50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
41 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
airii
Õppematerjali autor
Karma on kui töö, mis meid ees ootab, sisaldades endas õpetusi nii minevikust kui ka olevikust. Oma olemuselt on karma universumi loomulik ja vältimatu seaduspära. Sageli viidatakse karmale kui müstilisele saatusele või õnnele. Karma on keerukas põhjuste ja tagajärgede ahel, mida võib nimetada eesti keeles lihtsalt saatuseks. Buddha ütleb, et igat asja juhib karma ehk põhjuse ja tagajärje seadus, maailmas toimub kõik selle seaduse alusel. Inimese saatus kujuneb väga pika protsessina elust ellu, sünnist surmani, igal sündmusel on kindel põhjus, sellel on omakorda põhjus jne. Meelest tuleb mõte, mõte põhjustab sõna ja teo, tegu loob saatuse ehk karma. Kuigi karma tähendab sanskritis tegu, on sel laiem tähendus, hõlmates ka teole eelnevat ja järgnevat kogu pikka ahelat. [1] Budismis demonstreeritakse karma toimimist tavaliselt kivi viskamise analoogia abil. Kui
sammult arengu ja jätkusuutlikkuse suunas. Mõte on ainus jõud, mis hoiab elu, kaasates juurde elutähtsaid võimalusi läbi sõnade jõu ja eelnimetatud jõudude mõjust tingitud tegevuste. Selleks, et kujundada oma elu võimalikult terviklikuks ning suunata rajale, mis meid kõige enam positiivselt mõjutab on vaja kehalist-meelelist-hingelist tasakaalu. Kõik sõltub mõtlemisest. Meie tegudest kiirgavad mõtted ja tegelikkuses juba ka resultaadid. Tasakaalu saame luua läbi teadliku mõttejõu kasutamise. Hingame nüüd rahulikult. Ja alustame mõttejõu kasutamist - vastavalt alateadvuses juba loodud mõttejõu suunale positiivselt. Me oskame teadlikult suunata ome elu rahulolule ja jääda tasakaalukalt loodud raamidesse, need arendavad ja kasvatavad meis tugevust ja jätkusuutlikkust minna edasi
filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Olemas on potentsiaal siin enam mitte olla ehk surra. Maailm on tervik, mille suhtes inimene midagi on. Oluliseks saab küsimus kus? 3. Voluntaristlik mõtteviis/strateegia Jean-Paul Sartre ,,Olemine ja eimiski" 1943 vastus Heideggeri ,,Sein und Zeit" 'ile. Teadvus kui maailma eitus minu teadvusesse sünnib mitte see, mis maailmas on, vaid midagi uut. Vaid inimesel on võime öelda, et miski ei ole nii, kuidas ta on. Iroonia millegi loomine ja selle loodu kohene eitamine. Iseenda eitamise võime ,,teadvus on alati see, mis ta ei ole ja ta ei ole kunagi see, mis ta on" Sartre: ,,Inimene on üheaegselt faktilisus ja selle ületamine"(Aufhebung) ma olen nii see, millest ma mõtlen/kes ma olen, kui ka selle ületamine samal hetkel. ,,Inimene mitte ei ole vaba, vaid on ise vabadus"
*** Elus otsime alati seda, mida ei leita ja leitakse, mida ei otsita ... *** Elu ilusamaid hetki ära unusta, sest nii haruharva leidub neid! *** Pea püsti, hambad risti, siis saad elus läbi hästi! *** Lühike on elu, veel lühem on noorus. Kuid veel lühemad on õnnesilmapilgud, mis saatus meile jagab. *** Elu on võitlus, tunnete mäng, tormide heitlus ja murede mäng. *** Elu pole selleks, et hädaldada ja nutta, vaid selleks, et võidelda ja võita! *** Elu näitab küll tõsist palet, kuid naerata talle, võibolla naeratab ta sulle? ***
Miks Cioran võitleb elu vastu? Ciorani jaoks on elu mõttetus, pole mõtet millegi poole püüelda, pole mõtet oodata ega loota, sest elu pole inimese jaoks hea. 24. Mida tähendab "kõigi väärtuste ümbervääristamine"? Nietzsche arvates peeti tõeks seni valet. Kõigi väärtuse ümbervääristamine on tema valem inimkonna kõrgeima eneseteadvuse tekkel. 25. Millisena kirjeldab Nietzsche enda rolli "kõigi väärtuste ümbervääristamises" ja "katte eemaldamises" kristlikult moraalilt? Saatus tahtvat, et just tema saaks esimeseks korralikuks inimeseks, sest tema oli esimene, kes tajus valet kui valet, seega on Nietzsche justkui saatuslik inimene. Ta on tõekuulutaja, aga ei soovi, et teda hakatakse pidama pühakuks, pigem oleks ta juba tola. Katte eemaldamine kristlikult moraalilt on suur katastroof. Sellega selgub, mis on tegelikult tõde. Kes paljastab moraali, paljastab ühtlasi kõigi seniste väärtuste väärtuse. 26. Kes on Nietzsche järgi "immoralist"
koopas. 65. Milliste küsimustega tegeleb eetika ehk praktiline filosoofia? Tõnu Viik eristab klassikalist ja uusaegset paradigmat. Klassikaline filosoofiline paradigma- Küsimus sellest, milline on hea ja õnnelik elu? Milles see seisneb? Mis elu heaks teeb? Kuidas saavutada hea ja õnnelik elu? Kuidas hästi elada? Mis on õnn ja milles see peitub? Mida saan teha, et olla õnnelik? Uusaegne filosoofiline paradigma- arutab abstraktsemaid küsimusi. Mis on õiglus? Milline on õiglane tegu? Kuidas tuleks käituda enese ja teiste suhtes nii, et käitumise tulemus oleks õiglane ja üldine elu parem? 66. Mis on õnn? Aristotelese järgi on õnn õitseng. Ülim hüve, mis teeb elu heaks ja elamisväärseks. Inimesele on loomuomane hästi elada ning olla õnnelik, õnn on inimese ülim hüve. Aristoteles ütleb, et kõikidel asjadel on oma eesmärk. Milline on inimese elu eesmärk? Õnn on see, mille me alati
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
eksistents eelneb olemusele. Selgitage, mida see tähendab.Jean-Paul Sartre arvates jumala mitte eksisteerimise puhul on olemas üks olend kelle eksistents eelneb olemisele. Kui inimene tekib siia maailma siis ta enne eksisteerib ja alles siis hakkab ta ennast ja end ümbritsevat lahti defineerima seega eksistents eelneb olemisele. 2.Sartre väidab, et inimene on “visand.” Selgitage, mida see tähendab. Jean-Paul Sartre arvates pole inimene midagi muud kui vaid oma tegude summa ehk visand oma tegudest. Kui võtta ära kõik emotsioonid ja meie poolt sooritatud tegevused ei jää meist järgi mitte midagi. Tema sõnul pole olemast mingit algset vaimu mille peale on laotud meie otsused. 3.Miks on Sartre arvates moraalne valik võrreldav kunstiteose loomisega? Jean-Paul Sartre arvates on moraalsed valikud nagu kunstiteose loomine. Kunstnik ei tea kunagi milline teos lõuendile lõplikult tuleb. Moraalsed valikud samamoodi koosnevad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid