...............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................................4 2. AKTIVATSIOON..................................................................................................................................................6 2.1 Optimaalseisund...............................................................................................................................................6 2.2 Vastandprotsessid.............................................................................................................................................6 2.3 Homöostaatilise seisundi regulatsioon.............................................................................................................7 3. KOGNITIIVNE LÄHENEMINE......
17.Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria Seesmine komponent Kogemuslik komponent Seotus väliskeskkonnaga 18.Juhan Tork Ta oli Eesti pedagoogikateadlane, kes kohandas aastatel 1933-1939 kooliõpilaste intelligentsuse testi eesti lastele. 19.IQ Intelligentsuskvoot.selle arvutamiseks tuli inimese intelligentsusvanus jagada tema eluvanusega ja korrutada 100-ga. 20. Motivatsioon Nim vajadust või soovi, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. 21.Optimaalseisund Kui kaks täiesti võrdsete oskustega inimest lähevad autojuhieksamile, kusjuures neist üks on väga ärevil teine aga rahulikum, siis ilmselt sooritab eksami paremini see kes on rahulikum inimene.Nende oskustes pole küll erinevusi kuid erinevus on erutuse tasemes. Erutus ja tegevus tulemuslikkus ongi omavahel seotud. 22.Yerkes-Dodsoni seadus Tegevus on kõige tulemuslikum erutuse optimaalse taseme korral. Kui inimene on nii motiveeritud kui ka
jõudu raske kindlaks teha. Aktivatsiooniteoorias üritatakse mõista motivatsiooni ja aju füsioloogia vahelisi seoseid. 1954. aastal tegi ameerika uurija James Olds avastuse, kui ta paigutas katses elektroodi roti ajju valesse kohta. Optimaalseisundina käsitletakse erutuse taseme ja tegevuse tulemuslikkuse vahelist seost. Erinevus on erutuse tasemes. Yerkes-Dodsoni seadus kirjeldab seost U-kujulise kõverana: tegevus on kõige tulemuslikum erutuse optimaalse taseme korral. Optimaalseisund toimib teatud piires uued kogemused, mis on eelnevatest täiesti erinevad, kuid positiivsed, ei mõju nii ärritavalt kui negatiivsed. Vastandprotsessid on seotud olukordadega, kus inimese käitumist motiveerivad algselt kogetavale vastupidised tunded. Sellistel juhtudel talub inimene ebameeldivusi, et jõuda seekaudu meeldivani. Vastandprotsess võib toimida ka teistpidi: algsele meeldivale tundele järgneb ebameeldiv see kestab kauem kui meeldiv tunne.
Kui ta saavutab eesmärgi, s.t rahuldab oma vajaduse, siis võib temalt järgmistel kordadel eeldada samalaadset käitumist, vastupidisel juhul aga hindab inimene olukorda uuesti, et leida tõhusam toimimisviis. Võib rääkida kolme liiki vajadustest: füsioloogilised vajadused psühholoogilised vajadused sotsiaalsed vajadused Aktivatsioon Aktivatsiooniteoorias üritatakse mõista motivatsiooni ja aju füsioloogia vahelisi seoseid. Optimaalseisund- Kui kaks täiesti võrdsete oskustega inimest lähevad autojuhieksamile, kusjuures neist üks on väga ärevil, teine aga rahulik, siis ilmselt sooritab eksami paremini rahulikum inimene. Nende oskustes pole küll erinevusi, kuid erinevus on erutuse tasemes. Erutus ja tegevuse tulemuslikkus ongi otseselt seotud. Tegevus on kõige tulemuslikum erutuse optimaalse taseme korral. Kui inimene on nii motiveeritud kui ka mõõdukalt erutunud, siis tegutseb ta kõige efektiivsemalt
eesmärgi poole. Füsioloogilised vajadused ilma milleta inimene elada ei saa: söögi, joogi hapniku vajadus Psühholoogilised vajadused nagu uudishimu, tunnustus- ja suhtlemisvajadus. Nende rahuldamine on oluline inimese psühholoogilise heaolu seisukohalt, kuid sellest ei sõltu organismi ellujäämine. Sotsiaalsed vajadused, mille inimene omandab koos kultuuriga. Aktivatsiooniteooriates üritatakse mõista motivatsiooni ja aju füsioloogia vahelisi seoseid. Optimaalseisund kui kaks täiesti võrdsete oskustega inimest lähevad autojuhieksamile. Üks neist on väga ärevil, teine rahulik.. eksami sooritab paremini rahulikuks jäänu. Tulemus on kõige tulemuslikum erutuse optimaalse taseme korral. Vastandprotsessid. Need protsessid on seotud olukordadega, kus inimese käitumist motiveerivad algselt kogetavale vastupidised tunded. Niisugusel juhul talub inimene ebameeldivusi, et jõuda seekaudu millegi meeldivani