Robert Moore Before becoming an eagle, the animal chosen as the mascot for the Games in Los Angeles was a bear, the emblem of California. This idea was dropped, as a bear had already been used for the Games in Moscow A cartoon was created featuring the mascot Sam, in the form of a detective who used the magic of the five Olympic rings on his hat to get himself out of all kinds of situations. Martin Linna Vigri - 1980 Vigri the Seal Moscow OLympic Games in 1980 Mascot of sailing competition in Tallinn Vigri's name comes from a estonian word Viiger Vigri creators were Saima Sümer and Elsie Johanson The official mascot of 1980 Olympic games was Misha the Bear Links Sam picture Sam info Soohorang Soohorang picture Wenlock and Mandeville Vigri picture Vigri info
EESTI TAASISESEISVUMINE 1980-1991 · Karl Vaino EKP KK I sekretär 1978-1988 · 1980 Tallinnas Moskva OM purjeregatt (Pirital), hotell Olümpia o Kõlas Eesti hümn, sest soomlane võitis !!! o Maskott Vigri · 1980. Noorsoorahutused o Algasid ansambli Propeller esinemise keelamise pärast o Lükati ümber tramme, laused NSVL vastased jne o 40-ne kiri Koostasid haritlased Juhib tähelepanu, miks noored tegutsesid Eesti elanikkonna kiire vähenemine, eriti Tallinnas, kus eestlased on muutumas vähemusrahvuseks
Vabariigi Valitsus eksiilis protesteeris olümpiaregati korraldamise vastu Tallinnas. Tallinnas toimunud olümpiamängude korralduskomitee esimees oli Arnold Green. Võistlusalasid oli Tallinnas kuus. Jahte kokku 84. Osavõturohkeim jahiklass oli Finn - 21 jahti. Võistlusrajad: Alpha (Finn, 470), Bravo (Lendav Hollandlane, Soling), Charlie (Star, Tornaado). Sportlasi osales 156. Olümpia purjeregatti maskott oli hülgepoeg Vigri. Olümpiatule tõi Eestist lähetatud delegatsioon Moskvast Tallinna rongiga. Balti jaama jõudis tuli 19. juulil, kust teatejooksjad tõid selle Raekoja platsile. Tseremoniaalurnis süütas leegi kergejõustiklane Rein Tõru. Järgmisel päeval jätkus tõrvikuteatejooks Piritale. Olümpiatule süütas purjeregati paigas Vaiko Vooremaa. Olümpiaorkestrid olid Ellerhein, Hortus Musicus, Kukerpillid, Leegajus, Laine jt. Ava-
Vene keele õpetamisele pööreti suur tähelepanu. 7-klassiline haridus, 1959: 8 klassiline ja 1970-ndatel kohustuslik keskharidus. Eesti kool oli 11- klassiline, venekeelsed koolid 10 klassilised. Tallinna purjeregatt 1980. Moskva Olümpiamängud: osales 81, ei osalenud 64 riiki. Tallinnas toimunud olümpiamänguse korralduskomitee esimees oli Arnold Green. Võistlusalasid oli Tallinnas kuus. Jahte kokku 84. Sportlasi osales 156. Olümpia purjeregatti maskott oli hülgepoeg Vigri. Olümpia tule tõi Eestist lähetatud delegatsioon Moskvast Tallinna rongiga. Balti jaama jõudis tuli 19. juulil, kust teatejooksjad tõid selle Raekoja pplatsile. Tseremooniaalurnis süütas leegi kergejõustiklane Rein Tõru. Järgmisel päeval jätkus tõrvikuteatejooks Piritale. Olümpiatule süütas purjeregati paigas Veiko Vooremaa. Ava- ja lõputseremoonia rezii pani kokku Mikk Mikiver ning muusika komponeeris Lepo Sumera nimestuse all ,,Olümpiamuusika"
Maaelanikkond muutus sinisest liikuvamaks. Osa maaelanikkonnast siirdus linnadesse, mõned aga teistesse maapiirkondadesse, otsides paremaid töö- ja elutingimusi. Maaelanike elujärje parenemine võimaldas maaasukate senist suuremat osavõttu linnaelust. Kõik see kokku viis rahvakultuuri hääbumisele. 1980. aastal suursündmuseks kujunes Tallinna purjeregatt. See toimus seoses Moskva Olümpiamängudega. Osales 156 sportlast 81 riigist. Purjeregatti maskotiks oli hülgepoeg Vigri. Olüpiaregati tarvis ehitati peaareen Pirita Purjespordikeskuse juurde, olümpiaküla ehitati laevakujuline. Veel ehitati 314 meetri kõrgune teletorn, Tallinna peapostkontor, Tallinna lennujaam, Hotell Olümpia, Tallinna Linnahall. Vanalinnas renoveeriti mitmed elamukvartalid. Tallinnast Narva poole väljuv maantee ehitati osaliselt neljarealiseks. Eesti NSV ajal säilis usuline vabadus, kuid igapäevaelus tehti ukslikele ja kogudustele kõikvõimalikke otseseid ja kaudseid takistusi
Ajakirjandus oli allutatud tsensuurile, kuid ridade vahelt püüti rahvale infot jagada ja vahendada sündmusi välismaailmast. Muusika: 1964 toimus Tallinnas esimene jazz-festival NSV liidus, väljaspool Eestit oli tuntud laulja G. Ots. Kujunesid ülemaailmselt tuntud heliloojad (A. Pärt), dirigendid (N. Järvi) Teater: J. Toominga lavastuses ,,Põrgupõhja uus vanapagan" oli tunda hoopis muret eesti rahva saatuse pärast. Sport: 1980 toimus Tallinnas olümpiamängud fregatt, maskotiks Vigri. Olümpiamängudelt toodi mitmeid medaleid (Antson, Uudmäe, vennad Tõnisted, Salumäe, Sokk) Uus ärkamisaeg. Iseseisvuse ette valmistamine Taasiseseisvumise eeldused Rahvusvaheline tasand 1. lagunes kogu sotsialismi maailmasüsteem ning Ida-Euroopa riigid hakkasid vabanema nõukogude liidu võimu alt 2. lääneriigid aitasid riike, kes tahtsid nõukogude haardest vabaneda 3. nõrgenes NSV liidu rahvusvaheline positsioon 4. lääneriigid kiirendasid võidurelvastumist
16.05.2017 30 PILTI 1. Berliini müüri langemine 2. Gorbatšov 3. Kreml, 1991 ja riigipöördekatse augustis 4. Lech Walesa 5. Hirvepargi miiting 6. Sametrevolutsioon 7. Rumeenlased enne hukkamist 8. Balti kett 9. Johannes Paulus II 10. 1991 jaanuar 11. Poola ümarlaud 12. Vaino Väljas 13. Fosforiidikampaania 14. Talongid 15. Glasnost 16. NSV Liit 17. SRÜ lipp 18. Tšernobõl 19. 40 kiri 20. Savisaar 21. Hüljes Vigri 22. Ida-Saksa autotööstus 23. Tunne Kelam 24. Ah? 25. Afganistan 26. Kodanike registreerimine 27. Laulev revolutsioon 28. Perestroika 29. IME 30. 20.august MAAILM AASTATUHANDE ALGUL 16.05.2018 USA 1990aastad- maailmavalitseja W.Clinton (1993-2001) 11.09.2001 Afganistan ja Iraak Venemaa 1990.aastad segaduste aeg B. Jeltsin 2000 V.Putin Tšetšeenia sõjad 2008 Gruusia sõda 2014 Krimmi annekteerimine
annaabi.ee 
