sai endale poja Johannese.Heinrichi vanaema, keda ta väga armastas suri gangreeni. Lüübeksi veedetud aja vältel põdes heinrich ka katku läbi. Heinrichile meeldis väga Margareta ja näis,et tüdrukule meeldis ka poiss väga aga hiljem,kui Heinrich juba munk oli saab ta teada,et Margaret oli abiellunud. Heinrichi isa soovitas poisil minna mungakooli.Seda poiss tegigi.Ta õppis ära Ladina keele ja mida aeg edasi,seda enam ta tahtis mungaks saada.Niisiis pöörduski poiss paater Blasiliuse poole,et arutada tema mungaks saamist.Temast sai Wertesheimi dominikaanide kloostri noviits. Paater Blasilius palus Heinrichil minna Liivimaale Revalisse(Tallinn) mungaks,sest katku pärast oli seal palju munkasid surnud. Heinrich kõhkles,kuid oli lõpuks nõus,kuna tahtis kristlust ka paganusuliste seas kuulutada. Ta purjetas ühe kaubalaevaga(Must Luik) Revalisse.laeval olles pidi ta hoolitsema kalkunite
Jumalaema Uinumise kiriku esipreestriks. Ka seda ametit pidas ta veidi vähem kui neli aastat. 17. augustil 1958 omistati talle ühtlasi ülempreestri aunimetus.Koos nimetamisega Tartu õigeusu koguduse esipreestriks oli Aleksei Ridigerist saanud ka Tallinna ja Eesti piiskopkonna Tartu praost. Kui 1959. aastal teostati piiskopkonna struktuurireform, nimetati isa Aleksei alates 30. märtsist 1959 seoses kahe praostkonna ühendamisega Tartu ja Viljandi praostiks. Mungaks pühitsemine Pärast oma ema surma 1959. aastal oli Aleksei Ridiger otsustanud mungaks astuda. Tema mungaks pühitsemine leidis aset poolteist aastat hiljem, 3. märtsil 1961 Moskva oblastis Troitse-Sergi suurkloostris. Munganimeks võttis ta samuti Aleksi, kuid mitte enam oma nimepühaku Aleksiuse järgi, vaid 14. sajandil elanud ja tegutsenud Kiievi ja kogu Venemaa metropoliidi Aleksi järgi. Eestis töötades eelistas ta ise kasutada eestlastele suupärasemat nimekuju Aleksius ja see
Kloostrid ja ordud Miks hakati mungaks? 5.-6. sajandil rajati Euroopas hulganisti kloostreid. Neisse kogunesid inimesed, kes tahtsid palves ja üksinduses Jumalat otsida. Paljud läksid mungaks ka lihtsalt sellepärast, et leida rahu ja vaikust järjest vaenulikumaks muutuvas maailmas. Kloostrisse astujaid ühendas maailmapõlgus. Nad hakkasid elama tsölibaadis ja askeesis, st. püüdsid oma vajadusi piirata, et täielikumalt Kristuse eeskuju järgida, ja loobusid eraomandist. Esialgu rajati kloostrid asustusest eemale ja nad olid muust ühiskonnast rangelt eraldatud. Nii kujunes kloostrist omaette väike maailm, kus palvetati, töötati ning püüti pühasid tekste lugedes
Budism Budism tekkis VI saj. ekr. Kirde-Indias. Budismi rajaja on ajalooline isik, Kirde-India valitseja poeg Siddhartha Gautama. Tema sünni- ja surma aastat täpselt ei teata, kuid tõenäoliselt elas ta aastail 556-486 ekr. Ühe eluloolise legendi järgi koostati Gautamale vastavalt hinduistlikule kombele sünnihoroskoop, mis ennustas, et poiss hakkab maailma kannatusi nähes mungaks. Et ennustus ei täituks, pidi Gautama veetma oma noorusaastad isa luksusliku palee kaitsvate müüride vahel. Ta otsustas otsida kannatuse põhjusi ja teed, mis viiks kannatustest vabanemisele. Budistlike vanemate poeg omandab religioosse täisealisuse piduliku toiminguga. Esmalt riietatakse ta kaunitesse kuningapoja rõivastesse. Seejärel vahetatakse see munga kollase rüü vastu ja juuksed aetakse maha, ning poiss jääb mõneks nädalaks või
Näide 5. Antud õppetükis on Indiaga seonduvaid, Indias levinud usundeid tutvustatud. Mõned neist on järgnevad: brahmanism, hinduism, budism. Lisalugemine põhitekstist eraldatud. Näide 6. Kui põhitekst on esitatud valgel taustal siis lisatekst on eraldatud oranzi taustaga. Ära on mainitud ka teksti allikas. Hea, kui talitsetakse ihu; hea, kui talitsetakse juttu; hea, kui talitsetakse meelt; hea, kui talitsetakse kõike. Kõike talitsev munk vabaneb kõikidest kannatustest. Mungaks nimetan ma seda, kes valitseb kätt, kes valitseb jalga, kes valitseb juttu, kes valitseb ennast ülenisti, sest on sisemiselt rõõmus, keskenduv, üksik ja rahul. [---] Mungaks nimetatakse seda, kes üleüldse ei samasta ennast nime ja kujuga ega ole kurb, kui temal midagi ei ole. Budismi pühad raamatud I. Tartu: Lux Orientis, 2004. Lk 103- 104 Ülesanded. Vastused õpikust, mõned nõuavad ka materjali võrdlemist iseseisvalt. Näide 7. Küsimusi ja ülesandeid 1
GRIGORI RASPUTIN Grigori Rasputin Kes ta oli?? 22. jaanuar (vana kalendri järgi 10. jaanuar) 1869 29. detsember (vkj 16. detsember) 1916) oli vene munk ja viimase Venemaa keisri Nikolai II pere usaldusalune. Mis tegi? Rasputini vanemad olid talupojad Rasputin ise jõi ja varastas, siis muutus usklikuks ja mungaks Miks oli tsaar pojale tähtis? Sellepärast, et munk ravis poega , siis poeg oli tervem. Surm 1916. aastal otsustasid monarhistid Felix Jussupovi ja Dmitri Pavlovits Romanovi juhtimisel Rasputini elu lõpetada, et "päästa tsaar ja Venemaa".
Rabelais Olustvere Teenindus-jaMaamajanuskool Kokk2 Toomas-Zoel Druzko François Rabelais • François Rabelais oli üks tähtsamaid prantsuse renessansiajastu humanistlikke kirjanikke. • Tema tuntumad teosed on "Pantagruel" (1532) ja "Gargantua" (1534). • Rabelais kirjutas ka nimede Alcofribas Nasier (mis on anagramm tema nimest) ja Seraphin. Rabelais • Rabelais sündis jõuka advokaadi peres Prantsusmaal. • François Rabelais oli nooruses mungaks algul frantsisklaste, seejärel benediklaste kloostris,kus ta aga salaja luges antiigi teoseid. • 1527. Pääses ta kloostrist ja hakkas suhtlema humanistlike rindkondadega. • Õppis Montpellier ülikoolis arstiteadust ja hiljem tegutseski peamiselt arstina ning luuletas Jaochim Du Bellay kardinalist sugulase sekretärina. • Ta suri Pariisis.
seisukohtadest sai alguse reformatsioon. Ta oli väga tark mees ja tema kuulsaim tegu oma elujookul on Piibli tõlkimine Saksa keelde. Ta kirjutas oma elujooksul enam kui 30 laulu, tema õpetus väljendus 450 traktaadis, 3000 jutluses, 2600 kirjas ning 5000 lauakõnes. MARTIN LUTHERI ELU TÄHTSAIMAD SÜNDMUSED -Sündis 10.11.1483 Eislebenis -Immatrikuleerus 1501. aastal Erfurdi ülikooli, et õppida juristiks -1505 lasi end mungaks pühitseda -1512 alustas Wittenbergis tööd teoloogiaprofessorina -31.10.1517 saatis kirja Mainzi peapiiskopile, millele lisas 95 teesi -1519 Leipzigi väitlus -03.01.1521 pandi Luther kirikuvande alla -06.03.1521 Wormsi riigipäev -1522 ilmus saksakeelne Uus Testament -13.06.1525 abiellus Katharina von Boraga -1534 ilmus Vana Testamendi tõlge -Suri 18.02.1546 Eislebenis 3
AUTORITEET Martin Luther 1483-1546 Marti Luther sündis Saksamaa territooriumil, püha Rooma Keisririigis. Tal oli auahne isa, kes andis pojale väga hea hariduse. Temast pidi saama advokaat. Peale ülikooli otsustas ta hoopis mungaks hakata, kui oli peaaegu välguga pihta saanud. Ta hakkas võitlema Rooma Katoliku kiriku korra vastu. Talle ei meeldinud igasuguste kujukeste jumaldamine ja et inimesed said ennast patust vabaks osta. Ta kirjutas 95 teesi (vastuväidet) 1517 aastal ja naelutas need ühe katoliku kiriku uksele. Sellest sai alguse suur usuliikumine. Martin Luther tõlkis piibli ja kirjutas palju laule. Ta soovis, et jumalateenistus oleks ka rahvakeeles,
Sealt päris ta ka oma jõulise natuuri ja trotsiva vaimu, ta oli uhke oma päritolu üle, kuigi ise oli olemustelt linnalaps. Õppis ülikoolis 7 vabat kunsti ja omandas magistri kraadi. Õppeained - grammatika, dialektika, retoorika. Hiljem läks isa soovil õppima õigusteadust. Tema otsus kloostrisse asuda tuli koduteel jäädud äikese kätte. Välk lõi tema lähedal maase ja Martin Luther andis tõotuse, et pääsemise korral hakkab ta mungaks. Ta oli Lutheri usu rajaja ja saksa kristlik teoloog, augustiini munk ja preester kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi (eriti luterlust) ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. Martin Luther oli vastuoluline isik, tema pooldajad nimetavad teda protestantlikuks kangelaseks, vabadusvõitlejaks, targaks ja selgepilguliseks kiriku juhiks. Samas kui tema vastased kutsusid teda hereetikuks,
Martin Lutheri elu tähtsaimad sündmused Sündis 10.11.1483 Eislebenis Immatrikuleerus 1501. aastal Erfurdi ülikooli, et õppida juristiks 1505 lasi end mungaks pühitseda 1512 alustas Wittenbergis tööd teoloogiaprofessorina 31.10.1517 saatis kirja Mainzi peapiiskopile, millele lisas 95 teesi 1519 Leipzigi väitlus 03.01.1521 pandi Luther kirikuvande alla 06.03.1521 Wormsi riigipäev 1522 ilmus saksakeelne Uus Testament 13.06.1525 abiellus Katharina von Boraga 1534 ilmus Vana Testamendi tõlge Suri 18.02.1546 Eislebenis Martin Luther sündis 10. novembril 1483 Eislebenis. Lapsepõlv ja esimene
Paavst oli ühtlasi katoliku kiriku pea Lääne-Euroopas. Eriti tugevdas paavsti võimu Gregorius I (590-604), kellest sai kristlaste üldtunnustatud juht. Gregorius juhtis edukalt Rooma linna ja selle ümbruse kaitset langobardide vastu. Samuti ta korraldas oskuslikult maavalduste majandamist. Jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldunud meest nim. mungaks. Jumala teenimisele pühendunud naist nim. nunnaks. Mungad ja nunnad elasid eraldi kloostrites maisest elust lahtiöelnute ühine elupaik. Mungakloostri ülemaks oli abt, nunnakloostri ülemaks oli abtiss. Püha Benedictus rajas Itaalia lõunaosas Monte Cassino kloostri ja kirjutas selle jaoks kloostrielu reeglid. Nende reeglite järgijaid hakati nimetama benediktlasteks. Mungad pidid palvetama ja tegema tööd kloostri majapidamises, samuti end harima ja raamatuid ümber
1414 tuli kokku uus kirikukogu Konstanzis. 1417 kui Konstanzis valiti paavstiks Martinus V (1417-1431) võidi pidada kirikulõhet lõppenuks. Mungad ja nunnad olid koondunud kindlate reeglite järgi toimivatesse ühendustesse. Nunna kloostrit juhtis abtiss või prioriss. 520-530 koostas Benedictus Nursiast uue munkade ühiselu reegli ja pani Itaalias aluse benediktlaste kloostrite levikule. Munkade ja nunnade elu jagunes töö ja palve vahel. Mungaks saaja pidi andma vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vande. 10. saj algul asutati Cluny klooster kus pandi rohkem rõhku jumalateenistusele. 1098 tekkis Tsistertslaste ordu Citeauxis benedictuse reeglite põhjal aga loobuti luksusest ja kombeid karmistati. 1113 aadlik Bernard rajas tsistertslaste Clairvaux' kloostri. 12 saj tekkisid kerjusmungaordud: frantsisklaste ja dominiiklaste ordu, neil ei tohtinud vara olla ja nad pidid kerjama ja jutustama.
täiendustest ja tõlgendustest. Kirjelda lühidalt kiriku ja vaimuelu suurimaid probleeme. Järjest suurenes kapitalivajadus kirikukümnis, patukaristuskustutuskirjade müük, kiriku ametikohtade müük jne. Paljud usuteenrid, sealhulgas piiskopid ja paavstid, elasid üpris ilmalikku elu, sageli ei peetud kinni abielukeelust ja levis mitmesuguseid pahesid. Miks sai Martin Lutherist vaimulik? Ta sattus hirmsa äikese kätte ja surmahirmus andis ta tõotuse mungaks hakata, kui ta pääseb. Ehk siis väidetavalt jumala sekkumine. Millal, mille kohta ning mitu teesi naelutas Luther? 1517 naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele suure plakati 95 ladinakeelse teesiga patukaristuse kustutamise kohta. Mis põhjustas keskaegses Euroopas keskvõimu nõrgenemise? Keskaegne riigivõim sõltus otseselt feodaalsuhete arengust. Feodaalne killustamatus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud
Indiviidi rahu on maailmarahu alus. Maharishi efekt=koos mediteerimisega keskkonna mõjutamine ehk vähem liiklusõnnetusi, paremad otsused. Aju biovoolud ja ülikiirgus. 1995 2 milj inimest. 1990 Eesti maharishi vedateaduse assotsiastioon. 2. Hare Krišna liikumine. Krišna Tunnetuse Rahvusvaheline Ühing. Asutaja: Šri Šrimad A. C. Bhaktivedanta Svami Prabhupada. Sündis 1896 braahmanite kastis. Õpetajaks š. B. Gosvam. Rajaja 54 a kloostrisse mungaks. HKL asutati 1966. Kirjastus Bahkivedanta Book Trust. Aašram ehk vaimne kogukod, tempel. Õpetus: bhakti-liikumise haru = armastus, andumine isikulisele jumalale, ekstaatiline, askeetlik. Austatakse Krišnat. Armastuse kesksus. Kuulsaim phendunu Caitanya. Misjonlik iseloom. Levitatakse ka hinduistlikku elustiili.eriline välimus. Ei loomsele toidule, narkole, alkole, hasartmägudele, abieluvälistele suhetele. Koh lugeda bhagavadgitat. Tegude viljad pühendada K-le
taevasse ja halvasti käituv inimene satub põrgu. Kloostrites olid oma reeglid. Näiteks nagu Benedictuse reegel, see käskis et kloostrisse astuja ei tohtinud lahkuda sealt enam, allub abtile. Nii tekkis Benedictuse ordu. Kloostritele tekkisid suured maavaldused ja nad olid rikkad ja vägevad. Kloostritest väljaspool hakati ka levitama kerjusmunkade poolt Jumala sõna. Alates 5. sajandist oli Euroopas palju kloostreid. Mungaks hakkasid inimesed, kes tahtsid olla üksinduses ja palvetada, vahel ka sellepärast, et olla vaikuses ja rahus. Nunnaks hakati sellepärast, et midagi peale lastekasvatamise teha, nt nad kirjutasid ja illustreerisid raamatuid ümber. Nunnakloostrite juures olid koolid. Seal korraldati ka pidusid ja võõrustati külalisi. Uhke kirikuhoone ülesanne oli palvetavatele kristlastele peavarju pakkuda. See oli ka küla keskus. Sõja korral pakkus kirik pelgupaika. Kiriku asend oli ida-lääne
Paljud keskaja inimesed olid kirjaoskamatud. Kuni 13. Sajandini oli seda enamik ilmikuist. Vaimulikud aga olid kultuuriinimesteks, kes hästi tundsid kirjandust ja oskasid ise kirjutada, sest kloostrites olid raamatukogud, kus kopeeriti käsikirju. 5. ja 6. sajandil algasid vaimulike kuldsed sajandid: avanesid munklusele laienemis- ja kasuvõimalused, toimus uute kloostrite massiline teke. Maailm muutus, algas tsiviilelu allakäik ja paljud inimesed läksid mungaks, otsides rahu ja kaitset. Klooster täienes uute liikmetega ja kogudus sai väikeseks maailmaks, mis oli reguleeritud ja isemajandav, kuid selle maailmaga võiksid teised puutuda ainult juhul, kui munkade vaimsed ja materiaalsed vajadused seda tingisid. Selleks, et saada veel võimsamateks, ühinesid kloostrid ja moodustasid suuri kongregatsioonid. Mungad said kõige kõrgema kohta hierarhilises skeemis, mille nad kohandasid enda jaoks sobivaks. Nende arvates kristlase seas
Klassiõpetaja I kursus Näide 7. Kui põhitekst on esitatud valgel taustal siis lisatekst on eraldatud oranzi taustaga. Ära on mainitud ka teksti allikas. Hea, kui talitsetakse ihu; hea, kui talitsetakse juttu; hea, kui talitsetakse meelt; hea, kui talitsetakse kõike. Kõike talitsev munk vabaneb kõikidest kannatustest. Mungaks nimetan ma seda, kes valitseb kätt, kes valitseb jalga, kes valitseb juttu, kes valitseb ennast ülenisti, sest on sisemiselt rõõmus, keskenduv, üksik ja rahul. [---] Mungaks nimetatakse seda, kes üleüldse ei samasta ennast nime ja kujuga ega ole kurb, kui temal midagi ei ole. Budismi pühad raamatud I. Tartu: Lux Orientis, 2004. Lk 103- 104. Õppetüki(nii eelneva kui ka käesoleva) lõpus on eraldatud ülesanded, mis nõuavad õpilaselt teksti läbi töötamist
Romard. Ta on kirjutanud sonette, oode, eleegiaid, tema eeskujuks oli Petrarca. 18. aastaselt jäi kurdiks. Prantsuse renessansi suurim kirjanik Francois Rabelais (1494-1553) on pärit rikkast perest, tema isa oli rikas maaomanik. Maaelust on pärit ka tema mahlakas keelekasutus ning sõnavara. Hariduse sai ta kloostrikoolides, kus asusid suured raamatukogud. Nii tekkis Francoil huvi kirjanduse vastu. Isa surve tõttu hakkab mees algul mungaks, kuid põgeneb peagi kloostrist ning õpib ülikoolis arstiks. Francois oli üks esimestest, kes lahkas ja uuris laipu. Samuti kirjutas ta naeru tervendavast mõjust. Tema viieköiteline suurteos 'Gargantua ja Pantagruel' (1532, 1534, 1546, 1548, 1564) räägib hiidudest ja vägilastest (Gargantua on Pantagrueli isa). Raamatud ei ole kronoloogilises järjestuses, kolmandast osast alates tuleb sisse naisevõtu sooviga Panurg, kes muutub peategelaseks
Loomingu läbivaks teemaks on armastus, au ja vabadus. Lermontov räägib elust nii nagu see tegelikult on. Lermontovi poeemid Põhiteemad on au ja vabadus. ,,Jooksik" ,,Kaukaasia vang" - tserkesside suguvõsa, tüdruk hukatakse reetmise eest isa ja venna poolt ,,Vabaduse viimane poeg" - Novgorodi vabaduspüüdlused ja soov mitte alluda Moskvale ,,Laul kaupmees Kalasnikovist" - eelkõige auküsimused ,,Mtsõri" - omanäoline. Mtsõri kruusiakeelne, inimene kes valmistub kloostris mungaks saama. Tegelane ei soovi mungaks saada, rändab mööda maailma ringi, kuid jõuab tagasi kloostrisse. Vabadustunne sõltub suuresti inimese sisemaailmast. ,,Deemon" - valmimine võttis aega 10 aastat. 5 erinevat varianti, enne kui rahule jäi. 2 legendi: 1) langenud ingel, kelle jumal karistuseks taevast alla saadab 2) mägedes elab deemon, kelle suudlus on surmav. Traagiline armastus, keeruline dilemma. Deemon armub, kuid suudelda ei tohi. Autor püüab vaadelda üksinduse teemat.
Taotleti ka distsipliini tugevdamist ja jumalateenistuse tähtsuse tõstmist. Mis on ketserlus? Ketseriteks nimetati inimesi, kelle usulised tõeks pidamised ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetustega. Millised olid inkvisitsiooni peaeesmärgid? Inkvisitsioon-oli katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Millised on Benedictuse reegli peamised põhimõtted? Selle järgi pidi munkade elu jagunema töö ja palve vahel. Mungaks saamisele eelnes noviitsiaeg ning pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Ei tohtinud kloostrist mingil tingimusel lahkuda. Kandsid musta kuube. Mille poolest erinevad kerjusmungaordud varasematest vaimulikest ordudest? Ei tohtinud olla mingit omandit, nad pidid elatuma üksnes kerjamisest. Nende peamiseks tegevuseks oli jutlustamine nii paganate kui ka ketserite pööramiseks või lihtsalt kirjaoskamatute kristlaste usuliseks harimiseks.
k. Monacos- üksildane) nunnad (lad. K. nonna- nunn) kindlate reeglite järgi toimivad ühendused- vaimulikud ordud (lad. k. ordo- kord, seisus) Kloostrid Euroopa mandriosas tekkisid esimesed kloostrid 4. sajandil juhtis abt või prior (nunnakloostris abtiss või prioris) jagatud provintsidesse, mida juhtisid ordu kõrgmeistrile alluvad provintsiaalpriorid Benediktlased 520-530. aastatel koostas uue munkade ühiselu reegli Benedictus Nursiast, kes rajas kloostri Monte Cassionesse Mungaks saamisele eelnes noviitsiaeg (prooviaeg) Pühitsemisel vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne luksuslik Cluny klooster Prantsusmaal Cluny klooster Tsistertslased 1098. aastal tekkis Loode- Prantsusmaal Esimene uue kloostri asupaik oli Citeaux Kerjusmungaordud Tekke põhjused: 1. kogudusekirikud jäeti unarusse 2. vajadus tõhustada katoliikluse arusaamade levitamist 3. ilmaliku jõukuse kasv põhjustas vastureaktsiooni Frantsisklaste ordu Franciscus Assisist,
Vivaldi sai kõrge muusikalise tasemega õpilased. Õpetaja ametis avaneb ta tegelik talent. Tutvustas ennast ka helilooja ning võimeka ja nõudliku dirigendina. Asutab koolis orkestri, mis saab tuntuks ka välismaal, peagi saab ta muusikalisi tellimusi üle Eur. Põhitöökohaks oli klooster, kus oli abtiks, päeval oli vaimulik, õhtul muusik. Läks tülli kirikuga, sest mungarüü all oli rõõmus inimene. Tüli süveneb. Kutsuti punapea mungaks. 1716 omistatakse talle Ospedale della Pieta Maestro de Concerti. Sellele vaatamata kõrvaldatakse koolitöölt. 1725 reisib Hollandise, sealt Viini, 1730 Bohemia, 1735 naaseb Vnts, jätkab koolis tööd kuid aastatega pole midagi muutunud. 1741 lahkub Viini, kohale jõudes haigestub järsult verisesse kõhutõppe, mis ta tapab. Maetakse samal päeval Viini linnavalitsuse rahadega. Ärasaatjaid oli vähe ja raha kulus vähe.
teatava eraldatuse nendest, kes ei jaga temaga sama eesmärki. Allikas: (http://et.wikipedia.org/wiki/Munk) Munga eesmärk on isikliku lunastuse saavutamine, ning oma elu Jumalale pühendamine. Mungad on andnud tavaliselt ka tõotused ning seeläbi saanud ordu liikmeks. Esimesteks kristlikeks munkadeks olid erakud, kes müüsid oma vara, hülgasid perekonnad ning elasid akseetlikult üksildastes paikades. Kas näiteks kõrbes, koobastes või mägedes. Esimeseks kristlikuks mungaks peetakse Antonius Suurt. Esimese kristliku kloostri rajas egiptlane Pachomios. Munkluse areng algab Egiptuse kõrbest 3.sajandil. Enne aastat 313, põgenevad paljud kristlased kõrbesse, et pääseda Rooma impeeriumis toimuva kestva tagakiusamise eest. Kõrbes saavad nad ennast usule pühendada. Pärast tagakiusamise lõppu, kui ristiusust saab riigiusund on paljud linnaelanikud kogenud juba kõrbe vabadust, ning munklus muutub üha levinumaks. Kõrb on proovilepaneku
nad sekkusid päevapoliitikasse ega välistanud kokkuleppeid isegi Türgi sultaniga, kes kristlikke maid anastas. Reformatsiooni põhjus - tagasipöördumine kristlike põhimõtete range järgimise juurde. Reformatsioon – 14. sajandil toimunud usupuhastusliikumine, mille tagajärjel kujunesid katoliiklusest eraldunud protestantlikud kirikud (luterlus, anlikaani kirik) Martin Luther – Saksa teoloog, isa soovis et temast saaks jurist, ise soovis saada mungaks, oli sõnapidajamees, ta ei tahtnud asutada uut kirikut, tema eesmärgiks olid uued reformid, 1517 pani ta Wittenbergi kiriku ustele 95 teesi, et avalikku vaidlust alustada, teesides mõisteti hukka indulgentside müüki, 1520 pandi ta kirikuvande alla, ta ei tohtinud kirikuga tegeleda. Keiser kuulutas ta lindpriiks. 1522 tõlkis ta Uue Testamendi saksa keelde, teda peetakse saksa keele rajajaks. Põhiseisukohad: õndsaks saab ainult usu kaudu, selleks pole kirikut ja paavsti vaja.
Tuntuimaks süüdistavaks argumendiks Kaupo tegude vastu on aga teistsugune tõik. Nimelt peetakse äärmiselt taunitavaks seda, et ta oma rahva vastu sõtta astus, vähe sellest, et ta oma vennad juba end ristida lastes reetnud oli. Fakti, et ta läks mõõgaga nende vastu, kellega koos ta üles oli kasvanud, kellega koos ta põldu oli harinud, laulnud ja tantsinud, loetakse üheks tema suurimaks kuritööks. Selle asemel oleks ta võinud minna kuhugi kloostrisse mungaks ja seal rahus Jumalat teenida, kui see tõesti tema südamesoov ja kutsumus oli. Kuid kui uskuda Läti Henriku kroonikat, siis ei ole Kaupo kaugeltki mitte ainus, kes oma suguvendi teise ilma oli saatnud. Pärast Lehola vanema Lembitu ristimist 1215. aastal võttis nimetatu väidatavalt osa ka sõjaretkest Harjumaale, kus ta sakslaste, liivlaste ja lätlaste kõrval rüüstas ja tappis nagu iga teine. Henriku kroonikast saab ka teada, et Lembitu poeg olevat olnud pantvangiks sakslaste käes,
keeles nime Tripitaka('Kolm korvi'). See on budismi tähtsaim pühakiri. Tripitaka koosneb kolmest osast. Budistlik munklus ja kloostritraditsioon on praegu eksisteerivatest maailmareligioonidest kõige vanem.Mungad ei võta osa tavapärasest ühiskondlikust elust. Nad kannavad kollast või punast rüüd. Pea on munkadel ja nunnadel paljaks aetud, enamus järgib tsölibaati.Tsölibaat on teadlik loobumine abielulisest kooseluvormist või seksuaalsest tegevusest.Kui keegi tahab mungaks saada tuleb tal munga ees anda kolmekordne usaldusvanne. See on budistide usutunnistus, mis sisaldab õpetuse kõige tähtsamaid punkte.Milleks on- Mina usaldan Buddhat. Mina usaldan õpetust. Mina usaldan munkade ühendust.Tavaliselt on munk riietatud kollasesse rüüsse, jalas lahtised sandaalid. Buddha õpetuse kohaselt peab ta söögipoolist muretsema kerjates. Ilmikute ülesandeks on munkade toitmine. See, kes annab mungale süüa, saab võimaluse sooritada heategu,
Budismi rajaja on ajalooline isik, Kirde- India valitseja poeg Siddhartha Gautama.Tema sünni-ja surma aastat täpselt ei teata, kuid tõenäoliselt elas ta aastail 556-486 e.kr. Ühestki usulisest õpetajast ei ole jutustatud nii palju legende, kui Gautamast. Kuid neil legendidel on siiski ajalooline tõepõhi. Ühe eluloolise legendi järgi koostati Gautamale vastavalt hinduistlikule kombele sünnihoroskoop, mis ennustas, et poiss hakkab maailma kannatusi nähes mungaks. Et ennustus ei täituks, pidi Gautama veetma oma noorusaastad isa luksusliku palee kaitsvate müüride vahel. Kord väljaspool aeda jalutades nägi ta rauka, haiget surijat ja askeeti. Nii sai Gautama teada, et elu on kannatus, sest vanadus, haigus ja surm on igaühe, ka tema enda saatus. Pärast selle mõistmist tundus endine hiilgav elu tühine. Ta otsustas askeedi eeskujul otsida kannatuse põhjusi ja teed, mis viiks kannatustest vabanemisele.
munkade poolt. Sireen istub oma kaljunõlva peal kandes vaid üht siidriiet parema käe ümber. Tema kõrval on kohe üks munk, kes pealesuruvalt näitab sireenile risti. Tahaplaanile jäävad veel 3 munka. Üks neist kannab ilmselt samuti risti, kuid seekord on see pika kepi otsas. Teine munk näeb välja väga vana ning tark. Ta puistab õhku mingit ainet, mis näeb välja, kui mõni pulber. Ma ei ole kindel, kas kolmandat tahaplaanile jäävat inimest saakski mungaks nimetada, sest teda katavad ning ümbritsevad massiivselt põrgulikud toonid. Sireenil on just kukkunud harf käest ning kuna ta ise on ka niivõrd selle kalju serva peal, tundub, et ta kukub sealt kohe alla. Kuigi see maal kujutab jällegi mütoloogiat, võib sealt välja lugeda kas lihtsalt võitlust hea ning kurjuse vahel või lõputut võitlust hea ja kurja vahel.
võim ei olnud päritav kuni 11. sajandini, selle ajani ise nimetati enda järeltulija. Pidevad atendaadid. 8. sajandil oli Bütsantsil 100 keisrit. Kui avastati vandenõu, siis nendele määrati ääretult rasked karistused. Kõigepealt piinamised, rahva ees häbistamine, tapmine. Päris palju sõnaõigust oli ka keisrinnal. Keisrinnad, kes olid targad, kellel oli mõju oma abikaasa üle... Kui keiser kukutati siis oli 2 võimalust, ta kas tehti sunniviisiliselt mungaks või torgati silmad välja. Siis ta enam uut keisrit ei ohustanud. 6. sajandil Justinianus I (527-565) oli võimul. Endise talupoja poeg, arvati et teda abistas tema naine Thedora(tsirkuseartisti tütar) Kõrg-Keskaeg: XI saj keskpaik - XIII saj esimene pool. Taas kerkisid esile jõukad linna, tihenes suhtlus idamaadega, Hilis-Keskaeg: XIII saj - XV/XVI saj vahetus. Hakkasid keskajale iseloomulikud nähtused, feodaalkord, rüütlikultuur ja paavsti võim pikka mööda allakäima
vanadekodusid, vaeslastekodusid. Ka kirik jagas vaestele tasuta vilja jne. Kõrgem ilmalik ja vaimulik võim oli riigis allutatud keisrile, mitte nagu Lääne-Euroopas, kus need võimud on omavahel vastuolus. Keiser käsutas riigis ka kirikuvarasid, kujundas ka kiriku olemust ning samas määras ametisse kõrgemaid vaimulikke. Keisrite võim ei olnud aga püsiv, neid kukutati paleepöörete tagajärjel. Troonilt tõugatud keisrid kas hukati, sandistati või pühitseti mungaks. Bütsantsi esimene õitseaeg oli keiser Justinianus I (527-565) ajal. Ta arendas välja tugeva sõjalis-bürokraatliku monarhia ja pani kirja ka Rooma õigusel rajaneva "Tsiviilseaduste kogu". 532.a surus ta maga ka Nika ülestõusu Konstantinoopolis. Eesmärgiks võeti ka Rooma keisririigi alade taastamine. Konstantinoopolist sai sild Hommiku- ja Õhtumaa vahel, kuhu kogunes kasumeid orjadest, siidist, sametist, klaasist jne. arvelt. See lõbu ei kestnud aga Bütsantsil kaua, 6
Budism Gautama elu Budismi rajaj on ajalooline isik, Kirde-India valitseja poeg Siddhartha Gautma. Tõenäoliselt elas ta aastail 566-486 eKr. Vastavalt hinduistlikule kombele koostati talle sünnihoroskoop, mis ennustas, et poiss hakkab maailma kannatusi nähes mungaks. Kord väljaspool aeda jalutades nägi ta rauka, haiget, surijat ja askeeti. Nii sai Gautama teada, et elu on kannatus, sest vanadus, haigus ja surm on igaühe, ka tema enda saatus. Gautama oli 29-aastane, kui ta hülgas oma pere ja läks viie lihasuretaja askeedi juurde. Kuigi ta paastus kuus aastat, ei jõudnud ta leida teed otsitava tõeni. Siis taipas ta, et kumbki neist äärmuslikest teedest, ei nauding ega ka askees vii õigele teadmisele. Kui ta lõpetas
Seda "väljajuurimist" saab teha järgides uut mõtte-, kõnelemis- ja tegutsemisviisi. Kogu suhtumist elusse võib muuta järgides lihtsat ja mõistlikku kaheksaosalist teed. Kaheksaosaline tee 1.Õige arusaam. 2.Õige meel. 3.Õige kõne. 4.Õige tegutsemine. 5.Õige eluviis. 6.Õige püüdlus. 7.Õige ärksus. 8.Õige keskendatus. Klooster Sangha on Buddha poolt rajatud munkade (hiljem ka nunnade) ühendus. Mungaelu ideaaliks oli argiaskeldustest eemale tõmbumine. Mungaks astudes antakse tõotus usaldada Buddhat, õpetust ja sanghat. Sangha ülesandeks on ilmikutele Buddha õpetust jagada. Kloostrite juures tegutsevad ka koolid. Inimene Sa pead lõpetama kurja tegemise, õppima head tegema ja puhastama oma mõistuse. Buddha Sünd Inimene on omaenda karma laps. Ta on oma mõtete ja tegudega määranud oma uuestisünni: vaimsed ja füüsilised omadused ning keskkonna, kuhu ta sünnib. Elu
Luther sündis Eislebenis talupoeglikku päritolu perekonnas. Tema isa oli Hans Luder ja ema Margarete Lindemann. Luther kasvas üles Mansfeldis ja astus 1501. aastal Erfurti ülikooli õigusteadust õppima. 1502. aastal sai ta bakalaureuse- ja 1505. aastal magistrikraadi. Isal oli temale juba ka pruut välja vaadatud. Kuid 1505. aasta 2. juulil, kui ta oli teel Mansfeldist Erfurti, jäi Luther rajuilma kätte ning andis pühale Annale tõotuse, et kui ta eluga pääseb, hakkab ta mungaks. Nõnda juhtuski ja 17. juulil astus ta augustiinlaste ordu liikmeks. 1507. aastal, pärast preestriks pühitsemist, alustas ta ka teoloogiaõpinguid, saades 1512. aastal teoloogiadoktoriks. Et teda varasemad usuõpetused ei rahuldanud, asus ta välja töötama uut õpetust. 31. oktoobril 1517 naelutas ta Wittenbergi linnakiriku uksele 95 teesi, kus mõistis hukka patukustutuse sedelite müütamise. Sel päeval peetakse tänapäeval usupuhastuspüha. Ta kutsus Kirikut
kogudus jaguneb kaheks: 1. ilmikud tavalised inimesed, kes on koguduse liikmed; kutsuvad üksteist õdedeks ja vendadeks; on andnud kolmekordse varjupaiga tõotuse (kolm kalliskivi); ülesandeks on munkade eest hoolitsemine, kloostrite ehitamine 2. mungad ja nunnad mungad olid kõrgemal kohal kui nunnad; munki kutsutakse bhiksu|deks, nunni bhiksuni|deks, tõlkes kerjus; enamasti on mungad ja nunnad rõõmsad inimesed Kui inimene tahab nunnaks või mungaks saada, peab ta riietuma kollasesse, pea raseerima kiilaks. Peab munga ees andma kolmekordse tõotuse. Mõnikord eelneb sellele ka noviitsiaeg (prooviaeg), mis ajal proovitakse munga või nunna elu. Mungatõotuse 10 punkti: Tõotan, et ma... 1. ei tapa ühtegi elusolendit. 2. ei võta seda, mida mulle antud ei ole. 3. hoidun kõrvatust elust. 4. ei valeta iial. 5. ei tarvita joovastavaid jooke. 6. ei söö keelatud aegadel. 7
välismaailmast eraldatud "suletud kohad" (ladina keeles claustrum), mida hakati nimetama kloostriteks. Kloostrid Esimesed kloostrid tekkisid IV sajandil Egiptuses ja sealt levis kloostrite asutamine nii Bütsantsi kui Lääne-Euroopasse. Kloostritesse astumine Kes soovis astuda kloostrisse, pidi läbi tegema umbes pool aastat kestva katseaja, mille vältel võis uustulnuk ehk nooviits loobuda oma kavatsustest ja tagasi pöörduda ilmalikku ellu. Noviitsiaja läbiteinu pügati kas mungaks või naiste puhul nunnaks.Nüüdsest peale ei olnud tal enam tagasiteed kloostrist, kuhu ta jäi oma elupäevade lõpuni. Mungad ja nunnad Munkadelt ja nunnadelt nõuti täielikku kuulekust kloostrit juhtivale abtile või abtissile. Mungal ei tohtinud olla kukrut ega raha, oma raamatut või isegi mõnda muud eset. Kõik mida ta kasutas oli kloostri oma. Kloostri juhtkond Kloostri juhtkond nõudis, et mungad ja nunnad suretaksid oma tõrgest liha
(1530) ning Martin Lutheri Suur katekismus ja Väike katekismus (1529). REFORMAATORID Martin Luther (1483-1546), usupuhastaja Sündis 10.novembril 1483 Eislebenis. Lapsepõlv ja kooliaastad Mansfeldis, Magdeburgis ja Eisenachis. Ülikooliõpingud Erfurdis vabade kunstide ja õigusteaduse alal. Sõbra surm pikselöögist 2.juulil 1505 ajendas Lutherit laskma end pühitseda augustiinlaste mungaordu mungaks. Usuteaduse õpingud Erfurdi ja Wittenbergi ülikoolides. 1512.aastast oli ta Wittenbergi kloostri jutlustaja ja munkade õpingute korraldaja. 1512.aastal promoveerus Wittenbergis teoloogiadoktoriks ja temast sai piibliteaduste professor. 31.oktoobril 1517 indulgentside kauplemise vastase 95 teesi avaldamine. 6.märtsil 1521 Wormsi riigipäeva edikt, millega Saksa keiser Karl V pani Lutheri riigivande alla, käskis ta vangistada ja keelas ta teoste
- keiser määras endale järeltulija ise, alates 11. sajandist võim isalt pojale - keisrile allus ka kirik (määras ametisse vaimulikke, käsutas kiriku varasid) ja selle pea Konstantinoopoli patriarh - riiklik hoolekandesüsteem: haiglad, vanade-ja vaestekodud - keisrile allusid ka riigielu valdkondi korraldavad ametkonnad - Bütsantsi õukond väga luksuslik - mõjukatel õukondlastel suur tähtsus, sagedased paleepöörded (107-st keisrist 65, kas mõrvati, sandistati või mungaks, lahingutes sureb 8, loomulikku surma vaid 34) 5. Talupojad -talupojad isiklikult vabad -maksukoormus toob kaas talupoegade olukorra halvenemise, laostumine 11. sajandil - sõjaväe nõrgenemine 6. Linnaelu, kaubandus, käsitöö - Konstantinoopol püsib ka sissetungidest hoolimata rikkana ja võimsana - kaubavahetus idamaadega- suur tulu - kaubavahetus lisaks idamaadele ka idasaavlastega - kaupmehed ja käsitöölised koonduvad kolleegiumitesse (äri-ja ametiühingud)
Ta sündis talupoeglikku perekonda. Tema isa oli Hans Luder ja ema Margarete Lindemann .Martin kasvas ülesse Mansfeldis. Tema isa oli väikese vasekaevanduse omanikuna saavutanud jõukuse ning soovis pojast koolitada juristi. Erfurdi ülikooli õppima asunud Luther aga muutis meelt ja ning asus õigusteaduse asemel õppima teoloogiat. 1505. aasta 2. juulil, kui ta oli teel Mansfeldist Erfurti, jäi Luther rajuilma kätte ning andis pühale Annale tõotuse, et kui ta eluga pääseb, hakkab ta mungaks. Nõnda juhtuski ja 17. juulil astus ta augustiinlaste ordu liikmeks. 1507. aastal, pärast preestriks pühitsemist, alustas ta ka teoloogiaõpinguid, saades 1512. aastal teoloogiadoktoriks. Et teda varasemad usuõpetused ei rahuldanud, asus ta välja töötama uut õpetust. Luther koondas tähelepanu Piibli tekstidele, mis keskendusid inimese ja jumala vahekorra küsimustele. Luther hakkas kahtlema , kas ainuüksi kirik saab aidata inimesel õndsaks saada
Ta sündis talupoeglikku perekonda. Tema isa oli Hans Luder ja ema Margarete Lindemann .Martin kasvas ülesse Mansfeldis. Tema isa oli väikese vasekaevanduse omanikuna saavutanud jõukuse ning soovis pojast koolitada juristi. Erfurdi ülikooli õppima asunud Luther aga muutis meelt ja ning asus õigusteaduse asemel õppima teoloogiat. 1505. aasta 2. juulil, kui ta oli teel Mansfeldist Erfurti, jäi Luther rajuilma kätte ning andis pühale Annale tõotuse, et kui ta eluga pääseb, hakkab ta mungaks. Nõnda juhtuski ja 17. juulil astus ta augustiinlaste ordu liikmeks. 1507. aastal, pärast preestriks pühitsemist, alustas ta ka teoloogiaõpinguid, saades 1512. aastal teoloogiadoktoriks. Et teda varasemad usuõpetused ei rahuldanud, asus ta välja töötama uut õpetust. Luther koondas tähelepanu Piibli tekstidele, mis keskendusid inimese ja jumala vahekorra küsimustele. Luther hakkas kahtlema , kas ainuüksi kirik saab aidata inimesel õndsaks saada
.. svetaMbara pidas kaanoni loomist valeks. 4-5 saj. p. kr nõustuvad ka svetaMbarad osade tekstide pühaks kuulutamisega. Sudharamasvamin (607-507 e. kr) BhadrabAhu (322-243 e.kr) Sthulabhadra (297-198 e. kr) KalAkacArya 1 saj. Umasvati (240-340) Haribhadra Suri (705-775) Sudhramasvamin- enne kui dzainistiks sai, oli tal oma hindu kool. Umbes 50 aastasena sai dzainistiks. Mitte oma elu lõpuni. Kuulsa PavapurI asutaja. BhadrabAhu üks kahest kogukonnajuhist. Varases nooruses sai mungaks. BhAdrabahuga on seotud dzainistliku koolkonna geograafiline lõhenemine. Candragupta Maurya (320-299 e. kr) olevat pöördunud dzainismi. KalAkacArya. Muudab dzainistlikku tava. India Arya maa ja teised an-Arya maad. Reisib nii Pärsias kui Indoneesias. Lubab valitsejal kaitsta dzainistlikku kogukonda relva jõul. Umasvati ,,TattvArthasUtra" Haribhadra Suri. Kirjutas 1444 teost. Temalt on teada üle 4000 teose. Hemacandra oli KumArapala minister. Vallabh Vijoy
(mardipäeval) ta ilmale tuli. Kooliteed alustas Martin Luther Mansfeldi ladinakoolis. Õppis seal 7 aastat ning siis astus ta Magdeburgi toomkooli. Järgnevalt õppis ta 3 aastat Eisenachis ning aastatel 1501 1505 Erfurdi ülikoolis. Isa soovis, et Martin jätkaks õpinguid õigusteaduse alal, kuid siis leidis aset juhuslik sündmus, mis olevat noormehe edasist elukäiku mõjutanud. 1505.a. sattus ta Erfurdi lähedal hirmsa äikese kätte ja surmahirmus andis tõotuse mungaks hakata, kui ta pääseb! Ta pidaski oma sõna ning astus isa pahameelele vaatamata juba samal aastal augustiinlaste ordu kloostrisse. 1507.as pühitseti Martin Luther preestriks. Astus Wittenbergi ülikooli, elades ise ordukloostris. 1512.a sai ta teoloogiadoktoriks ning Wittenbergi ülikooli piibliteaduse professoriks.
1848 kolis Luther’ite perekond Mansfeldi, kus Martin Luther alustas enda kooliteed õppides grammatikat, retoorikat ja loogikat; hiljem kolis ta Magdeburgi õpinguid jätkama 1501 asus ta õppima Erfurti ülikooli Peale lõpetamist, 1505.aastal, astus ta sisse õigusteadust õpetavase ülikoolis, isa soovil, kuid ta kukkus kohe välja Martin Luther augustiinlasena 1505. aastal juuli kuus otsustas Luther peale äiksetormi saada mungaks Hirm surma ees: kahe lähedase surm, enda vigastamine ja verekaotusesse peaaegu suremine Peale koolist lahkumist ja õpikute mahamüümist ühines Luther 17.juulil 1505.aastal suletud augustiinlaste grupiga Erfurt’is Elas augustiinlasliku elulaadi: paastumine, tundide kaupa palvetamine, palverännakud, pihtimine – tundis seal ennast „surnuna“ 1507.aastal määrati Luther preesterkonda 1508.aastal asus Martin Luther teoloogiat õpetama
Paljude ordude kloostrid olid jagatud provintsidesse, mida juhtisid ordu kõrgmeistrile alluvad provintsiaalpriorid. Benediktlsed 520-530. aastatel koostas uue munkade ühiselu reegli Benedictus Nursiast, kes rajas kloostri Itaaliasse Monte Cassionesse ja pani sellega aluse benetiktlaste kloostrite levikule. Ajajooksul sai neist Euroopas peaaegu ainuvalitsevaks. Benetictuse reegel ei ole nii karm kui Ida omad. Selle järgi pidi munkade ja nunnade elu jagunema töö ja palve vahel. Mungaks saamisele eelnes noviitsiaeg (prooviaeg) ning pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Benetiktlaste musta kuue tõttu nimetati neid ka mustadeks munkadeks. Arvati, et kloostrielu tagab lunastuse tunduvalt kindlamini kui ilmalik elu. Üks kõige kuulsamaid kloostreid oli luksuslik Cluny klooster Prantsusmaal. Tsistertslased 1098. aastal tekkis Loode-Prantsusmaal uus ordu Tsistertslased, mis nõudis vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist
27. Bhakti jooga täielik pühendumine väljavalitud jumalustele 28. Radza jooga füüsilised asendid, hingamisi ja sinna kuuluvad vormelid. Budism 1. Buddha virgunuks saamine. 2. Siddharta kõikide soovide täitumine. 3. Nirvaana vabanemine elurattast, teadvuse seisund, mida iseloomustab kokkupandmatus. 4. Bodhisattva in. kellel oleks võimalik astuda nirvaanasse ja saada buddhaks. 5. Hinajaana eeldab, et peab hakkama mungaks/nunnaks pühenduma ainult usuelule. 6. Mahajaana rõhutab, et buddha dharma on universaalne, st. kõik võivad praktiseerida. 7. Stuupa sakraalehitis, mis sisaldab säilmeid või teksti, kuplikujuline, kupli keskel teravik kolme rõngaga. 8. Meeleplekid- on kannatusi põhjustavad emotsioonid, millest olulisemad on: nõmedus(teadmatus), iha, viha, kadedus, ülbus. 9. 8 osaline tee- tee aluseks on psühholoogiline analüüs ja enesearendamine selle kaudu. 10. 1
Sel ajal tundus, et ta on teel advokaadiks saamise poole. Kuigi, 1505. aasta juulis, Luther sai läbimurdelise kogemuse osaliseks, mis tõi tema ellu uued tuuled. Toimus kohutav äikesetorm, kus ta kartis oma elu pärast, Luther hüüdis St. Anneĺe, kaevurite pühakule, et kui ta mehe päästab, siis saab temast munk. Torm vaibus ja ta päästeti. Enamik ajaloolastest usub, et see ei olnud spontaanne tegu, vaid idee oli juba formulleeritud Lutheri mõtetes. Otsus saada mungaks oli raske ja selles pettus ka tema isa, aga Martin tundis, et peab oma lubadust hoidma. Lutheri otsusele aitasid kaasa ka hirm põrgu ja jumala viha vastu ja ta tundis, et elu kloostris aitaks tal leida pääset. (Biography.com editors 2016) 2 2. Vaimne ahastus ja valgusajastu Esimesed aastad kloostris olid Martin Lutheri jaoks rasked, kuna ta ei leidnud religioosset valgustust, mida ta otsis
Ta põletati ketserina tuleriidal. 2. Martin Luther sündis 1483. aastal Eislebenis ning nime on ta saanud Püha Martinuse järgi. Tema isa oli olnud talupoeg, kuid hiljem omandas ta väikese vasekaevanduse. Luther alustas õpinguid Mansfeldi ladinakoolis, kus ta õppis 7 aastat, peale mida ta astus Magdeburgi toomkooli. Isa soovil jätkas ta õpinguid õigusteaduse vallas, kuid sattunud surmahirmu, lubas ta pääsedes hakata mungaks ning ta pidas oma sõna. Luther oli vastu indulgentside müügile ja patukaristuse kustutamisele. Toetas Jan Husi, mistõttu teda peeti ketseriks. Luther jäi oma arvamusele kindlaks ning ta kuulutati lindpriiks. Ta leidis peavarju Wartburgi lossis. Kirjutas mitu teost milles ründas katoliku kiriku sakramendiõpetust. Ta leidis, et tuleks suurendada vürstide võimu ning et munkadel ja nunnadel on õigus kloostrist lahkuda
Organiseeris rahvakoolmeistrite seminari. Esimese eestikeelese aabitsa koostaja. Eesti kirjakeele lihtsustaja, eestipärastes nimesid. M. LUTHER (1483 1546) saksa kristlik teoloog ja augustiini munk. Oluline protestantismi mõjutaja, tänu temale sai alguse reformatsioon. Sündis talupoeglikus perekonnas. Omandas õigusteaduses magistrikraadi. Luther jäi tormi kätte ja lubas pühale Annale, et kui ta eluga sealt pääseb hakkab mungaks. Sai alguses preestriks, omandas teoloogiadoktori kraadi. Tahtis inimesi vanade piibli õpetuste juurde tagasi viia. Teda peetakse jõulukuuse tava isaks. Katoliku kirikust arvati Lutheri pooldajad välja. Pani aluse vaimulikule abielule mitmes traditsioonis. Tema piiblitõlge saksa keelde aitas kaasa saksa kirjakeele kujunemisele. Tema põhimõte oli, et iga rahvas peab jumalasõna saama lugeda omas keeles. Sellega on ta kaudselt eesti keelse kirjasõna leviku alusepanijaks. A
uut mõtte-, kõnelemis- ja tegutsemisviisi. Kogu suhtumist elusse võib muuta järgides lihtsat ja mõistlikku kaheksaosalist teed. Kaheksaosaline tee 1.Õige arusaam. 2.Õige meel. 3.Õige kõne. 4.Õige tegutsemine. 5.Õige eluviis. 6.Õige püüdlus. 7.Õige ärksus. 8.Õige keskendatus. Klooster: Sangha on Buddha poolt rajatud munkade (hiljem ka nunnade) ühendus. Mungaelu ideaaliks oli argiaskeldustest eemale tõmbumine. Mungaks astudes antakse tõotus usaldada Buddhat, õpetust ja sanghat. Sangha ülesandeks on ilmikutele Buddha õpetust jagada. Kloostrite juures tegutsevad ka koolid. Annetamine: Annetatakse peamiselt sanghale. Annetamine aitab budistil muutuda osavõtlikumaks ja kaastundlikumas. Annetamine aitab parandada karmavilju selles ja järgnevas elus Inimene Sa pead lõpetama kurja tegemise, õppima head tegema ja puhastama oma mõistuse. - Buddha Sünd: Inimene on omaenda karma laps
Vabanemiseks on 8-astmeline tee: 1) õige vaade 2) õige kavatsus 3) õige jutt 4) õige tegu 5) õige eluviis 6) õige püüdlemine 7) õige mõtlus 8) õige keskendumine Budistlik eluviis Budistlikud kogudused mungad. Nad peavad tõotama, et on Buddhale ja õpetusele ustavad. Nad ehitavad kloostreid ja elavad riigi kulul. Budistlikud mungad on poisipõlve ajal kloostris, aga mungaks saamine pole sunduslik. Mungatõotus tähendab õpetusest kinnipidamist, kasinat elu, kõigest loobumist, vähese omamist (riie, nõel, kauss, sõel). Budismi peasuunad Hinajaana budism lõunapoolne budism, väike sõiduk = hinajaana, valgustuse saamine on võimalik ainult vähestele, nirvaanasse jõuavad mungad tõenäolisemalt, tripitaka pühakiri on hinajaanade poolt kirja pandud Mahajaana budism põhjapoolne budism, suur sõiduk = mahajaana, Buddha jumalus,
annaabi.ee 
