50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-02-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
79 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
k2tlin92
Õppematerjali autor
Rohtlad Sad=aur, Tasakaalustatud Üle 1m 0; A; B; C Kamardumine MAAILMA mustmullad(soemandriline suvi soe, talv VILJAKAM parasvööde)(stepp, preeria, jahe AD pampa) MULLAD Kõrb ja poolkõrb Aur>sad, Aurumise Õhuke (A); B; C Sooldumine Vajab troopiline kliimavööde sademeid ülekaaluga niisutamist, pole, happelisemak temp
ehk väljauhtehorisont. Leostumine vees lahustuvate soolade väljauhtumine mullast. Kamardumine mullatekkeprotsess , mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub mõõdukas kliimas keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi. Sooldumine esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Ferralisatsioon suureneb Fe ja AL ühendite sisaldus mullas. Küsimused: 1 Muld, selle kujunemine. Mulla kujunemine algas siis kui maismaal hakkas arenema elu, kui hakkas toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. Praegu on muld biosfääri oluline komponent, mulla areng on seotud elu arenguga ja täiustumisega. a) Mulla koostis jaguneb kaheks: · 1)Elus osa- seened, bakterid, taimed, loomad (vihmaussid)
Peavad olema mõõdukad · reljeef-põhjustab mulla erosiooni-ära kannet · organismid-taimed, ussid, putukad, bakterid liigniiskus · inimtegevus e.antropogeenne tegur- kujundab · aeg- määrab ära paksuse kultuurmuldasid, väetamine, niisutamine, kuivendamine. Degradeeruvad e.saastuvad mullad. Ülekasutamine- liigne karjatamine,monokultuurid. Mullahoriston Iseloomustus O- metsakõdu Tekib metsa all ja koosneb erineva lagunemisastemega puuvarisest ning taimedest kui maapinnale lisandub igal aastal uut orgaanilist ainet. Horiston seob vett, vähendab auramist, reguleerib soojusreziimi ja mikrobioloogilist tegevust.
kobestavad ning murendavad kivimit. Mullatekke tegurid Passiivsed · Lähtekivim: Annab mullale mineraalse aluse ja määrab ära mulla omadused (mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse, mineraalse koostise, mulla läbilaskevõime, värvuse). Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Mägisel alal soojeneb ja kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti, varju jäävad mullad jäävad jahedaks ja niiskeks Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Põllunduseks sobiva mullakihi moodustumiseks kulub ~3000 12000 aastat Aktiivsed Veereziim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära, mis suunas liiguvad osakesed mullas.
lagunemine. Rabenemine võib toimuda, kui näiteks kivimite pragudes külmub vesi või kasvavad soolakristallid. Mida peenemateks osakesteks kivimind murenevad, seda suuremaks muutub kivimite pind, mis puutub kokku mitmesuguste välisteguritega. Kivimi keemiline koostis ei muutu.Tegurid: temperatuuri kõikumine, jää, tuul ja vesi. Soodustab kuiv ja külm kliima. Eriti intensiivne kõrbetes ja tundravööndites, kõrgmäestikes. Mulla koostis – Mullad sisaldavad eluta osa (vedel 25%, gaasiline 25%, orgaaniline 5% ja mineraalne 45%) ja elus osa. Mulla ehitushorisondid – huumuskiht, sisseuhtekiht, lähtekivim ja aluskivim. Mulla tekketegurid, olemus ning oskus luua vastavaid näiteid – KLIIMAST sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik. ELUSTIK ehk taimkatte tüüp; loomad; mikroorganismide mõju huumuse
Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile 4) Taimed Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa huumus 5) Mullaorganismid Kobestavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid 6) Aeg Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist 7) Inimtegevus Niisutamisega võivad mullad soolduda. Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida 7.Kus Eestis võib näha alles tekkivaid/kujunevaid muldi? Ranniku aladel ja Madal-Eestis (Madalatel mererandadel, soolase vee mõjupiirkonnas, levivad nõrgalt sooldunud rannamullad, mis on reeglina noored, alles kujunemisjärgus olevad mullad.) 8.Tooge näiteid inimtegevuse mõjust muldadele! 1)Ebaõige maaharimine (raskete masinatega-> muldade tihenemine (vee ja õhu vähenemine), (valel ajal
Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Organismid- Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe, segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Inimtegevus- Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt , ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. Mullahorisondid. A- huumushorisont toimub taimedelt pärinevad orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga, tume ja kobe, mineraliseerumine. B -sisseuhte
!!! gleimullad kliimavööde, takistab vee raua oksiid ei suvel rohkem läbiuhtumist, oksüdeeru sademeid kui lihtsalt täielikult, talvel. Suvi liigniisked turvastumine lühike ja jahe, mullad. talv pikk ja külm. Esineb igikelts Okasmetsad, Jahe läbiuhteline Kuni 1m 0-horisont leetumine Sobib ka mingil leetmullad parasvööde, on üsna määral tüse, A- horisont
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid