Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Motivatsioonikiri". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
motivatsioonikiri, projektijuht, sooviksin, kodutute, punasele, comic, eelnevat, muudan, kohusetundlik, töökas, rõõmsameelne, hopi, filme, lugupidamisega.......................................... 8 4. HINNANG PRAKTIKAÜLESANNETEGA TOIMETULEKUL.................................. 9 5. SWOT ANALÜÜS.........................................................................................................10 6. KOKKUVÕTE...............................................................................................................11 7. KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................ 12 Motivatsioonikiri............................................................................................................13 CV.................................................................................................................................. 14 Kaart...............................................................................................................................17 1. SISSEJUHATUS
Kallis lugeja! See mälestusraamat on kirjutatud ning koostatud seoses minu selle aastase praktilise tööga ning on pühendatud Läänemaa Ühisgümnaasiumi viiendale juubeliaastale. Ma loodan, et kõik kes Te seda loete, saate kooli ajalugu ja sündimise lugu veidikene rohkem teadma ning ehk need toredad mälestused kattuvad veidigi Teie enda omadega. Sooviksin väga tänada oma juhendajat Monika Undot tema kannatlikkuse eest ning kõiki vilistlasi, kes olid nõus oma mälestusi minuga jagama. Mul on olnud väga lõbus Teie lugusid lugeda ja ma loodan, et ka kõigile teistele toovad need lood naeratuse näole. Suur aitäh! Palju õnne Läänemaa Ühisgümnaasium! Loodan, et neid rõõmsaid ja lõbusaid aastaid tuleb veel sadu! 2 Natuke ajaloost..
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Lebrehtide kolme põlvkonna lugu Uurimustöö Autor: Sander Lebreht 8A Juhendaja: Kaja Kenk Võru 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I MINU ISAPOOLSE VANAEMA JUURED 5 1.1. Minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema 5 1.2. Minu vanaema emapoolne vanaisa ja vanaema 6 1.3. Minu vanaema isa Rudolf ja ema Ida 6 II MINU ISAPOOLSE VANAEMA ERNA LUGU 10 2.1. Lapsepõlv 10 2.2. Kooliaeg 11 2.3. Töö ja oma pere 14 III MINU ISA VALEVI LUGU 17 3.1. Lapsepõlv 17 3.2. Kooliaeg 18 3.3. Töö ja oma pere
Siin koolis kaisin 1.5 aastat, et oma inglise keele oskust parandada. Nende aastat jooksul olen ennast taiendanud veel mitmel erinevas valdkonnas. Kui tihti te külastate Eestit kulastan koos oma lastega vahemalt korra voi kaks Eestit? aastas ja siis elame kohapeal vahemalt paar kuud. Kas teil on plaanis Kunagi ei tea. kunagi veel Eestisse tagasi tulla, elama? Mida sooviksite Mina sooviksin ikka joudu ja jaksu, et Te ei vasiks sellel Lustivere kooliperele? vasitaval hariduse omandamise teel. Minule on jaanud ainult head malestused Lustivere koolis kaimisega 23 Mis on teie arvates Minu silmis on Eesti asi Skype ja TransferWise Eesti asi? Kuidas on teil perega Minu peres on kasvamas 3 last. Amanda 10 aastane, kes lood
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime
Maki intervjuu temaga, kus ta sellest kõigest räägib. Uno Antonil oli 2 poega ja tütar, ühe poja poolt 3 lapselast ja tütre pool 2 lapselast. Uno Antoni teenetemärgid. Erakogu 2. Abikaasa, lapsed ja lapselapsed Uno Antonist 2.1. Abikaasa Maie Anton Olime abielus pea 42 aastat (augustis 2012 oleks saanud 42). Abiellusime EPA koolis ( pragune Eesti Maaülikool ) õppimise ajal 1970. aastal, tööle suunati meid Vambola kolhoosi. Uno oli väga kohusetundlik ja töökas, tööpäevad olid pikad, koju jõudis ta alles hilisõhtul, mina natuke varem. Kuna meil oli ahiküttega korter ja ka vesi tuli ämbriga tuua kaevust, hoolitses ta ikka, et puid oleks toas ja ämbrid täis. Ta oli spordiarmastaja: tegi pikamaajooksu ja sangpommi tõstmist. Kui meil olid juba lapsed suuremad ja käisid koolis, käis ta koos nendega ümber Viljandi järve jooksmas, samuti osaleti valla spordimängudel ja käidi suusatamas.
Türi Ühisgümnaasium TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS Uurimistöö Koostaja: Liisa Kuuskler 11LR Juhendaja: Leelo Kivirand Türi 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.TEOREETILINE ÜLEVAADE.................................................................................... 5 1.1.Taani kuningriigi kultuur ja eluolu..................................................................5 1.3. Võimalused Taani õppima suundumiseks.....................................................9 2. UURIMUS.......................................................................................................... 12 2.1. U
Rapla Täiskasvanute Gümnaasium AJARONGIGA PAADREMAALT MÄRJAMAALE HARRI JÕGISALU Uurimistöö Autor: ..... ........ Juhendaja: ..... .... Rapla 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ...........................................................................................................3 1. ELULUGU ................................................................................................................5 1.1. Lapsepõlvekodu...................................................................................................5 1.2. Lapsepõlv............................................................................................................6 1.2.1 Kooliaeg........................................................................................................6 1.3 Sõja-aastad..............................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetaj
" ütlesid Stiiv-Maikel, Helen ja Stiiven justkui ühest suust. "Me läksime!" ütlesid nad ja jooksid üles. "Jäimegi üksi!!" ütlesin laste ja mehe peale solvunult. Tõusin diivanilt ja läksin selle kõrvale. "Minu arust on see kostüüm liiga selline, noh, see on praegu liiga imelik, mis meil on!!" "See pole sinu öelda!!" pahandas John rämeda häälega. Ma ehmatasin ning naeratasin närviliselt. "Nüüd tahan ma magada!" ütles ta. "Kas ma teen teile aseme diivanile?" "Ei. Ma sooviksin hoopis magada teie voodis! Ega teil midagi selle vastu pole?" küsis John. "Ei ole, mul pole selle vastu midagi!" Mu mees niheles terve öö diivanil. Ma ei saanud öö otsa magada. Hommikul olime kõik köögis peale Johni. "Stiiv-Maikel aja John üles!" käskisin Stiiv-Maikelit. "Miks mina? Miks ei võiks sina seda teha?" küsis ta hirmunult. "Sest mina käsin!" käratasin nähvates talle. "Hea küll, aga kui ta minu peale vihastab, siis sina vastutad!" ütles ta ja jooksis üles.
Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6 Finantsaruande selgitus punktide lõike
ARVO VALTON 1935- ALLIKAD: Väike eesti kirjanduslugu Eesti kirjanduslugu a.kull kulli pilk j.talvet tõrjumatu äär r.veidemann olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu" Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud järjekindlaks vägivalla vastu võitlejaks. Tema protest dogmatismi, ametkondlikkuse, bürokraatia, kõige inimvääritu suhtes avaldus juba 60. aastatel, tuues kaasa valitsusringkondade poliitilisi ja ideoloogilisi süüdis
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Noorsootöö-ja täiendõppe osakond Kuulmispuue Õpimapp Koostaja: Loore Kääramees Juhendaja: Ingrid Veskiväli Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus Kuulmispuue on kuulmiskahjustusest tingitud hälve, mida pole võimalik kompenseerida meditsiinilise ja/või meditsiinilistehnilise sekkumise ning abinõudega ja mis piirab või välistab inimese eale, soole, sotsiaalsele ja kultuurilise taustale normaalsete sotsiaalsete rollide täitmist. Kuulmispuude funktsionaalsetest piiranguteks on helide eristamisraskused (inimene ei suuda eristada talle vajalikku heli taustamürast). Kuulmispuue on kuulmise langus võrreldes normaalse kuulmisega. Kuulmispuue esineb 15-20% elanikkonnast Võimalikeks põhjusteks võivad olla erinevad sensoneuraalsed põhjused, näi
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud erinev saatus mis on mõjutanud nende iseloo
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Joonas Vangonen PUNK EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKUS VABARIIGIS 1980-1991 Bakalaureusetöö Juhendaja: Dr Olaf Mertelsmann Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 Pungi tekkepõhjused ja päritolu ................................................................................................. 5 Punkliikumise algus ja „Dünamo“ staadioni intsident ............................................................... 9 Pungi levimine üle ENSV ........................................................................................................ 14 Pungi tõus populaarsusele ....................................................
1. Olete tulnud väiksema grupiga, kus on esindajad erinevatest klassidest, arutama seda, kuidas korraldada õpilasüritust. Kaks kaaslast räägivad omavahel juttu ning segavad. Teie olete selle ürituse korraldamisest huvitatud. a. "Siin arutada on igav, eks ole?" b. "Lõpetage muu jutt või minge rääkige eemal!" c. "Selle ürituse korraldamine on väga oluline. Ma sooviksin, et te osaleksite selles." d. Ühinete lobisejatega. e. "Kas Te tõesti ei taha, et see üritus toimub?" 2. Elate ühiselamus. Suitsetamine häirib Teid ja Teie toakaaslast, kuid toakaaslasel on külas kaks sõpra, kes pidevalt suitsetavad teie toas. a. Palute külalistel lõpetada koheselt suitsetamine või lahkuda. b. Hakkate demonstratiivselt köhima. c. Palute toakaaslasel keelata oma külalisi suitsetamast.
Ainus põhjus, miks keegi sind vihkab, on see, et nad tahaksid olla nagu sina. Maailmas on vähemalt kaks inimest, kes sureksid sinu eest. Mõne jaoks olete kogu maailm. Keegi, kelle olemasolu sa isegi ei tea, armastab sind. Isegi kui sa teeksid tõesti suure vea, tuleneb sellest alati midagi head. Kui sul on tunne, et maailm on pööranud sulle selja, vaata edasi. Pea alati meeles tervitused, mis sa saad. Unusta vastulöök, märkused. Öeldakse, et HEADEL SÕPRADEL võib olla aegu, kui nad ei räägi omavahel. Siiski, sõprussuhe ei unune ealeski. Kohtudes on need sõbrad nagu oleks näinud viimati eile, hoolimata sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,tei
UTOOPIA KALLAS I TEEKOND TOM STOPPARD Tõlkinud Anu Lamp Tallinn, 2003 2 TEGELASED: ALEKSANDER BAKUNIN VARVARA, tema naine LJUBOV VARENKA TATJANA ALEKSANDRA, nende tütred MISS CHAMBERLAIN, inglannast guverness PARUN RENNE, ratsaväeohvitser SEMJON MIHHAIL BAKUNIN, nende poeg NIKOLAI STANKEVITS, noor filosoof MASA, teenijatüdruk VISSARION BELINSKI, kirjanduskriitik IVAN TURGENEV, tulevane kirjanik ALEKSANDER HERZEN, tulevane revolutsionäär PROUA BEYER NIKOLAI SAZONOV NIKOLAI OGARJOV NIKOLAI KETSER, Herzeni ring NIKOLAI POLEVOI, "Telegraafi" toimetaja NATALIE BEYER, proua Beyeri tütar PJOTR TSAADAJEV, filosoof STEPAN SEVÕRJOV, "Moskva Vaatleja" toimetaja DJAKOV, ratsaväeohvitser KATJA, Belinski armastatu PUSKIN, poeet ROOSTEKARVA KASS 3 ESIMENE VAATUS SUVI 1833 Premuhhino, Bakuninite m�
agendid ettekandeid Prantsuse võimudele. Augsburgi politseidirektor omandas selle reetmisega kurva kuulsuse ja lõi sel viisil eeskuju kaasaegsetele saksa võimudele, kes tegutsevad hr. Zeveringi kaitse all. 4 Selles väikeses linnakeses, mis särab kuldsetes kannatusekiirtes saksa rahva asja eest, selles vere poolest Baieri ja riikliku kuuluvuse poolest Austria linnas elasid möödunud aastasaja 80-ndatel aastatel minu vanemad. Isa oli kohusetundlik riigiametnik, ema tegeles koduse majapidamisega, jagades võrdselt oma armastust meie kõikide tema laste, - vahel. Ainult et väga vähe on neist aegadest jäänud minu mällu. Juba väga lühikese aja möödudes oli minu isa sunnitud maha jätma temale meeldima hakanud piirilinna ja ümber kolima Passausse, s.t. asuma elama päris Saksamaale. Tolleaegse Austria tolliametniku saatus tähendas sageli hulkurielu. Juba lühikese aja möödudes pidi isa taas ümber kolima, seekord Linzi
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
peale seaduse lahkarvamusi Rootsi monarhiaga tekkinud rahutuste tulemusena kuulutati välja iseseisvus ja konstitutsionaalne monarhia. 5.Peategelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel Nora- Algselt illusioonis elav, rõõmus aktiivne ja alati vaid head tuju ning atmosfääri taluv ja puuduolekul loov noor naine. Omal kombel lojaalne ja kinnihoidev. 6. Kõrvaltegelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel Torvald Helmer- Nora abikaasa- Töökas, kitsameelne ja ebateadlikult väärtkohtlev jõledusi mitte taluv raskes olukorras selgrootu mees. Doktor Rank- Sümpaatne, haige kuid tark ja abivalmis mees, igapäeav perekonda külastav hea Helmeri sõber kellel on salajane armastus Norasse. Proua Linde- Töö tahtega, elu raskusi paljult läbielanud õiglane ja abivalmis naine ja Nora lapsepõlve sõber. Usub tõesse ja teeb nii, et Nora ja Helmer peaksid ka sottid selgeks rääkima.
samad tööd. Sellel esmaspäeval langes liisk Riksi kasuks ta pidi paberi viima Virvele, kes Bürgeri omade poolt sel päeval ootas. Jaak oli armukade. Riks kooli tagasi aga ei ilmunud. Peale tunde tahtis Jaak Virvele helistada, kuid arvas, et siis tundub ta liialt armukade. Õnneks helistas aga Virve ise. Ta soovis teada, miks neile vastuseid ei viidud. Jaak ütles imestades, et Riks pidi seda tegema. Kumbki ei mõistnud, mis juhtunud oli, sest Riks oli tavaliselt väga kohusetundlik. Jaak otsustas poisi juurde koju minna ja vaadata, kas kõik on ikka korras. Jaagule tuli ust avama Riksi väike õde Ella, kes ütles, et Riks ja ema on haiglas. Midagi rohkemat ta öelda ei osanud. Kuna Jaak ei teadnud, millises haiglas, helistas ta oma kooliarstile ning see rääkis, mis oli juhtunud. Nimelt oli Riks teel Bürgeri poole trammi alla jäänud ning nüüd oli tal koljupõhimiku murd. Päeval polnud ta veel teadvusele tulnud ja jäi ainult loota, et tuleb.
,,Wikmani poisid" Jaan Kross Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõna huligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt otsustati (muidugi osad ei te
Sellel esmaspäeval langes liisk Riksi kasuks ta pidi paberi viima Virvele, kes Bürgeri omade poolt sel päeval ootas. Jaak oli armukade. Riks kooli tagasi aga ei ilmunud. Peale tunde tahtis Jaak Virvele helistada, kuid arvas, et siis tundub ta liialt armukade. Õnneks helistas aga Virve ise. Ta soovis teada, miks neile vastuseid ei viidud. Jaak ütles imestades, et Riks pidi seda tegema. Kumbki ei mõistnud, mis juhtunud oli, sest Riks oli tavaliselt väga kohusetundlik. Jaak otsustas poisi juurde koju minna ja vaadata, kas kõik on ikka korras. Jaagule tuli ust avama Riksi väike õde Ella, kes ütles, et Riks ja ema on haiglas. Midagi rohkemat ta öelda ei osanud. Kuna Jaak ei teadnud, millises haiglas, helistas ta oma kooliarstile ning see rääkis, mis oli juhtunud. Nimelt oli Riks teel Bürgeri poole trammi alla jäänud ning nüüd oli tal koljupõhimiku murd. Päeval polnud ta veel teadvusele tulnud ja jäi ainult loota, et tuleb.
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
DEPRESSIOON 1. Sissejuhatus Depressioon on piinav. See on võimetuks tegev haigus, mis tabab igal aastal miljoneid inimesi, tekitades tohutut ahastust, segades argitoimetusi, perekonnaelu ja tööd, suurendades kehaliste haiguste ohtu ning viies vahel koguni enesetapule. Ometi on depressioon täiesti ravitav haigus, nagu ma käesolevas raamatus selgeks teen. Paraku ei saa enamik depressioonis inimesi mingit ravi ega teagi, et abi on täiesti kättesaadav. Üks depressiooni piinavamaid aspekte on abitus- ja jõuetustunne, mis masenduses inimesi sageli valdab. Võib-olla tunnete end olevat lõksus, võimetu üle saama hirmsast meeleheitest ja lootusetusest. Võimalik, et sõbrad, kes teie pärast muretsevad, üritavad teil tuju tõsta, öeldes: "Küll see üle läheb... Leia kõigest midagi head..." Enamjaolt ei suuda se
VÄÄRTUSKASVATUS Kas kool peab õpetama lapsi üksnes targaks või ka töökaks, ausaks, heaks, sallivaks hoolivaks? Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu j�
KOOLIPROBLEEMID TÄNAPÄEVA NOORSOOKIRJANDUSES Uurimistöö SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................3 1. ÜLEVAADE TEOSTE PROBLEEMIDEST...................................................4 1.1. Sisu, autori tutvustus ja probleemid............................................................4 1.1.1. Helga Nõu ,,Tõmba uttu" KADEDUS.....................................................................4 1.1.1.1.Helga Nõu.............................................................................................................6 1.1.2.Reeli Reinaus ,,Must vares" - RASS...........................................................................6 1.1.2.1. Reeli Reinaus.......................................................................................................8 1.1.3. Margus Karu ,,Nullpunkt" KOOLIKIUSAMI
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
annaabi.ee 
