Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mõttest sünnib tegu, tegudest saatus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tegude, põnev, teostus, saatuse, nendest, tekkima, vahepeal, lähme, enesestmõistetav, arutle, millegipärast, kipub, elude, samasse, astuks, teiselt, abis, teenib, viinud, paulil, asjale, röövima, politseile, varasemaid, paistis, helge, teole, iseasiSageli viidatakse karmale kui müstilisele saatusele või õnnele. Karma on keerukas põhjuste ja tagajärgede ahel, mida võib nimetada eesti keeles lihtsalt saatuseks. Buddha ütleb, et igat asja juhib karma ehk põhjuse ja tagajärje seadus, maailmas toimub kõik selle seaduse alusel. Inimese saatus kujuneb väga pika protsessina elust ellu, sünnist surmani, igal sündmusel on kindel põhjus, sellel on omakorda põhjus jne. Meelest tuleb mõte, mõte põhjustab sõna ja teo, tegu loob saatuse ehk karma. Kuigi karma tähendab sanskritis tegu, on sel laiem tähendus, hõlmates ka teole eelnevat ja järgnevat kogu pikka ahelat. [1] Budismis demonstreeritakse karma toimimist tavaliselt kivi viskamise analoogia abil. Kui visata järve kivi, tekitab see enda ümber ringe, mis liiguvad kallaste suunas. Sealt põrkuvad need tagasi oma põhjustaja poole. Ning avaldavad sellele survet. Sarnaselt kajastuvad meie teod meie ümber ja lõpuks, sobivate tingimuste korral, jõuavad tulemused
hetkel on spekuleeritava teadmisena meis kinistunud. Ei ole vaja ärrituda minu sõnadest või lauseehitusest. Soovitan oma aju puhastada eelarvamustest ning nõrkusest ja iseennast tundma õppida ning minna edasi teadliku mõttejõu kasutamisega. Seeläbi läheme elus edasi nii terviklikult kui meie keha-meele-hinge soov just täpsemalt on. Kuid siin tekitab mulle huvi üks põnev, kuid kindel fakt - inimene areneb edasi kannatades. Eks me kõik teatud hetkel eksime, kannatame ja areneme parim viis leida see parim terviklikkus iseeneses. Kuid läbi kannatuste ja arengu oleme muutunud täna rahulolematuteks. Tean, et lihtne on öelda, et püüdkem oma mõttemaailmast koristada kõik negatiivne. Kerge on öelda, et ärgem halisegem ega süüdistagem iseennast ja teisi, ärgem tahtkem iga heateo eest vastutasu, lükakem endast eemale viha ja kadedus
- Erapooletu - Läbipaistev - Tõestatav loogiliselt(süllogismid, mis aitavad mõista) või empiiriliselt(näidete kaudu) - Loogiliselt koherentne teooria üks osa ei tohiks olla vastuolus sama teooria teise osaga - Lähtealuseid reflekteeriv - läbi on valgustatud oma toimimise põhimõtted N: kas loogikaseadused ise on ka loogilised ja kas nende loogilisust on võimalik tõestada? Kas on teadmisi, mis nendele kriteeriumitele vastavad?? Enamus nendest kriteeriumitest ei pea paika. Me arvame, et see, mida ülikoolis õpime, on
.. *** Inimese väärtust ei hinnata välimusest, vaid tema hingest ja selle sügavusest. *** Truudus pole armastuse vaid iseloomu tugevuse tunnus. *** Tööga ei tohi oodata, küll aga eduga. *** Kõrkus käib võimetuse eel, uhkus sammub aga tegude järel. *** Kellel on alati hirm end näidata kuidagi naeruväärsena, see on nagu reisija kõikuval laeval. Ta näeb küll igal pool tugesid, kuid ei julge sammugi nende poole astuda. *** See, kellel on haigus kõigile inimestele tõtt näkku öelda, pole sellega enda juures veel algust teinud. ***
Materiaalsed asjad panevad inimesi tahtma aina rohkem, ihkama järjest enam - ometi tuleks ainult süüa, et kustutada nälg, juua, et vabaneda janust ning kanda riideid, et kaitsta keha külma eest. Loodusega kooskõlalised soovid on piiratud, väärkujutlustest sündinu ei saa lõppeda. 3. Mis teeb inimese elu ebakindlaks ja õnnetuks vastavalt LXXIV'e kirjale? ebakindlaks ja õnnetuks teeb inimese see, kui ta ei mõista, et ainus hüve on auline elu. Teie asju hüvedeks pidades satub inimene saatuse ohvriks, aulist elu hüveks pidades ollakse aga sisimas õnnelik. Inimesi teeb õnnetuks ka pidev surmahirm ja saamahimu - soovitakse endale eesmärgitult mõttetuid asju, ilma mingi põhjuseta, lihtsalt, et oleks olemas. Tõeliseid hüvesid tajume mõistusega. Inimest teeb õnnetuks ka liigne ammuse üle kurvastamine või muretsemine eesoleva pärast. 4. Kui on õige, et välised hüved tarka ei masenda, kuidas on siis selliste asjadega nagu
leidmine ülima hüve saavutamiseks, maised hüved peab jätma maha ning valima Jumala. Eesmärgi (õndsus, lähedus Jumalaga) seadmine, mis ületab maise elu piiri. Romantismi eetika- õnn saavutatakse siis, kui inimene saab ennast teostada. Hüve on individualistlik. Eksistentsialistlik eetika- ülim hüve indiviidi mitte allumises kõigele sellele, mida meilt eeldatakse, mis on meie sünnijärgne kohustus, vabaduse taotlus, oma tahte teostus. Sotsiaalne eetika- sotsiaalsed hüved nagu perekond, kodumaa ja selle vabadus ning teenimine, poliitilised hüved jt, nende kohta öeldakse, et need ongi see ülim hüve, mida tahetakse saavutada ning selle poole püüeldakse, koos sellega saadakse õnnelikuks. Tähtis on austus ja au, tunnustuse teenimine, sest nendega saavutatakse õnnetunne. Inimelu ühiskonna teenistuses. Teiste teenimise kaudu saavutatakse õnnetunne.
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute
siia maailma. Üritab vastata küsimusele, miks meid on siia paisatud ja miks see kõik tundub meile nii võõras. Peamiselt määratlevad eksistentsiaalset situatsiooni A.Camus, M.Heidegger ja S.Kierkegaard. 5. Postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta küsib kas filosoofia tavapärane küsimustele sõnaliselt vastamine ei ole ainult nendest tekstidest vaimustunud inimeste pärusmaa, kes on neid ajaloolisi tekste uurinud. Kriitikud väidavad, et filosoofial ei ole mingit ajas muutumatud reeglistikku, mille järgi saab tekste liigitada mitte filosoofiliseks ja filosoofilisteks tekstideks 6. Elitaarsus probleemi kohaselt vastanduvad osad inimesed eksistensialistidele. Nende arvates ei ole mingit mõtet küsida eksistentsialistlike küsimusi. Eksistentsialistid arvates
Sissejuhatus filosoofiaase I loeng Filosoofilise antropoloogia mõtteviisid ehk strateegiad: 1)etoloogiline 7)konstruktivistlik ja 2)voluntaristlik strukturalistlik 3)eksistentsialistlik 8)materialistlik 4)klassikaline 9)psühholoogiline 5)kristlik 10)psühhoanalüütiline 6)romantismile omane 11)analüütilisele filosoofiale omane Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline uurimus inimesest, tema loomusest, omadustest ja elust 1. Entsüklopeediates etoloogiline mõtteviis/strateegia inimese definitsioon Wikipeedias: Human beings, or humans (Homo sapiens -- Latin: "wise human" or "knowing human"), are bipedal primates i
4. Miks on moraali vaja? Kirjeldage mõni olukord, kus moraal ei toimi ! Moraal kaitseb neid väärtusi, mida me peame tähtsaks. Moraal on see, mis hoiab ühiskonda koos, korraldab meie suhteid, annab võimaluse õnneks ja heaks eluks. Moaali on vaja, sest see juhib meie tegusid nii, et meie tee muutuks valgemaks, et saaks ära hoida ja vähendada kannatust, parandada inimest ja loomade heaolu, omistada tegude eest vastutust. Funktsioonid: Aitab hoida ühiskonda koos Vähendada inimkonna kannatusi Aitab kaasa inimkonna õitsengule Aitab lahendada huvikonflikte õiglasel ja kindlal viisil Jagada kiitust, laitust, tunnustust, karistust ja süüd N: olukord, kus moraal ei toimi on abort. Naine tahab teha aborti, sest nii on talle parem ja see on asi, mis talle on tähtis, kuid samas tapab ta süütu olevuse, kes pole
1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat! Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna “Filosoofia” esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et Filosoofia (kreeka sõnast, mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus' 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks). defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Esialgse määratlusena võib öelda, et filosoofia uurib kõige üldisemaid küsimusi: reaalsust, põhjuslikkust ning olemise ja mõtlemise alusprintsiipe, aga ka inimolemise põhimõisteid nagu hüve, ilu ja teadmine./"Filosoofia" etümoloogia - eri arvamused ja eriarvamused./ “Abstraktselt formuleerituna on F. eesmärgiks mõista, kuidas asjad, selle sõna kõige laiemas mõttes, sobivad kokku, selle sõnapaari kõige laiemas mõttes. Sõna “F.” kasutatakse ka laiemas tähenduses, üldise maailmavaate, eluprintsiipide, põhimõtete või seisuko
saab hinnata maksiimi e. käitumispõhimõtte moraalset õigsust. 13. Esitage Kanti eetikateooriale vähemalt kaks vastuväidet! Teo motiiv on tähtsam, kui tegu ise. Nt. Kui keegi tahab püüda last, aga kukutab ta ise, on tegu moraalne. 14. Tooge näide kohustuste konfliktist? Kui tekib hetk, kus kaks kohustust lähevad omavahel alati vastuollu. Mul on kohustus: mitte kunagi varastada, ja kaitsta oma peret, mida peab siis tegema? 15. Milles seisneb nn tegude tagajärgede probleem ja kuidas C. I. Lewis seda leevendas? 5. DEMOKRAATIA 1. Mis on demokraatia? Demokraatia on valitsemine rahva enda poolt ja rahva enda heaks. See on üks võimu vorme, mida ieloomustab vähemuse enamusele allumise printsiibi amtlik deklareerimine ning kodanike vabaduse ja võrdõiguslikkuse tunnustamine. 2. Kes on see ,,rahvas" kes demokraatias valitseb? Inimesed, kel on luba hääletada. Eri aegadel ja eri piirkundades on selleks erinevad piirangud
kuid ma olen armastanud. Inimesesse on pandud igavene, teda ülendav vajadus armastada. Õiglus on inimkonna ühiskondliku elu alusmüür, armastus tema päike. Me mõlemad oleme ühetiivalised inglid. Ja me saame lennata vaid teineteise embuses.(Luciano de Grescenzo) Ainult lahkumisel ja jällenägemisel tuntakse, kas teineteist armastatakse. (Napoleon) You may laugh because I'm different but I laugh because you're all the same. Naerata alati väikestele lastele vastu, nendest mitte välja tegemine võib hävitada nende usu, et maailm on hea. Naeratus ei maksa midagi, kuid loeb palju. Ära lase väiksel arusaamatusel lõhkuda suurt sõprust. A friend is someone, who knows the song in your heart and can sing it back to you, when you have forgotten the words. See võltsnaeratus varjab minu sees olevat segadust ja kurbust. Iga inimene on täpselt niikaua elus, kui mõni olend maailmas temast veel tõeliselt hoolib.
2. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? 3. Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid. 4. Mis on teodiike? 5. Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses. 1) Religioonifilosoofia tegeleb erinevalt kristlikust moraaliõpetusest eelkõige küsimustega elu mõtte üle: * Kas inimese eksistentsil on tähendus ja mõte või mitte? * Kas elu mõte on tagaotsitav või saatuse poolt määratud? * Kas inimene üldse on võimeline või lausa kohustatud oma elule mõtte leidma? Kesksed on ka jumala pihta suunatud küsimused: * Kas jumal on olemas ja kas tema olemasolu on võimalik tõestada või ümber lükata? * Kes või mis on jumal ja kas tema olemust on üldse võimalik määratleda? * Miks on maailmas kurjus ja kui jumal selle olemasolu eest ei vastuta, siis kes vastutab?
See eetika on kõige austavam inimese suhte, sest see on inimloomusele loomupärane. Selle teooria rajaja oli F. Nietzsche. Tema meelest on inimese peamine tunnus elul võimutahe. See pole muud kui ühe inimkonna osa soov orjastada või piirata teisi. Karjas suruvad nõrgemad tugevamatele peale teatud voorusi, mistõttu tugevad eristuvad massist. Nietzsche süüdistas kristlust kõiges. Näiteks uskus ta, et kristlusga käivad kaasas halvad kombed ja üksikisiku saatuse ärarikkumine. Kristlus pidavat loomulikku moraali alavääristama, öeldes iniminstinktidele ,,ei". Kristlus pidavat inimesi kohandama ümber teiste tingimustega, mis võivad olukorda raskendada, kuid sellega tuleb harjuda. Tema arvates tuleb kõike muuta, kuigi ta suhtus Kristusesse tegelikult hästi. Ta vihkas kristluse järgimist, sest see oli ebaoriginaalne. Ta vihkas inimesi, kes toetasid kristlikku kultuuri, kuid ise polnud kristlased. Tema arvates pole olemas universaalset moraali
Mees väitis, et on selle oskuse omandanud 20 aastaga. Ja samas, missugune võrratu sõnaseadja on loodusemees Fred Jüssi. Ehk on minu eakaaslased veel liiga noored, et vaikuse väärtust taibata. 27 Televisioonist jälgitav Uudiste vaatamise peamise põhjusena nimetati, et ajalehti ei jõuta lugeda ja uudiste kaudu saab toimuvast hea ja kiire ülevaate. Loodussaateid peeti huvitavaks, sest põnev on jälgida looduses toimuvat, sealset elu. Nn ,,seebiooperite" väärtuseks peeti, et saab naerda. Ehk on see naer läbi pisarate ja minu eakaaslased vast tajuvad seal toimuva tühisust. Imestan, et nad üldse selle peale aega kulutavad. Multifilme vaadatakse peamiselt koos väikeste õdede - vendadega, sooviks nendega nii intellektuaalselt suhelda, ühine keel leida. Uudiste vaatamise poolt olen kindlasti ka ise vaid nii saab kõige kiiremini teada päeval
· Seksuaalmoraal. Näit. homoseksuaalsus on mõnes kultuuris OK, teises jäle ja keelatud. · Eskimod lasevad oma vanuritel nälga surra. · On ühiskondi, kus lastel on kohustus oma vananevad vanemad tappa (näiteks kägistamise teel). Eetiline relativism on teooria, mille järgi pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe; moraalipõhimõtted on suhtelised, olenedes kultuurist või isiku valikust. Eetilise realitivismi järgi oleneb tegude moraalne õigsus või väärus ühiskonniti, pole olemas absoluutseid universaalseid moraalistandardeid, mis oleksid siduvad kõigi inimeste jaoks kõikidel aegadel. Relativismi argument · Hollandlased peavad eutanaasiat moraalselt õigeks, sakslased valeks. · Seepärast pole eutanaasia õige ega vale. See on lihtsalt arvamus, mis erineb kultuuriti. · Eri kultuuridel on erinevad moraalinormid. · Seepärast ei ole moraali puhul olemas objektiivset tõde
seligatvad antud akti, õigusvaldkonna või õiguskorra kohta kasutatud mõistete tähendusi. Ei too kaasa õiguslikke tagajärgi, vaid aitavad aru saada tekstide sisust. III kui samuti mittetäielikud õigusnormid, mis räägivad seaduse õigustloovate aktide eesmärgist. Oma kogusummas moodustavad süstemaatilise asja, mida nim õigustloovaks ideoloogiast. Üks väike osa seda peitub igas õigustloovas aktis. IV on sellised õigusnormid, mis näevad ette mitme õigusnormi olemasolul nendest ühe rakendamise. Juriidiline fakt Tõsielulised faktid hüpoteesis ongi juriidilised faktid - sellised elulised faktid, mille esinemisel ilmnevad õiguslikud tagajärjed. Oma sisult on juriidiliste faktide maailma väga rikas ja väga ulatuslik. Ka nendes faktides oma süsteem - erinevad liigid. Nende seos meie teadvuse ja meie tahte vahel vms. Jagunevad: sündmusteks ja tegudeks. Kus sündmused ei ole seotud inimese teadvuse ja tahtega ja teod vastupidi on
lojaalsus ja ausus) vajadus panna paika reeglid, millest antud elukutse esindaja saaks lähtuda. Avalikkuse teavitamiseks, et saavutada usaldust. 5. Miks on moraali vaja? Mõni olukord, kus moraal ei toimi? Meil on vaja moraali, moraalireegleid, mis juhiksid meie tegusid nii,et meie tee muutuks valgemaks, et saaks ära hoida ja vähendada kannatust, parandada inimeste heaolu, lahendada huvikonflikte selgelt õiglaste reeglite alusel nind omistada tegude eest vastutust, nii et saame inimesi kiita, laita, tasustada ja karistada vastavalt sellele, kuidas nende teod peegeldavad moraaliprintsiipe. Moraal hoiab meie ühiskonda koostlagunemast. Leevendab inimkannatusi. Soodustab inimõitsengut, aitab lahendada konflikte õiglastelt ja mõistlikult. Moraali abil same jagada kiitust, laitust, tasu ja karistust. Moraali eesmärk on kujundada õnnelike ja vooruslikke inimesi, seda laadi inimesei, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi.
Nt.Kas USA-l on õigus rünnata Iraaki? Asendame riikide nimed tähtedega ja nõnda saame erapooletu lahenduse probleemile. 11. Mida tähendab et filosoofia argumentatiivne! Filosoofia ei paku meile taevalikke ilmutusi, valmiskujul, tõdesid mida kahtluse alla ei seata. Ehk tõestusvahendite esitamine mitte jutlustamine. 9. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes? Kui Kristus näeb inimese olemust kannatustes ja nendest pääsemises, siis Sokratese jaoks on inimene eelkõige mõistuslik (ratsionaalne) olend. Sokratese jaoks on filosoofia tervikuna õpetus sellest, kuidas elada. Elu all mõistetakse eneseteadvust, tarkus kui täielik teadmine tunnistatakse põhiliseks kõlbeliseks vooruseks. Sokrates võtab kasutusele vaba tahte mõiste tähistamaks inimese aktiivsust ja erilist kohta maailmas. Inimteadvuse vormina nähakse ratsionaalset, mõistuspärast tegevust
Miks ta nii on? millepoolest on ta vajalik?) on kaitsta isikuid õigusvastaste ründate eest. Kes on isik? Füüsiline ja juriidiline (oluline, mis sõna tähendab). KÕ ülesanne on määratleda, mis on süütegu. Süütegu hõlmab 2 gruppi õigusrikkumisi: kuriteod ja väärteod. Kes neid lahendab? PS-st õigust mõistab kohus, aga mitte ainult. Kas kohus nagu institutsioon või inimesena? Mida selle kohtu all mõeldakse. KÕ määrab ka võimalikud karistatavate tegude hindamise reeglite (üldosa) => kolmeastmeline süsteem. KÕ määrab ette võimalikud karistused süütegude eest, kuid ka muud mõjuvahendid. Nii pea, kui jutu karistustest või karistatavusest, siis neid ükski mu akt ei määratle, peake seadust. KarS üldosa laieneb kõigile süütegudele (nii kuritegudele, kui ka väärtegudele). Järelikult on 2 eriosa. Sest süüteo mõte ja mõiste oli see, et ühtlustada KÕ ja viia seda kooskõla Euroopa riikide;
(lk 12) Voibolla saame sellest tabamatust absurditundest aimu, kui vordleme tema avaldusi erinevate, kuid sugulaslikes maailmades, ja nimelt aru, elukunsti ja kunsti maailmas. Alguses on absurdi atmosfaar, lopuks on absurdi universum ja vaimne hoiak, mis heidab maailmale eriparast valgust ja naitab tema eesoigustatud ja halastuseta nagu, mida teisiti pole voimalik ara tunda. Absurdi maailm ammutab oma ulevuse just sellest madalast sunniparast suurte tegude ja suurte motete algus on naeruvaarselt tuhine suurteosed sunnivad sageli tanavanurgal voi restorani fuajees. Absurdi aluseks on lihtne rahutus. Ajale vastuhakk on absurd. Tulpimus rutiinist ja igavusest on absurdsustunnet tekitav. Maailma tihkus ja voorus on absurd. Inimese ebainimlikkus on absurd. Ma jaan alati iseendale vooraks. Maailm on absurdne. Maailm kui niisugune ei ole moistusparane, see on koik, mida voib tema kohta oelda. Absurd
Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama. 13. Soovide täitumine annab põhjust nende paljunemiseks. 14
7. PILET PLATONI RIIGI- JA INIMESEÕPETUS J. LOCKE'I ÕPETUS TUNNETUSEST Platon ehitab riiki inimesest lähtudes ning riigi eesmärgiks seab pedagoogilisuse. Valitsejad on filosoofid, valvurid on sõjamehed, käsitöölised ja põllutöölised kui produtseerijad. Et valitseks õiglus, peab igaüks täitma talle loomuomast ülesannet. Riik on totalitaarne, rahvas on rangelt jagatud klassidesse. Riigi saatuse määrab valitsev klass, mis on ühtlasi monopoolne relvakandmise ja hariduse suhtes ja eraldatud majandustegevusest. Intellektuaalne elu on allutatud tsensuurile. Teisi valitsemisvorme käistleb kui allakäiku timokraatia (aristokraatlik, mida hoiab üleval kodanike poolt omaks võetud traditsioon), kui rikkad ei suuda masse valitseda, tekib demokraatia (indiviidide huvide domineerimine, seadusetus ja segadus suureneb) ning lõpuks võtab karismaatiline liider
See tähendab mõneti rahvusvahelise õiguse ebaefektiivsust, kuigi süsteem ise on põhimõtteliselt olemas. Rahvusvahelisel õigusel on olemas ka oma spetsialiseeritumad valdkonnad, nt mereõigus, kosmoseõigus, sõjaõigus (reeglid, mida sõdivad pooled on kohustatud järgima), rahvusvaheline keskkonnaõigus, rahvusvaheline kriminaalõigus (sätestab üksikisiku vastutuse rahvusvahelisel tasandil rahvusvahelisele õigusele mittevastavate tegude eest), rahvusvaheline majandusõigus (maailma kaubandusorganisatsioonid). Rahvusvahelise õiguse olulisemad printsiibid: Rahvusvahelise õiguse funktsioneerimiseks on vaja põhimõtete olemasolu. Üldised reeglid, peavad kehtima ka tavaõiguslikult. Nad on kirja pandud ÜRO põhikirjas ja 1970 vastu võetud ÜRO peaassamblee poolt rahvusvahelise õiguse printsiipide deklaratsioonis. Kui nad ei oleks kirja pandud, kehtiksid nad ikka tavadena
pimedust, sõda ja rahu, tõusu ja langust, on tõeliselt elanud. S. Zweig Vaba on vaid see, kel pole soove. Milleks siis soovida olla vaba? E. Canetti Haigus on looduse ravivahend, mis tuleb appi organismi häirete korral. A. Schopenhauer Humaansus on üksnes harjumus, tsivilisatsiooni vili. Ta võib ka kaduda. F. Dostojevski Õelus joob ära pool oma mürgist. Seneca Pessimist on inimene, kes vaatab ühesuunalise liiklusega tänavat ületades mõlemale poole. L.J. Peter Andestus on tegude ja vabaduse võti. H. Arendt Pime ei täna teid peegli eest. M. Fuller Edu on teekond, mitte eesmärk. Tundmatu Me ei saa anda kunagi midagi muud kui oma parimat. Inglise vanasõna Edu sünnitab edu, nagu raha tuleb raha juurde. S. R. N. Chamfort Hästi on riides see inimene, kelle riietusele te ei pööra tähelepanu. W. S. Maugham Kunstis pole tähtis see, kas on olemas munad ja rasv, vaid et oleksid tuli ja pann. K. Kraus
Igas soovituses on tõetera sees ning mida rohkem ma neile mõtlen, seda õigemad antud soovitused tunduvad. Sartre'i arvates ühendab nii religioosseid kui ateistlikke eksistentsialiste põhimõte, et eksistents eelneb olemusele. Selgitage, mida see tähendab. Mina sain asjast aru nii, et esmalt inimene eksisteerib ning hiljem, kui ta on maailmas juba esksiteerinud , enesega tutvunud siis alles ta defineerib ennast. Eksistents eelneb olemusele tähendab , seda et enne on teostus, on olemas mõiste, otstarve. Sartre väidab, et inimene on "visand." Selgitage, mida see tähendab. See tähendab, et inimesel on subjektiivne elu. Inimene on kõigepealt selline , milliseks ta end visandab. Mitte aga selline nagu ta ehk tahaks olla. Ehk siis inimene loob teisele enesest oma käitumisega mingisuguse pildi, olemuse. Selle pildi loomisel ei mängi niivõrd rolli see, millisena inimene tahab et teda nähtaks, kui see kuidas inimene end üleval peab.
kasu võiks tuua. Kirjutan tervislikke manitsusi, otsekui kasulike arstimite retsepte, olles kogenud nende tõhusust omaenda haavadel, mis, olgugi veel paranemata, on lakanud edasi arenemast. (3) Näitan teistele õiget teed, mida eksimustest väsinuna õppisin tundma hilja. Hüüan: "Vältige seda, mis lihtrahvale meeldib, mida juhus pakub! Jääge kahtlevaiks ja kartlikeks iga juhusest tuleneva hüve puhul; ka metsloomad ja kalad saavad mõnelt ahvatlevalt lootuselt petta. Saatuse kinkideks peate neid? Need on lõksud. Kes teist elu ohutult tahab veeta, see vältigu niipalju kui suudab noid lõksupüüdvaid kinke, mille puhul eksime rängalt ka selles, et peame neid endile kuuluvaiks, kuid tegelikult oleme nende küljes. (4) Kuristikku viib säärane jooks. Sellise kõrgusse tõusnud elu lõpuks on langus. Vastugi ei saa panna, kui õnn viltu kiskuma hakkab: kas kõrvalekaldumatult edasi või otse põhja; õnn ei pöördu meist ära, vaid tõukab ja kukutab
ja milleks ma midagi kõnelen ja kuulan), kognitiivsed protsessid (mõtlemine, taju, mälu) 3) Sideteooria. Teate kodeerimine edastamine dekodeerimine (kommunikatiivne akt). 4) Muud semiootika, loogika, neuroloogia, logopeedia. Objekt keelematerjal eri ainesed Kõnearendus, kui soodustame suhtlemist neil?? Kokkuleppeline tava on, et ühel sõnal on mitu tähendust. Nt vana ja uus, erinevates kontekstides, on ,,uus" mitu tähendust. Ehk siis kuidas nendest rääkida. Kuna teadmisi tuleb juurde, siis ka tähendus ajapikku muutub lihtsalt, nt ,,koer" ajapikku tuleb inimesle temast teadmisi juurde. Aristoteles : ,,Kõneakt seee on teglt tegu kellegi mõjutamiseks!" Aristoteles rääkis ka , kuidas toimub tekstiloome.(tollel ajal oli see valdavalt suuline), millest see koosneb tekstiloome, Algab see, et 1) millest ma kavatsen rääkida, kas mälus, või uurin, mis aknataga, 2) paigutus, millest alustab, millest jätkna 3)
"On olemas teadus, mis vaatleb olevat olevana ja sellele iseenesest omaseid määratlusi. See teadus ei kattu ühegi teise teadusega, sest mitte ükski teine teadus ei käsitle üldiselt olevat kui niisugust. Pigem lõikavad nad endale olevast ühe osa välja ja uurivad määratlusi, mis sellele osale osaks langeb, nagu näiteks teevad matemaatilised teadused." Aristotelese järgi on kogu tegelikkusel kaks momenti: 1. aktuaalne-olemine / aktuaalsus / teostus / teoses-olu (kr. enérgeia) see on, mille alusel tegelik(kus) on see, mis ta parasjagu on 2. võimalik-olemine (kr. dynamis) see on, mille alusel on tegelikkusel võimalus saada millekski muuks kui see, mis ta parasjagu on. Seda nimetatakse potents'iks (lad. potentia võime, võimalikkus, suutlikkus) Liikumine - üleminek potentsist aktuaalsuseks. See üleminek eeldab alati põhjust, mis paneb ülemineku toime, s.t eeldab toimepõhjust.
Rohkem huvitab see, et mis indiviidil viga on, et ta midagi sellist korda saadab. Kui me vaatame stabiilset kuritegevuse seisundit, siis kuritegevuse jääb kuhugi seisma. Mikroteooriad Erinevad võimalused kuritegevuse seletamiseks läbi kurjategija isiku: (Esitatavad küsimused) 1.Milline on antud lähenemisviisi suhtumine inimesse? 2. Kust tulevad normid, mis reguleerivad käitumist? 3.Mida kujutavad endast hälbed nendest normidest? 4.Mida antud lähenemisviis peab hälvete põhjusteks? 5. Kuidas suhtub antud lähenemisviis hälvikusse? 6.Millised vahendid pakub antud lähenemisviis välja hälvikute käitumise normaliseerimiseks? 7.Millised on selliste vahendite kasutamise eesmärgid? (Vastused küsimustele) I mudel Ajalooline kristlik religioosne mudel 1. Inimene on patu kandja 2. Normid on religioossed käsud 3. Hälbe olemuseks on patt 4. Normi rikkumise põhjuseks on mõju väljaspoolt 5. Hälvik on patune
Kultuuri piirid, kultuurilised kogukonnad: Kultuuri piirid on alati hägused, iga kultuuri kandja ja isik võib saada tekstidest ja praktikatest erinevalt aru, olla mõjutatud teistest allikatest ja see on normaalne. Sellega seoses on teoreetikud esitanud küsimuse, et kas on põhjust rääkida kultuurikogukondadest. Igal üksikul isikul see küll olemas, kuid koos on erinevused. Teisalt sama keele kõnelejad, sama usku kuulujad on omavahel tihedamalt seotud nendest, kes võivad elada küll lähedal, kuid kogukonda ei kuulu. Mõistlik oleks kasutada lähenemist: käsitleda kogukondi tekstduaalsete kogukondade ja praktikakogukondadena. Näiteks võime öelda, et kõik inimesed, kes on lugenud teatavat raamatut üle maailma, kõik nad moodustavad ühe kindla tekstduaalse kogukonna. Kuigi iga tekst, mis olemas on, võib moodustada tekstduaalse kogukonna, on neid väga palju, kuid ikkagi tekivad teatud grupid, mis kattuvad oma liikmete osas
pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile 10 naela kartuleid tarninud, 1 nael 2 senti, siis nendest kahest tõest ei järeldu veel kuidagi, et Georg peaks John'ile ka midagi maksma. FILOSOOFIA neljas interpretatsioonis TEADUSELE TOETUV: Tugineb teadusliku uurimise tulemustele. Iga teadus algab filosoofiana ja lõpeb oskusena. Teadus on analüütiline kirjeldamine, filosoofia sünteetiline tõlgitsemine. RELIGIOONILE TOETUV: Tugineb religioossetele ja moraalsetele veendumustele ja arusaamadele. Filosoofia uurib mõistusetõdesid (mitte ilmutustõdesid), ta on teadlik
annaabi.ee 
