Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Motivatsiooni lühikokkuvõte". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
seksuaal, motivatsioonlsus, saavutusvajadus, motivatsiooniks, otsima, suhtlemisvajadus, omandab, kultuuriga, teostab, füsioloogia, seoseid, olukordi, humanistlikud, üritavad, abraham, maslow, püramiid, unevajadus, kaitstusvajadus, kindlust, kuuluvusvajadus, kuhugi, tunnustusvajadus, huvitab, mõtlemisprotsessid, mingite, teooriasSee annab võimaluse välja valida eriti andekaid lapsi, aitab saada ettekujutust oma võimetest ning valida sobiv eriala. Motivatsioon Motivatsioon vajadus või soov, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. Esmalt on füsioloogilised vajadused, mille rahuldamiseta inimene elada ei saa ja organism võib hukkuda. Nt söök, jook, hapnik Teiseks psühholoogilised vajadused, nagu uudishimu, tunnustus- ja suhtlemisvajadus. Need on tähtsad inimese psühholoogilisele heaolule, kuid sellest ei sõltu organismi ellujäämine. Kolmandaks on sotsiaalsed vajadused, mille inimene omandab tavaliselt koos kultuuriga. Enamasti mõjutab inimeste tegevust mitu vajadust korraga, seetõttu on peamist liikumapanevat jõudu raske kindlaks teha. Aktivatsiooniteoorias üritatakse mõista motivatsiooni ja aju füsioloogia vahelisi seoseid. 1954.
Psühholoogia Kt-ks kordamine 1.Motivatsioon-vajadus või soov, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. 2.On olemas 3 tüüpi vajadusi: 1) Füsioloogilised vajadused-vajadused, mille rahuldumiseta inimene elada ei saa ja organism võib hukkuda.Nt vajadus söögi, joogi ja hapniku järele. 2)Psühholoogilised vajadused-tähtis psühholoogilise heaolu seisukohalt.Nt uudishimu, tunnustus- ja suhtlemisvajadus. 3)Sotsiaalsed vajadused-nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab inimene end antud kultuuris tunnustatud viisil. Inimene omandab tavaliselt selle vajaduse kultuuriga. 3.Aktivatsiooniteooria-üritatakse mõista motivatsiooni ja aju füsioloogia vahelisi seoseid. 4.Humanistlikud motivatsiooniteooriad-üritavad ühtsesse süsteemi viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused. 5.Kognitiivne lähenemine- uurib küsimust, millised on need mõtlemisprotsessid, mis moodustavad
ga. Kõige paremateks testideks peetakse David Wechsleri teste, täiskasvanu ja lapse omi. John C. Raven lõi progressiivsete maatriksite testi, mille puhul on tegu mittesõnalise intelligentsustestiga, milles minnakse järjest keerulisemate ülesannete juurde. Testide ohuks on näiteks see, et neist on raske head tulemust saada inimestel, kelle lapsepõlvekogemus on olnud teiselaadne. Motivatsiooniks nimetatakse vajadust või soovi, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. Vajadused jagunevad kolmeks, füsioloogilised vajadused, mille rahuldamiseta inimene elada ei saa. Psühholoogilised vajadused, nagu uudishimu, tunnustus- ja suhtlemisvajadus. Sotsiaalsed vajadused, mille inimene omandab tavaliselt kultuuriga. Maslow püramiid 1) Füsioloogilised vajadused- Seksuaal-, vee-, toidu-, unevajadus jms.
..................................................................................................14 KASUTATUD ALLIKAD......................................................................................................................................15 3 SISSEJUHATUS Kui inimene tunnetab rahuldamata vajadust, siis hakkab ta otsima võimalusi, et seda rahuldada. Kui ta neid võimalusi otsib ning leiab, et üks on see õige ja võib viia soovitud eesmärgini, on ta motiveeritud. Ta loodab, et jõuab sihini ning hakkab enesekindlalt tegutsema. Sellised protsessid on meie elus igapäevased. Tihti me isegi ei mõtle neile, vaid tegutseme nö alateadlikult. Me toimime nii, et end lõpuks teostada ning jõuda eesmärgini. Väidan, et motivatsioon, alateadvus ja eneseteostus on omavahel tihedalt seotud.
Psühholoogia kordamine: 1.Klassikaline tingimine on seotud tingitud refleksidega, mis kujunevad õppimise tulemusel.Pavlov uuris, kuidas kujuneb koeral tingitud süljerefleks.Ta pani tähele, et looma sülg hakkas jooksma kohe , kui laborant(toitja) ruumi tuli. Seda nähtust nimetatkse klassikaliseks tingimiseks.Klassikalist tingimist uuris ka biheiviorismi rajaja John.B.Watson, kes tegi kuulsaks saanud katse 11-kuuse Albertiga.Watson üritas näidata, kuidas emotsioonid muutuvad, kui muuta esialgseid stiimuleid, mis seda emotsiooni esile kutsuvad.(Lk.90-91) 2.Operantsel tingimisel ei põhjusta käitumist tingimatu või tingitud stiimul(nagu klassikalise tingimise puhul), vaid vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Seda uuris loomakatsetega Edward L. Thorndike.Näljane loom panid kasti, toit asetati sellest väljaspoole. Et kastist pääseda ja toiduni jõuda, pidi vajutama kangile ehk käituma teatud viisil. Algul sattus loom juhuslikult vastu kangi ja pääses välja.Mõne aja
võimete, seesmiste seisundite, käitumise põhjuste tajumine ja eristamine. A. Binet koostas esimese testi. Inteligntsuskvoot e. IQ mõõdetakse intel. Motivatsioon-vajadus või soov, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole.3 liiki vajadused.* Füsiolooloogilised vajadused, mille rahuldamata inimene elada ei saa, sureb.nt jook , õhk.*Psühholoogilised, primaarsed vajadused, nagu uudishimu, tunnustus ja suhtlemisvajadus. * Sotsiaalsed vajadused, mille inimene omandab tavaliselt koos kultuuriga.Optimaal seisund- kui inimene on motiveeritud ja piisavalt erutatud, mitte liiga motiveeritud ja ka mitte liiga rahulik.Vastandprotsessid. Need protsessid on seotud olukordadega, kus inimese käitumist motiveerivad algselt kogetavatele vastupidistele tunnetele.Niisugustel juhtudel talub inimene ebameeldivusi et jõuda seeläbi millegi meeldivani.Humanistliku lähenemis viisi üks alusepanijaid oli Abraham Maslow. Ta koostas
Peaaju koores ja koorealustes ajustruktuurides formeerub vajaduse rahuldamise programm, mis tingib ajju saabuva info sihipärase filtreerimise või kindlakujulise struktureerimise. Vajaduse rahuldamisega kaob motivatsiooniline pinge. Motiive liigitatakse üldjuhul kolmeks: füsioloogilised motiivid tulenevad organismi vajadustest, ilma neid rahuldamata võib organism hukkuda; psühholoogilised motiivid tulenevad psüühilise heaolu tagamise vajadustest - tunnustus- ja suhtlemisvajadus, uudishimu; sotsiaalsed motiivid tulenevad ümbritsevast kultuurilisest keskkonnast. Nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab indiviid ennast selles kultuurilises keskkonnas. Enamasti mõjutab indiviidi käitumist mitu asjaolu korraga ja peamist liikumapanevat jõudu on sageli üpris raske kindlaks teha (kingpool.hak.edu.ee 2015). 5 2. Inimvajaduste hierarhia
MOTIVATSIOON (Õ. lk. 126-138 + vihiku materjal) Enamus inimese tegevusi on sihipärased, s.t need tegevused on planeeritud ja neil on konkreetne eesmärk. Eesmärgi nimel tegutsetakse tahtejõu abil, seda nimetatakse motivatsiooniks (ladina k. motus - aje, tung). Motivatsioon on vajadus või soov, mis on tegutsemise tõukejõuks, suunates eesmärgi saavutamise poole. Lähemad eesmärgid > tegutsemine > kaugem eesmärk Motiiv on üks kindel asjaolu, mis meid tegutsema paneb. Motiive tekitavad vajadused. Vajadus on keha või psüühika toimimist takistav puudujääk, mis siis korvatakse vastava tegevusega. Füsioloogilised vajadused, mille rahuldamiseta inimene elada ei saa ja organism võib hukkuda.
Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad 6
Ning selle töötamise stiimuliks on materiaalsete või sotsiaalsete hüvede saamine. Põhimõte: ''Ma pean seda tegema''. Motiive liigitatakse kolmeks: · Bioloogilised motiivid: ja selle teooriad o Füsioloogilised motiivid tulenevad organismi vajadustest, ilma neid rahuldamata võib organism hukkuda; o Psühholoogilised motiivid tulenevad psüühilise heaolu tagasmise vajadustest tunnustus- ja suhtlemisvajadus, uudishimu; · Sotsiaalsed motiivid tulenevad ümbritsevast kultuurilisest keskkonnast. Nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab indiviid ennast selles kultuurilises keskkonnas. ja selle teooriad 2. A.MASLOW INIMVAJADUSTE HIERARHIA Ameerika psühholoog Abraham Maslow (1908 1970) on tuntud kui inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni looja. Maslowi arvates saab vajadusi kujutada püramiidina, mille alumisel astmel on
Haapsalu 2009 Motivatsioon tervetele meestele ja naistele. Vajadused Vajaduste teooria- Henry Murray (1938) On olemas kogum vajadusi, mis motiveerivad inimese käitumist. Murray ei reastanud vajadusi. Kõik vajadused on elu jooksul õpitud. Igal vajadusel on kaks komponenti: Suund viitab isikule või objektile, millelt oodatakse vajaduste rahuldamist Intensiivsus näitab vajaduste olulisust · saavutusvajadus · kuuluvus · agressioon · autonoomia · eksponeerimine · hoolitsus · korravajadus · võimuvajadus (http://ehitustootlus.ttu.ee/Oppematerjalid/Liias/2008/motivatsiooniteooriad.PDF) Inimese vajadused jagunevad: Põhivajadused e. Bioloogilised vajadused · Vajadus säilitada püsivat kehatemperatuuri · Söögi, joogi ja unevajadus Haapsalu 2009 Motivatsioon
rahulolu, kuid tal ei ole ka rahulolematust. Kui juht rahuldab tema tunnustusvajaduse, tõuseb töötaja rahulolu. (Virovere jt 2004: 64) Herzberg tõestas, et inimese sotsiaalsed vajadused on samastatavad tema poolt omaksvõetud sotsiaalsete normidega - käskude ja keeldudega. Sel põhjusel on tööga rahulolu ja rahulolematuse põhjused erinevad. Käsknorme jälgivad inimesed mõõdavad töö positiivseid külgi ja neil on kõrge saavutusvajadus. Keeldnormide järgijad on orienteeritud eelkõige ebaedu vältimisele. (Alas 2012) Võttes aluseks Maslow' vajaduste trepi, jagas Herzberg selle kaheks (Joonis 2.). Maslow' järgi madalama taseme vajadused, nagu füsioloogilised, kaitstuse ja sotsiaalsed vajadused, on Herzbergi teooria kohaselt hügieenifaktorid. Maslow' kõrgema taseme vajadused, tunnustus- ja eneseteostusvajadus, olid Herzbergi kahe faktori teooria järgi motivatsioonifaktorid. Need faktorid olid tema meelest põhjuseks,
Motiive tekitavad vajadused - organismi toimimise seisukohalt olulise ressursi puudujääk. Motiive liigitatakse üldjuhul kolmeks: · bioloogilised motiivid: füsioloogilised motiivid tulenevad organismi vajadustest, ilma neid rahuldamata võib organism hukkuda; · psühholoogilised motiivid tulenevad psüühilise heaolu tagamise vajadustest - tunnustus- ja suhtlemisvajadus, uudishimu; · sotsiaalsed motiivid tulenevad ümbritsevast kultuurilisest keskkonnast. Nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab indiviid ennast selles kultuurilises keskkonnas. Enamasti mõjutab indiviidi käitumist mitu asjaolu korraga ja peamist liikumapanevat jõudu on sageli üpris raske kindlaks teha. 1.2. Motivatsioonitsükkel Pikka aega arvati, et parimaks motivaatoriks on hirm tagab kuulekuse, distsipliini, täpsuse;
naise vanust ja tervist. Naised aga eelistavad mehi, kes suudaksid kanda nende eest hoolt raseduse ja lapse eest hoolitsemise ajal. 1.Mõjutamine. Mõjutamise mudel ja selle kasutamine Mõjutamine on efektiivne veenmise taktikate kasutamine. Mõjutamine võib olla avalik ja positiivne nähtus, mille eesmärgiks on tõele vastav (faktidel põhinev) ja veenev suhtlus kodus, koolis, tööl jne. Inimene areneb, omandab sotsiaalsed normid ja praktilised oskused. Selle kompetentsusega inimesed on osavad inimeste enda poole võitmisel, viimistlevad oma esitlusi, et kuulajates huvi äratada, kasutavad kompleksseid strateegiaid nagu kaudne mõjutamine, et saavutada üksmeelt ja leida toetust. Tee kindlaks endale ja Püüa mõista Tegele liitlasele olulised liitlase Mõjuta,
suhtlemine, tunnustus, lugupidamine. (Maslow kuuluvuse vajadus). 3) Areng (growth) vajadus areneda, saada küpsemaks (Maslow tunnustuse ja eneseteostuse vajadus) 4) motivaatoriks. Aldefer leidis, et kord rahuldatud madalama astme vajadus aktiveerub uuesti, kui kõrgema taseme vajadus jääb rahuldamata (tunnustuse puudus _ stress _söömishäired). Saavutusvajaduse teooria. (McClellend) Saavutusvajaduse teooria järgi on inimesel kolm põhilist vajadust, saavutusvajadus, suhtlemisvajadus ja võimuvajadus, mida ta püüab elujooksul rahuldada. Iga vajadus seostub eelistustega tööalases käitumises. Kattuvad Maslow eneseteostuse (seotud saavutustega), tunnustuse (seotud ühtekuuluvuse), armastuse ning sotsiaalsete vajadustega. Vajadused võivad olla isiksuseti väga erinevad ja kuna need vajadused on omandatud individuaalsete elukogemuste kaudu, tekib aja jooksul inimesel kalduvus ühte kolmest vajadusest teistest enam tähtsustada. Saavutusvajadus
nähtav. Konnotatsioon - Konnotatsioon on märgi kaastähendus, mis tekib tänu juba olemasolevatele teadmistele, ühiskondlikele/kultuurilistele jms väärtustele, auditooriumi huvidele/ ootustele/ emotsioonidele. (nt iroonia fenomen, ...) Teisisõnu, märgi denotatsiooni all mõeldakse seda, mida edastatakse auditooriumile, samas kui märgi konnotatsiooni all mõeldakse seda, kuidas/millises kontekstis seda Edastatakse ja millise kaastähenduse märk seega omandab. Kui inimene saab teate ABC, lisandub denotatiivsele tähendusele ka konnotatiivne (ärevus). Masinaga seda ei juhtu. Küberneetikat huvitavad vaid signaalid. Kuid inimene võtab vastu tähendusi. Märk on iseseisev tähendusühik olles kas denotatiivne v konnotatiivne. Märgiks pole vaid sõna, vaid ka zest, kujund, lõhn, tekstuur, heli st kogu valik võimalikke info kodeerimise ja edastamise võimalusi. Denotatsioon märgi otsene tähendus Konnotatsioon - kaastähendus
6. Personaalne intelligentsus a) isikute vaheline grupis töötamine, firma juhtimine, sõprade lepitamine. b) isikusisene personaalne, enda emotsioonide hindamine, vajaduste hindamine, nõrkade, tugevate külgede tunnetamine. Motivatsioon ja vajadused Enamus inimese tegevusi on sihipärased, s.t need tegevused on planeeritud ja neil on konkreetne eesmärk. Eesmärgi nimel tegutsetakse tahtejõu abil, seda nimetatakse motivatsiooniks (ladina k. motus - aje, tung). Motivatsioon on vajadus või soov, mis on tegutsemise tõukejõuks, suunates eesmärgi saavutamise poole. Lähemad eesmärgid > tegutsemine > kaugem eesmärk Motiiv on üks kindel asjaolu, mis meid tegutsema paneb. Motiive tekitavad vajadused. Vajadus on keha või psüühika toimimist takistav puudujääk, mis siis korvatakse vastava tegevusega. Põhivajadused liigitatakse : · Bioloogilised vajadused sünnipärased, aga elu jooksul arenevad.
See võimaldab valida iga töö jaoks sobivaima inimese. Motivatsiooni jaoks on olulised järgmised asjaolud: 1) Esmaseks astmeks on vajadused- inimene tunneb puudust millegi või kellegi järele. So seisund, mille on esile kutsunud teatud tingimuste puudumine. Ajendiks puudu oleva saavutamine 2) puudust tunnetades tekib inimeses pinge, millest inimene soovib vabaneda; 3) pinge sunnib inimest tegutsema. (ta hakkab otsima pinge vähendamise võimalusi. 4) eri võimaluste kaalumise tagajärjel koostab inimene konkreetse tegevuskava. (ta püüab probleemi praktiliselt lahendada) 5) praktilise tegevuse käigus rahuldatakse tunnetatud tarvidus. Kui tegevus on olnud edukas, väheneb pinge ja ollakse valmis uusi vajadusi rahuldama. Motivatsiooni käivitavaks teguriks on inimvajadused, mida võib jaotada: primaarsed ehk esmavajadused ja sekundaarsed vajadused.
hea.Kontrollimine-inimese sisemine soov küll kahaneb,tegutsetakse vaid siis,kui kontrollija on kohal.Uudishimu-soov olla iseenda peremees;kui äratada uudishimu,suureneb intrinsiivne motivatsioon. Nt lastel,kui hakkavad lelusi tõstma ja muud moodi paigutama. Ekstinsiivselt ehk väliselt motiveeritud on selline tegevus,mida tehakse raha,palga või ühiskonnas saadavate tasude nimel;annab paremaid tulemusi,sest inimene töö käigus,mille eesmärk on raha, omandab teadmisi. Enesetõhusus kuidas on seotud inimese arusaam endast ja soov oma eesmärke saavutada; arusaam suutlikusest kujuneb välja kogemustest,teiste arvamusest,meie enda hinnang emotsionaalsusele ja motivatsioonilisele seisundile. Kui see on kõrge,pingutame rohkem ja saavutame samuti palju,kui aga madal,on pingutused nõrgad. Saavutusvajadust- püüdlus saavutada egu ja välitida ebaedu;lastel mängib suurt rolli
1 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsiooni käitumise mõiste. Organisatsioon on teadlikult koordineritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimest ja mis funktsiooneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada.Organisatsioonikäitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonist. Õpetus hõlmab nii organisatsioonilise käitumise tundmaõppimist kui saadud teadmiste rakendamist 2.Organisatsioon kui süsteem. 3 allsüsteemi, nende omavaheline seos. Organisatsiooni kuuluvate inimeste tegevus oleneb suurel määral sellest, kuidas on see varustatud kõige vajalikuga ja kuidas toimib juhtimine. Seetõttu tuleb organisatsioonilise käitumise käsitlemisel vaadata organisatsiooni süsteemina, mis koosneb kolmest osast e. allsüsteemist: 1. inimesed e. sotsiaalne allsüsteem 2. struktuur e. juhtiv süsteem ja 3. tehnoloogi e. tehniline (materiaalne) allsüsteem. Kõik nee
o loogiliste järelduste tegemise võime o planeerimisvõime o ülesannete lahendamise võime o abstraktse mõtlemise võime o mõistetest ja keelest arusaamise võime o õppimisvõime Intelligentsust mõjutab: o pärilikkus o varane lapsepõlv o kasvukeskkond (elukeskkond) MOTIVATSIOON o Motivatsioon on vajadus või soov , mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. Kui inimene tunnetab vajadust , hakkab ta otsima võimalusi selle rahuldamiseks. o Vajaduste teemaga on psühholoogias põhjalikult tegelenud humanistliku suuna esindaja ameerika psühholoog Abraham Maslow (1908-1970) o Füsioloogilised vajadused (uni, toitumine, seksuaalvajadus jne) o Turvalisusvajadus - vajadus kaitstuse ja kindlustunde järgi (hoolitsus ,majanduslik kindlustatus jne) o Armastuse- ja kuuluvusvajadus (omaksvõtt ,kuuluvustunne, emotsionaalne seotus jne)
Peaaju koores ja koorealustes ajustruktuurides formeerub vajaduse rahuldamise programm, mis tingib ajju saabuva info sihipärase filtreerimise või kindlakujulise struktureerimise. Vajaduse rahuldamisega kaob motivatsiooniline pinge. Motiive liigitatakse üldjuhul kolmeks: 1. füsioloogilised motiivid tulenevad organismi vajadustest, ilma neid rahuldamata võib organism hukkuda; 2. psühholoogilised motiivid tulenevad psüühilise heaolu tagamise vajadustest - tunnustus- ja suhtlemisvajadus, uudishimu; 3. sotsiaalsed motiivid tulenevad ümbritsevast kultuurilisest keskkonnast. Nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab indiviid ennast selles kultuurilises keskkonnas. Enamasti mõjutab indiviidi käitumist mitu asjaolu korraga ja peamist liikumapanevat jõudu on sageli üpris raske kindlaks teha. Tiheneva konkurentsi tingimustes toimetulemiseks vajatakse kõrge motivatsiooniga kompetentseid töötajaid. Üks olulisemaid põhjusi, miks inimesed töötavad on raha teenimine.
halb hakata või ära minestada. Kui nad on koju jõudnud, siis algab lapsega tugeva emotsionaalse sideme loomine. Vanemad peavad harjuma uue rolliga, ning elurütmiga, päevad on täis õnne kui ka väsimust. Naist võib tabada kurvameelsus. Uued kohustused!! 33.Motivatsioon; määratlus, teooriad; Maslow vajaduste püramiid nimetatakse vajadust või soovi, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. Kui inimene tunneb rahuldamata vajadust, hakkab ta otsima võimalust seda rahuldada, kaalub erinevaid teid, ning valib selle, mis peaks viima soovitud tulemuseni. Nüüd on ta motiveeritud ja sihikindlalt valmis tegutsema. Kui saab tahtmise, teeb järgmine kord samamoodi, kuid kui mitte, siis hakkab leidma uusi viise Füsioloogiline vajadus: ei saa elada ilma nende vajaduste rahuldamiseta(söök, jook, happnik) Psühholoogilised vajadused: uudishimu, tunnustus, suhtlemisvajadus. Sellest ei sõltu organismi ellujäämine.
õppimise teadusliku uurimise algusega. Üldistavalt võib öelda, et biheivioristide kohaselt on õppimine tingitud. See tähendab, et toimub assotsiatsioonide loomine stiimulite ehk ärritajate ja oma kogemuste või käitumiste vahel. Biheivioristide tuntuimateks esindajateks on Ivan Pavlov, John B. Watson, Edward L. Thorndike ja Burrhus F. Skinner. Klassikaline tingimine- Vene füsioloog Ivan Pavlov (1849 - 1958) tegeles füsioloogia alaste uurimistöödega, saades selle eest 1904. aastal Nobeli preemia. Pavlov uuris maomahla ja sülje eritumist koertel vastuseks erinevatele toidukogustele või -liikidele. Katsete käigus märkas ta, et mõnikord algas maomahla ja sülje eritumine enne toidu söömist või ruumi toomist. Näiteks tekkis sülje eritumine kui koer nägi tavaliselt toitu toovat inimest või kuulis tema samme. Edasiste katsete käigus jõudis Pavlov
Klassikalised juhtimisteooriad Erinevate juhtimisteooriate ja nende arengu tundmine aitab mõista juhtimise printsiipe ning nende rakendamise vajalikkust juhtimises. Klassikaliste juhtimisteooriad: · teadusliku juhtimise teooriad · administratiivse juhtimise teooriad. · bürokraatlikku koolkonna seisukohad. Teadusliku juhtimise ja administratiivse juhtimise käsitlused arenesid peaaegu ühel ajal, s.o. tööstusrevolutsiooni alguses 1900 aastast Inglismaal. Enne tööstusrevolutsiooni toodeti esemeid üksikeksemplaridena käsitööliste poolt ja neid kasutati müügiks või kauplemiseks kaupade vastu, mida vajati. Inimesed andsid ise endale tööd, olid käsitöölised või talupidajad. Juhtimise järgi tänapäevases mõistes vajadust polnud . See kõik muutus, kui masinad hakkasid asendama inimeste tööd või lisandusid inimeste tööle. Kõige varem toimus muutus tekstiilitööstuses ketru
sihipärase filtreerimise või kindlakujulise struktureerimise. Vajaduse rahuldamisega kaob motivatsiooniline pinge. Motiive liigitatakse üldjuhul kolmeks: · bioloogilised motiivid: füsioloogilised motiivid tulenevad organismi vajadustest, ilma neid rahuldamata võib organism hukkuda; psühholoogilised motiivid tulenevad psüühilise heaolu tagamise vajadustest - tunnustus- ja suhtlemisvajadus, uudishimu; · sotsiaalsed motiivid tulenevad ümbritsevast kultuurilisest keskkonnast. Nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab indiviid ennast selles kultuurilises keskkonnas. Enamasti mõjutab indiviidi käitumist mitu asjaolu korraga ja peamist liikumapanevat jõudu on sageli üpris raske kindlaks teha". (Vikipeedia) Motiveeriva keskkonna loomine organisatsioonis 5
Eestis on depressioon spetsialistide hinnangul aladiagnoositud - inimestel puudub teadlikkus haiguse tõsidusest ning paljud usuvad, et suudavad ise haigusega toime tulla. Samas puudub paljudel meditsiiniline kindlustus, asutakse kaugel kvalifitseeritud arstiabist ja sageli on häbitunne see, mis takistab abi otsimast. 13. Motivatsioon- vajadus või soov, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. Kui inimene tunnetab rahuldamata vajadust, hakkab ta otsima võimalusi seda rahuldada, kaalub eri teid ning valib neist selle, mis peaks kindlasti viima soovitud vajaduseni. motivatsioon on mingi vajadus või soov, mis tõukab eesmärgi poole. Motivatsioon- protsess Motivator- ajend, tõuge 3 liiki vajadusi: · Füsioloogilised vajadused- nendeta inimene elada ei saaks nt. Vesi, toit, hapnik · Psühholoogilised vajadused- uudishimu, tunnustus- ja suhtlemisvajadus, oluline inimese üldise heaolu jaoks
Vastandina lahus kasvanud ühemunarakukaksikute (identsete geenidega) vaheline erinevus on täielikult tingitud keskkonnast. 30. Mis on g-faktor, selle väljapakkuja? Spearmani (1927) mudeli põhiseisukoht on see, et eksisteerib üldine vaimne võimekus (general intelligence ehk g-faktor), mis avaldub kõikides vaimsetes võimetes, taiplikkus, võime arutleda, lahendada probleeme ja mõelda abstraktselt. Seotud pärilikkusega, mitte kultuuriga. 31. Kuidas erinevad mehed ja naised spetsiifiliste võimete poolest? -Meestel paremad tulemused ruumilises mõtlemises ja laialdastes faktiteadmistes -Naistel parem sõnaline võimekus ja lühimälu 32. Mis on motivatsioon? Kultuuriline motivatsioon; bioloogiline motivatsioon? Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis on käitumise tõukejõuks. Neid asjaolusid nimetatakse motiivideks motiive tekitavad vajadused - organismi toimimise seisukohalt olulise ressursi puudujääk
Mõistevara.) Vajadused on nii: bioloogilised kultuurilised Isegi bioloogiliste vajaduste rahuldamise puhul kirjutab kultuur ette, millisel viisil seda vajadust rahuldama peaks (v.a. hingamine). Bioloogiline motivatsioon - kehalised vajadused tekitavad bioloogilisi motiive: • Aktivatsioonitase ja uni. • Nälg ja söömine. • Janu ja joomine. • Suguiha ja seksuaalsuhted. Kultuuriline motivatsioon: Arengumotivatsioon – sh. uudishimu, kontrollitunne, kognitiivne dissonants ja saavutusvajadus Sotsiaal-kultuuriline motivatsioon – sh. armastusevajadus, eneseohverdamisvajadus, empaatiavajadus, kuuluvusvajadus, ... Tahe – teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus (T. Bachmann. R. Maruste. Psühholoogia alused. Tln. 2001, Ilo). Tahe on lisamotivatsiooni allikas. T a h te a k ti g e n e e s VA JA D U S V a j a d u s e t u n n e t a m in e , m o t iiv id v õ it l u s ,
see on 0 kuni +1. Kui alluva meelest ei anna jõupingutus soovitavaid tulemusi, siis on ootus 0, kui alluv on kindel, et saab ülesanne täidetud, siis on ootus 1. Jõupingutuse-tulemuse ootusi toetav jõud on eneseusaldus. Madala eneseusaldusega inimestel on tõenäoliselt madal ootushinnang. 12.Kirjelda Mc Clellandi motivatsiooni tõukejõudusid ja nende tähtsust töötajate motiveerimisel. Saavutusvajadus McClelland inimesel kolm vajaduste kategooriat 1. Saavutusvajadus (Achievment) tung püstitada eesmärke, viia asju lõpuni ja alustada uuesti; jõuda sihini, minna edasi, ületada raskusi. Saavutus on olulisem kui tasu selle eest. Selline inimene töötab jõudsamalt, kui ta tunnetab usaldust. Ta vajab hinnangut tehtud tööle, tagasisidet. Seda tüüpi juhid loodavad, et ka nende alluvad on samasugused. Mõned juhid ei suuda aga efektiivselt delegeerida. Saavutustungiga juhid valivad endale asetäitjateks
on jõupingutuse ja saavutuse vahelise seose tõenäosus, siis see on 0 kuni +1. Kui alluva meelest ei anna jõupingutus soovitavaid tulemusi, siis on ootus 0, kui alluv on kindel, et saab ülesanne täidetud, siis on ootus 1. Jõupingutuse-tulemuse ootusi toetav jõud on eneseusaldus. Madala eneseusaldusega inimestel on tõenäoliselt madal ootushinnang. 12. Kirjelda Mc Clellandi motivatsiooni tõukejõudusid ja nende tähtsust töötajate motiveerimisel. Saavutusvajadus McClelland inimesel kolm vajaduste kategooriat 1 Saavutusvajadus (Achievment) tung püstitada eesmärke, viia asju lõpuni ja alustada uuesti; jõuda sihini, minna edasi, ületada raskusi. Saavutus on olulisem kui tasu selle eest. Selline inimene töötab jõudsamalt, kui ta tunnetab usaldust. Ta vajab hinnangut tehtud tööle, tagasisidet. Seda tüüpi juhid loodavad, et ka nende alluvad on samasugused
staadiumis suudab inimene mõelda abstraktselt, hüpoteetiliselt, teha reeglite põhjal üldistusi, püstitada hüpoteese ja neid kontrollida. 42. Mis on keel ja mis on kõne? Eristatakse mõisteid keel ja kõne. Keelt defineeritaksegi kui tähendust omavat märgisüsteemi. Kõne on keele kasutamine rääkimisel 43. Miks on keel oluline? Keele tähtsust inimeseks olemise juures on raske ülehinnata. Keel annab inimesele võimaluse suhelda, keele vahendusel inimene mõtleb, õpib ja omandab teadmisi. Keel aitab kaasa isiksuse kujunemisele. Keel on peamine kultuuri kandja. Tänu keelele elab inimene sisse enda kultuuri, omandab seal kehtivad normid ja väärtused, saab osa eelnevate põlvkondade kogemustest. 44. Mis on keele omandamise kriitiline periood? Keele omandamisel on kriitiline periood - ajavahemik, mille jooksul ajus paiknev keeleorgan on vastuvõtlik keele omandamise (alustamise) suhtes. Kui laps ei kuule ajavahemikus aasta-
20.Arenguteooriad : Freud, Erikson, Piaget. Freudi arenguteooria – 1) Prelatentne periood (sünd - 6/7a) oraalne periood (sünd-1a). Imemine anaalne periood (1-3a). Potilkäimise õppimine falloslik periood (3-6/7a). Tüdrukutel peenisekadedus, poistel kastratsioonihirm Oidipuse kompleks - isa on pojale konkurent Elektra kompleks - ema on tütrele konkurent 2) Latentne periood (6/7-10a) - rahulik periood, laps omandab teadmisi, kultuuriväärtusi. 3) Genitaalne periood (murdeiga- 10a-täiskasvanuiga) Tekib huvi vastassoo vastu. Nauding seksuaalaktist. Fiksatsioon - kui mõne arengustaadiumi vajadused jäävad rahuldamata, pöördub inimene sellele astmele tagasi (prelatentsesse perioodi). Eriksoni arenguteooria – Teooria põhineb praktikal Arengut tuleb vaadelda staadiumite kaupa - areng on stadiaalne Igas staadiumis on oma arenguülesanded, mis tuleb täita, et saaks liikuda
annaabi.ee 
