Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Muinasjutt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
muinasjutt, kuldkala, kuldkalake, muinasjutud, vähk, krevett, vägev, ahne, loomamuinasjutt, novell, motiiv, jutte, ahneks, kreutzwald, ühiskonnaelu, rahvajutu, müüti, üleloomulik, süzee, kunstmuinasjutt, muinasjutte, ööd, friedrich, reinhold, kook, marti, puskin, rahvajutt, taotlus, müüdist, loomamuinasjutud, folklooris, miljöö, tütredMuinasjutt Muinasjutt on rahvajutu peamine liik. Klassikaline vendadest Grimmidest lähtuv rahvajuttude zanrijaotus jagab rahvajutud müütideks, muistenditeks ja muinasjuttudeks. Erinevalt müüdist on muinasjutt teadlikult väljamõeldisele rajatud või meelelahutuslik jutustus, mis ei pruugi arvesse võtta loogikat, loodusseadusi ega kindlat ajaloolist keskkonda (tegevuskoht ja -aeg võivad olla imepärased). Muinasjutu taotlus pole otseselt kujutada tõepäraselt ühtki looduse ega ühiskonnaelu seika, vaid pakkuda kuulajatele fiktsiooni ja meelelahutust. Vennad Grimmid on kirjutanud muinasjutu nagu näiteks : "Lumivalgeke"
reeglite, süzeelise arenduse, lemmikteemade ja lemmikkarakteritega. Kunst-e. Autorimuinasjutt- individuaalloominguline rahvamuinasjutu laadi jreleaimus ja edasiarendus, sageli mingi allegoorilise või sümboolse sisuga, viljeldud eriti romantikute ja uusromantikute poolt. Muinasjutud jagunevad: · Loomamuinasjutud 1. Tegelasteks võivad olla nii loomad, taimed, kidid kui ka isikustatud loodusjõud (päike, tuul, külm jms). Sageli sisaldavad sellised muinasjutud tekkemotiive 2. Ürgsema päristoluga muinasjutud on mõjutatud esivanemate kultusest. Seal kohtame selliseid motiive nagu inimese samastumine loomaga, võrdsustumine loomaga (loom-abielu). 3. Iidne konflikt- sööja ja söödav, tagaajaja ja tagaaetav, tugev ja nõrk loom- teiseneb ajapikku vastuoluks- rikas ja vaene, rumal ja tark 4. Euroopa muinasjuttudes esindavad loomategelased mitmesuguseid
Eesti rahva ennemuistsed jutud (Fr. R. Kreutzwald) Muinasjutt on rahvajutu peamine liik. Muinasjutud jagunevad looma- ja pärismuinasjuttudeks. Muinasjutu põhisüzee on nõrga või vaese, aga tubli ja abivalmis tegelase võit tugeva või rikka, aga halva (rumala, õela jne.) vastase üle. Ta on välja mõeldud jutustus, mis oli algselt mõeldud täiskasvanutele. Muinasjutul on 6 kindlat tunnust nagu: kindel algus; kindel lõpp; sündmustiku kordumine; olulised arvud; tegelased on vastandlike omadustega ja õnnelik lõpp. 1
Muinasjuttudel on omad seadused: kindel algus, sündmustiku ja teatud arvude kordumine, vastandlikud tegelased ja enamasti õnnelik lõpp. Tänapäeval kirjutatakse ka kunstmuinasjutte, mille autorid on elukutselised kirjanikud, kes kasutavad teadlikult muinasjutuvormi. Muinasjutt on rahvajutu peamine liik. Klassikaline vendadest Grimmidest lähtuv rahvajuttude zanrijaotus jagab rahvajutud müütideks, muistenditeks ja muinasjuttudeks. Erinevalt müüdist on muinasjutt teadlikult väljamõeldisele rajatud või meelelahutuslik jutustus, mis ei pruugi arvesse võtta loogikat, loodusseadusi ega kindlat ajaloolist keskkonda (tegevuskoht ja -aeg võivad olla imepärased). Muinasjutu taotlus pole otseselt kujutada tõepäraselt ühtki looduse ega ühiskonnaelu seika, vaid pakkuda kuulajatele fiktsiooni ja meelelahutust. Muinasjuttudel on omad seadused, mida on kirjeldanud Axel Olriku eepiliste seadustega.
valm - lõhike, õpetliku sisuga mõistujutt või luuletus. ballaad - dramaatiliste elementitega lüroeepiline luuletus, mida sageli on ette kantud lauludes. muinasjutt - eepola žanr, rahvauskumustel, müütidel või vabal fantaasial rajanev meelelahutsulik või õpetliku sisuga lugu. Iseloomulik: imepärase, üleloomuliku ja ebatavalise esinemine. gradatsioon - intriigi arengu järk-järguline intentsiivistamine, pinevuse astmeline tõus. kunstmuinasjutt - muinasjutt, mis on loodud kidla autori poolt. mõistatus - Rahvaluule lühivorm. Koosneb küsimusest ja vastusest. Viide lahendusele mingi omaduse, võrdluse kaudu. Algselt maagilise mõjuga. 2. Missugused on lastele mõeldud rahvalaulu liigid (5 liiki)? Hällilaulud ja äiutused Hüpitus- ja mängituslaulud Mängulaulud Ahellaulud (sh nn lõputa laulud) Töölaulud 3. Esitage näide hüpitus-ja mängituslaulu kohta. Tii- tii tihane, vaa- vaa varbalene,
vastupidavalt köidetud. Valm- õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, kas värssides või proosas. Muinasjutt- rahvajutu põhiliik, suuline pärimus, teadlikult väljamõeldisele rajatud kujutis, räägib vastu loogikale, loodusseadustele, ei hooli kindlast ajaloolisest keskkonnast, annab edasi mingi tegelase saatusega seotud sündmustikku, peegeldab animistlikku maailmavaadet Kunstmuinasjutt- teadaoleva autori kirjutatud muinasjutt, on enamasti kirjutatud rahvamuinasjutu põhjal. Mõistatus- rahvaluule lühivorm, koosneb küsimusest ja vastusest, viide lahendusele mingi omaduse, võrdluse kaudu. Aimeraamat- üldarusaadav ja huvitav teadussaavutuste ja teaduslike probleemide kirjeldamine, eesmärk edasi anda teadmisi, loogiline ülesehitus, illustratsioonid olulised- nt lasteentsüklopeediad. 1. Olulisemad eesti muinasjutuautorid ja nende teosed. ● Friedrich Reinhold Kreutzwald
Rahvajutud jagunevad muinasjuttudeks, muistenditeks, naljanditeks ja pajatusteks. (Mihkla & Tedre, 1980) Muinasjutt on teadlik väljamõeldis, mis räägib reaalsetest juhtumustest ja tegudest läbi poeetilise võtme, aga ei hooli reaalse elu seadustest ja loogikast (Mihkla & Tedre, 1980). See on luulelooming kindlate poeetiliste võtete, reeglite, sündmustiku arenduse ja lemmiktegelastega (Kask, Nirk, Sõgel, Vassar & Vinkel, 1965). Samuti on muinasjutt on kõige rahvusvahelisem rahvaluule liik, sest erinevatel rahvastel on nendes lugudes sarnane sisu, kangelased ja lõpplahendus. Muinasjutud jagunevad järgmisteks alaliikideks: loomamuinasjutud, imemuinasjutud ning novellilaadsed ehk olustikulised muinasjutud (Mihkla & Tedre, 1980). Eesti muinasjutud peegeldavad reeglina rahva talupoeglikku maailma ning võrreldes rahvalauludega on muinasjutud mehelikumad, nende jutustajateks on olnud ka üldjuhul mehed
mahutab endasse ka lastekirjanduse. (loengust) Lastekirjandus on... - lastele mõeldud teosed - täiskasvanute kirjandusest kohandatud tekstid - laste poolt tegelikult loetavad tekstid (õpik, aabits, aine kirjandus jne) - laste endi loodud tekstid (omalooming) - teosed, mida kasutatakse kooliõpikutes - kõik, mida lapsed loevad Lasteraamat annab mingisuguse vundamendi või paneb nurgakivi lapse tulevikule. Lasteraamatuid võib jagada: - muinasjutud (rahva- ja autoriseeritud) - fantaasiakirjandus - realistlikkirjandus - teaduskirjandus Lastekirjanduse juured pärinevad rahvaluulest. Lastekirjanduse piirjooned: - kuulub ilukirjanduse ja esteetika valdkonda - kuulub mitteilukirjanduse ja esteetikaväliste kultuurinähtuste valdkonda - oluline tunnus, mis eristab lastekirjandust täiskasvanute kirjandusest: see kuulub väga selgelt kahte erinevasse süsteemi samaaegselt – kirjanduslikku ja pedagoogilisse
*polüfooniline mitmehäälne kirjandus Lastele hakati lugemisvara väljastama reformatsioonidega kaasnenud emakeelse rahvahariduse ideede ajal. Lastekirjandus kui esteetiline nähtus sai alguse 18.sajandil Lääne- Euroopas. Lastekirjanduse teket on seostatud ühiskonna kultuuritaseme tõusu, pedagoogilise mõtte kujunemise ja perekonna, lapse väärtustamisega. Kujunemisele aitasid kaasa valgustuslikud ideed, romantiline kirjandusvool, mille kaudu tulid muinasjutt ja fantaasiakirjandus. Ettevalmistav periood, 17.-19. sajandi keskpaik Vaimulik ja õpetuslik kirjandus, nii lastele kui täiskasvanutele mõeldud proosa. 1782 ilmus ''Üks kaunis Jutto-ja õppetusse-Raamat'' mille lugejaskond pidi olema talupojad (õpetused maaharimisest ja karjakasvatusest). Autor Friedrich Gustav Arvelius. Varajane lasteluule J.G. Schwabe ''Lapse uinutamise laul'' – hällilaul G.A. Oldekop avaldas lõunaeestikeelseid lastelaule, nt ''Poisikeste rõõm talve pärast'',
Koostaja: Sirli Soolind Eesti rahvaluule 2011 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................1 Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 Mis on loomamuinasjutt?.....................................................................................................................3 Millised on muinasjututegelaste karakterid ja kuidas nad omavahel seostuvad?.................................4 Millised on loomamuinasjuttude teemad?............................................................................................5 Rahvaluule lühivormidest loomamuinasjutus......................................................................................6
võrdlus või kirjeldav lause. Tänapäeval keerdküsimused, piltmõistatused. 2. Olulisemad eesti muinasjutuautorid ja nende teosed. Kreutzwald „Eesti rahva ennemuistsed jutud” (Vaeslapse käsikivi, Põhja konn, Tark mees taskus); Kunder „Eesti muinasjutud” („Kass ja hiir”, „Vaeslaps ja talutütar”); Eisen („Kohalised Eesti muinasjutud”); Särgava („Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest”); Jakobson („Siili ja jänese võidujooks”, „Hiir, vähk ja sitikas”). 3. Mis teeb keeruliseks lastekirjanduse mõiste määratlemise? See, et mõisteid „laps” ja „kirjandus” on üldse raske määratleda ja liigitada, samuti tekib küsimus, kas kõik, mida laps loeb, on lastekirjandus; lastekirjanduse alla kuuluvad kõik belletristika valdkonnad (eepika, lüürika, dramaatika). 4. Mille poolest erineb lastekirjandus täiskasvanukirjandusest? Kommunikatsiooni asümmeetria (kirjutavad täiskasvanud, kuid tarbivad nii lapsed kui
Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on tavaliselt rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika suurvormid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. 11. Eepos - Näiteks sumeri eepos "Gilgames", india "Mahabharata" ja "Ramajana", prantsuse "Rolandi laul", saksa "Nibelungide laul", skandinaavia "Vanem Edda", vene "Lugu Igori sõjaretkest", anglosaksi "Beowulf", armeenia "Sassuuni Davith", hispaania "Laul minu Cidist", soome "Kalevala", läti "Laplesis". 12. Epopöa - antiikkirjanduses eepos või eepiline poeem. Tänapäeval ulatuslik (paljude tegelastega ning
Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on tavaliselt rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika suurvormid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. 11. Eepos - Näiteks sumeri eepos "Gilgames", india "Mahabharata" ja "Ramajana", prantsuse "Rolandi laul", saksa "Nibelungide laul", skandinaavia "Vanem Edda", vene "Lugu Igori sõjaretkest", anglosaksi "Beowulf", armeenia "Sassuuni Davith", hispaania "Laul minu Cidist", soome "Kalevala", läti "Laplesis". 12. Epopöa - antiikkirjanduses eepos või eepiline poeem. Tänapäeval ulatuslik (paljude tegelastega ning
Puudub üksmeel selle definitsioonis, kuna fantaasiakirj. ebaühtlane kirjandusvaldkond. Esimeseks peeti ,,Alice Imedemaal” I. Carrolli. Kitsamalt legendaarsel või mütoloogilisel ainestikul põhinevad teosed. Seostub rohkem minevikuga kui tulevikuga. gradatsioon- ehk astendus, intriigi arengu järk- järguline intensiivistamine, pinevuse astmeline tõus. Levinud muinasjuttudes ja ballaadides. kunstmuinasjutt- ehk autorimuinasjutt. Muinasjutt, mis on loodud kindla autori poolt. (Alice) koomiks- teksti ja pilti ühendav narratiiv, mis koosneb järjestikustest omavahel süžeeliselt seotud pildiridadest, mis on varustatud mullidesse paigutatud tekstiga. Peamiselt ajalehtedes, aga on ka raamatuid. (Miki Hiir, Tom ja Jerry). lasteentsüklopeedia- lühikese ja informatiivse tekstiga ning võimalikult natuurilähedaste piltidega teos, mille pearõhk sageli illustratsioonidel.
Toimumisae Kauge minevik Lähiminevik ebamäärane Toimmiskoht Teine maailm Tänapäevamaailm ebamäärane Hoiak Püha Püha või profaanne Profaanne Peagelane Mitte-inimene Inimene Inimine või mitte- inimene Proosajutustuse liik Müüt Muistend Muinasjutt Folkloori zanrisüsteem Zanrisuhetele osutav mõiste: o Zanriste sarnasused ja erinevused; o Zanriste segunemine o Zanriste koospüsimine folklooripotsessis; o Zanrite tööjaotus; Erinevaid lähenemis zanritele: o Tekstipõhine vs esituspõhine(70ndatest Ameerikas); o Analüütiline vs rahvapärane (etic vs emic); o Liigutav vs tunnetuslik. Rahvalaul
Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Novelli mõiste - Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt. Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust
Vallaku "Maanaine" Idee - kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Idee väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse, tegelastesse. Ilukirjandus - üks kirjanduse põhiliik publistika ja teaduskirjanduse kõrval. Ilukirjandus rahuldab inimese esteetilisi vajadusi. Pakub kujutelmi, elamusi ja kogemusi. Ilukirjanduses ei kujutata tegelikku maailma vaid esitatakse selle tõlgendusi. [Romaan, jutustus, novell, näidend, luuletus] Intriig - põhitegevuse arenemine romaanis või draamas; tegelaste avalik või varjatud võitlus oma eesmärgi saavutamise eest. Isikustamine - personifikatsioon on metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule. Jutustus - novelli ja romaani vahepealne zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. Süzee ei keskendu ühe peamise sündmuse kujutamisele ega ole sedavõrd pingestatud nagu novellis
folkloorist on mõeldud eeskätt lapse tarbeks, osa läinud laste kasutusse adapteeritud kujul. Lastekirjanduseks tuleb pidada ka neid algselt täiskasvanutele määratud ilukirjanduslikke teoseid, mis on mitmesugustel põhjustel üle läinud ja kinnistunud laste lugemisvarasse. Lastekirjandus on ilukirjanduse iseseisev haru, millel on kõik belletristikale omased tunnused. On olemas kõik ilukirjanduses esinevad põhiliigid (proosa, luule, draama) ja zanrid ( romaan, jutustus, muinasjutt, poeem, komöödia, draama). Lastekirjanduse poeetika on identne täiskasvanute kirjanduses kasutatavate struktuuri- ja kujundusvõtetega. 2. Väikelastekirjanduse eripärast Põhiliseks erinevuseks lastekirjanduse puhul on lugeja ealise eripära arvestamine ehk adressaaditunnetus, mis sõltub kirjanike andest ja oskusest lastele kirjutada. 3. muinasjutuvajadusest väikelapseeas. · biblioteraapiline mõju lapsele
a. e.m.a . Ajaloolaste arvates on eepos kirjutatud kolmandal aastatuhandel eKr. Veerand on nii halvasti säilinud, et on ainult osaliselt loetav. 12. Savitahvel. Savitahvlitele pandi need teosed kirja 2000-1600 a eKr. Seega on see üks varasemaid kirjandusteoseid. Eepos räägib Gilgamesi, Sumeri poolmüütilise valitseja kangelastegudest. Gilgames on sureliku mehe ja jumalanna poeg, kes ehitas Gruki linna müürid. Ajalooliselt vägev, alamatelt nõudis alati rasket tööd. Eepos jutustab uhkest linnast, mis asub Eufrati kaldal, linna kuningaks oli Gilgames, kes pärast oma surma Eufrati jõkke maeti. Eeposes on Gilgamesil maagiline trumm. Enkidu inimese saamise lugu, kasvataja funktsioon. Gilgamesi elukäik näitab, et inimene ei saa igavesti elada, kuid järeltulevale põlvele jäävad tehtud kuulsusrikkad teod. 2. Homerosele omistatud eeposi, probleeme autoriga.
* Kuigi tänapäevase lapse jaoks ei ole vb Lindgreni laste maailm enam väga reaalne (teine ajastu), õpivad nad neist raamatutest õigeid väärtushinnanguid, moraali, krutskeid (mis pole neg) jm, mis laste elus tähtis on. * Lapsel on põnev lapsetasandil seigelda (isegi täiskasvanul on) * Lapsi on Lindgrenil igasuguseid, kuid kõik neist on head või saavad heaks, kõiki lapsi väärtustatakse 18. A. Lindgreni kunstmuinasjutud. Kunstmuinasjutt on teadaoleva autori poolt kirjutatud muinasjutt. Kunstmuinasjutud on enamasti kirjutatud rahvamuinasjutu baasil. Spetsiifilise kunstmuinasjutu kui žanri algus on seotud Anderseniga. Kunstmuinasjutt toetub vähemalt algjärgus rahvamuinasjutule, kasutab rahvamuinasjutu süžeesid, teemasid, struktuure ja väljendusvahendeid. Põimib neid ja arendab edasi. Kunstmuinasjutt ei allu rahvamuinasjutu seadustele. “Mio, mu Mio”; “Vennad lõvisüdamed”; “Väikevend ja Karlsson katuselt“; “Röövlitütar Ronja”. Lindgren
Eepika - üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on tavaliselt rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika suurvormid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. Epigramm- pilkeline salvav luuletus. Epiteet- kõnekujund, mis on lisatud täiendina. Eepos - pikk värsivormiline jutustav teos mille aineks on vägilaste ja jumalate teod. Näiteks sumeri eepos "Gilgame", india "Mahabharata" ja "Ramajana", prantsuse "Rol andi laul", saksa "Nibelungide laul", skandinaavia "Vanem Edda", vene "Lugu Igori sõjaretkest", anglosaksi "Beowulf", armeenia "Sassuuni Davith", hispaania "Laul minu Cidist", soome "Kalevala", läti "Laplesis"
Nergal ja Ereskigal. Pooljumalik kuningas Gilgames. 9. Mille poolest erineb sumeri maailmaloomise müüt piiblis (Vanas ja Uues Testamendis) esitatud maailmaloomise loost? Vanas testamendis teeb jumal kõik ise, sumeris on kõik teised jumalad ka 10. Kirjelda müüdi kohta folkloori zanrisüsteemis. Too esile müüdi erinevusi ja ühisjooni muinasjutu ning muistendiga. Müüt on üks kolmest proosajutustuse erinevast vormist folkloristikas, ülejäänud on muinasjutt ja muistend. Ühine muistendil ja müüdil: Pole kindlat algust, jutustuse ajastu pole kindlalt piiritletud, lugu on usutavana loodud, koht ja aeg on kindlaks määratud. Samas muinasjutul on kindel algus, jutustamise aeg on piiratud, lugu on ebareaalne, pole kindalt aega ega kohta. Kõigil on omamoodi: Toimumisaeg: müüdis toimub tegevus kauges minevikus, muistendis lähiminevikus, muinasjutus pole see selge.
......................................................................................................................................9 Eno Raud..............................................................................................................................................12 R. Kipling.............................................................................................................................................15 Jacob(1785-1863) ja Wilhelm(1786-1859) Grimmi muinasjutud........................................................16 J.Kunder..............................................................................................................................................16 Heljo Mänd...........................................................................................................................................17 Andrus Kivirähk........................................................................................................................
Vanas Testamendis on need taandatud Jumala enda loominguks. Kui taimede ja valguse loomine tulenes sumeri mütoloogias Ani ja Ki suguühtest, siis vanas testamendis on need omistatud Jumala loominguks. Sumeri mütoloogiast puudub vete poolitamise motiiv. 10. Kirjelda müüdi kohta folkloori žanrisüsteemis. Too esile müüdi erinevusi ja ühisjooni muinasjutu ning muistendiga. Müüt on üks kolmest proosajutustuse erinevast vormist folkloristikas, ülejäänud on muinasjutt ja muistend. !!! Ühine muistendil ja müüdil: Pole kindlat algust, jutustuse ajastu pole kindlalt piiritletud, lugu on usutavana loodud, koht ja aeg on kindlaks määratud. Samas muinasjutul on kindel algus, jutustamise aeg on piiratud, lugu on ebareaalne, pole kindalt aega ega kohta. !!! Kõigil on omamoodi: 1. Toimumisaeg: müüdis toimub tegevus kauges minevikus, muistendis lähiminevikus, muinasjutus pole see selge. 2 Toimumiskoht: müüdis toimub tegevus teises maailmas, muistendis
Rahvalaulu looja ja luuletaja vahele on asetatud võrdusmärk, kuid erinevused on ületamatud. Kunstluuletuse kirjutaja tekst püsib sajandist teise muutumatuna; rahvalaulu sepitseja ideed ja tema poolt kunagi antud vormilised jooned võivad mälust sõltuvatena säilides üle elada ka järske muutusi. Luuletaja on üpris sõltumatu oma keskkonnast. Suuliselt edasikanduva runo loojal ei tasu minna oma kollektiivi vastu või lüüa sellest lahku. Ajaviitena kasutatud rahvapärimus, nt muinasjutud ja eriti lüürilised runod olid altid varieeruma. Itke loodi iga esitusolukorra jaoks eraldi; itkeja kasutas traditsiooni poolt määratud erikeelt, stiili ja ainestikku ning väljendas nende abil oma isiklikku tundekogemust. EEPILINE RAHVALAUL Teemad ja kronoloogia Kalevalamõõduliste jutustavate runode ainestikku on rühmitatud: 1. Müüdirunodes jutustatakse alg-aja loomistöödest, maailma ja selle eri nähtuste - ka
.............................................................20 Puskini surm.............................................................................................................................. 23 Puskini luule............................................................................................................................... 25 Puskini poeemid........................................................................................................................ 28 Puskini muinasjutud................................................................................................................... 29 Puskini draamateosed............................................................................................................... 30 Puskini proosa........................................................................................................................... 31 Puskini värssromaan ,,Jevgeni Onegin".................................................................
taevanähtused. Müüdi on tekitanud ratsionaalne püüd mõista loodust, seega on müüt midagi primitiivse teaduse laadset. Ritualistlik- müüt kui riituse toime sõnaline vaste, J. E. Harrison. Kultusmüütide seotus kalendritsüklitega, müüt kui igand. Oluline on maagia, jõudude personifitseerimine on hilisem nähtus. Müüt on riituse toime sõnalis-tekstiline vaste. Kõik müüdid on rituaalsed tekstid, rituaalist lahti rebitud müüt on muinasjutt või legend. 6. Kõrvuta psühhoanalüütilist ja strukturalistlikku lähenemist müütide uurimisel. Psühhoanalüütiline- Müütide ja unenägude seos, projektsioon, Jung, Freud. Freudistid arvasid, et müüks on väljendus psüühikaseisunditest, nt seksuaalsete ihade realisatsioon, seosed alateadvusega. Strukturalistlik- Muinasjuttude seos müütidega, juttude põhinemine samal süntagmaatilisel skeemil. Propp tuletas 31 funktsiooni järjendi 100 muinasjutu
E eepika üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on tavaliselt rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika suurvormid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. eepos lugulaul, lüroeepika suurvorm. Ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. Eeposte tegelasteks on vägilased või muinasjumalad. Eeposed väljendavad rahva hingelaadi parimaid omadusi, kujutavad võitlust ülekohtu vastu. Eristatakse rahva- ja kunsteeposi. Rahvaeeposed põhinevad kangelaslugudel, mis laulik on üheks liitnud; kunsteepose on koostanud teadaolev autor rahvaeeposte eeskujul.
„Etniline rühm on ennast teadvustav inimrühm, kes kannab ühiseid traditsioone, mida ei jaga teised, kellega kontaktis ollakse.” (DeVos). Rahvuslikud tunnused nagu keel, riietus, toit jne aitava määratleda, kuhu inimene/rühm kuulub, aitab luua idenditeeti. Etnilise idenditeedi loobki suuremas osas folkloor. Võib teha pika nimekirja, mis käib folkloori mõiste alla ja mis aitab kujundada idenditeeti: juba eespool nimetatuile ka müüdid, muinasjutud, vanasõnad, rahvariided-, meditsiin, tmurdekeeld, needused, mängud... jne jne jne. Herder on öelnud, et rahvalauludes peitub selle rahva hingelaad (nt lätlaste dainad). „See viis, kuidas sa mind praegu näed, ongi see, mis ma tegelikult olen, ja see on minu esivanemate viis.” Märgid ja narratiivid: 4. Nägemus folkloorist ja selle kandjast enne ja nüüd (L.Honko, A.Dundes) Vt punkte 1 ja 2... Vist... 5
,,Etniline rühm on ennast teadvustav inimrühm, kes kannab ühiseid traditsioone, mida ei jaga teised, kellega kontaktis ollakse." (DeVos). Rahvuslikud tunnused nagu keel, riietus, toit jne aitava määratleda, kuhu inimene/rühm kuulub, aitab luua idenditeeti. Etnilise idenditeedi loobki suuremas osas folkloor. Võib teha pika nimekirja, mis käib folkloori mõiste alla ja mis aitab kujundada idenditeeti: juba eespool nimetatuile ka müüdid, muinasjutud, vanasõnad, rahvariided-, meditsiin, tmurdekeeld, needused, mängud... jne jne jne. Herder on öelnud, et rahvalauludes peitub selle rahva hingelaad (nt lätlaste dainad). ,,See viis, kuidas sa mind praegu näed, ongi see, mis ma tegelikult olen, ja see on minu esivanemate viis." Märgid ja narratiivid: 4. Nägemus folkloorist ja selle kandjast enne ja nüüd (L.Honko, A.Dundes) Vt punkte 1 ja 2... Vist... 5. Keelepuu teooria, kontaktiteooria ja soome-ugri rahvad (P
Toimumiskoht Teine maailm Tänapäevamaailm ebamäärane Hoiak Püha Püha või profaanne profaanne Peategelane Mitte-inimene inimene Inimene või mitte- inimene MÜÜT MUISTEND MUINASJUTT Müüdi ja muinasjutu ühisjooni: on ühiseid tegelasi, etioloogilised motiivid, mõlemad seostuvad sotsiaalse tegelikkusega, mõlemad sisaldavad fantastilisi elemente 15. Too esile ühisjooni, mis Eestiski tuntud muinasjutul "Mees, kes mõistab loomade keelt" (ATU 670, tuntud ka kui "Kuke õpetus") ja piiblimüüdil Aadama ja Eeva pattulangemisest (1Ms 3:1- 7)? 15. Too esile ühisjooni, mis Eestiski tuntud muinasjutul "Mees, kes mõistab loomade keelt" (ATU 670, tuntud ka kui "Kuke
Helena. Sparta kuningas suri. Kreeklased läksid sõjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua. Uueks Sparta kuningaks sai Menelaos, kelle vend Agamemnon oli kreeklaste ülemjuhataja. Kreeklased ründasid Chrysa linna, sealt võtsid nad kaasa Apolloni (jumal) preestri tütre Briseise. Preester soovis küll tütart ära osta aga Agamemnon ei olnud nõus. Preester rääkis sellest Apollonile. Üheksa päeva Apollon surmas ja karistas. Agamemon oli ahne ja tahtis Achilleuse orjatari Briseist endale. Sellest tekkis neil tüli. Jumalanna Athena proovis rahustada Achilleust, ka Nestor proovis teda lepitada aga asjatult. Achilleus lahkus ja Agamemnon käskis heerolditel (väepealikud) tuua talle Briseis. Achilleus keeldub edaspidisest võitlusest Agamemnoni poolel. Achilleuse ema Thetis läks Zeusiga rääkima. Thetis soovis, et troojalased jääksid lahingus peale ja et kreeklased näeksid, et nad ei saa ilma Achilleusta
süsteemide semiootika ongi kultuurisemiootika. Kultuur = erinevatest keeltest / süsteemidest koosnev struktuur. 4. Miks on kirjandusteose vorm oluline? Näidendi puhul näeme selgesti vähemalt kaht teksti vormi: a) kirjalik tekst; b) lavastus (aga ka nt kirjandusteose ekraniseering); 5. Milliseid erinevaid võimalusi pakuvad kirjandusele erinevad meediumid? Kirjandus kasutab erinevaid meediume: - tekst võib olla paberkandjal, - samas on ka vanaema jutustatud muinasjutt - kuuldemäng kirjanduslikud tekstid - Kino - film jm kirjandusega konkureerivad võimalused - Uuemal ajal tuleb arvestada ka internetti kirjanduskeskkonnana 6. Mille poolest erineb suuline tekst kirjalikust tekstist? Kirjandus võib olla trükitud (raamat), käsikirjaline või ka suuline (rahvaluule). 7. Miks on võimalikud erinevad kirjanduse mõisted? - Kitsas kirjanduse mõiste "ilukirjanduse" mõiste seotud väärtushinnangutega, kirjandusele
annaabi.ee 
