodi. Seoses sunnismaisuse tekkega 14. - 15. sajandil vähenesid inimeste liikumis- ja suhtlemisvõimalused ning paikkondlikud keelekujud eristusid üldiselt kihelkonna piirides vastavate murrakutena. Siiski on ka ühe kihelkonna piires
lõunarühm. Idarühma murrete kõnelejad elasid tol ajal tõenäoliselt praegusest Eesti alast idas Peipsi ja Pihkva järve taga ning liikusid hiljem Laadoga lähikonda. Neist murretest kujunesid hiljem läbi mitme vaheastme karjala, vepsa ja isuri keel ning soome keele idamurded. Põhjarühma murrete kõnelejad asustasid praegust Lääne-Soomet ja neist murdeist arenesid eeskätt hilisemad edelamurded ning Häme murded. Lõunarühma murdeid kõneldi Soome lahe lõunakaldal enamasti praeguse Eesti alal ja Läti põhjaosas. Tollele murderümale on seni leitud üsna napilt ühisuuendeid. Olulisimad on näiteks õ sündimine esisilpi varasema e ja o asemele, ksi-tunnuseline tingiv kõneviis jne. Läänemeresoome murrete lõunarühmas eraldus esialgu kolm hõimumurret, mida nüüd on tinglikult nimetatud liivi, Ugala ehk lõunaeesti murdeks ja maamurdeks ehk põhjaeesti murdeks.
Karjala (eriti päriskarjala) murded on üsna sarnased soome keelega ning neid ongi liigitatud soome idamurreteks. Põhjalahest Valge mere ja Äänisjärveni levinud läänemeresoome murdeid võib vaadelda pidevustikuna (kontiinumina) ning see, et tänapäeval räägitakse eraldi soome ja karjala keelest, on eelkõige poliitilise ajaloo tulemus. Karjala keel jaotatakse tavaliselt kolmeks murderühmaks: päriskarjala ehk viena, aunuse ehk livviko ja lüüdi. Esimesse rühma kuuluvaid murdeid kõneldakse Karjala Vabariigi põhjaosas (Viena Karjalas), samuti keskosas, aga ka Tveri ja Novgorodi oblastis. Teise ja kolmandasse rühma kuuluvaid murdeid räägitakse peamiselt Karjala Vabariigi lõunaosas, Laadoga ja Äänisjärve vahelisel alal (aunuse murret lääne ja lüüdi murret ida pool). Lüüdi murre on üpris lähedal vepsa keelele. Keeleteadlaste vahel pole karjala murrete rühmitamise osas üksmeelt. Aunuse ja eriti lüüdi murretes on nähtud ka eraldi keeli
Näiteks nimisõnade puhul sõna lõpus olev -o näitab, et sõna on meessoost, mitmuses -i. Ning lõpuga -a on enamus sõnad naissoost, mitmuse lõpuks on -e. Sõnade järjekord võib olla nii SOV, VOS, kui ka VSO, see oleneb olukorrast. c) Sõnavara kattub suuresti ladina keelega. Väga palju on itaalia sõnavarast kasutuses muusika vallas, erinevate terminite puhul ning on ka omajagu laensõnu nagu igal keelel. d) Itaalia keeles eristatakse pikki ja lühikesi konsonante. Erinevaid murdeid tunneb ära ka konsonantide pikkuste järgi ning vokaalide avatuse järgi. Kirjapildis on kasutusel ladina tähestik, kuid tähti nagu j, k, w, x ja y ei peeta tähestiku osaks, aga nad on kasutusel laensõnades nagu taxi, whisky jms. Tavaliselt on itaalia keelsetel sõnadel vokaal lõpus. e) Itaallased on väga temperamentsed ja kasutavad suhtlemisel hästi palju zeste ja miimikat, iseloomustab ka keelt, sest itaalia keelt ei saa tuimalt rääkida, siis kaob ära keele võlu
üksikuid kehaosi: ainult ülakeha, torsot või jalgu. Tantsitakse nii üksi kui väikeste gruppidena (kaks kuni kolm inimest). Rühmatantse esitatakse erinevates kujundites: joon, ring, maotaoline liikumine. Linnastumise ja moderinseerumisega on Aafrika tants ja muusika saanud mõjutusi paljudelt erinevatelt kultuuridelt. Keeled ja kirjandus Aafrika kontinendil räägitakse sadu keeli, ning kui lisada erinevate etniliste gruppide poolt räägitavaid murdeid, on see number märkimismäärselt suurem. Mõnesid keeli ja murdeid räägib ainult mõnisada inimest, teisi aga miljonid. Enamkõneldud keelte hulgas on araabia, suahiili ja hausa keel. Väga vähesed Aafrika riigid on ükskeelsed, paljudes on ametliku keelena kasutusel ka mõni Euroopa keel Aafrika neli peamist keelkonda on afroaasia, niiluse-sahaara, nigeri-kordofani, khoisani. Aafrika Tinditee oli varajane kirjaoskuse keskus.
edendanud kirja- ning laulukultuuri. Murrete uurimist ja keele kasutusala laiendamist toetavad riiklikud programmid. 1995. aastal loodi riiklik teadus- ja arendusasutus Võru Instituut (http://www.wi.ee). Kohaliku initsiatiivi pinnalt on tekkinud keskusi mujalegi, nt Setu Arenduskeskus (1997), Mulgi Kultuuri Instituut (1999), Kihnu Kultuuri Instituut (2004). Riik soodustab murrete kasutamist ja säilitamist kultuuriväärtusena, võimaldades õpetada murdeid kohaliku Helmi Neetar Karl Pajusalu kultuuri osana üldhariduskooli riiklikus õppekavas. Murrete kasutamist toetatakse regionaalkultuuri arendamise programmidega. Riik tagab seadusandlikult, et ajaloolisel murdealal võib ametliku kirjakeelse kohanime kõrval kasutada ka nime murdekuju
Eesti keel on harukordne, sest ta jaguneb ise veel väga mitmeteks erinevateks osadeks keeles olevad murded muudavad meie keele veel mitmekesisemaks. Need murded on meie keelde tekkinud juba mitmeid sajandeid tagasi, õnneks on mitmed neist sälilinud tänapäevani. Mõned on ka hääbunud ja aja jooksul teiste sekka sulandunud, kuid mõnda murret kannavad inimesed läbi aja oma meeltes ja kodudes ikka edasi. Seda enam on vaja neid säilitada, sest selliseid murdeid ei leia mitte kuskilt mujalt. Eesti keele säilitamiseks peame me kõik taipama selle väärtust ja erilisust. Tore on õppida erinevaid keeli, et saada hakkama ka välisriikides, kuid oma emakeelt ei tohiks kunagi unustada. Seda tuleks rääkida oma sõpradega, seda tuleks õpetada tulevastele põlvedele, et ka nemad avastaks eesti keele ilu, et meie keel aina edasi kanduks.
· Lule saami keel (umbes 2000 kõnelejat) · põhjasaami keel (meresaami, Ruija ja Tornio murded; umbes 25 00030 000 kõnelejat) · Inari saami keel (umbes 400 kõnelejat) · Kemi saami keel (väljasurnud) · koltasaami keel (Näätämö ehk Neideni, Paatsjoe-Petsamo, Suonikylä ja Nuortijärve murded; umbes 500 kõnelejat) · Akkala saami keel (väljasurnud) · Kildini saami keel (umbes 700 kõnelejat) · turjasaami keel (umbes 20 kõnelejat) · Saami keele murdeid on eristatud kuni kümme. · Lõunamurded ehk rootsisaami murded: lõunamurre (jaguneb Jämtlandi ja Åsele murrakuks), uume, piite ja luule murre. · põhjamurre ehk norrasaami murre: Tornio, Ruija ja meresaami murrak. · Idamurded: inari, kolta (jaguneb Näätämö ehk Neideni, Paatsjoe-Petsamo, Suonikylä ja Nuortijärve murrakuks), akkala, kildini ja turja murre. · Antiikajast alates on eurooplased nimetanud saame fennideks või finnideks. · Rootslased nimetavad saame lappar.
Eesti keele areng eestlased on väidetavalt elanud oma aladel üle 5000 aasta. Eesti keel tekkis umbes 2000 aastat tagasi, kui ta eraldus läänemeresoome algkeelest. KIRJAKEEL See on tervele rahvusele omane ühine normeeritud keelekasutus, mis on nii kõnes kui kirjas reeglitega ühtlustatud. Areng: 13. sajand esimesed eesti keelsed koha- ja isikunimed. Need olid kirja pandud Hendrik Liivimaa kroonika ( 1224-1227) ja Taani hindamisraamatus (1241) 16. sajand esimesed eestikeelsed usutekstid 1525- esimene eesti-läti-liivikeelne raamat 1535- Simond Wanradti ja Johann Koelli katekismus 17.saj ilmuvad esimesed eesti keele grammaatikad (nn. Ebajärjekindel kirjaviis) 1637 Heinrich Stahlilt grammatika Bengt Gottfield Forseliuselt vana kirjaviis 18.saj 1739 Anton Thor Helle põhajeestikeelne piibel 19.saj *Esimene eesti soost kirjameeste põlvkond *Eesti keele eeskujuks sai soome keel 1843, 1853 Eduard Ahrensilt uus kirjaviis ( pr...
· Aafrika põhlised rahvad ja hõimud on: asandid, ashantid, bakongod, bembad, bobod, busmanid (sanid), fond, fulanid, ibod, kikuyud, malagassid, masaid, mandinkad, pügmeed, samburud, senufod, wolofid, yorubad, suulud. · Aafrikas on umbes 3000 etnilist rühma, mille suurus ulatub mitmest miljonist mõnekümneni. · Aafrika on keeleliselt väga kirev. Keelte arvuna nimetatakse 800 kuni 2000. Keelte täpne arv pole selge, sest keeli ja murdeid on raske eristada. · Enamkõneldud keelte hulgas on araabia, suahiili ja hausa keel. · Aafrika kultuur hõlmab kõiki Aafrika kontinendil kunagi olnud ning praegu olevaid kultuure. · Aafrika manner oli hominiidide ning perekonna Homo sünnimaaks. Perekonna Homo kaheksast liigist jäi ellu ainult Homo sapiens ('tark inimene'). · Aafrika kultuuripärandi hulka kuuluvad nii kaljugraveeringud, Põhja-Aafrika rohumaade küttide
Sellest kujunes suur traditsioon, mis kestab tänapäevani. Meil on põhjust olla uhked oma kodumaa üle, kuna meil on ilus loodus, keel ja inimesed. Meie põhjamaine kliima, sood , metsad, mererannad, saared on meie jaoks küll väga igapäevane, kuid ikka ja alati leidub siin ka meile üllatusipakkuvat. Eesti keel on paljude poolt üles kiidetud, teiste jaoks kõlab see väga kaunilt, aga seda on väga raske õppida. Meil endilgi on huvitav kuulata erinevaid murdeid erinevatest maanurkadest. Eestist rääkides ei tohi ära unustada meie inimesi, kes on läbi löönud ka mujal maailmas. Meie muusikud, kunstnikud, sportlased, teadlased ja muud tegelased on saavutanud midagi mille üle uhked olla. Meie heliloojate muusikat esitatakse maailma eri paikades, laulukoore ja orkestreid kutsutakse esinema teistesse riikidesse, sportlaste saavutatud medalid olümpiamängudel, maailmameistri võistlustel, meie IT alased saavutused viimasel aastakümnel.
sajandi teisest poolest on teada ka üks liivlaseks peetav Liivi ordu liige: Ykemele. Ta on ainus teadaolev Baltimaade põlisrahvaste esindaja ordus. Tänapäeval elavad liivlased peamiselt Riias, Ventspilsis ja Kuramaa looderannikul nn Liivi rannas. Liivi rand on ajalooliselt liivlastele kuuluv ala, viimane koht, kus liivlased elasid rahvana. Rannas on 12 küla. Ajalooliselt oli liivi rand jagatud kaheks osaks (ida ja lääneosa), kus räägiti ka erinevaid murdeid idamurret ja läänemurret. Kumbki osa kuulus eraldi valla ja kihelkonna alla. Ka praegu on ajalooline liivi ranna territoorium jagatud kahe maakonna ja nelja eri valla vahel. 1920. aastail üritati liivlaste asuala ühendada ühte valda, kuid see plaan ebaõnnestus. · Täna eraldatusele ümbritsevast maailmast ja piiritsoonile, mis hoidis ranna inimtühjana, on seal säilinud puutumatu loodus. Et seda kaitsta, loodi juba aastal 1928 Liivi rannast
HIINA KEEL SISUKORD HIINA RAHVAVABARIIK HIINA KEEL TOONID MURDED TEISED TÄHTSAMAD MURDERÜHMAD JA MURDED KIRI KASUTATUD MATERJAL HIINA RAHVAVABARIIK Pealinn Peking Pindala 9 640 821km² Piirneb 14 riigiga Iseseisvus 1. oktoober 1949 1 350 695 000 (2012) Hiina Rahvavabariigi lipp Hiina rahvavabariik Hiina rahvavabariigi vapp HIINA KEEL Kuulub hiinatiibeti keelkonda Kõneleb u. 1,2 miljardit inimest Peamiselt Hiina Rahvavabariigis, Taiwanis, Singapuris, Malaisias, Indoneesias. Kõnelejate arvu poolest maailma levinuim keel. Ametlikku üldkasutatavat hiina keelt nimetatakse ka mandariini keeleks ja putonghua'ks. Hiina keeles puudub tegusõnade pööramine ja nimisõnade käändamine. Hiina keel on tonaalne. TOONID Hiina keel tunneb nelja tooni. Kõrge toon Kõrge tõusev toon Madal langev toon Kõrge langev too...
ja metsatundra. Lõunapoolsed asustavad valdavalt lõunataiga alasid. Rahvaarv ja keel 1989. aasta rahvaloenduse andmeil oli sölkuppe 3612. Põhjasölkuppe on umbes 1900. Kesk- ning lõunasölkuppe kokku umbes 1600. Sölkupid räägivad samojeedi lõunarühma kuuluvat keelt ja vene keelt, motori ja kamassi keel on tänaseks hääbunud Kolm murret: põhja- (Taz), kesk- (Tõm), lõunamurded (Ket), erinevaid murdeid kõnelevad sölkupid üksteist ei mõista. Omavahel räägivad nad vene keeles. esimene samojeedi keeles välja antud raamat on misjonär Grigorevski Narõmi kirjutatud aabits, aastal 1879. Elatusalad Tegeleti kalapüügi, jahi ja metsakorilusega ning põhjapool ka põhjapõdrakasvatusega. Jahtisid põtru ja hirvi, mille tulemusel said nad värsket liha ja nahka riiete jaoks. Karusloomade küttimine muutus oluliseks alates 16. sajandist
Sajandil. Keele kõnelejate arv paistab üsna suur, aga handi keel loetakse väga ohustatud keelte hulka: seda kasutavad peamiselt vanemad inimesed ja paljud lapsed ei õpi seda üldse. 1994.a uuringute järgi elab venemaal 13 000 handi keele rääkijat. Et handid elavad hõredalt tohutul maa-alal, jaguneb nende keel paljudeks murreteks. Murde vahed on kergesti märgatavad, seepärast on omavaheline arusaamine raskendatud. Handi keele eri murdeid hõlmav grammatika ning lugemik pärineb 1950. aastast. HÄÄBUMINE Seoses handi elualade tööstusliku hõivamisega sisserännanute arv kasvanud suuresti. Kiiresti tekkinud tööstuspiirkondadest on hante sunnitud lahkuma. Tööstuslik hõivamine globaalne naftatööstus. Hantide ajaloolisel asualal asuvad nüüd Salõmi naftaväljad. Globaalse naftatööstuse ja põlisrahvaste omavahelisi suhteid ja kooseksisteerimise võimalusi on palju uuritud, kuid siiski
vorm, mis kõikides pööretes on sama (nt arbeta (töötama) olevikus arbetar: jag arbetar, du arbetar, han arbetar, vi arbetar, ni arbetar, de arbetar, lihtminevikus arbetade: jag arbetade, du arbetade jne). Rootsi keele leviala ØRootsi keel on levinud peamiselt Rootsis, Lääne Soomes, Ahvenamaal ja mujal saartel. Rootsi keele murded Rootsis on 6 erinevat piirkonda ja igas piirkonnas on mitu erinevat murret. Kokku on murdeid 20. Rootsi keele ajalugu ØStandard rootsi keel on riigi keel mis on välja arenenud 19.sajandi murrete järgi. ØVana rootsi keel on termin mida kasutatakse keskaegse rootsi keele kohta alates 1225 a. ØVarajane keskaegne rootsi keel oli märgatavalt erinev tänapäeva omast. Ø Ø Rootsi keele ajalugu ØAastal 1781 Venemaa ülemvõimu ajal sunniti umbes tuhandet rootsi keele rääkijat ümber asuma Ukrainasse, kus nad asutasid Gammalsvenskby ('VanaRootsi') küla.
(reoveepuhastus,prügilate rajamine). Säästev tööstus (tootmistegevus, kus on arvestatud tehnoloogilisi ja keskkonnakaitse kriteeriume, töötervishoiu ja -ohutuse tagamine). Eesti säästva arengu probleemid Eestit ohustab väike inimressurs(inimressursi kvantiteedi ja kvaliteedi) halvenemine ohustab Eesti jätkusuutlikkust, samuti madal iive, elanikkonna vananemine ja suremus. Tuleb hoida oma kultuuripärandit ja eesti keele erinevaid murdeid ning vanaaja tavasid ja kombeid. Säästva arengu probleemid maailmas Süvenev loodusvarade nappus, kasvav vaesus, riikide konkurentsivõime vähenemine, mille lahendamiseks peavad aktiivset koostööd tegema kõik maailma riigid. Aafrikas ja Indias vaesus, nälg, haigestumine, ebapuhtus, reostatud vesi, epideemiad(ebola), tervishoiu kättesaamatus. Ülemaailmsed kliimamuutused- kliimasoojenemine.
4. Kitsamad murdeerinevused hakkasid kujunema alles pärast muinasaja lõppu. Need on palju seotud alamsaksa keele mõjul toimunud oluliste keelestruktuuri muutustega 13.- 16. sajandil. Hakkasid levima lõpukadu, sisekadu, seejärel analoogilised de- mitmus ja si- imperfekt jms. Huno Rätsep on arvanud, et muutused algasid lõunaeesti alalt ja levisid sealt õhja ja lääne poole. Need muutsid nii põhja- kui ka lõunaeesti murdeid, luid erineval määral ja eri viisil. 5. Ka murrete jagunemine murrakuteks toimus ilmselt eeskätt 14.-16. sajandi jooksul. 14. saj. lõpuks kujunes välja talupoegade sunnismaisus. 15. ja 16. saj. vahetusel vormistati juriidiliselt pärisorjus. Seega kinnistati talupojad kindla mõisa külge ja piirati tugevasti nende liikumisvabadust. Selline jäik tõi kaasa erinevuste suurenemise murrete vahel. Aga
kellel oli küpsustunnistus, aga puudusid erialaoskused, mis tagaksid edu tööjõuturul. Olukorra leevendamiseks tehti aastatel 1934 ja 1937 haridusreform, mille tulemusena vähenes gümnaasiumide ja suurenes kutsekoolide arv. Kutsehariduskoolide õpilastele hakati tegema mitmeid soodustusi, mille tagajärjel kutsehariduse populaarsus kasvas. Rahvusteadus - eesti keel kaasajastati ja normeeriti selle õigekeelsust. Tuntuimad keeleteadlased: Johannes Aavik ja Johannes-Voldemar Veski. Uuriti murdeid ja teisi keeli. Rikastati rahvuslikku ajalooteadust paljude uurimustega. ,,Eesti ajalugu" (toim. Hans Kruus) ja ,,Eesti rahva ajalugu". Kirjandus - silmapaistev Anton hansen tammsaare. Luulet mõjutas Siuru. Veel mõned tuntud kirjanikud: Heiti Talvik, Betti Alver, Bernard Kangro. Muusika - rikastus uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning koori-ja soololauludega. Noored heliloojad. Kõrgkultuur tegutseb palju elukutselisi kirjanikke, kunstnikke,
Paljud inimesed küüditati, mingi osa sunniti minema võõra riigi sõjaväkke ja teised pidid elama rasket ja töökat elu orjates võõrvõimu. Eestlasi on kogu maailmas kokku umbes 1 300 000. kuid kahjuks paljud neist ei räägi eesti keelt. Paljudes riikides on mitmeid riigi keeli, kuid eesti on üks vähestest kel on ainult üks. See on väga imestus väärne, kuna Eesti on siiski väga väike riik. Eesti keel on väga eriline. Sel keelel on mitmeid eri murdeid. Peaaegu igas eesti linnas räägitakse keelt väheke teist moodi. Paljud eestlased seda ei märka kuna on selle kõigega ära harjunud. Kust on eesti rahvas pärit? Paljud inimesed räägivad ,et eestlane on rännanud läänest ida poole ja siia paigale jäänud, kuna siin kandis oli viljakas muld, head mereteed ja piisavalt toitu. Teised räägivad et eestlane on rännanud lõunast põhjapoole koos igijää taandumisega. Eesti maalaste kultuur on isegi värvikam kui nende ajalugu
Kampoli kinnistamiseks paberikiudu oli vaja lisada kaaliumaliumiiniummaarjast. Paberitööstuses peale 80ndaid vähenes kampoli ja maarjase kasutamine märgatavalt. Paberile lisatakse ka täidisaineks kaltsiumkarbonaati (kriit) seda pannakse, et neutraliseerida paberit, kuna ajaga ta läheb happelisemaks. Paberis kus selle sisaldus on suur ei loeta väga kvaliteetseks paberiks. Paberi kulumiskindlus määratakse murdetestiga, kui palju murdeid välja kannatab Kahjustused: Kõige enam kahjustab paberit kleeplint, sest liimained mis lähevad paberisse neid ei saa enam lõplikult kätte. Rebaseplekkidele arvatakse olevat kaks põhjust miks nad tekivad: metalliioonid kontsentreeruvad ja hallituse tagajärjel. Tindikorrosiooni kahjustused sõltuvad tindikoostisest. Hallituskahjustustele tekib palju pigmente tihti peale värvilised. Putukatele maitseb ka paber, nende lemmikuteks on liimid. Kui
See on üks Indo-Euroopa keelkonna harudest. Itaalia keel on kõige rohkem suguluses kahe Italo-Dalmaatsia keelega Sitsiilia ja ''väljasurnud'' Dalmaatsia keelega. Erinevalt teistest romaani keeltest, on itaalia keeles jäädvustatud rõhk lühikeste ja pikkade kaashäälikute vahel. Nagu enamikes ka romaani keeltes, on rõhk isepärane. Romaani keelte hulgast on itaalia keel sõnavaralt kõige lähemal ladina keelele. Itaalia keelel on palju murdeid. Mõnda murret võib omal moel nimetada ka ajalooliseks keeleks. Keele ja murde eristamine on tehtud teadlaste poolt. Piirkondlikud erinevused tunneb ära paljude faktorite poolest nagu täishäälikute avalus, täishäälikute pikkus ja kohaliku murde mõju. 3.2. PRANTSUSE KEEL Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma. Seda kõneleb emakeelena umbes 110 miljonit inimest. Lisaks Prantsusmaale on see Haiti riigikeel ja üks riigikeeli
kustu,et mitte lasta siis kadri- või mardisante. Eestis on avatud mitmed venekeelsed koolid. Neid on aastadega aina juurde tekkinud ning võivad hakata vaikselt ohustama eesti keelt. Ei suuda ette kujutada kuidas saaks elada Narvas nii et oskaks ainult eesti keelt ja mitte sõnagi venekeelt. See ei ole võimalik enam, sest sealne suhtluskeel on enamjaolt venekeel. See võib hakata ka levima mujale eesti piirkondadesse. Samas on eestis ka mitmeid murdeid, mis väänavad natuke eesti keelt. Eesti keele murded kaunistavad riigikeelt. Tuleks piirata vene koolide arvu eestis ning hoolitseda et kõik eesti kodaniku oskaksid eesti keeles suhelda. Paljud eesti inimesed üle läinud rääkimisest kirjakeelele, kus inimesed ainult interneti teel üksteisega suhtlevad. Sealsed väljendid on väga lühidad ningsõnu väänatakse igas suunas, mis ei moodusta enam terviklikke sõnu ja lauseid. Samuti on üle mindud sõnadele/väljenditele, mis
Idarühma murrete kõnelejad elasid tõenäoliselt praegusest Eesti alast idas Peipsi ja Pihkva järve taha ning liikusid hiljem Laadoga lähikonda. Nendest murretest kujunesid hiljem välja karjala, vepsa ja isuri keel ning ka soome keele idamurded. Kuni praeguseni on nendes keeltes ligi kakssada ühist sõna, mis teistes keeltes puuduvad. Põhjarühma murrete kõnelejad elasid praeguses Lääne-Soomes ning nendest kujunesid välja hilisemad edelamurded nind Häme murded. Lõunarühma murdeid, mis olid eesti keelele kõige olulisemad, kõneldi Soome lahe lõunakaldal, enamasti praegusel Eesti alal ja Läti põhjaosas. Olulisim ühisuuend sellele murderühmale on näteks „õ“ sündimine esisilpi varasema „e“ ja „o“ asemele. (Rätsep 2002: 11) Läänemeresoome murrete lõunarühmas eraldus esialgu kolm hõimumurret, mida nüüd on nimetatud liivi, Ugala ehk lõunaeesti murdeks ja maamurdeks ehk põhjaeesti murdeks. Märgatava
Agricola keel põhines lääne-soome keelel, nõnda jõudis selle keeleteaduse ka soome kirjakeelde. Soome keel on üks kahest Soome ametlikust keelest ning Euroopa Liidu ametlik keel. See on ametlikuks vähemuskeeleks Rootsis. Soome keele murded jagunevad kahte rühma: läänemurded ja idamurded. Nad erinevad häälikute ja rütmi poolest, seetõttu on neid parem pidada aksentideks. Enamjaolt põhinevad murded samal keeleteaduse, grammatikal ja sõnavaral. Edela-Soome murdeid räägitakse Soome edelaosas ning Soome Lääne-Soome läänis. Need murded meenutavad mitmeti eesti keelt. Karjalas räägitav karjala keel on soome keelest piisavalt erinev, et omada oma ortograafiat. Põhjamurret meänkieli räägitakse ning õpetatakse Rootsis eraldiseisva keelena. Keelesugulus uurali keeled, soomeugri keeled, soome-saami keeled, läänemeresoome keeled, soome keel. Soome tähestik põhineb ladina tähestikul ja selle saksa ning rootsi täiendustel
malagassid, masaid, mandinkad, pügmeed, samburud, senufod, wolofid, yorubad, suulud. Masaid (maasaid) on Edela-Kenyas ja Kirde-Tansaanias Kilimanjaro mäest loodes elav rahvas. Nende koguarv on umbes 900 000, mis jaguneb umbes võrdselt kummagi riigi vahel.Nad räägivad masai keelt. Keeled: Aafrika tsivilisatsiooni piirkonnas räägitakse sadu keeli, ning kui lisada erinevate etniliste gruppide poolt räägitavaid murdeid, on see number märkimisväärselt suurem. Hinnanguliselt räägitakse Aafrikas 1500 keelt. Keelte suur arv tuleb osalt sellest, et keeled ei ole kirjakeelte mõjul konsolideerunud. Tähtsamad rahvastevaheliste suhtlemise keeled peale Euroopa keelte ja nende variantide on suahiili keel Ida-Aafrikas ja hausa keel Lääne-Aafrikas. Kasutatakse ka lingala keelt, fanagalo keelt, bambara-maninka keelt, amhari keelt ja kongo keelt. Usundid:
· Aafrika põhlised rahvad ja hõimud on: asandid, ashantid, bakongod, bembad, bobod, busmanid (sanid), fond, fulanid, ibod, kikuyud, malagassid, masaid, mandinkad, pügmeed, samburud, senufod, wolofid, yorubad, suulud. · Aafrikas on umbes 3000 etnilist rühma, mille suurus ulatub mitmest miljonist mõnekümneni. · Aafrika on keeleliselt väga kirev. Keelte arvuks nimetatakse 800 kuni 2000. Keelte täpne arv pole selge, sest keeli ja murdeid on raske eristada. · Enamkõneldud keelte hulgas on araabia, suahiili ja hausa keel. · Aafrika kultuur hõlmab kõiki Aafrika kontinendil kunagi olnud ning praegu olevaid kultuure. · Aafrika manner oli hominiidide ning perekonna Homo sünnimaaks. Perekonna Homo kaheksast liigist jäi ellu ainult Homo sapiens ('tark inimene'). · Aafrika kultuuripärandi hulka kuuluvad nii kaljugraveeringud, Põhja-Aafrika rohumaade küttide
Maailma keelte iseseisev töö. Sidamo keel Sidamo (Sidaama) keel on Afroaasia keelkonda kuuluv üks kušiidi keeltest. Seda kõneletakse Lõuna Kesk-Etioopias, Abaya järve kirdeosas, Oromia piirkonnas, Awassa järve kaguosas. Sidamo keelt kasutab 101 000 inimest. Sidamo keelel ei ole teada, et oleks mingeid konkreetseid murdeid. See keel on leksikaalselt sarnane 64% Alaba-Kabeenaga, 62% Kambaataga ja 53% Hadiyyaga. Sidamo keel kasutas Etioopia kirjasüsteemi kuni 1993. aastani. Ladina tähestiku on kasutanud alates 1993. aasast. (Ethnologue 2015. 28.10.15) Sidamo keel on aglutinatiivne keel, kus peaaegu kõik tuletusliite morfoloogia ja kõik fleksiooni (sõnavormi moodustamise) morfoloogia sisaldab afikseid. Enamik afiksid on sufiksid. Selles keeles puuduvad eesliited. Reduplikatsioon pole Sidamo keeles midagi
Kohalikke murrakuid on nimetatud ka vastavateks keelteks, laiema paikkonna, kihelkonna või koguni küla nime järgi. Alates 20. sajandi algusest on seoses laiemate liikumisvõimaluste ning põhjaeesti keskmurde baasil loodud normeeritud kirjakeele kasutusega murdeerinevused tugevasti taandunud. Kirjakeelest kõige enam erinev on Võru murre, sh Setu murrakud. Alates 1990. aastatest on Võrumaalt pärit aktivistid levitanud seisukohta, et lõunaeesti murdeid tuleks nimetada lõunaeesti keeleks või vastavalt eraldi võru (võro), tartu (tarto), setu (seto) ja mulgi keelteks. Traditsiooniliselt on eesti murdeid liigitatud järgmiselt: 1) põhjaeesti murderühm: saarte, lääne-, kesk- ja idamurre; 2) lõunaeesti murderühm: Mulgi, Tartu ja Võru murre; 3) kirderannikumurre. Karl Pajusalu, Ellen Niidu ja Tiit Hennoste murdeliigendus on mõnevõrra erinev: 1. põhjaeesti murded 1.1. südaeesti murded 1.1.1. keskmurre 1.1.2. läänemurre 1.1.3
UGRI KEELED Uurali keeled > läänemeresoome, ugri, saami, volga, permi, samojeedi keeled Ugri keeled > Doonau jõgikond (ungari) ja Lääne-Siber (handi, mansi) UNGARI KEEL Ungari keel (magyar nyelv) on Ungari Vabariigi ametlik keel, mida räägib suurem osa Ungari elanikkonnast (98,5%). Seda kõneleb üle 14 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, endises Jugoslaavias jm Ungari keele tüübile sarnanevad kõige rohkem üldiselt soome-ugri (uurali) ning turgi keelkonna keeled · iseloomulik rõhk esimesel silbil · esinevad helilised konsonandid, puuduvad aga diftongid · tüpoloogiliselt kuulub ungari keel aglutineeruvate keelte hulka Kulus hulk aega, enne kui ungari keele soome-ugri päritolu osutus teaduslikult tõestatuks. Enne seda oli ungari keele päritolu Piiblist mõjustatuna otsitud ,,pühadest" keeltest heebrea, kreeka ja ladina keelest (kõlalaliselt sarnane) Sámuel Gyarmathy tõestas ungari keele soome- ugri päritolu 1799, võrreldes om...
1.1 Keelkond: Kuulub austroneesia keelkonda, Põhja-Uus-Guinea keelte hulka (Põhja ... s.a). 1.2 Piirkond ja kõnelejate arv: Kairiru keelt räägitakse Kairiru, Karesau ja You saarel, Mushu saare põhja- ja lääneosas (Wivell, 1981: 1); kõnelejaid on 3 200 (Paul jt 2015). 1.3 Kirjaviis ja murded: kirjutatakse ladina tähtedega. Wivelli (1981: 191) järgi on kümme murret (koragur, shagur, rumlal, serasin, shem, yiwun, sup, maram, yuo ja worn). Uuemate andmete loetelus teadaolevaid murdeid ei esine (Paul jt 2015). 2. Morfoloogia 2.1. Arv ehk numerus: esineb ainsus, mitmus ja duaalsus. 2.2 Sõnaliigid/fraasid: Kõikides maailma keeltes on vähemalt nimi- ja tegusõnad. Eesti keeles on kaheksa sõnaliiki, Kairiru keeles on nad ka olemas, eraldi kirjeldusena Wivelli (1981) töös välja toodud sõnaliigid on kirjeldatud tabelis 1. Tabel 1. Sõnaliigid Nimisõna esineb kolme sorti nimisõnafraase: lihtnoomenifraas (Simp NP),
Mitmed suurprojektid on hetkel pooleli ja vajavad lähematel aastatel lõpuleviimiseks senisest suuremaid uurija- ja uurimisressursse. Püüan järgnevalt eesti murrete uurimisseisu iseloomustades sedagi näidata. Eesti murdeuurimine aastatel 1992-2002 1991. aasta detsembris toimus Emakeele Seltsi murdekonverents, millel arutati uut olukorda, kuhu eesti murdeuurimine oli jõudnud (vt Meri 1992). Leiti, et Saareste jt poolt 1920. aastatel algatatud viisil eesti murdeid koguda ja uurida enam hästi ei saa. Konverentsil tutvustati ka eesti dialektoloogia uusi suundi, näiteks eesti murrete elektroonilisi andmebaase (Viks 1992), sotsiolingvistilist murdeuurimist (selle järelkajaks artikkel Org jt 1994), murde kui kõnekeele uurimist jne. Tekkis mõte saata nagu sõdadevahelisel ajal taas üliõpilasi Emakeele Seltsi stipendiaatidena murret koguma, nüüd aga selleks, et fikseerida sotsiodialektoloogia meetodeid kasutades eesti murrete tegelik olukord 1990
Karjala (eriti päriskarjala) murded on üsna sarnased soome keelega ning neid ongi liigitatud soome idamurreteks. Põhjalahest Valge mere ja Äänisjärveni levinud läänemeresoome murdeid võib vaadelda pidevustikuna ning see, et tänapäeval räägitakse eraldi soome ja karjala keelt, on eelkõige poliitilise ajaloo tulemus. (Õispuu, 1983) Karjala keel jaotatakse tavaliselt kolmeks murderühmaks: päriskarjala ehk viena, aunuse ehk livviko ja lüüdi. Esimesse rühma kuuluvaid murdeid kõneldakse Karjala Vabariigi põhjaosas (Viena Karjalas), samuti keskosas, aga ka Tveri ja Novgorodi Oblastis. Teise ja kolmandasse rühma kuuluvaid murdeid räägitakse peamiselt Karjala Vabariigi lõunaosas, Laadoga ja Äänisjärve vahelisel alal. Lüüdi murre on üpris sarnane vepsa keelele. Peamiseks erinevuseks soome keelega võrreldes on see, et kõigis karjala murretes kasutatakse arvukalt vene laensõnul. (Õispuu, 1983)
Kirjakeel kujunes 17. sajandil, kui võeti ka kasutusele saksapärane nn vana kirjaviis. Veel 19. saj. oli keskmurdele toetuva põhjaeesti kirjakeelega kõrvuti tarvitusel Tartu murdel rajanev lõunaeesti kirjakeel. Rahvuskirjakeelele pandi alus 19. saj II poolel, kui siirduti nn uuele kirjaviisile. Tänapäeva eesti kirjakeel põhineb põhjaeesti keskmurdel, mille grammatikat on kirjakeele tarbeks süsteemipärastatud ja laenatud on ka teiste murrete grammatikatest. Murdeid kasutavad oma teostes sageli kirjanikud, näiteks Mats Traat. Esimese eestikeelse grammatika avaldas 1637 H. Stahl. Eesti keelemehi: Paul Ariste, Andrus Saareste, Julius Mägiste, Johannes Aavik, Johannes Voldemar Veski jt. Sõnavara rikastamise võimalused Laen- ja võõrsõnad Laensõna on eesti keele häälikustruktuuriga muganenud, võõrsõna mitte. Eesti kirjakeelde on sõnu laenatud nii oma murretest (kääbus, aeguma, mainima) kui ka võõrkeeltest.
rootslased, somaallased ja endise Jugoslaavia rahva esindajad, leidub tatari keelt rääkivaid vähemusi. (Soome, 2015) Soome ladina tähestikul põhineval tähestikul on mitmeid rootsi ja saksa täiendusi. Nii moodustavad selle 28 (+3) tähte. A, B, C, D, E, F, G, H, I, J, K, L, M, N, O, P, Q, R, S (Š), T, U, V (W), X, Y, Z (Ž), Å, Ä, Ö Kolme tähte "Š", "W" ja "Ž" ei peeta iseseisvateks. (Soome tähestik, 2015) Soome murdeid mis jagunevad kahte rühma, läänemurded ja idamurded, peetakse pigem aktsentideks. Seepärast, et enamjaolt põhinevad need samal fonoloogial, grammatikal ja sõnavaral, ent erinevad siiski häälikute ja rütmi poolet. Soome edelaosas räägitavad edela- soome murded meenutavad mitmeti eesti keelt. Karjalas kõneldav karjala keel on aga piisavalt erinev, et omada oma ortograafiat. Põhimurret meänkieli õpetatakse ja räägitakse eraldiseisva keelena. (Soome keel, 2014)
· Grammatika seisukohast on teadus võrdlev grammatika. Selle uurimuse kohaselt on eesti keel oma keerukuselt esirinnas. EESTI KEELE MURDED laias laastus võib jagada põhja-eesti murded ja lõuna-eesti murded. Arvatakse, et tekkisid 14-15 sajand. · Omakorda jagunesid murded paikkondlikeks murrakuteks. · Tekkimise põhjus on, et oldi sunnismaine ja suheldi vähe. Tekkisid kohalikud keeled ehk murrakud. · Tänapäeval liigitatakse traditsioonilisi murdeid kolme rühma: 1) põhja-eesti murderühm: saarte-, lääne-, kesk- ja idamurre. 2) lõuna-eesti murderühm: mulgi-, tartu-, setu- ja võrumurre. 3) kirderanniku murre: rannamurre · Suurim erinevus tänapäeval üldkasutatavatest keeltest oli lõuna-eesti keelel. · Kokku moodustavad 2) murded lõuna-eesti keele, mida peetakse üheks vanimaks läänemeresoome hõimukeeleks. · Aja jooksul lähenes lõuna-eesti keel põhja-eesi keelele ehk tallinnakeelele
Riigikord: parlamentaarne vabariik Prestitent: Károlos Papoúlias Iseseisvus: 25. märtsil 1821 Rahaühik: Euro(EUR) Kreeka ajalugu Kreeka oli asustatud juba Paleoliitikumis ja 3000 eKr tekkis Küklaadi saartel kultuur, mille kunst on siiani meeldejäävamaid maailma ajaloos. Teisel aastatuhandel eKr valitses Kreeta saarel Minose kultuur, mille kaubandus ulatus Egiptusest Sitsiiliasse.Minose kultuuri võttis üle Mükeene kultuur Kreeka mandriosas, kus räägiti vanakreeka murdeid. Rooma, Bütsantsi ja Ottomani impeeriumi aegadel muutus Kreeka rahvuslik koosseis mitmekesisemaks. Kreeka keele ja kultuuri juured ulatuvad vähemalt 3500 aastat tagasi ning kaasaegne Kreeka on säilitanud paljusid elemente oma eelkäijast. Majandus Kreeka on kapitalistliku majandusega Euroopa riik. Perioodi 19501973 nimetatakse "Kreeka majanduslikuks imeks", millal riigi majandus kasvas keskmiselt 7% aastas, jäädes alla vaid Jaapanile. Alates 1950. kuni 2008
Virginia (Commonwealth of Virginia) Ajalugu: Kui inglased 17.sajandil Virginia rannikul maabusid, leidsid nad eest siuu indiaanlaste väikesed suguharud monahoac'id, catawba'd, saponid, monacan'id ja tutelod, algonkini murdeid kõnelnud powhatan'id ning irokeesikeelsed cheraw'd ja nottaway'd. 1607. Aastal jõudsidChesapeake'i lahte Londoni ja Pymouthi kompanii saadetud laevad uusasutatega, kelle eesotsas oli energiline kapten John Smith. Juba laeval avati pitseeritud kiri, milles loetleti seitse nõukogu liiget, kes asutatava koloonia juhtimise oma õlgadele pidid võtma. Pärast pikemaid sobiva paiga otsimissi peatuti Jamesi jõe kaldal. 13.mail 1607. Aastal
Hiinas elavad aga ka sellised imetajad, nagu pesukaru mägikits, hunt, rebane, ulukhobune ja antiloop. Mitmekesine ja muljetavaldav on aga linnuriik.. Kõige tavalisemad koduloomad on seal vesipühvel, kaamel ning jakk. 94% Hiina rahvastikust moodustavad hanid, keda kutsutakse pärishiinlasteks. Kuigi hiinlastel on säilinud tugev kultuuri- ja rahvaühtsus, ilmneb piirkonniti suuri eripärasid, mis avalduvad põhiliselt keeles. Tegelikult ühendab Hiina murdeid ainult kirjapilt. Ilma selleta ei saaks kõnelejad teineteisest üldse aru. Mõnda dialekti võib pidada isegi eri keeleks. Lisaks hanidele elab Hiinas veel 56 muud rahvast. Näiteks tiibetlased, mongolid, huid, jiid jne. Hiinlaste hulgas on levinud kolm usundit, mis ei sobi omavahel hästi kokku - budism, taoism, konfutsianism. On ka nii, et üks isik pooldab mitut erinevat usku; miljonid inimesed on vastu võtnud ka ristiusu ja islami. Inimesed on suhteliselt tuimad ja võõrkeeli osatakse
Tegemist on kõnelejate arvu poolest maailma levinuima keelega. Hiina keel on rohkem nagu keelerühm, mis koosneb hulgast sarnastest keeltest, neid võib nimetada ka dialektideks, millest siis ametlikuks peetakse nii Hiina Rahvavabariigis kui ka Taiwanis Mandarini dialekti. Kõik need kasutavad kõik sama kirjapilti, mille puhul on olemas kaks võimalust – kas traditsiooniline hiina kiri või lihtsustatud hiina kiri, kuid märgid tähendavad igas dialektis sama asja. Hiina keelel on rida murdeid, mida saab jagada põhjahiina murderühmaks (mandariini keel) ja lõunahiina murderühmadeks. Lõunahiina murded on lähemal vanahiina kirjakeelele, põhjahiina murded putonghua'le. Kõige suurema kõnelejate arvuga (umbes 850 miljonit) on põhjahiina murderühm.
Kolme riigi ajastu (u 220-280 pKr) Songi dünastia (9601234) Qingi ehk mandzude dünastia (16441911) Qingi dünastia vastase Xinhai revolutsiooni tulemusel 1912. aastal kukutati Hiina viimane keiser Pu Yi, Qingi dünastiast ja kuulutati välja vabariik. KULTUUR Hiina keel Hiina keel on hiina-tiibeti keelkonda kuuluv keel, mida kõneleb umbes 1,2 miljardit inimest peamiselt Hiina Rahvavabariigis, Taiwanil, Singapuris Hiina keelel on rida murdeid, mida saab jagada põhjahiina murderühmaks (mandariini keel) ja lõunahiina murderühmadeks. Lõunahiina murded on lähemal vanahiina kirjakeelele, põhjahiina murded putonghua'le Hiina muusika Muusikal on hiina kultuuris selle teadaolevatest algusaegadest saadik olnud rituaalides keskne roll; muusikat on peetud ülimaks suhtlemisvormiks ning harmoonia aluseks inimese, maa ja taeva, inimese ja Kõigekõrgema ning inimese ja esivanemate vahel.
Hiina ja Ameerika Hiina Tsivilisatsioon tekkis kahe jõgikonna Huang He ja Jangtse alam- ja keskjooksu aladele. Looduslikud olud on eri piirkondades erinevad. Tsivilistatsioon sai alguse Huang He tasandikult. Alles meie ajaarvamise algul sai Jangtse asustatud rohkem ja maad õpiti täielikult ära kasutama. Algul tekkisid põlluharujate asulad. Elanikud kasvatasid hirssi, otra ja nisu. Hiljem ka riisi. Hakati valmistama savinõusid , kasutama vaske ja pronksi. 1500ekr Võtis üks sugukond peaaegu terve Huang He tasandiku oma võimu alla. Kujunes suurim riik Hiina ajaloos.Samal ajal võeti kasutusele ka kiri. Oraakliluud- loomaluudele vajutatud piltkirjatekstid, mille abil ennustati jumala tahet. Nende järgi selgus, et paljud kogukonnad olid ühendatud tugeva valitsejaga. Järgmistel sajanditel oli valitseja võim nõrgem, tulemuseks olid kodusõjad ning maa killunemine mitmeteks vaenutsevateks osastisriiki...
Tänapäeva inglise tähestik on ladina tähestikul põhinev tähestik, mis koosneb 26 tähest. Populaarsuselt on inglise keel 3-ndal kohal maailmas. 5 Hiina keel Hiina keel on hiina-tiibeti keelkonda kuuluv keel, mida kõneleb umbes 1,2 miljardit inimest peamiselt Hiina Rahvusvabariigis, Taiwanis, Singapuris, Malaisias, Indoneesias ja mujal maailmas. Tegemist on kõnelejate arvu poolest maailma levinuima keelega. Hiina keelel on rida murdeid, mida saab jagada põhjahiina murderühmaks ja lõunahiina murderühmaks. Hiina keele murdeerinevused on nii suured, et ühtsest keelest räägitakse üksnes kirjakeele ja kultuurilise ühtsuse tõttu. Hiina keel on vanemas kirjanduses sageli arvatud isoleerivate keelte hulka (sõnad on muutumatud ei esine sõnamuutmist ega sõnamoodustust). Isoleerivates keeltes väljendatakse grammatilisi suhteid iseseisvate, grammatilise tähendusega sõnade
Praeguseks ajaks on alles jäänud vaid ida- ja põhjahandid, lõunahandid on välja surnud venelaste pealetungi tõttu. Handi keel koos mansi keelega moodustavad obiugri keelte rühma. Neile lähim keel on ungari keel. Handi keel jaguneb kolmeks murderühmaks või keeleks. 22 500 handist umbes 60% pidas 1989. aasta rahvaloendusel handi keelt ja 38,5% vene keelt oma emakeeleks. Handi keele erinevate murrete kõnelejad ei mõista üksteist või mõistavad osaliselt, mistõttu võib neid murdeid vaadelda ka kui eri keeli. 2.3 Mansid Jugra nii nimetasid venelased 11.16. sajandini Põhja-Uuralite ümbruses ja Obi jõe alamjooksul asetsevat ala. Seal elavaid hante ja mansisid nimetati jugralasteks. 14. sajandist alates (Sofia kroonika, 1396) on manside kohta teada nimetus vogul. See nimetus oli Venemaal kasutusel 1930. aastateni, mil võeti rahva nimetusena tarvitusele mansi nii nimetavad mansid ise oma rahvast. Mansi sõna tähendas algselt 'inimene, mees'. Samast
sõnastikust võimalik leida. Põhjaeesti ja lõunaeesti keelt pidas ta nii erinevaks, et arvas, et neid pole võimalik ühes grammatikas koos kirjeldada. 1861 alustas ta oma murdekogumisretki, millega tegeles kokku 15 a. 6. Mihkel Veske. (1843-1890) Esimene kõrgharidusega eesti keeletradlane, kes valdas ka teoreetilist keeleteadust. Oli esimene eestlasest keeleteaduse doktor. Ta oli esimene, kellel oli lingvistikaharidus. Ta kogus ka murdeid, pidas erinevaid loengusarju. 1872-väitekiri soome-ugri keelte võrdlevast grammatikast, mis sisaldas endas noomenite käänamist läänemeresoome keeltes ja n-käändeid kõigis soome-ugri keeltes. Ta toetus eesti keele uurimisel täielikult ajaloolis-võrdlevale keeleteadusele. Tema arvates tuleb sõnavorme moodustada sõnatüvest ja vaata, kuidas käändelõpud sellele liituvad, mitte tuletada üht vormi teisest. 1879-eesti keele healte õpetus ja kirjutuse viis
17. sajandil kirjutati Soomes raamatuid soome, taani, norra, eesti, saksa ja rootsi keeles. Tähtsaimaid raamatuid kirjutati ladina keeles. Soome ja rootsi keel olid sel ajal vähema tähtsusega keeled. Soome keele murded jagunevad kahte rühma: läänemurded ja idamurded. Nad erinevad häälikute, diftongide ja rütmi poolest, seetõttu on neid parem pidada aktsentideks. Enamjaolt põhinevad murded samal fonoloogial, grammatikal ja sõnavaral. Edela-Soome murdeid (lounaismurteet) räägitakse Soome edelaosas ning Satakuntas. Need murded meenutavad mitmeti eesti keelt. Karjalas räägitav karjala keel on soome keelest piisavalt erinev, et omada oma ortograafiat. Põhjamurret (meänkieli) räägitakse ning õpetatakse Rootsis eraldiseisva keelena. Soome lipp Soome-ugri keeled on uurali keelkonna suurim haru, mille "soome" allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt
· Muhameedlaste ühiskonda juhib sariaat e isalmi seadus · Islami usu aluseks on viis peamist käsku : oma usu tunnistamine, palvetamine viis korda päevas, almuste jagamine abivajajatele, paastumine ramadaanikuul, palverännak Mekasse Keel · Araabia kõnekeel erineb tugevasti araabia kirjakeelest. Kirjakeeleks on klassikaline araabia keel, kõnekeelena kasutatakse ametlikku araabia kõnekeelt ja igapäevakeelt, kus on palju murdeid. · Klassikalist araabia keelt kasutatakse kirjakeelena ja ametlikes aruteludes. See on ühesugune kõikides araabia riikides. Igapäevane araabia keel mitteametlikus kirjavahetuses, filmides. Ametlik araabia kõnekeelt kasutavad haritud inimesed vestluses araablastega. · Araabia keel on araablastele suurim kultuuriväärtus. Lõppsõna · Araablased näitavad tundeid avalikult välja ja on emotsionaalsed, samas ohjavad nende
mõjutab kõik muu. Elu algab ja kord ka paratamatult lõppeb 7. Lemmikluuletus: Minu lemmikluuletus on kindlasti “Tüli,” sest see on teema, mis läbib inimesi igapäevaselt ja ei ole kedagi, kes sellega kokku ei puutu. See on lühike ja konkreetne andes väga hästi edasi sõnumi, et inimeste omavaheline valesti mõistmine on tihtipeale algatus tühistele tülidele. Selle loo puhul räägivad inimesed lihtsalt erinevaid murdeid, mille tõttu mõistavad üksteist erinevalt. Ämberpang, varrukas käis. 8. Pealkiri. Luulekogul on selline pealkiri, kuna luulekogu võtab kokku sündmused elust ning iga sündmus on helves. Räägitud on lapsepõlvest, suhetest ema ja isaga, sõjast ja surmast. Luuletus “Mustjalg” on nagu lõikudeks jaotatud elu, kus iga nädalapäev tähendab ühte etappi elust. Luuletus “Ja see oligi kõik” räägib täielikult surmast lõppedes
Ateena poeedid, kelle elemendid viidi hilisemasse teatriloomingusse. Edaspidi koori roll väheneb, kuid näitleja tähtsus suureneb. Näitlejate arv suureneb. Üksikisiku tähtsus suureneb. Tegelane omandab üha rohkem psühholoogilisi ja isiksuse omadusi, iseseisev indiviid. Teatri ja kirjanduse alus. Lääne kultuuri oht kaotada side algse lättega. Psühholoogilisus väljendus isegi selles, et erinevad etenduse osatäitjad kasutasid erinevaid murdeid. Olemuselt kujuned ditürambist välja värssdraama. Temaatika poolest on tegemist müüdisündmustega. Eraldub peaosaline, kes satub konflikti. Konflikt on keskne mõiste, mis on aluseks järgnevale dramaturgiale. Kulmineerub katarsisega/puhastumisega hirmu abil. Klassikalise kreeka tragöödia põhistruktuur: 1) Proloog – koori ilmumisele eelnev osa; 2) Parodos – lavale ilmuva koori esimene laul; 3) Episoodid – dialoogid koorilaulude vahel;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
