Kas Kaupo oli reetur? (3)

Kas Kaupo oli reetur ?
Eestlaste muinasajaloo üks tundmatumaid tegelasi on kindlasti liivlaste vanem Kaupo, keda üldiselt nähakse kui negatiivset isikut. Ristiusustajate saabudes 13. sajandi alguses läks just see austatud ja tunnustatud vanem üle vaenlaste poolele. Seetõttu on teda läbi aegade peetud oma rahva suurimaks reeturiks. Kaupo teo motiive ei ole aga kindlalt teada, nende üle on peetud kindlasti lõputuid keskustelusid ja vaidlusi. On mitmeid versioone, alates sellest, et sakslased sundisid Kaupot usku vahetama ja oma rahva vastu võitlema, lõpetades sellega, et Kaupo vabatahtlikult valis enesele uue ja parema Jumala, keda teenida.
Vähe on teada fakte selle skandaalse mehe elust, kuid kindel on, et ta oli eestlaste sugulasrahva liivlaste vanem. See aga tõestab, et tegu oli ilmselgelt targa mehega, muidu poleks teda ju rahva üheks juhiks valitud. Kuna targad mehed kipuvad ikka tarku otsuseid tegema, siis on ju võimalik, et Kaupo valik võtta vastu ristiusk , polnudki nii rumal ja reeturlik, nagu üldsus arvab . Kaupo puhul võis olla tegu tolleaegse nn europoliitikuga, kes oskas tulevikku vaadata, sellega arvestada ja ajastikust lähtuvalt ratsionaalseid otsuseid vastu võtta. Võis ju olla, et tema oli üks väheseid, kes mõistis ristiusu pealetungi ulatust ja nägi ette sellega kaasnevaid ümberkorraldusi kogu maailmas. See oli paratamatus , millega ta leppis ja millega ta püüdis lepitada ka oma rahvast, kes aga põikpäiselt ja kramplikult hoidis kinni minevikust ega olnud nõus tutvuma tulevikuga.
Tuntuimaks süüdistavaks argumendiks Kaupo tegude vastu on aga teistsugune tõik. Nimelt peetakse äärmiselt taunitavaks seda, et ta oma rahva vastu sõtta astus, vähe sellest, et ta oma vennad juba end ristida lastes reetnud oli. Fakti, et ta läks mõõgaga nende vastu, kellega koos ta üles oli kasvanud, kellega koos ta põldu oli harinud, laulnud ja tantsinud, loetakse üheks tema suurimaks kuritööks. Selle asemel oleks ta võinud minna kuhugi kloostrisse mungaks ja seal rahus Jumalat teenida, kui see tõesti tema südamesoov ja kutsumus oli. Kuid kui uskuda Läti Henriku kroonikat, siis ei ole Kaupo kaugeltki mitte ainus, kes oma suguvendi teise ilma oli saatnud. Pärast Lehola vanema Lembitu ristimist 1215 . aastal võttis nimetatu väidatavalt osa ka sõjaretkest Harjumaale, kus ta sakslaste, liivlaste ja lätlaste kõrval rüüstas ja tappis nagu iga teine. Henriku kroonikast saab ka teada, et Lembitu poeg olevat olnud pantvangiks sakslaste käes, samuti kui Kaupogi poeg. Võimalik, et Lembitu ei osalenud selles retkes just vabatahtlikult, kuid fakt on, et ta seda siiski tegi. Kes oli reetur? Kas see, kes jäi ellu või oli osavam?
Arvestades kõike ülaltoodut, arvan ma, et Kaupo ei olnud kaugeltki mitte suurem reetur kui mõni teine pagan, kes end esimeste seas ristida lasi ja kes mõnes võitluses ka oma rahva vastu pidi astuma . Kõik, kes ei langenud paganana uute anastajate vastu võideldes, on omamoodi reeturid. Miks siis peaks Kaupo seda teistest rohkem olema? Tema tegi vaid oma valiku.