Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Muinasaja muusika ja kultuurühiskonnad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
muusika, tantsude, omaette, kunstiliik, kommete, loodusjõudude, kurjade, vaimude, rõhutati, vilepilli, muistne, kütt, vibu, nöör, pillimäng, kehakatte, tungide, egiptus, mesopotaamia, rooma, araabia, mehhiko, inkadMUINASAJA MUUSIKA Muusika on sama vana kui inimkond. Väljakaevamistelt leitud esemed, vanad ehted ja pillide jäänused kõnelevad meile, et inimestel on alati olnud vajadus ilu ja mängu järele. Muinasajal oli muusika tihedalt seotud usundite, kommete, tantsude ja mängudega. Talle omistati maagilist võimet ja arvati, et selle abil saab kaitsta end loodusjõudude ja kurjade vaimude eest. Muusika oli ka suhtlemisvahend. Teadlased oletavad, et laulmine arenes välja lindude ja loomahäälte matkimisest, töörütmist ja erutatud kõnest. Esimesed meloodiad olid lihtsad mõneastmelised viisid, mida korrati väikeste muudatustega. Laule esitati koos liikumisega, rütmi rõhutati käte plaksutamise või algeliste löökpillidega. Erineva kuju ja kõlaga trumme kasutati nii tantsude saateks kui ka side pidamiseks naabersuguharudega.
Muusika Muusika enne ajaarvamist · Esimeseks muusikariistaks oli kindlasti inimhääl ning rituaalset leelotamist saatis tõenäoliselt rütmiline käteplaksutamine või jalgade trampimine. · Esimeseks rütmipillideks kasutati käte plaksutamist ja helisevate esemete kokkulöömist. · Muusikat oli vaja üleloomulike jõududega suhtlemiseks (loodusjõud, surmatud jahilooma hinged, surnud lähedaste vaimud). Muusika ja rituaal on olnud lahutamatult seotud läbi kogu inimkonna ajaloo. · Üsna pea avastati, et vastu kõva puupakku lüües kostab teistsugune heli kui õõnsast puupakust. · Õõnsas ,,muusikariistas" tekib heli kahe elemendi korpuse ja õhusamba või õhuga täidetud kasti abil. Sellel avastusel põhinevad tänapäeva puhkpullid (metsasarv, oboe), samuti keelpillid (viiuli kõlakast).
See kasvab välja ajajärgu eluolust ja levib nii ajas (ühelt sugupõlvelt teisele) kui ruumis (ühest kohast teise). Elukeskkonna muutumine põhjustab muutusi ka rahvaloomingus. Rahvalooming on ühtaegu nii rahvuslik kui ka rahvusvaheline. Rahvad elavad kultuurilises kokkupuutes, mistõttu pärimuses esineb laene ja mõjutusi. 20. sajandi uuemas rahvaluuleteaduses käsitletakse rahvast ja rahvamuusikat avaramalt see on erinevate inimrühmade muusika, mis on seotud kogu elukorralduse ja inimeste suhtlusvõimalustega (suuline, kirjalik, meedia, arvutivõrk). 2. Rahvamuusika on mingis inimrühmas kasutusel olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. See on osa folkloorist. Rahvamuusika hulka kuuluvad laul ja pillimuusika, nendega on tihedalt seotud tants. 2.1. Rahvamuusika tekkimine ja levik Muusika on arvatavasti niisama vana kui inimkultuur. Muistsel ajal ei eristatud rahvamuusikat ega
KORDAMISKÜSIMUSED VANAMUUSIKA TÖÖKS 1. Muusika teke. Mis on muusika? Kui vana on muusika? Millistest allikatest pärinevad inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast? Millest tekkis muusika? Kuidas me teame vanast muusikast? Kas vanamuusikat on säilinud? Kas kõikidel maailma rahvastel on muusika? 2. Vanimaid teadaolevad muusikainstrumendid ja nende päritolumaad. (pildid konspekti lõpus) Kiviajast tuntakse eelkõige mitmesuguseid löökpille, meso- ja neoliitikumist ka flöödi- ja sarvelaadseid pille ning trompeti eellasi. Esialgu valmistati vile- ja trompetitaolisi pille õõnestatud loomakontidest, sarvedest, mammuti kihvadest. Ühes vanas Egiptuse legendis räägitakse, et üks jumalaist tõuganud juhuslikult kilpkonna kesta. Selle sisemuses olnud aga mõned kuivanud ja
pingulitõmmatud härjanahast kilpidele sama tava jätkasid suulu sõdalased veel 19. sajandil. Kelli kasutati esmalt nõidumisel ja rituaalidel. Käristitel on sageli maagiline ja usuline tähendus ning käristi või kõrin on üks samaani aksessuaare. Hiinas oli äikesejumala Zin Shini ümber pöörlev ratas, mille külge kinnitati mitmesuguseid silindertrumme ja padatrumme, mida jumal lõi ühes käes oleva trummipulgaga. Iidse jaapani uskumuse järgi oli löökpillide mängimine seotud muusika leiutamisega, kuna müüdi järgi lõid jumalad takti ,,kõikide kastanjettide emale". Leiutamisest peale on trumme kasutatud rituaalidel. Osa neist liigitati pühade esemete hulka, teised olid staatuse sümbolid ja kuningavõimu embleemid. Vana Mesopotaamias tehti trummikile püha härja nahast, aga 3. aastatuhandest eKr pärinev pitsat kujutab jumalanna Istarit seismas altari ees, mis näeb välja ümberpööratud liivakell-trummina. Trummi kasutamine altarina on kandunud edasi
Muusikaajalugu konspekt Perjoodid muusikaajaloos 17.01.07 I. Vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni 5 saj. p.Kr ) II. Keskaja muusika ( 5 13 saj ) (gootika) III. Renessanss ( 14 16 saj ) IV. Barokk ( 17 18 saj I poolel ) V. Klassitsism ( 18 saj II pool 19 saj I veerand ) VI. Romantism ( 19 saj ) VII. Modertism ( stiilide paljasus) 20 saj Vanade kultuurrahvaste muusika 17.01.07 Muusika on sama vana kui inimkond. Väljakaevamistelt leitud kaunistatud tarbeesemed,
Muusikaajalugu: I kursus, I semester Vanamuusika: Vanaaeg Keskaeg Renessanss Abi ja lisamaterjal õpiku (Toomas Siitan. Õhtumaade muusikalugu I, 1998) ja isikliku konspekti kõrvale Koostas: Oliver Vatsfeldt 2010 LOODUSRAHVAD JA NENDE MUUSIKA EE: ,,Loodusrahvad: ühiskonna ja majanduse arengult ürgkogukonna tasemel elavad, algelise kultuuriga (minu kurs. v.j.) rahvad, kes sõltuvad elatusvahendite hankimisel otse looduskeskkonnast." Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse homo sapiens e tarkinimene. Alles tarkinimesel arenes heatasemeline häälikuline kõne (varasemate inimtüüpide lõualuu kuju ei võimaldanud veel kõnelemist). Häälitsused, mida see inimene kuuldavale tõi, on vaadeldav ühe vanima muusikana.
KORDAMISKÜSIMUSED VANAMUUSIKA TÖÖKS 1. Muusika teke. Mis on muusika? Kui vana on muusika? Millistest allikatest pärinevad inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast? Millest tekkis muusika? Kuidas me teame vanast muusikast? Kas vanamuusikat on säilinud? Kas kõikidel maailma rahvastel on muusika? 2. Vanimaid teadaolevad muusikainstrumendid ja nende päritolumaad. (pildid konspekti lõpus) Kiviajast tuntakse eelkõige mitmesuguseid löökpille, meso- ja neoliitikumist ka flöödi- ja sarvelaadseid pille ning trompeti eellasi. Esialgu valmistati vile- ja trompetitaolisi pille õõnestatud loomakontidest, sarvedest, mammuti kihvadest. Ühes vanas Egiptuse legendis räägitakse, et üks jumalaist tõuganud juhuslikult kilpkonna kesta. Selle sisemuses olnud aga mõned kuivanud ja
Portugallaste suhted Kongo riigiga olid erinevad, kui 17. sajandil Kongo riik allutati portugallastele. Hiina kujunes eraldi ja iseseisvalt (Tiibet ja Himaalaja on seal vahel). Tsivilisatsioonide vahelised kontaktid on seal kohaliku tsivilisatsiooni kujunemise ajal praktiliselt väljaspoole olematud. Ameerika tsivilisatsioonid kujunesid II aastatuhandel eKr, Andides võib-olla ka III aastatuhande lõpp eKr. Need on omavahel erinevad tsivilisatsioonid, on kujunenud omaette, üksteisest sõltumatult. Varased põlluharijad U 10 000 eKr. Jeeriko (9. aastatuhandel eKr), seal kandis kujunes kogu viljaka poolkuu ulatuses omavahel lähedaselt seotud põlluharimiskogukondade võrgustik (seal oli neid palju). Tähtis on nt ka Abu Hureyra (Süürias, Eufrati läheduses), kus oli linn. Juba 11. aastatuhandel oli seal suhteliselt suur asula (kus hooned olid ümmargused onnid), kus ilmselt tunti ka teravilja kuid pole kindlalt
I loeng 06.02.2012 VANA-EGIPTUS 06.02.2012 4000 e.m.a. Maailma vanim tsivilisatsioon. Koosneb kahest piirkonnast: Alam- Egiptus (Niiluse delta) ja Ülem-Egiptus (Niiluse org kuni Aswanini) 20-40 km lai, viljakandev Püramiidid ehitatud vaaraote hauakambriteks, neid ehitati 2000-2500 e.m.a.; püramiide Egiptuses ~20 tk. Enamik egiptlasi mattis surnuid kõrbeliiva Memphis (muistne Egiptuse pealinn) Teeba , Kuningate Org Amarna 4000. e.m.a. tekkis Egiptuses kiri ja riik (2 tsivilisatsiooni märki). Kiri oli alguses piltkiri 5000 märgiga. Hieroglüüf püha märk tõlkes Kiri info säilitamise, hoidmise ja taasesitamise süsteem Riigi toimimiseks vaja inimesi, kes 1) Suutelised valitsema, kaitsma - aristokraate 2) Administreerima, haldama Piltkirja 5000 märki kahanes 24-ni. Kuju lihtsustus. Kirjaoskajaid inimesi oli tollal 2% rahvastikust. On säilinud püramiidide seintele, sarkofaagide seintel kirju, säilinud ka ilukirjandust (Sinuhe jutustus reisikiri) Ptahhotep
Samuti on ta end ajalukku jäädvustanud oma kuulsa seadustekoodeksiga. Sargon I - oli Akadi riigi looja, kes tegi Akadi riigist tõelise impeeriumi. ( suured vallutused). Nebukadnetsar II - oli Uus-Babüloonia tuntuim ja edukaim kuningas, kelle ajal ehitati ka nn. "Paabeli torn" ehk peajumal Marduki tempel. Samuti seostatakse teda kuulsate Babüloni rippaedade ehitamisega. Steel Mesopotaamias kuningate poolt tellitud kivisammas. Pilet nr. 3- Muusika roll vanaaja tsivilisatsioonides Vanaaja muusika funktsiooniks oli enamasti jumalate kummardamine ja erinevad usulised rituaalid. Muusika roll oli väga tähtis kuna sellele omistati võlujõudu ja jumalikku väge, jumalate hääli võrreldi pillihäältega. Erinevatel rahvastel oli erinev muusikakultuur, olenevalt usutraditsioonidest ja ka erinevate pillide valmistamisvõimalusest. Peamisteks pillideks olid flöödid, slamei, lüürad ja lautod ja erinevad löökpillid.
jutustus. 2.4. Mesopotaamia Mesopotaamia tähendab kreeka keeles jõgedevaheline maa. Ta asus Eufrati ja Tigrise vahel. Loodusvaradelt on maa vaene. Leidus vaid savi ja pilliroogu. Mesopotaamia oli välismaailmale avatud. Sumerid Nende keeleline kuuluvus ja päritolu on teadmata. Nad rajasid suuri asulaid ja asutasid piltkirja. Nad võtsid kasutusele ratta. Tsivilisatsioonini jõuti 4 aastatuhande lõpus e.Kr. Nad võtsid kasutusele kiilkirja. Iga tähtsam linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi. Igal riigil oli oma kaitsejumal, kellele pühendatud astmiktempel ehk tsikuraat asus linna keskel. Templitele ja preestritele kuulusid suured maavaldused, kus töötasid teenrid ja orjad. Osa maast renditi talupoegadele. Kuningas oli sõjapealik ja kõrgeim kohtumõistja. Vabad kodanikud moodustasid sõjaväe ja neil oli õigus rahva koosolekul riigivalitsemist puudutavates küsimustes kaasa rääkida. Semiidid ja Mesopotaamia pärast Sumereid
(bar-bar). (Kõiv, M. 1994) Hellenism on ajajärk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr, mil pärast Aleksandri vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga (330–146 eKr.), ehk periood, mil kreeklased valitsesid idamaade üle ja seda kuni Rooma võimu kehtestamiseni. See periood oli Kreeka teaduse hiilgeaeg. Klassikalisel perioodil veel filosoofia kui terviku raames püsinud teadusharud eraldusid nüüd omaette valdkondadeks – matemaatika (Eukleides, Ptolemaios jt.); füüsika (Archimedes jt.) jne. Selle perioodi käigus arenes kogu ühiskond sedavõrd palju, et peale Aleksander Suure vallutusretke tekkis Egiptusesse linn nimega Aleksandria, mille elanikkond oli üle ühe miljoni. (http://et.wikipedia.org/wiki). Helloodid- Sparta riigi kõige alamseisuses olev rahvas ehk orjad. Helloodide ülesandeks oli harida spartiaatide põlde
jumalannadele; need loomad pidid olema perfektsed ja ehitud. Hekatombos saja veise ohver (Hera jaoks) Oluline, et loom pidi tahtma, et teda ohverdatakse. · Maskeraat, tantsud seksuaalne alateema; kanti falloseid(isegi naised) Ettenähtud maskid. · Pühamus leidis aset ohvritoomine · pidusöök · spordivõistlused, võistulaulmised(sisuliselt teater) · palve (kr euche) jumalate poole pöördumine kõva häälega, rõhutati...taheti konkreetseid asju Enne igat lahingut toodi ohvreid, et jumalad neid aitaks. Tõotati, et jumalatele kas antakse osa saagist vms. Ohvrite vastuvõtmine näitas, kas jumalad on valmis aitama. Selle juures märkis kõik rolli (siseelundid, looma käitumine jne). Kui ei läinud plaanipäraselt, tehti kordusohverdus. Seda võeti ülimalt tõsiselt. Mantis õpetaja, keda austati väga; temast sõltus tihti sõjaline edukus jne.
enda ettepanekuid -nõukogu > 500 liiget, määrati liisuga -kohtunikud > 6000, igal istungil u 200, määrati liisuga -strateegid > 10 väejuhti, valiti hääletamisel -kõigile riigiametnikele maksti palka -mittekodanikud >> naised ja orjad, võõramaalased ehk metoigid -metoigid > käsitöölised või kaubanduses, maksid makse ja teenisid sõjaväes Kodanike kasvatus ja haridus: -poisid saadeti 7a. kooli (lugemine, kirjutamine, muusika, luule) -pedagoog (kr. k. lapse/poisi juhendaja) -tähtsad Homerose eeposed -gümnastika -18-20aastat > sõjaline ettevalmistus (piiriteenistus) -rikkad õppisid kõne-ja vaidluskunsti > neist said riigiametnikud §16. >> JUMALAD, RITUAALID, PÜHAMUD JA TEMPLIEHITUS. Jumalad: -antropomorfsed välimuselt ja iseloomult -vägi ja surematus -võeti omaks võõraid jumalaid -jumalad käsutasid loodusjõude, vahel kehastasid neid -võime jagada hukatust ja edu -ohvrite toomine jumalatele
allakäik seotud: ~1600 eKr lähedalasuval saarel oli vulkaanipurse, tekkis hiidlaine ja kultuurikeskused said kannatada, ~1500 eKr tungisid mandri- Kreekast Mükeene kultuuri asukad Kreeta saarele 2) Mükeene kultuur (~1600 eKr) sai nime mandri-Kreeka tähtsaima keskuse Mükeene järgi; levis mandri-Kreekas ja Kreetal; oli sekundaarne kultuur; sai alguse kreeklaste saabumisega Egeuse mere piirkonda; lineaarkiri B (desifreeritud); lossid olid omaette riikide keskused: olid valitsuskeskused, sõjakeskused (tugevalt kindlustatud, järeldatud et olid sõjakad ja sõdisid omavahel pidevalt), linnu losside ümber polnud; religioonis kummardati paljusid minoilisi jumalaid ja jumalannasid, kuid see kohandati oma sõjakale ühiskonnatüübile ja meelelaadile; hävis ~1100 eKr (suur rahvaränne) 3) Mesopotaamia 4)
Rituaale juhtisid targad, teadjad ja nõiad. Eelkõige olid nad aga õpetajad. Lapsed pidid õppima vaprust ja osavust, vastupidavust ning rituaalide ja sümbolite tundmist. Muinasinimesed pöörasid tähelepanu kõneosavusele. Neil oli tuntud väga tugeva väega sõna- loits, mis toimis ja distsiplineeris. Nõuti vanemate austamist. Eelkõige esivanemate austamist, kes olid juba läinud teis- poolsusesse ja seega ühinenud sugukonda kaitsvate vaimude või jumalusega, muutunud võimsaks ja samas ohtlikuks. 2. KIRJUTAJA-INIMESED Ühiskondlikus olemises oli raskesti arusaadava kirja tundjatel tunduvalt kergem ja väärikam elu. Seega oli oluline tähtsus kirjutamise oskusel. 2.1 Sumer Sumerite panteoni kuulus suur hulk jumalaid. Varasemast ajast oli jäänud uskumus hingedesse, vaimudesse, deemonitesse, ohverdamisse, loodusjõududesse ja palvetamise
Rituaale juhtisid targad, teadjad ja nõiad. Eelkõige olid nad aga õpetajad. Lapsed pidid õppima vaprust ja osavust, vastupidavust ning rituaalide ja sümbolite tundmist. Muinasinimesed pöörasid tähelepanu kõneosavusele. Neil oli tuntud väga tugeva väega sõna- loits, mis toimis ja distsiplineeris. Nõuti vanemate austamist. Eelkõige esivanemate austamist, kes olid juba läinud teis- poolsusesse ja seega ühinenud sugukonda kaitsvate vaimude või jumalusega, muutunud võimsaks ja samas ohtlikuks. 2. KIRJUTAJA-INIMESED Ühiskondlikus olemises oli raskesti arusaadava kirja tundjatel tunduvalt kergem ja väärikam elu. Seega oli oluline tähtsus kirjutamise oskusel. 2.1 Sumer Sumerite panteoni kuulus suur hulk jumalaid. Varasemast ajast oli jäänud uskumus hingedesse, vaimudesse, deemonitesse, ohverdamisse, loodusjõududesse ja palvetamise vajalikkusesse.
Varaseim säilinud käsikiri on pärit aastast 1323. Avesta vanim osa eksisteerib kahes keeles, mida nimetatakse avesta keelteks: kaatade keel ja nooremavesta keel. Jaguneb osadeks: Gathad/hümnid kuulub Yasna korpusesse - paljastavad Zaratustra raske elu Noorem Avesta Yast kiiduhümnid, ülistatakse jumalikke olendeid, eepilised jutustused, jutud viimasest lahingust Vendidad/Videvdat preestrite loodud seadused kurjade vaimude vastu, maailma korrastamiseks; puhtuse kood ja laused see osa sisaldab ka Väikest Avestat, mis on katkendite kogu igapäevaseks palvuseks Zand - kommentaarid Muutused ühiskonnas, mis kaasnesid Zoroatrismi tekkega: Tsükliline maailmavaade muutus lineaarseks maailmal on lagus ja lõpp Polüteistlikust maailmavaatest monoteistlikuks Zoroatrismi tunnused:
tehtav vaatlus ja küsitlus, selle põhjal koostatav kirjeldus ning erinevate kirjel- duste omavaheline võrdlus. Kasutatakse ka arheoloogilisi ja muuseumimaterjale, ajaloo, keeleteaduse jm andmeid. Vahetevahel eristatakse ka etnograafiat kui kir- jeldavat või oma rahvast uurivat teadust ning etnoloogiat kui midagi üldisemat. Anglosaksi maades peetakse etnoloogiat antropoloogia haruks ning nimetatakse teisisõnu kultuurantropoloogiaks. Omaette teaduseks kujunes 19. saj keskel, kui hakati looma e-seltse ja muuseu- me. Suur tähtsus on A. Bastiani, E. B. Tylori ja L. H. Morgani töödel, mille tu- lemusena peasuunaks 19. saj II poolel sai evolutsionism. 19. saj lõpus hakkas F. Ratzeli tegevuse tulemusena evolutsionismi kõrvale tõrjuma difusionism. 20nda sajandi 20ndatel tekkisid USA-s täpset faktoloogiat eeldav F. Boas uurimissuund ning samal ajal Inglismaal B
Eestis algas avalik ja suurejooneline maipühade tähistamine nõukogude võimu kehtestamisega, eeskätt Teise maailmasõja järel kui üks olulisi riigipühi. Ametlikud rongkäigud, millest tuli osa võtta õppuritel ja töötajatel, toimusid suuremates linnades ja maakonnakeskustes hommikupoolikul, õhtupoolik oli vaba. Sündmust kajastati raadio ja TV vahendusel ja selle meedia pool on võrreldav tänaste jõulupühadega. Spetsiaalne muusika, temaatilised intervjuud, kõned ja kontserdid olid aga enamikule rahvast kevadtööde ja koristamise kõrval vähetähtsad. 2. mail jätkusid põllutööd oma maalapil. Niisiis nihkus künni- ja külvitööde algus päevale, mida 19. sajandi lõpus eriliselt ei teatudki. Kindlasti tehti aga mai alguses tuld. Varasemast traditsioonist on teada ka, et mõnel pool külvati ube. Maipäev oli väga tuntud aga ka 16.-18. sajandil, kui Tallinnas oli tavaks valida
Sõna kaanon tuleb kreeka keelest ja tähendab pilliroogu (sirge tee valimine). Heebrea kaanonis on 39 raamatut teatud järjekorras. Kreeka kaanon on III sajandil eKr alguse saanud VT tõlketraditsioon, mis on tänapäevaks saanud kreekakeelse piibli kuju: Seitsekümmend. Kui tekkis piisav hulk juute, kelle emakeel oli kreeka keel, oli nende jaoks raske mõista heebrea piiblit. Legendi kohaselt valiti välja 72 kirjatundjat, kes suleti Aleksandrias igaüks oma ruumi ja tõlkisid omaette piiblit. Nad olevat piibli kõik ühtemoodi tõlkinud. Tulemuseks on omaette traditsiooniline kreekakeelne piiblitõlge, kus raamatud on teises järjekorras, neid on rohkem kui 39, ka nende kuju on teistsugune. Eesti piiblid on tõlgitud reeglina heebreakeelsetest piiblitest. Vene õigeusu piiblid on tõlgitud kreeka kaanonitest. Apokrüüfid on raamatud, mis kuuluvad kreeka kaanonisse, aga mitte heebrea kaanonisse. Eesti piiblitõlked Viimati tehti VT tõlge eesti keelde aastal 1968
sõnastati. Samuti õppis laps rituaali kaudu mõistma ümbritsetud maailma. Rituaali kontsentratsioon oli pidu. Peo staadiumid olid: puhastumine, teekond (liikumine jumalate asukoha poole), ohverdamine, jumalikustamine (söödi ohverdatud liha, oldi seksuaalsuhetes). Rituaali üks kindlaid koostisosi ja elutõdede õppimise vorme oli rituaalne tants. Tants oli 3 üks elu õppimise vorme. Zestid olid rituaalse tantsu osa. Samuti oli muusika loodusrahvaste eneseväljenduse üks olulisi komponente. Tema kaudu sai edasi anda ka kõige õrnemaid tundeid. Muinasaja inimesed oskasid väärilist tähelepanu pöörata kõneosavusele. Seda läks vaja sõjapidamises (arutati sõjapidamise küsimusi hõimukaaslastega, peeti kohut, kehtestati seadusi). Sõnamaagiat tunti ja kardeti. Sõnadega ümberkäimist õpetati maast madalast ka lastelegi. Muinasrahvastel oli tuntud väga tugeva väega sõna-loits, mis distsiplineeris.
hingi. Animism (ladina keeles animus hing, vaim) on hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. Muinaseestlaste elu oli väga tihedalt seotud loodusega, nad lähtusid seisukohast nagu mina talle, nii tema mulle. Kui inimene rikkus midagi, võis see talle vastata samaga: mets võis eksitada, vesi uputada, maa anda haiguse, seepärast suhtutigi loodusesse sõbralikult ja heatahtlikult. Ohverdamine-kuna vaimude, haldjate ja jumalatega pidi hästi läbi saama, siis püüti heatahtlikkust saavutada andide toomise ehk ohverdamisega. Selleks olid kindlad kultus- ehk ohvripaigad- hiied või üksikud puud, allikad, kivid, mäed, järved, jõed. Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pärnasid, hiiepuu alone oli pühapind, sinna ei lasted loomi, ega võetud oksi ja lehti. Ohvriallikaid oli väga mitmesuguste nimetustega: pühad, tervise-, elu-, silma- jt. allikad. Ohverdamine leidis
JUMALATEENISTUS · ,,kirik" = usklike rühm · Preester · Jumala austamine · Jumalateenistused pühapäeva hommikuti - Pühapäev = kristliku nädala esimene päev (Jeesus tõusis surnust üles) · Peajumalateenistus = missa · Armulaud ehk euharistia ehk püha õhtusöömaaeg - Aluseks Jumala viimane söömaaeg jüngritega - Vein jumala surm - Leib jumala ülestõusmine · Jutlus · Muusika · Palved · Piibli lugemine KIRIK: · Kirik ristikujuline põhiplaan - Torn idas (osutab Jeruusalemma suunas, kus ta elas ja suri) - Õigeusukirikud ruudukujulised, kuppelkatus · Mälestustahvel - Kuju - Kabel · Pult / kantsel - Piibli lugemiseks - Jutluse pidamiseks · Altar · Vitraaz SÜMBOL: · rist - Jeesus suri ristil inimeste pattude pärast
09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. lk. 14 9. 50-ndate aastate lõpp Ameerika popmuusikas. lk. 17 10. 60-ndate aastate mustade popmuusika- soul lk. 18 11. Briti 60-ndate aastate pop- ja rockmuusika. lk. 19 12. 1960-ndate aastate psühhedeeliline rockmuusika. lk. 21 13
Kaevamistöö peab olema võimalikult täpne ja fikseeritud. Kaevatakse kihtide kaupa. Kaevandi seintel ehk profiilil on näha palju jälgi (nt tulekahju). Kaevamine viiakse läbi kuni loodusliku pinnani. Kultuurkihi tekkimine. Mullavallid olid kunagi ümber maja müüri ja kaevu augu asemel. Kiht tekib ka inimese elutegevuse käigus. Kui toimub häving, siis hävingust jääb oma kiht järele. Mõne aja möödudes rajati uus kaev ja sellest tekkisid omaette kihid. On vaja lahti mõtestada, kuidas kihid tekkinud on. Pärast kaevamist on kaks võimalust. Ehitusjäänused jäetakse välja. Teisel juhul aetakse auk kinni ja taastakse kunagine muistend. Kalmete kaevamisel kasutatkse teist metoodikat. On oluline mõista kääpa kujunemise järjekorda. Kaevatakse ka kraev lahti. Kääbas võib olla ka mitmekordne matmispaik. Kääpad enamasti liivasel pinnal. Kääpa kujunemine: surnu on maetud maapinnale, sinna peale on kuhjatud
Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest. Alljärgnevas uurimuses püüangi vastust leida sellele küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad. 2 Sisukord. Muinas Egiptus .........................................................................................................................lk 4. Kreeta. .................................................................
Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest. Alljärgnevas uurimuses püüangi vastust leida sellele küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad. 2 Sisukord. Muinas Egiptus .........................................................................................................................lk 4. Kreeta. .................................................................
üksikud luukillud, nende juures leidus ka väga primitiivseid tööriistu. Tegemist oli vulkaaniliste kividega, neil oli ühest servast mõned tükid ära võetud. Nimetatakse neid eoliidid, chopper. Ei teata, kas need killud on juhuslikult lahti tulnud või löödud sealt ära. Homo habilisega seotud leide on ainult Ida-Aafrikas, nad võisid eksisteerida u 200 000 aastat tagasi. Esialgu, kui avastati järgmine aste, Homo Erectus, leiti, et HH on täiesti kõrvalharu, et HE areneb ka omaette. Viimasel ajal on pakutud välja ka, et HH võis siiski ka HE eelkäija olla, sest HH ja HE on mõnda aega ka koos eksisteerinud. S.O KÜSIMÄRK. Homo Erectusi on hästi palju avastatud, algust dateeriti 1,8 milj aastat tagasi. Esimene avastati juba 19.saj lõpus. See avastati Jaava saarel. Kuidas nad Euroopasse jõudsid? Nad avastas üks Hollandi antropoloog E. Dubois, kes tahtis üles leida vaheastme inimese ja inimahvi vahel, tahtis seda teha seal, kus on soe, läks Java saarele
sofist ja rändkõneleja. Ta kirjutas kõnesid ning avaldamiseks mõeldud kirju, dialooge, satiire. Rooma ajajärgul sündis iselaadne zanr: kreeka romaan. Nt Longose ,,Daphnis ja Chloe". Rooma kirjandus Arhailine periood (24080 eKr): eepilise luule alged ja draama Kirjanduseelsel ajal domineeris rahvalaul. On teateid hümnidest, töö-, sõja-, karjase-, triumfilauludest. Neil võis olla rituaalne taust. Folkloorse taustaga oli ka laulumäng e atellaan, mis kujunes hiljem omaette kirjanduszanriks. Ladina kirjandus on tihedalt seotud kreeka kirjandusega. Esimene Rooma kirjandusteos on ,,Odüsseia" tõlge, mille pani kirja Livius Andronicus. Ta ei tõlkinud seda heksameetritesse, vaid Roomale iseloomulikesse saturnilistesse värssidesse. Andronicuse ,,Odüsseia" tõlge oli u kaks sajandit kasutusel kooliõpikuna, see oli esimene Euroopa ilukirjanduslik tõlge. Andronicus kirjutas ka tragöödiaid ja komöödiaid, kasutades Kreeka eeskujusid. Temaga
I loeng 02.11.2012 Jaan Lahe Usundite valik on semestriti varieeruv. Eksam on küsimustega test, valikvastustega. 50-80 küsimust. Üldine sissejuhatus Mis on religiooniteadus, mis on üldiselt ja religioodi tüübid. Religiooniteadus erladi haruna on suhtleiselt noor, alguse sai 19. sajandi keskpaika või teise poole. 1870. Aastatel luuakse esimesed õppetoolid religiooniteadustes. Eestis loodi 1919. aastal mittekristlikute usundite õpetamiseks Tartus õppetool. Suur osa inimestets on õppinud ja bioloogiat ja lähevad edasi religiooniga. Lahe ise uurib Rooma keisri riigi usundilugu, praegu uurib idamaise päritoluga jumalannasid, nende kultust. Religioon ja usund on sünonüümid. Usuõpetus on kiriklik ja konfesionaalne. Religiooni sõna on tulnud kreeka keelest religio, mis on tuletatud kas 1) religare ehk siduma (inimese side jumalaga) 2) religere ehk tähelepanema või hoolima ( inimene hoolib jumalast ja paneb teda tähele). Religioon on inimese kohustu austada jumalaid. Cultus
MAAILMAVAATED JA USUNDID 1. loeng Mis on maailmavaade? Vaadete seisukohtade ja veendumuste süsteem, mis püüab vastata filosoofilistele põhiküsimustele (kes on inimene? milline on inimese koht maailmas? mida me teame ja mida ei tea, kuidas me teame? mis on maailm? miks ta selline on? mis on elu ja selle mõte/eesmärk? mis on surm, kas sellele ka midagi järgneb? miks on maailmas kurjus ja kannatused? kus on inimese piirid? mis on õiglus?). Inimese arusaamad endast, elust ja maailmast. Erinevad maailmavaated on katsed vastata sarnastele küsimustele. Maailmavaate omandab inimene elu jooksul, selle keskkonna ja kultuuriga, milles ta üles kasvab. Vaated muutuvad elu jooksul, seda mõjutavad sellised asjaolud nagu haridus, sots. keskkond, ühiskond, aga ka indiv. faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maailmavaade ei ole üks ja see sama
annaabi.ee 
