Paberi struktuur ja koostis (0)

Paberi struktuur ja koostis
Jaan Lehtaru
1823 ilmus maalehes paberi kohta seitung.
1282 vesimärgi kasutusel võtt.
1640 massollanderi kasutuselevõtt.
1667 Tallinna ametlik paberiveski
1774 avastati Rootsi keemiku poole kloor , pleegitati pabermassi valgendamiseks.
Aasia traditsioonid olid teised, tooraine oli teine. Aasia paber oli pikakiulisem ja vastupidavam.
Paber on õhuke lehekujuline materjal, mis tekib tselluloosikiudude kokkuhaakumisel. Paberid liigitatakse erinevate kategooriate järgi: sõltuvalt tehnoloogiast, tooraine järgi, kaal ja paksus, tarbimisvajaduse, valmistamise piirkonna järgi. Paberipakkidele on peale märgitud kaal.
Paber koosneb kiulisest materjalist, täidisainest, liimainest ja veest. Vananedes paberi koostis muutub, kuna tekivad erinevad ühendid. Paberile annab elastsuse vesi, aga mitte ainult seda teeb ka näiteks tärklis. Tärklis annab elastsuse, et tindid/trükivärvid läbi ei läheks. Tärklise määramisel kasutatakse kaaliumjodiidi.
Kampoliga töödeldud paber neelab UV – kiirgust, mis teeb ta vähem vastupidavaks. Kampoli kinnistamiseks paberikiudu oli vaja lisada kaaliumaliumiiniummaarjast. Paberitööstuses peale 80ndaid vähenes kampoli ja maarjase kasutamine märgatavalt. Paberile lisatakse ka täidisaineks kaltsiumkarbonaati (kriit) seda pannakse, et neutraliseerida paberit, kuna ajaga ta läheb happelisemaks. Paberis kus selle sisaldus on suur ei loeta väga kvaliteetseks paberiks.
Paberi kulumiskindlus määratakse murdetestiga, kui palju murdeid välja kannatab
Kahjustused:
Kõige enam kahjustab paberit kleeplint, sest liimained mis lähevad paberisse neid ei saa enam lõplikult kätte.
Rebaseplekkidele arvatakse olevat kaks põhjust miks nad tekivad: metalliioonid kontsentreeruvad ja hallituse tagajärjel.
Tindikorrosiooni kahjustused sõltuvad tindikoostisest. Hallituskahjustustele tekib palju pigmente tihti peale värvilised. Putukatele maitseb ka paber, nende lemmikuteks on liimid . Kui kahjustused tekivad vee tõttu on aega tegutseda 48h jooksul, peale seda ei ole üldjuhul enam võimalik päästa, kui tegu on massiividega näiteks uputuse puhul, siis võib raamatud, pabermaterjalid külmutada. Lisaks nendele on veel erinevaid kahjustusi näiteks kätemustus ja õhusaaste.
Tindid: Enamus tinte on valmistatud vee baasil, kasutati ka äädikat, veini ja õlut, kuna usuti et need on puhtamad. Tindi värvuse parandamiseks kasutati pigmente (indigo, logwood, Brazilwood), selle ajani kuni tekkisid aniliinvärvid 1856a, mis võimaldas valmistada värvilisi tinte.
Korrosioone soodustavad ained on äädikhape, sipelghape , etüülkloriid. Tindikorrosioonil toimuvad kaks protsessi happeline hüdrolüüs ja oksüdeerumine. Et pidurdada tindikorrosiooni tuleb peale paberi neutraliseerimise kasutada ka antioksüdante.