...................................................................10 2 Tallinna Teeninduskool Kristel Tilk Menüü Restorani päevapakkumised Eelroog. Tomatipüreesupp mascarpone toorjuustuga (mugulsibul, küüslauk, porgand, seller, spinatilehed, basiilik) Pearoog. Kookosesealihakarri keedetud riisiga (mugulsibul, küüslauk, ingverijuur, tsillikaun, kookospiim) Järelroog. Tuunitud leivasupp vahukoorega (mesi, manna, kirsid)
1 portsjon=150/130/50 Portsjonite arv: 5 Retsepti kaal Valmistamise kaal jrk. Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto x bruto x neto Pikitud veiseliha: 1. veiseliha kg 0.20 0.190 1.0000 0.950 2. suitsuliha kg 0.02 0.020 0.1000 0.100 3. mugulsibul kg 0.00 0.004 0.0200 0.018 4. kaalikas kg 0.02 0.014 0.1000 0.070 5. porgand kg 0.01 0.005 0.0300 0.024 6. kuivatatud rosmariin kg 0.00 0.000 0.0015 0.002 7. jahimehe maitseained kg 0.00 0.000 0.0015 0.002 8
hapupiim, muna, vahukoor, võikreem. • 4. korrus: toidurasvad, pähklid. Maitseained • pipar • punapipar (värske, jahvatatud) • tüümian • muskaat • safran • majoraan • basiilik • ingver Rahvusköögi söögikorrad • Päeva põhiline söögikord on lõunaajal. Lõunasöök algab alati supiga, milleks võib olla nii kerge puljong või ka väga rammus guljashisupp. Tüüpiline toit Ungaris • Guljašš- supp Loomaliha, mugulsibul, küüslauk, jahvatatud paprika, porgand, pastinaak, paprika, tomat, kartul. • Ungari vorstisupp. Mugulsibul, paprika (jahvatatud), kartul, loomalihapuljong, tomatipasta, must pipar, pune, paprika, õllevorstid. Tüüpilised joogid • Külmad: erinevad mahlad ja veed • Soojad: kohvijoogid, erinevad teed • Alkohoolsed joogid: veinid Praktiline osa • Kolmekäiguline menüü: • Eelroog: soe paprika-tomati püreesupp • Pearoog: Veiselihahautis köögiviljadega
uba(kuiv. keedetud) 50 68,5 4,6 0,2 11,85 29,5 3,2 porgand 30 11,7 0,3 0,12 2,31 8,41 0,72 Riis keedetud 150 183 3,3 0,45 40,8 3,3 1,2 nisujahu 30 98,4 2,97 0,51 20,13 3,9 1,05 kalapuljong 40 1,72 0,12 0,08 0,12 1,6 0 mugulsibul 20 6,2 0,24 0,04 1,2 6,6 0,24 Porgand keedetud 20 7,4 0,12 0,16 1,54 7,2 0 kohv 100 2 0,2 0 0,3 3,6 0 Küpsis "maire" 25 113,25 1,85 2,7 20 0,575 6,5 õun 100 44 0,2 0,36 9,9 6,2 1,8 näkileib 20 71,2 2,08 0,46 14,4 9,2 14,9
TOIDU NIMETUS Hele linnulihapuljong portsjoni kaal valmistatavaid g portsjoneid 1000 kokku 1 Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 brutoKao % 1 neto 1 bruto 1 neto 1 kanakints kg 0.750 0.750 0.750 0.750 2 vesi l 1.500 1.500 1.500 1.500 3 mugulsibul kg 0.079 5 0.075 0.079 0.075 4 porgand kg 0.026 5 0.025 0.026 0.025 5 juurseller kg 0.026 5 0.025 0.026 0.025 6 porrulauk kg 0.105 5 0.100 0.105 0.100 7 küüslauk kg 0.007 5 0.007 0.007 0.007 8 sool 0.000 0.000 0.000 9 loorberileht 0
osade järgi: 1. Lehtköögiviljad (salat, peakapsas,spinat) 2. Õisikköögiviljad (lillkapsas, spargelkapsas ehk brokkoli) 3. Viliköögiviljad (kurk, kõrvits, tomat, paprika, avokaado, oliiv) 4. Varsköögiviljad (spargel, nuikapsas, varsseller) 5. Juurköögiviljad (kaalikas, naeris, porgand, peet, redis, juurseller, petersell) 6. Sibulköögiviljad (mugulsibul, murulauk, küüslauk, porrulauk) 7. Mugulköögiviljad (kartul, maaprin) 8. Kaunköögiviljad (uba ,hernes, läätsed) Kasvukoha järgi liigitatakse köögiviljad: Avamaakultuurideks ja katmikkultuurideks
valmistatavaid portsjoneid kokku 60 Valmistamise Hind km- Kalors Retsepti kaal kaal ta us 1 Kao 1 x Ühiku Retsepti 1 Toiduained Ühik bruto % neto bruto x neto hind hind portsjon Hakkliha kg 0,060 0 0,060 3,600 3,600 2,944 0,177 148,02 Mugulsibul kg 0,025 16 0,021 1,500 1,260 0,765 0,019 13,02 Kollane Paprika kg 0,030 25 0,022 1,800 1,320 0,765 0,023 7,92 Toiduõli (rapsi) kg 0,003 0 0,003 0,180 0,180 2,542 0,008 27,21 Purustatud Konservtomatid kg 0,120 50 0,060 7,200 3,600 1,543 0,185 9,3 Konservoad kg 0,063 40 0,025 3,750 1,500 1,087 0,068 26,5
KÖÖGIVILJATOIDUD - tükeldus olgu ühtlane - sobiva suurusega - toit ei tohi olla üle valminud - ÄRA TOITU ÜLE MAITSESTA! Maitseköögivili- mugulsibul, sellerjuur, petersellijuur, porgand, mustjuur Maitseroheline- roheline sibul, murulauk, porrulauk, till, sellerilehed, petersellilehed NB! Puhastan, pesen, koorin! Otse keevasse vette külmutatuna! Mitte kunagi ei sulatata (kaob värskus, välimus)! Hapendatud köögiviljad pestakse läbi enne valmistamist. - Serveeritakse 65kraadi juures (taldik ja toit soe) - Iseseisva toiduna 200-300g, lisandiks igale sööjale 50g-100g
Täida tabel ! Taime nimi Kohastumise kirjeldus 1. Tooneliilia Maaalune mugulsibul, kasvab kivisel pinnal. 2. Soolarohi Suur soolataluvus, lihakad varred, soomusjad lehed. 3. Kõrbeliilia Sirgub pärast vihma maaalusest sibulast. 4. Okotiljo Piisava veega ilmuvad punased õied, kuivaperioodil langetab lehed. 5. Kivitaim Hea maskeering, taime osad on mulla sees , pärast vihma puhkevad õide, Looma nimi Kohastumise kirjeldus 1
valmistamiseks ning serveerimiseks väljastusliinis. a. Chilli sin carne Tooraine Tooraine Valmistamine 100-le kg- des Paprika punane 2,0 Loputa paprika ja eemalda sellest seemned. Kartul kooritud 40 Tükelda kõik köögiviljad Mugulsibul kooritud 3,3 Kuumuta potis õli. Lisa tükeldatud Õli 1,0 aedvili ja keeda pidevalt segades umbes 5-6 minutit Küüslauk 0,5 Purusta küüslauk ja lisa see potti. Paprikapulber 0,1 Maitsesta paprikapulbriga.
1 kg veisekonte lihaga (supikogu, raguu) 2,5 l vett 2 suuremat peeti (u. 500 g) 1 suurem porgand 1 suurem mugulsibul 500 g hapukapsast (võib asendada ka värskega) 5-6 kartulit 70 g tomatipüreed 2 tl äädikat 2 loorberilehte 3-4 tera pipart Kondid panne külma veega keema, neile lisada loorberilehed, pipraterad ja veidi soola. Keeta madalal kuumusel, kuni liha tuleb kondi küljest lahti (u. 2-3 tundi). Koori ja riivi peedid. Prae peeti tomatipüreega pannil vähese õliga, kuni peet on pehme. Lisa paar lusikat äädikat, et peet ei kaotaks oma värvust. Tõsta kõrvale. Riivi porgand ja haki sibul
Maitsesta soola, pipra ja punega Juustu 40g 3. Aseta juustuviilud praetud ja maitsestatud Soola, musta pipart,punet baklazaaniviiludele ja keera rulli. Peterselli, tüümiani. 4. Aseta rullid ahjuvormi ning kuumuta ahjus üle, kuni Kaste juust sulab. purustatud tomat 100ml 100ml 5. Kastmeks Puhasta ja haki küüslauk ja sibul ning Küüslauk 5g 4g kuumuta neid õlis. mugulsibul 24g 20g õli 10ml 10ml 6. Lisa purustatud tomat ning keeda mõnda aega. Maitsesta kaste basiiliku ja tüümianiga. Soovi korral parmesani juust 20g 20g võid lisada tabascot. basiilik, tüümian, pune 7. Enne serveerimist puista rullidele hakitud
0 värske kurk kg 0,015 0,015 0,030 0,030 20,88 0,31 kr 10 värske tomat kg 0,017 0,015 0,033 0,030 31,32 0,52 kr 25 punane paprika kg 0,020 0,015 0,040 0,030 26,10 0,52 kr suitsu peekon 4 sealihast kg 0,016 0,015 0,031 0,030 107,92 1,69 kr koorimata 16 mugulsibul kg 0,006 0,005 0,012 0,010 5,60 0,03 kr KASTE 0,00 kr maitsestamata jogurt 0 3% l 0,030 0,030 0,060 0,060 17,43 0,52 kr värske petersell 26 lehed kg 0,001 0,001 0,003 0,002 74,58 0,10 kr sool tsillipipar jahvatatud cayenne pipar
PRANTSUSE KÖÖK Maailma kuulsaim köök Jagunemine Piirkondlik köök Üldrahvalik köök Tippköök nn uus köök PRANTSUSE KÖÖGI KUULSUS Väga peenemaitseline Hoolikalt valmistatud Kaunilt serveeritud toidud Tähtis on maitse Kvaliteetsed aedvilja sordid. Peamised toiduained Aedviljad (mugulsibul, kartul, porgand, kapsas, tomat, seller, kaunviljad) Piim, rõõsk koor, kohupiim ja hapukoor; Juustud (üle 400 sordi) Muna Kõik liha sordid Kala (merikeel, tursk, lest, skumbria, haug, karpkala) Mereannid (austrid, krevetid, merekarbid, vähid) Peamised maitseained Küüslauk, sibul, rosmariin, petersell, tüümian, safran, nelk, basiilik, koriander. Ka veinide, likööride ja konjakite kasutamine. TOIDU VALMISTAMINE Valitakse kõrgekvaliteedilisi tooraineid.
PRANTSUS E KÖÖK Andra Hämäläinen KK11 Sissejuhatus Maailma kuulsaim köök. Kõrge kvaliteediga road, toitude peen maitse, efektne garneerimine, oivaline serveerimisoskus. Kulinaariasse suhtutakse kui kunsti. Peamised toiduained Mugulsibul, kartul, porgand, kapsas, tomat, seller, kaunviljad, spargel, artisokk ja porrulauk; Palju kasutatakse piima, rõõska koort, kohupiima ja hapukoort. Juustud (üle 400 sordi) kuulsamad camembert ja roquefort. Muna (iseloomulikud on omletid). Kasutusel on kõik lihasordid, vähem tarvitatakse sealiha. Kaladest: merikeel, tursk, lest, skumbria, haug, karpkala ja mereandidest: austrid, krevetid, merekarbid, vähid. Väga armastatakse konnasid, tigusid, molluskeid ja madusid. Maitsestamine
SAL AT PO RG AND M A IT S E T A IM E D TO M AT KAPSAD RABARBER KAUNV IL J A D K A A L IK A S M URULAUK VASTAVALT EESTI TOITUMISTEADUSE SELTSI SOOVITUSTELE, peaks täiskasvanud inimene sööma nädalas köögivilju järgmises koguses: KARTUL- 2,5 kg (~40 kartulit) PEAKAPSAS- 700 g (1 kapsas) VÄRSKE KURK JA TOMAT (1pikk kurk ja 3 tomatit) PORGAND- 500 g (6 porgandit) MUGULSIBUL-250 g (4 sibulat) KAALIKAS-200 g (1 kaalikas) PUNANE PEET-200 g (2 väikest peeti) PAPRIKA- 100 g (1 paprika) KÜÜSLAUK- 20 g (1/2 küüslauku) MAITSETAIMI KAUNVILJU MIKS ON KÖÖGIVILJAD KASULIKUD ? Köögiviljad rikastavad meie toitu mitmesuguste vitamiinide ja mineraalainetega Köögivili sisalab palju kiudaineid, mis tagab inimese soolestiku normaalse talitluse Köögivili on suhteliselt madala toiduenergiaga
Tartu kutsehariduskeskus Toitlustus ja teenindus osakond Restoraniteenindus Juhendaja: Ragnar- Heini Landsov Liisi Vaasa K208 Tartu2009 Menüü Juustu - küüslaugusalat juust küüslauk hapukoor majoneesikaste leib, sai või pannkook Forell kodujuustuga forelli filee kodujuust värske till mugulsibul petersell juust atleet Banaanikreem muna piim banaan sidrunikoor rosinad kohv tee klientideks on mees ja naine! Lauakatmine 1. Paigutan laua õigele kohale kontrollin et laud ei jääks kõikuma 2. Pühin laua 3. Linutan laua 4. Asetan toolid omale kohale 5. Paigutan kohataldriku 6. Asetan pearoa noa ja kahvli 7. Asetan eelroa kahvli 8. Asetan desserdi lusika 9. Lisan ka klaasid, vee jaoks 10. Asetan punaseveini klaasi 11
toiduvalmistamisel soola- või suitsuliha, värsket saadi harva. Söödi ka maksa, aju, kopsu jne. Levinud olid verikäkid, veidi vähem tanguvorstid ja verivorstid. Kalad- räim, lest, säinas, angerjas, siig, haug- jõudis lauale värskelt,soolatult, suitsutatult. 2 Suuresti söödi seda, mida ise kasvatati või korjati. Köögiviljadest- kaalikas,porgand, naeris, kapsas, kurk, mugulsibul ehk sibulaputkes, suhteliselt hilja tomat. Kartul olu laual igal toidukorral. Marjad- mustikad, metsmaasikad, muulukad, põldmarjad, pohlad, jõhvikad, kohati ka murakas, hiljem ka punased ja mustad sõstrad. Puuviljad- õun, ploom, kreek. Seened- soolatult või tükeldatult ja rasvainega läbi praetult purkides. Teraviljadest rukis, oder ja pidupäeval nisu. Nii mõneski külas kasutati tangusid tükk aega enne kui kruupe.
ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Paljunemine: Suguta.:-Vegetatiivne-mugulsibul, tütarteimevõrsed Eoseline-seened, sambad, osjad, kallad, sõnajalad Suguline-Selgroogsed,õistaimed,paljasseemnetaimed,kingloom Mitoos-keha rakkude jagunemisviis, kus kromosoomide arv on muutumatu. Rakkude jagunemine on juhitud raku ja tsentrosoomi poolt. Kõige olulisem on tuumaine e. pärilikusaine kahe tütarraku vahel võrdselt ära jagada. Profaas Metafaas Anafaas Telofaas
kaal 150 g valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Hind 20% Retsepti kaal Valmistamise kaal ta Ühiku Retsepti Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto x bruto x neto hind h 10 mugulsibul kg 0,023 0,010 0,046 0,020 5,95 kr 0,14 kr 2 või kg 0,006 0,005 0,012 0,010 80,81 kr 0,48 kr 1 valge vein kg 0,011 0,020 0,022 0,040 75,76 kr 0,83 kr 0 vesi kg 0,080 0,100 0,160 0,200 0,00 kr 0,00 kr
................................................................... 18 LAUA EELKATTESKEEM...................................................................................................................... 19 2 MENÜÜ Broilerifilee ja köögiviljadega täidetud sampinjonikübarad salatipadjal (sampinjonid, broilerifilee, mugulsibul, kirsstomat, sulatatud juust, juust, lollo rosso salat, kurk, balsami äädikas, oliiviõli) Praetud lõhe valge veini kastmega,banaaniriis porrukuues ja soe aedvili (lõhefilee, valge vein, till, sidrun, basmati riis, banaan, punane paprika, kõrvits, porru) Sokolaadi jogurtimousse maasikakastmega (tume sokolaad, kohv, maitsestamata jogurt, vahukoor, fariinisuhkur, valge sokolaad, maasikas, meliss)
banaan 0,4 kg apelsin 0,1 kg värsked ürdid 0,05 kg küüslauk 0,1 kg hernes 0,1 kg oad 0,1 kg pirn,õun 0,2 kg hapukurk, marin.kurk 0,3 kg hooaja köögivili 0,3 kg seller 0,1 kg kõrvits 0,4 kg marjad (külmutatud,värsked) 0.2 kg seened 0.3 kg mugulsibul 0,2 kg Piimatooted vahukoor 35% 0,4 kg piim 0,5 l kohupiim 0,5 kg või 0,2 kg juust 0,2 kg maitsestamata jogurt 0,5 kg hapukoor 0,5 kg kanamuna 5 tk kodujuust 0,2 kg Liha,kala kalafilee (värske,külmutatud) 0,4 tk keedusink 0,2 kg broilerifilee 0,3 kg
Sisesta netokaalud !!! Külm- ühik töötlus- 1 Toorained (kg, l, tk) 10 BRUTO kao % 10 NETO BRUTO 1 NETO lillkapsas kg 1.000 20 0.800 0.100 0.080 mugulsibul kg 0.095 16 0.080 0.010 0.008 piim 2,5% l 1.000 1.000 0.100 0.100 taluvõi kg 0.060 0.060 0.006 0.006 rõõsk koor 35% l 0.200 0.200 0.020 0.020 nisujahu kg 0.060 0.060 0.006 0.006 sool 0.000 0.000 0.000 jahv.rohel. Pipar 0
piimas, õuntes, kalalihas, lihas, idandites, sojaubades, teraviljasaadustes, õlirikastes seemnetes, sibulas, pähklites, peedis jne. Fosfor: Fosfori allikad on mandlid, kuivatatud oad, herned, läätsed, nisu ja niisuidud, juust ja värske suhkrumais. Raud: Peamised rauasisaldavad produktid on maks, petersell, veretooted, halvaa,nisukliid, õllepärm, kõrvitsaseemned, neerud, läätsed, kuivatatud paprika, müsli, põldmarjad, söögipeet, peakapsas, mugulsibul, porgand, lehtsalat, mereannid,munad, punane liha, spinat, oad, punane vein, rosinad, maasikad, molluskid, tomatid, küüslauk, seened jne. Paremini omastab organism rauda lihast, loomsetest produktidest. Vask: Vase allikateks on pähklid, kuivatatud herned, oad, lutsern ja rohelised lehtköögiviljad. Jood: Peamised joodi sisaldavad produktid on merekalad, kalamaksaõli, meretaimedest valmistatud tooted, jodeeritud sool. Tsink:
600g läbikasvanud sealiha eemaldada ja liha keeta tasasel tulel poolpehmeks. 1-1,5l vett Maitsestada soolaga. Lisada paksemateks 4 porgandit viiludeks lõigatud kaalikas, keeta poolpehmeks. Siis 1 väike kaalikas lisada suuremalt tükeldatud 1 väike kaspsapea porgandid, tükeldatud sibulad ning seejärel 1 suur mugulsibul lohkudeks lõigatud kapsas. Kui need on poolpehmeks 8 kartulit keenud, lisada pooleks Soola lõigatud kartulid. Keeta kõik pehmeks. Liha võtta välja Köömneid ja lõigata paksemateks viiludeks. Serveerida liha maitserohelist köögiviljadega. LEIVAKALI
toitu sobivad oma vahel hästi.Kõik toidud on valmistatud TTK õpeköögis,kus toiduvalmistamiseks on võimalik kasutada kõik vajalikud töövahendid ja seadmed.Kasutatud on värsked toiduained. Eelroaks pakun Caesari salati,mis on valmistatud broileri fileest,värskest salatist,majoneesi kastmest,saia krutoonidest, mille serveerin krõbedaks praetud peekoniga ja parmesani juustuga. Pearoaks valisin sea välisfilee. Mahlasust annab lihale blanseeritud punane paprika,mugulsibul,sulatatud juust ja sampinjonid. Seejärel paneerin liha riivsaias, mis muudab liha välimuse ilusaks ja maitse krõbedaks. Lihale pakun juurde kaalika sufleed, mis sobib suurepäraselt selle roa juurde.Püree valmistan rohelisest hernest. Teada on, et paneeritud liha ei ole tervislik, kuid mina muudan selle köögiviljadest valmistatud lisanditega väga tervislikuks.Samuti ei ole mehed eriti head köögiviljade ja aedviljade sööjad, kuid olen 100 %
Kalaliha kuumutatakse keemiseni, eemaldatakse vaht, lisatakse vürtsid ja maitseained ning keedetakse tasasel keemisel, kuni kalaliha on pehme. Kalaliha tõstetakse süldi seest välja, puhastatakse luudest ja nahast ning asetatakse väikestesse külma veega niisutatud vormidesse. Kalaleem kurnatakse, lisatakse ettevalmistatud zelatiin, kuni see sulab. Kalasüldil lastakse jahedad tarduda. 10.Milliste lisanditega serveeritakse soolakalu? Lisandiks sobib või, mugulsibul, sibul- ja murulauk, sidruniviilud, praetud saiaviilud. 11.Kuidas valmistatakse marineeritud kalasuupisteid? Marineeritakse värskeid, keedetud või praetud kalu, samuti soolakalu. Kala laotakse happekindlasse nõusse või klaaspurki, iga kihi vahele tõstetakse jahtunud marinaadkaste. Marinaad peab ulatuma paar sentimeetrit üle kalade. Kalu hoitakse marinaadis 1-2 päeva. 12.Millistest suupistetest koostatakse kalavaagen?
nisujahuga (1 sl jahu 1 muna kohta). Härjasilm Muna, õli, Pann, Härjasilmi praetakse Lisandiks sool, pipar pannilabidas ainult ühelt poolt ja sobivad praadimise lõpus praetud maitsestatakse suitsupeekon soola ning või mugulsibul, jahvatatud pipraga praetud (pipart raputatakse kartulid, ainult munarebule). praetud Vältida tuleks soola lihasaadused, raputamist vedelale köögiviljad. kollasele, sest sool Härjasilmadele
martsipan kg 4,58 martsipani toormass kg 5,79 meliss potis tk 1,2 melon kg 1 meresool kg 0,62 mesi kg 5,85 metsapähkel kg 10,57 metsik riis kg 2,01 mint tk 1,04 mooniseemned kg 3,75 moosisuhkur kg 1,7 mugulsibul kg 0,31 munad tk 0,12 mungamoos kg 2,84 munamakaronid (niitpesad) kg 1,7 murakamoos kg 13,55 murulauk tk 1,12 mustad terved oliivid kg 2,78 muscovado suhkur kg 3,26 mustikas kg 6,62 mustikamoos kg 2,34 mustsõstar kg 3,14
tervis on korrast ära. Meetod põhineb tuntud loodusseadustel, mis on mõnes mõttes küll vasturääkivad seni valitsevatele vaadetele teaduslikust meditsiinist. Homöopaatiliste ravimite eripära on see, et ainet ennast sageli praktiliselt polegi, on vaid elektronide vaheline võnkumine. ,,Arstid" ehk homöopaadid kasutavad väikesi annuseid raviainetest, mis suuremates kogustes kutsuksid tervel inimesel esile haiguslikke sündroome. Mugulsibul, kui toiduaine, võib põhjustada limaskesta ärritust ja pisaravoolu, kuid homöopaatilise ravimina ravib see samu nähtusi, näiteks hooajalist nohu. Homöopaatiat kasutatakse nii ägedate kui ka krooniliste haiguste puhul, sealhulgas: - stress - liigeseprobleemid - kroonilised hingamisteede haigused - korduvad külmetushaigused - allergiad - nahaprobleemid - unehäired jne - suitsetamine ja teised sõltuvused
oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid lähevad müügiks. Spetsialiseeritud suurtalu moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele tooteliigile. Eesti on spetsialiseerunud nii looma- kui ka taimekasvatusele, kuigi rohkem ikkagi taimekavatusele. Aretati talvekinde nisusort. Peamised põllukultuurid on taliteravili, rukis, talinisu, talioder, suveteravili, suvinisu, oder, kaer, segavili, tatar, õlilina, raps, kapsas, kurk, söögipeet, porgand, mugulsibul, küüslauk, roheline hernes, kaalikas, kartul, sööda juurvili. Enim arenenud loomakasvatusharud on piimakarjakasvatus, lihakarjakasvatus, seakasvatus, linnukasvatus. Eesti pole loomakasvatusharu ega ka mitte kultuuride kasvatamise arengult esimeste seas. Eesti varustab ennast ise eeltoodud põllukultuuridega. Eesti ekspordib masinaid ja seadmeid (25% aastasest ekspordimahust), mineraalseid tooteid (16%), puitu ja puittooteid (9%), metalle ja metalltooteid (9%). Aastas eksporditakse
nuikapsas (koolrabi), rooskapsas (Brüsseli kapsas), lillkapsas, spargelkapsas (brokkoli), Pekingi kapsas ehk petsai (hiina kapsas), Hiina varskapsas (paksoi) Kasutamine: · Toorsalatid · Supid · Kapsarullid · Hautatud kapsad (mulgi kapsad) · Pajaroad 4. Sibulköögiviljad ehk laugud o Sisaldab C- ja B-rühma vitamiine ning PP-vitamiini; karotiini, eeterlike õlisid Nt: harilik sibul (mugulsibul), punane sibul (Hispaania sibul), salatisibul, valge sibul (hõbesibul), salottsibul (pesasibul), pärlsibul, porru (lauk), roheline sibul (kevadsibul), talisibul, murulauk 1.4. Lehtköögiviljad Nt: lehtsalat, käharaservaline lehtsalat, peasalat (võisalat), jääsalat, Ameerika jääsalat, punane käharsalat (lollo rosso), roheline käharsalat, tammelehesalat, rukola (põld-võõrkapsas), rooma
Tema peamised seisukohad olid järgmised: - Emotsioonide ja kehalise väljenduse vahel puudub üksühene seos (nt väljenduvad hirm, ehmatus ja raev organismis ühtemoodi). - Emotsioon säilib ka kehaliste reaktsioonide puudumise korral ( kassid, kellel Cannon eemaldas sümpaatilise närvisüsteemi, käitusid koera nähes just samamoodi nagu terved kassid). - Kehaliste muutuste kunstlikul esilekutsumisel emotsiooni ei teki (toores mugulsibul võib panna inimese küll nutma, kuid mitte kurbust tundma). - Kehalised muutused on üsna aeglased, kuid emotsioonid avalduvad otsekohe pärast stiimuli esinemist (nähes mürkmadu, me algul ehmume ja alles seejärel kahvatume). Nüüdisaegsed käsitlused: valitseb seisukoht, et inimese emotsionaalset käitumist juhib aju limbiline süsteem. KOGNITIIVSED KÄSITLUSED- selle käsitluse esindajad peavad emotsioonide tekkimise
Kartulivorm Kooritud kartul kg 0,075 0,075 0,150 0,150 0,560 0,042 Sool (peen)* kg 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 Must pipar (purustatud)* kg 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 Paprika pulber kg 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 16 Mugulsibul kg 0,040 0,034 0,080 0,067 0,254 0,010 22 Küüslauk kg 0,002 0,001 0,004 0,002 2,315 0,005 16 Tüümian (värske) kg 0,001 0,001 0,002 0,002 13,400 0,013 58 Sidrun kg 0,005 0,002 0,010 0,004 0,907 0,005 Toiduõli l 0,005 0,005 0,010 0,010 1,535 0,008
või joonis). Spiraalne(vahelduv)- sõlmel on ainult üks leht, lehed asetsevad varrel spiraalselt. Vastak- sõlmele kinnitub kaks lehte, Männaseline- sõlmel paikneb kolm või enam lehte. 21.Mida tähendab dorsoventraalne leht? Too näide. Lehe erinevad küljed täidavad erinevaid ülesandeid ja on erineva ehitusega. Pöök 22.Nimeta 4 maa-alust võsumuudendit! Too näide iga tüübi kohta Risoom - iris, ingver Mugul - kartul Sibul - harilik sibul Mugulsibul - gladiool 23.Mis on vee tähtsus taimes? 1) Raku keemilised ja biokeemilised protsessid toimuvad vaid vesikeskkonnas 2) Oluline püsivate kolloidsüsteemide moodustamisel 3) Suure soojusmahtuvuse tõttu termoregulaatoriks taimedele 4) Täidab taime kõiki elundeid ja moodustab pideva keskkonna 5) Paljud elutähtsad protsessid toimuvad ainult küllaldase veehulga esinemisel 24.Seleta fotosünteesi ja hingamise põhimõte! Kirjuta fotosünteesi valem!
ROOG FRIKADELLID JUUSTUGA TOORAINE/KOMPONENDID bruto ühik kao % neto hakkliha 150 g 0 150 muna 1 tk 0 25 vesi 10 ml 0 10 mugulsibul 12 g 16 10 paprika 27 g 25 20 juust 31 g 2 30 taimeõli (praadimiseks) 10 g 0 10 tooraine 255 ml / g kuumt
ühiku koguse TOIDUAINE ühik 1 bruto kao % 1 neto x bruto x neto hind hind porgand kg 0,055 20 0,046 0,275 0,230 5,50 0,30 apelsin kg 0,030 40 0,021 0,150 0,105 15,50 0,47 mugulsibul kg 0,014 17 0,012 0,070 0,060 13,58 0,19 õli l 0,002 0,002 0,010 0,010 22,42 0,04 10 % rõõsk koor l 0,017 0,017 0,085 0,085 22,40 0,38 puljongipulber kg 0,001 0,001 0,005 0,005 241,67 0,24
Ehituse põhjal jaotatakse pungad kasvu-, õie- ja segapungadeks. - Kasvupung sisaldab taime vegetatiivseid osi: võrse- ja lehealgmeid. - Õiepung sisaldab taime reproduktiivseid osi: õiealgmeid. - Segapung sisaldab mõlemasuguseid algmeid. Tüübid: • Ladvapung • Külgpung • Kaenalpung • Lisapung • Paljaspungad • Pikkvõrse • Lühivõrse 13) Varre muudendid • Risoom • Maa-alused võsundid ehk stoolonid • Mugul • Mugulsibul • Sibul • Kõitraod ehk väänlad • Astlad • Ogad 14) Risoom Risoom on taimede harunev või harunemata, horisontaalse, vertikaalse või tõusva suunaga, mitmeaastane, maa-alune võsu. Risoomi ülesanneteks on varuainete säilitamine, taime levik ning vegetatiivne paljunemine. 15) Varre primaarne ja sekundaarne ehitus kaheidulehelistel 16) Varre anatoomiline ehitus üheidulehelistel taimedel Kambiumi tegevuse tulemusena toimub varre jämenemine ehk teiskasv
riis. Supi maitsestamiseks kasuta näiteks karulauku, see annab kerge sibula- küüslaugu maitse. Eestipärane Maapirni- Maapirn, Koori ja haki Serveerida eelroa supp kukeseene mugulsibul, maapirnid ja sibul. eelsoojendatu sügis- - porrulauk, Haki porru ja d talvisesse püreesupp kukeseen, rõõsk puhastatud supitaldrikul menüüsse koor, piim, või, kukeseened. või vesi, Kuumuta maapirnid puljongitassis maitseained, ja kukeseened poti 65C juures.
5 35% Tk/k 0,02 € 0 Muna g 0,25 0,013 1 0,05 0,07 € 0 Muskaatpähkel kg 0,000 0,000 0,00 € 16 mugulsibul kg 0,012 0,01 0,048 0,04 0,21 € 0,00 € 0 kadakamari kg 0,005 0,005 0,02 0,02 28,57 € 0,14 € 0 Cayenne pipar kg 0,000 0,000 0,00 € 0 margariin kg 0,005 0,005 0,02 0,02 1,94 € 0,01 € 0 õunamahl l 0,015 0,015 0,06 0,06 0,88 € 0,01 €
muutuvad klaasjateks. Lisa puljong ja maitseained. Lase supil umbes 15 minutit keeda. Maitse, kas maitseaineid on piisavalt. Jaga supp nelja väiksesse potti või kuumuskindlasse kaussi. Rösti saiaviilud ja pane supi peale. Raputa saiaviiludele rohkesti riivjuustu. Aseta portsjonid 5-8 minutiks 250°C ahju ülaossa. Kui juust hakkab mullitama, on supp valmis. Nizza salat Valmistusained 1 pea jääsalat 6 keedetud kartulit 4 tomatit 1 mugulsibul 100 g konservubasid 10 oliivi 1 konserv sardiine 4 keedetud muna Kaste: 6 sl toiduõli ; 2 sl sidrunimahla 2 tl veiniäädikat 1 peenestatud küüslauguküüs 0,5 tl soola; 0,25 tl pipart 1-2 tl sinepit Valmistusviis Sega hästi peeneks hakitud küüslauk kokku ülejäänud kastmeainetega ning lase seista. Salati tarvis lõika kurk, tomatid, keedetud kartulid, oad ja munad sektoriteks või väiksemateks tükkideks
toidust. Ühekülgne toitumine võib viia rauavaegusest tingitud kehvveresuse (aneemia) tekkele, lastel õpiraskusi, väsimust, külmatunnet ja kerget vastuvõtlikkust haigustele. Raua üleküllus viib südame-veresoonkonna haigusteni ja põhjustab oksüdatiivset stressi. Allikateks on petersell, veretooted, halvaa, maks, nisukliid, õllepärm, kõrvitsaseemned, neerud, läätsed, kuivatatud paprika, oad, müsli, põldmarjad, rosinad, söögipeet, peakapsas, mugulsibul, porgand, lehtsalat, küüslauk, mereannid, valged seened. RÄNI Räni on vaja kõõluste, kõhrede ja sidemete arenguks; kaltsiumiühendite ladestumiseks luudesse; naha, juuste ja küünte normaalse seisundi tagamiseks. Kuigi räni on meie kehas kokku mitte rohkem kui 1,4 grammi, leidub seda peaaegu igas meie rakus. Eriti leidub seda kiiresti kasvavates rakkudes, nagu naha, juuste ja küünte rakkudes. Peamised räni sisaldavad toiduained on teraviljasaadused
küüslauguküünt, rasvaine, lihapuljongit. Valmistamine: 1. Lõigata filee ühest küljest lahti, nii et see avaneb üheks suureks "leheks". Maitsestada, keerata pikuti rulliks, siduda niidiga kinni. 2. Tõsta fileerull ahjuvormi, lisada rasvaine. Küpsetada 175 C juures u 40 minutit. 15 minutit pärast küpsetamise algust lisa lihale puljong. 3. Lõigata valmis küpsetatud fileerull viiludeks. Pikitud veiseliha Veiseliha, suitsupekk, porgand, mugulsibul, küüslauk, punane vein, õli, või, puljong, maitseained Valmistamine: 1. Lihalt eemaldada kelmed ja kõõlused. Suitsupekil eemaldada kamar, lõigata 4cm pikkusteks kangideks. Porgand koorida ja pesta, lõigata kangid. Küüslauk koorida. 2. Väikese noaga teha lihasse piki lihaskiudu sissetorked, millesse suruda peki-, porgandikangid ja küüslauguküüned. 3. Pikitud liha pruunistada kuumas õlis- võisegus, maitsestada, lisada tükeldatud sibul, passeerida klaasjaseks
võetakse: 3 osa kanamuna ja 1 osa piima või rõõska koort. Munamass segatakse ühtlaseks (ei tohi vahustada!) Härjasilmad-on tervelt praetud munad. Härjasilmi praetakse väheses rasvas. Munad lüüakse lahti otse kuuma rasva sisse, nii et rebu jääb terveks ja praetakse, kuni munavalge on piimjasvalge ja rebu kergelt hüübinud. Praetakse ainult ühelt poolt ja praadimise lõpus maitsestatakse soola ja jahvatatud pipraga. Lisandiks sobivad praetud suitsupeekon või mugulsibul, praetud kartulid, praetud lihasaadused, köögiviljad. Omletid- Neid võib serveerida iseseisva suupistetena või liha- ja kalaroogade, suppide ja selgete puljongite lisandina. Valmistatakse omletisegust, munad segatakse lahti ja lisatakse vesi, rõõsk või hapukoor või piim. 1 kanamuna kohta lisatakse 1-2 sl vedelikku, 1/8 tl soola. Segu maitsestatakse soola ja jahvatatud pipraga. Omletisegu valatakse kuumale pannile vähese rasva sisse ja praetakse kas pliidil pannil või küpsetatakse
Igal aastal sirgub pärast vihmasid maaalusest sibulast uus taim. See võib kasvada kuni 1,8 meetri kõrguseks. Ennemuiste kasutas Ameerika põlisrahvas nende sibulaid toiduks. Tiiu Uibo KÕRBETAIMED TOONELIILIA kasvab kaljude vahel ja kõvemal pinnasel. Tal on varuainete kogumiseks maaalune mugulsibul. VÄIKE KÕRBELIAAN Chichuahua ja Sonora kõrbes (PõhjaAmeerikas) kasvava tapu seemned idanevad pärast vihmasadusid . Tema pikad varred keerduvad ümber teiste kõrbetaimede. Külmadel talvekuudel varre närbuvad ning säilivad vaid juured.Need tapud kasvavad ka kadakametsades. Võhma Gümnaasium 2001
Värsked kabatsokid keedetud 166 33 111 10 100 küpsetatud 191 33 128 22 100 praetud 193 20 154 35 100 Mais värske (keetmine) 532 43 303 67 100 keedetud tõlvik 111 10 100 - 100 konserveeritud 167 40 100 - 100 Allikas: 1982 1 2 3 4 5 6 Mugulsibul Värske kooritud 119 16 100 - 100 Passeritud poolpehmeks 161 16 135 26 100 Passeritud pehmeks 238 16 200 50 100 Praetud fritüüris 350 16 294 66 100 marineeritud 182 45 100 - 100 Roheline sibul värske puhastatud 125 20 100 - 100 passeeritud 193 20 154 35 100 Porrulauk
Suhteliselt raske on välja mõelda menüüd ja koguseid, kui sa ei näe neid koguseid. Usun, et sissejuhatuses seatud eesmärgid said täidetud. 12 KASUTATUD ALLIKAD www.toidutare.ee www.netimarket.ee http://iva.e-uni.ee/IVA/EHTE/ 13 Lisa.1. KASUTATAVATE TOIDUAINETE HINNAD Nõo Maamehe sink kg- 111,50 Rigula mugulsibul kg- 16,70 Santa Maria must pipar(purustatud)- 5,00 Rigula petersell (kähar) kg- 95,90 Taroban peen söögisool 500g-5,20 Tallegg (tervisemunad) 10tk- 24,50 Veski- Mati spagetid 500g- 9,40 Castelli riivitud parmesani juust 80g- 23,50 Rigula küüslauk kg- 71,90 14
need peremeestaimelt. Vars. Varre ül: · külgharude moodustamine · lehtede, õite ja viljade kandmine · vee ja mineraalainete transport · fotosünteesiproduktide transport Varre tunnused: · maapealne asend · kasvab kaua pikkusesse · kannab lehti · harunemisvõimeline · radiaalse siseehitusega · rohkete juhtkimpudega (kollateraalsed) Varre muudendid: · Risoom - maa-alune vars (maikelluke) · Mugul (kartul) · Mugulsibul (krookus, gladiool) · Köitraod (viinapuu) · Astlad (viirpuu, laukapuu) · Assimileerivad varred (osjad) · Kladood (jõulukaktus) · Sibul jaguneb omakorda kolmeks: kestasibul (sibul, tulp) soomussibul (liilia) sigisibul (küüslauk) Ehitus Varre jagunemine. Pung. Pungaks nim. kasvukuhikut koos teda katvate soomustega
Must pipar kg 0,000 0,000 0,000 0,000 Peensool 0,000 0,000 0,000 0,000 0,117 0,214 Lisand: 20 Porgand kg 0,050 0,040 0,100 0,080 10 Mugulsibul, valge kg 0,050 0,045 0,100 0,090 Mesi kg 0,005 0,005 0,010 0,010 Tüümian, värske pott/kg 1,000 0,001 2,000 0,002 Oliiviõli kg 0,002 0,002 0,004 0,004
ja ka ületunnitasu. Mõningad ettevõtted pakuvad oma töötajatele ametiautot ja lisapuhkust. Üksikute ettevõtete töötajatel on võimalik saada tänu ettevõttele soodsalt arstiabi. Mõnes ettevõtte pakub soodustusena töörõivaste tasuta puhastust. Kokkade puhul tuleb tööle saamisel kasuks eelnev töökogemus samal alal. Retsept:Vürtsikad lambalihavardad ehk Keftedes Valmistusained 700 g lambaliha 1 mugulsibul paar petersellioksa paar koriandrioksa paar piparmündivõrset 0,5 tl jahvatatud vürtsköömet 0,5 tl vürtsisegu (omal valikul) 1 tl paprikapulbrit soola purustatud musta pipart piparmünti Kaste: 2 sl peenestatud värsket piparmünti 6 sl maitsestamata jogurtit Valmistusviis 1. Lõika lambaliha tükkideks ning töötle köögikombainis peeneks. Kaabi liha masinast välja. 2. Pane masinasse tükeldatud sibul ja värsked ürdid ning peenesta need. Kalla juurde liha,
annaabi.ee 
