Igal sugupõlvel oma eluolu- asustus tihenes, põlluharimine, viljakaubandus, elukutselised sepad, peenekoeline käsitöö. Rooma kaupmehi huvitas merevaik ja karusnahk, eestlased tahtsid pronksi. Roomast klaaskelmed, sõled, pronksmündid. Rahulik sõdadeta aeg, sellest ajast pole linnuseid. Tarandkalmed. Selle lõppedes ilmusid ka esimesed relvad(odad). Keskmine rauaaeg(450-800p.Kr.)- linnused, kivivarekalmed, esimesed külad. Viikingi ajal hakati elama linnustes, palju peiteleide, Esimesed andmed kroonikas, linnused rajati kaitstud kohtadesse( vallid- Lõuna- Eestis liivast ja palkidest mägilinnus, neemiklinnus, kalevipojasänglinnus, ringvall-linnus). Elati avaasulates, adratera kasutusele võtt, kaheviljasüsteem. Anamism- elus ja eluta on hingestatud, usund. 2. saj- sai alguse suur rahavsterändamine, selle käivitas 375. a. kui goodid kes rajasid Musta mere äärde riigi kuid said hunnide Attila käest lüüa. Viikingiaeg(800-1050. a.)-kaubeldi ja rüüstati
mis koosnesid mitmetest taludest ning võime rääkida juba külade kujunemisest. Muutus põllusüsteem, tuntuks said esimesed ribapõllud. Ka keskmisel rauaajal kasutati mitmeid erinevaid matmispaiku. Sageli maeti edasi vanadesse tarandkalmetesse, uued kujutasid aga kivivaresid. Kagu- Eesti idaosas levisid hoopis liivast kuhjatud kääpad, mille all või sees on põletusmatused suhteliselt vähese panusega. Keskmisest rauaajast tuntakse ehete aardeleide kui ka relvade või tööriistade peiteleide.( pronksi kõrval ka hõbeaarded). Arvatakse et väärismetallid maeti maha sõjaohu korral. Keskmine rauaaeg oli rahutu aeg. Sidemed ülemeremaadega olid elavnenud, aga oli ka sõjakaid suhteid. Viikingiajal (aastail 800-1050) tihenesid suhted Skandinaaviaga veelgi. Nõnda jõudis siia nii araablaste hõbemünte kui ka läänest meretaguste meistrite sepitsetud relvi. Skandinaavia saagad kõnelevad ühtlasi viikingite sõjakäikudest Eestisse, seda
Rooma rauaaeg oli u. 50 450 aastat, lk 22-23 Rooma rauaaega peetakse õnnelikuks ajajärguks eestlaste elus, selle arvamuse kasuks räägivad .. 1) Hauapanused, mida oli palju, mis näitab, et eestlased olid muutunud rikkamaks 2) Hauapanuste hulgas puuduvad relvad, mis näitab, et sel perioodil ei sõditud 3) Puudusid kindlustatud asulad ja linnused, mis tõestab, et sõdu ei olnud 4) Pole leitud ühtegi tavaliselt sõdadega kaasas käivaid peiteleide 9. Suhted naaberrahvastega. Osata kanda kaardile. 1) SUHTED SKANDINAAVLASTEGA Viikingite laevad liikusid mööda Läänemerd Venemaa suurte jõgedeni, mida mööda jõuti Mustale merele ja Kaspia merele (idamaadesse). Seda teed nimetati teeks varjaagide juurest kreeklasteni ehk idatee. Eesti jäi uute kaubateede ristumispunkti ja lülitus ida-lääne vahelisse kaubavahetusse. Hea tee tegi Eesti kättesaadavaks ka vaenlaste sõjakäikudele. NÄITEKS olevat 900
(kauplemine balti hõimude kaudu) Roomast pärinevad nt sellised leiud nagu klaashelmed, sõled, pronksmündid Keskmisel rauaajal kerkisid Eesti aladele esimesed linnused Kasutusele võeti uus kivikalmetüüp kivivarekalmed, lisaks kääpad Hakkasid tekkima esimesed külad Hakati kasutama ribapõldusid Viikingiajal hakati linnustes püsivalt elama, tekkis nn linnus-asula süsteem (linnuse ümber asetses ava- asula) Leitud rohkesti peiteleide (aarded) Esimesed andmed kroonikates Linnused rajati tavaliselt looduslikult kaitstud kohtadesse, vähem kaitstud küljele kuhajti vall - Lõuna-Eestis valmistati vallid liivast, mida hoidsid kinni palgid - Põhja- ja Lääne-Eestis laoti müürid kivist ilma sideaineta (st kuivmüür) - Linnuse vallile ehitati palkaed ja teisele poole kaevati kaitseks kraav Linnused olid püsivalt asustatud, sõja ja röövretkede oht oli suur (ka ootamatu); relvad ja põlemiskihid
seega olid nad otsast lõpuni inimeste kätetöö. Ümber kogu linnuseõue püstitati kõrge kunstlik vall. Linnused paiknesid tavaliselt võimalikult lähedal külale, et rünnaku korral oleks kergem varjuda. Väiksemates linnustes võis mõni jõukam pere ka aastaringselt elada. Alates 6.sajandist sagenes Eesti aladel ehete, tööriistade ja relvade peitmine. Kui varasematest perioodidest on teada ainult pronksaardeid, siis nüüd lisanduvad ka hõbeaarded. Välja on tulnud ka nn peiteleide - ühte kohta on suurtes kogustes peidetud kas relvi või tööriistu. Ehted ja relvad peideti enamasti hädaohu korral. Oht tuli eeskätt naabritelt. Lõunas tõrjusid balti hõimud (tänapäeva lätlaste ja leedulaste esivanemad) läänemere-soomlased Põhja-Läti aladelt peaaegu välja (vaid liivlastel õnnestus paigale jääda). Peipsist ida pool jõudsid pärale slaavi hõimud, kes asusid hõlvama vadjalaste ja vepslastega asustatud suuri maa-alasid.
annaabi.ee 
