• Usulised meeleolud siirad ja tugevad • Maalidel õpetlik tähendus • Eesmärk oli inimeste hingeelu avamine Hieronymus Boch (1450-1516) • Maalikunstnik • Inimene on tema tõlgenduses loogiliselt seletamatu olend, kes on määratud hukkamisele • Tuntud fantastiliste kujundite poolest • Triptühhon ehk kolmikteos (altar, maal) • „Maitsenaudingute aed“ Pieter Brueghel (1528-1569) • Suurmeister • Olustiku maalija, kes maalis õpetliku, moraliseeriva sisu ja peenmaalitehnikaga • Inimesed väikesed ja tähtsusetud • Imeline lüüriline loodus • Maalidel peategelasteks talupojad Ian von Eyck (1390-1441) • „Abielupaar Arnolfini portree“ • Peenmaalitehnika • Koer- truuduse sümbol • Tolmuhari- sümboliseerib tublit perenaist
Gooti stiili tuleb sisse teravkaarega, samas kõrval on ümarkaar. · Valjala kirik - Saaremaal Puhtal kujul puudub Romaani stiil Eestis, on üks näide, mis on osaliselt romaani stiilis. Portaal on romaani stiilis. Teiselt poolt on kirik täiesti Gooti stiilis. Skulptuur Käsitleme pealmiselt reljeefe ja iseseisvet skulptuuri ei olnud. Pealmiselt on usulise sisuga, mille roll oli inimestele olla õpetlik ja manitsev. Palju oli pühakuid, viimne kohtupäev, imeteod, erinevad moraliseeriva sisuga lood, kasutusele tuleb termin vaestepiibel. Need on kiriku reljeefid, kuna nad olid jutustava sisuga. Skulptuurid ei ole realistlikud, tegelased olid väändunud ja värdjalikud, kuna neid asju ei saanud realistlikult näidata. Kasutati portaalides pealmiselt. Sümbolitks on: · evangelist Matteus - tuvi või ingel · evangelist Markus lõvina. Kuna keegi ei olnud siis lõvi näinud nägid nad kahtlased välja · evangelist Luukas härg või vasikas
Renessansi maalikunstnik ja graafik on tuntud oma maastike-ja talupojastseenidega. Ta sündis Hollandis Breda linnas. Aastal 1551 võeti ta vastu Antverpeni maalikuntsnike gildi, kus ta oli Coecke van Aelsti juures õpipoiss. Bruegeli hüüdnimi oli "Talupoegade Brueghel" Brueghel kuulub suurimate realistide hulka kunstiajaloos. Tema töödes võluvad kõigepealt suurim tõe- ja loomutruudus, tüüpide võimas karakteriseerimine ja haarav esitlus. Tihti annab ta oma töödele satiirilis-moraliseeriva põhitooni. Rahulikkude, kergelt humoorikate realistlikkude piltide kõrval, nagu näiteks kuulus "Talupoja pulm" Viinis, on ta aga andnud ka kompositsioone, kus hirm ja meeleheide on haarava väljenduse leidnud. "Talupoja pulm" (1568) Brueghel on ka geniaalsemaid maastikumaalijaid,päris-maastikumaali kunsti põhjendajaid. Brueghel on esimene, kes oskas edasi anda oma piltides looduse suurust ja vägevust.
Eelkõige oli seal poliitilist pilget ja satiiri. Oli agoon (peategelaste sõnasõda) ja parabaas (väljumine lavalisest tinglikkusest ja tegevusest) · Tragöödia nimetatakse tekkekoha järgi tavaliselt Atika tragöödiaks, varaseimad näitemängud võisid olla seotud sokuohvri toomisega. Oli rituaalne rahvapeo ola. Lõpp ei pruukinud olla õnnetu. · Sophokles tõi tragöödiasse juurde kolmanda näitleja. Koor oli mõtliku ja moraliseeriva kommentaatori rollis. · Millised luulezanrid tekkisid? 1. eleegia (ükskõik mis teemal loodud luuletus, mille rütmiliseks ühikuks oli eleegiline distihhon e. kaksikvärss) 2. epiniikion (ülistuslaul olümpia-, püütia-, Nemea ja Isthmose mängude võitjate auks) · Heksameeter Kreeka värss, mis oli üles ehitatud pikkade ja lühikeste silpide kombinatsioonide korrapärasele vaheldumisele. UU / UU / //
· ''Ühe ehitise visand'' · ''Maastik kolme puuga'' · ''Uue linna projekt'' · Georges Rouault · ''Lennujaam ja raudteevaksal tõstukite ja · erandlik kuju vitraazidemeister mustad jooned funikulööridega üle kolmetasandilise tänava'' · sünge moraliseeriva sisuga pildid Venemaa · sageli piibli ja krutsifiksi teemad · kõige rohkem innukaid mõttekaaslasi · radikaalne rühmitus Moskvas kubofuturism · Ljubov Popova ''Varahommik'' · I maailmasõda vapustad tehnika kasutamine sõjas · kaasaminemised äärmiste massiliikumistega · futurismi ideed mõjutasid rohkem kui teosed
Dufy- armastas muusika ja rahvapidudega seotud motiive, mille kaudu sai väljendada elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. Tema maailde värviilu oli siiski õrnem, võib-olla magusam, pintslitehnika visandlikum ja närvilisem. Derain & Vlaminck-kasutasid aastail 1904-1907 eriti intensiivseid , kohati isegi tooreid toone. Vlamincki suureks eeskujuks van GOGHi looming. Rouault- Teda sidusid foovidega üksnes välised tunnused, sest ta maalis sünge moraliseeriva sisuga pilte. Hilisem teoste sisu religioosne 5. Millisest sõnast on tuletatud mõiste ,,ekspressionism"? Prantsuse keeles 'expression' 'väljendus' 6. Võrdle omavahel prantsuse foove ja saksa ekspressioniste. Mis oli neil ühist ja mille poolest nad erinesid? Ekspressionistidele tähtis teose sisu, fovistidele tähtis ilu. Ekspressionistid rõhutavad tundeid ja meeleolusi, fovistid ei rõhuta tundeid ja meeleolusi. Mõlemad pidasid oluliseks väljendust
õhuperspektiivi võtteid. Tema pilt jaguneb kolmeks vööndiks : esimene neist on pruunikas, teine roheline ja kolmas helesinine. Vööndid üksteisest eraldatud järsult ja ebaloomulikult. (J. Patinir ,, Püha Hieronymus maastikus") · Romantistide eeskujuks olid itaalia kõrgrenessanssi või manerismi teosed. Võtsid üle itaalia kunstile omase vormi , temaatika. PIETER BRUEGHEL vanem (1528 kuni 1530-1596 ) õpetliku , moraliseeriva sisu ja peenmaalitehnikaga olustikumaalija. Maalide peategelasteks on tal lihtsad talupojad, kedata kujutab ilustamata, kuid nende elujõudu imetledes. Hilisemates töödes jõudis ta pessimistliku ja traagilise maailmakäsitluseni. Traagika jõuab äärmuseni maalis ,,Pimedad" . Sellel kujutab kunstnik vaimset pimedust, inimese loomastumist. (teoseid : ,,Maastik Ikarose kukkumisega" , ,,Jahimehed lumes" , ,,Talupoja pulm") Skulptuur ja arhitektuur madalmaades 16
Reformatsioon katoliiklust tahetakse lutherlusega asendada. Madalmaad saavutavad tugeva laevastiku tõttu iseseisvuse. Lutheri usk suhtus tõrjuvalt kirkiklikku kunsti, kalvinism eitas seda ja hävitas järjekindlamalt pilte. · Majanduse areng kui kunsti mõjutada Majandus ja kultuur areneb. Kalvinistid arvasid, et edukad inimesed on Jumala poolt valitud õndsaks saama. See innustas käituma väljavalitu kohaselt. · Maalide teemad PIETER BUEGHEL Maalis õpetlikke ja moraliseeriva sisuga pilte.Talupoegade maaler kujutab ilustamata talupeoglikku elulaadi, kuid imetleb nende robustset elujõudu. Üks esimesi tõelisi maastikumaalijaid, kuid ikka seostab ta oma maastikud inimesega enamasti talupojaga. ,,Maastik Ikraose kukkumisega" CORNELIS FLORIS Arhitekt, kes on mitme sarkofaagikujulise hauamonumendi autor. Kaunistas ka vappe või medaljone. Keeruka ornamendistiili looja (puuviljaväädid, väänlevad vormid jne). ,,Antverpeni raekoda" 5. Eesti kunst 16
tundma itaalia klassilist kunsti, kuid ei alistunud mitte itaalia mõjudele, vaid sulatas kõik need itaalia elemendid puht-madalmaade looduskäsitusega uueks jõuliseks omapäraseks ja orgaaniliseks tervikuks. Tema töödes võluvad kõigepealt suurim tõe- ja loomutruudus, tüüpide võimas karakteriseerimine ja haarav esitlus. Üksikasjade peene ja detailse kujutuse ühendab ta selge ja ülevaatliku pilditerviklikkusega. Tihti annab ta oma töödele satiirilis-moraliseeriva põhitooni. Rahulikkude, kergelt humoorikate realistlikkude piltide kõrval, nagu näiteks kuulus "Talupoja pulm". Viinis, on ta aga andnud ka kompositsioone, kus hirm ja meeleheide on haarava väljenduse leidnud ("Surma triumf" Madridis Prado muuseumis). Sääraste fantastiliste, visionaarsete piltide loomisel jätkab ta Hieronymus Bosch´i suunda. Bruegel on ka geniaalsemaid maastikumaalijaid, päris-maastikumaali kunsti põhjendajaid
novelli. Raam: 5 meest ja 5 neidu kümnel päeval 1348. aastal Firenze lähedases Raamjutustuse on palverännak T. peatuvad tervisevetelt tulles villas jutustatud sajast novellist. Temaatiliselt Becketti hauale. Lugude vahel on tormi eest kloostris. Novellid jaguneb 4 ossa. I kirikutegelaste ihnsus, sujuvad üleminekud, raam ja lood lõppevad moraliseeriva silmakirjalikkus; II vaheldusrikka saatuse teema; on tihedas seoses arutlusega. III mõistuse võidukäik; IV helduse ja kirikutegelaste kiitus Autori Leevendada armunud naiste hingevalu ja neid Ajastu edasiandmine, Lõbustamine, inimhinge uurimine eesmärk lõbustada kaaskondlaste ja aja
,,Chatou vaated" (1906). RAOUL DUFY (1877-1953) Dufy oli oma loomingu põhimeeleolult Matisse'ile kõige lähedasem. Dufy armastas muusika ja rahvapidudega seotud motiive, mille kaudu sai väljendada elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. Tema maalide värviilu on siiski õrnem, võibolla magusam ja pintslitehnika visandlikum ning närvilisem. Teoseid: ,,Neljateiskümnes juuli" (1907). GEORGES ROUAULT (1871-1958) Teda sidusid teiste foovidega üksnes välised tunnused, sest ta maalis sünge moraliseeriva sisuga pilte. Nooruses töötas ta klaasimaalijana keskaegsete kirikuakende restaureerimisel. See töö mõjutas Roualt' hilisemat loomingut, mille sisu muutus religioosseks.
,,Talle kummardamine" Lisaks peenmaalitehnikale on siin näha oskuslikku värviperspektiivi kasutamist. Värvide abil saab luua sügavusillusiooni eespoolsed objektid maalitakse puhtamates ja soojemates toonides, tagaplaanil olevad objektid aga murtud ja külmemates toonides.. Genti altaril sulavad kauguses olevad esemed helesinisesse udusse. 16.saj Madalmaade kunstis Pieter Brueghel (1530-1569) Brueghel oli eeskätt õpetliku, moraliseeriva sisu ja peenmaalitehnikaga olustikumaalija. Ta tajus oma ajastu suuri probleeme ning igapäevased stseenid omandavad tema käsitluses üldistava tagamõtte. Tema maalide peategelasteks on tihti lihtsad talupojad, keda ta kujutab ilustamata, imetledes nende elujõudu. Talupoegliku elulaadi igikestvust vastandab ta üksiku kangelase eneseteostuskatse tühisusele. ,,Maastik Ikarose kukkumisega"(kirjuta, mis toimub pildil?) ,,Jahimehed lumes"
peenmaalitehnikust olustikumaalija. Õppis tundma itaalia renessansskunsti, kuid ei alistunud selle mõjudele, vaid sulatas kõik itaalia elemendidpuht madalmaade looduskäsitlusega uueks, jõuliselt omapäraseks ja orgaaniliseks tervikuks. Väga tõe- ja loomutruu, tüüpide võimas karakteriseerimine, haarav elulisus. Üksikasjade peene ja detailse kujutuse ühendab ta selge ja ülevaatliku pilditervikuga. Annab sageli oma töödele satiirilis- moraliseeriva põhitooni. Kujutab igapäevaseid stseene üldistava tagamõttega. Tegelasteks on lihtsad talupojad, kujutab neid ilustamata ja nende elujõudu imetledes. Talupoegade igikestvusele vastandab mõnikord üksiku kangelase tühisuse, näit. ,,Maastik Ikarose kukkumisega". Brueghel on üks geniaalsemaid mastikumaalijaid, maastikumaali zanrilooja. Ta näeb ja tunnetab maastikku ühtse tervikuna. Esimene, kes oskas edasi anda maastiku
talupoegade elu kujutada). Üks suurimatest realistidest kunstiajaloos, peenmaalitehnikust olustikumaalija. Õppis tundma itaalia renessansskunsti, kuid ei alistunud selle mõjudele, vaid sulatas kõik itaalia elemendid madalmaade looduskäsitlusega uueks, jõuliselt omapäraseks ja orgaaniliseks tervikuks. Tema Teosed olid väga tõe-ja loomutruud . Ta ühendas üksikasjade peene ja detailse ülevaatliku pilditervikuga ning annab sageli oma töödele satiirilis- moraliseeriva põhitooni. Kujutab igapäevaseid stseene üldistava tagamõttega. Tegelasteks on lihtsad talupojad, kujutab neid ilustamata ja nende elujõudu imetledes. Talupoegade igikestvusele vastandab mõnikord üksiku kangelase tühisuse, näiteks tema maal ,,Maastik Ikarose kukkumisega". Brueghel on üks geniaalsemaid mastikumaalijaid, Ta näeb ja tunnetab maastikku ühtse tervikuna. Esimene, kes oskas edasi anda maastiku suurust ja vägevust; tema piltidel on kõik viimase võimaluseni loogiline,
tundma itaalia klassilist kunsti, kuid ei alistunud mitte itaalia mõjudele, vaid sulatas kõik need itaalia elemendid puht-madalmaade looduskäsitusega uueks jõuliseks omapäraseks ja orgaaniliseks tervikuks. Tema töödes võluvad kõigepealt suurim tõe- ja loomutruudus, tüüpide võimas karakteriseerimine ja haarav esitlus. Üksikasjade peene ja detailse kujutuse ühendab ta selge ja ülevaatliku pilditerviklikkusega. Tihti annab ta oma töödele satiirilis-moraliseeriva põhitooni. Rahulikkude, kergelt humoorikate realistlikkude piltide kõrval, nagu näiteks kuulus "Talupoja pulm" Viinis, on ta aga andnud ka kompositsioone, kus hirm ja meeleheide on haarava väljenduse leidnud ( "Surma triumf" Madridis Prado muuseumis). Sääraste fantastiliste, visionaarsete piltide loomisel jätkab ta Hieronymus Bosch´i suunda. Brueghel on ka geniaalsemaid maastikumaalijaid, päris-maastikumaali kunsti põhjendajaid
olustikumaalija. Õppis tundma itaalia renessansskunsti, kuid ei alistunud selle mõjudele, vaid sulatas kõik itaalia elemendidpuht madalmaade looduskäsitlusega uueks, jõuliselt omapäraseks ja orgaaniliseks tervikuks. Väga tõe- ja loomutruu, tüüpide võimas karakteriseerimine, haarav elulisus. Üksikasjade peene ja detailse kujutuse ühendab ta selge ja ülevaatliku pilditervikuga. Annab sageli oma töödele satiirilis- moraliseeriva põhitooni. Kujutab igapäevaseid stseene üldistava tagamõttega. Tegelasteks on lihtsad talupojad, kujutab neid ilustamata ja nende elujõudu imetledes. Talupoegade igikestvusele vastandab mõnikord üksiku kangelase tühisuse, näit. ,,Maastik Ikarose kukkumisega". Brueghel on üks geniaalsemaid mastikumaalijaid, maastikumaali zanrilooja. Ta näeb ja tunnetab maastikku ühtse tervikuna. Esimene, kes oskas edasi anda maastiku suurust ja
lihtsus, headus jne 21. Kes oli suurim maalija 16.saj. Madalmaade kunstis?(Brueghel) Keda ta oma maalidel kujutas? Mille poolest erinesid tema maalid Itaalia samaaegsetest maalidest? Millist maailmakäsitlust võib välja lugeda Pieter Bruegheli teostest?(Maastik Ikarose langemisega) Nimeta mõni maal, kus on seda ka näha. Pieter Brueghel (1530-1569) Brueghel oli eeskätt õpetliku, moraliseeriva sisu ja peenmaalitehnikaga olustikumaalija. Ta tajus oma ajastu suuri probleeme ning igapäevased stseenid omandavad tema käsitluses üldistava tagamõtte. Tema maalide peategelasteks on tihti lihtsad talupojad, keda ta kujutab ilustamata, imetledes nende elujõudu. Talupoegliku elulaadi igikestvust vastandab ta üksiku kangelase eneseteostuskatse tühisusele ,,Jahimehed lumes", ,,Pimedad" 22. Keda saksa kunstnikest võib pidada tõeliseks renessansikunstnikuks?(Albrecht Dürer) Milliseid
“Hümn häbipostile”(1703) “Robinson Crusoe”(1719) – tõsieluline alus (A.Selkirk), realistlik kujutuslaad, detailiderohke, päeviku-vorm; II ja III osa “Kapten Singleton”(1720) - seiklusromaan “Moll Flanders”(1722) – ühe kurjategija elulugu - vähe psühholoogilist analüüsi, teosed peegeldavad ajastu konflikte, tegelased elurõõmsad optimistid Samuel Richardson (1689-1761) – moraliseeriva psühholoogilis-olustikulise perekonnaromaani rajaja, sentimentalismi eelkäija; kirjavorm – sobiv psühholoogiliseks vaatluseks, vähe seikluslikku elementi; sündmuste keskpunktis perekonnaelu ja alamasse keskklassi kuuluva lihtsa inimese tunded; eesmärk panna lugejat kaasa tundma vaeste ja alandatud inimeste saatusele. “Pamela”(1740) – kiriromaan, Pamela Andrewsi lugu. Pamela armastab oma peremest, kuid ei taha saada tema armukeseks, tema
sügavama läbilõike kui ükski teine Biancifiore vahel. renessansikirjanik. · Raamatu pealkiri tuleneb Florio · Puutumata ei jäänud ükski ühiskonnakiht pseudonüümist Filocolo. (ülikud, rüütlid, vaimulikud, kaupmehed, ,,Teseida" käsitöölised, ametnikud, lihtrahvas). · Kirjutatud 1340.-1341 aastal pika eepilise · Boccacio hülgas keskaegse õpetlikkuse ja luule kujul. moraliseeriva tooni. · 12 raamatut. · Kirjutas mitu ladinakeelset traktaati, · Räägib Teseo valitsemisajast ja selle sealhulgas "Jumalate genealoogia" ja tulemusena tekkinud armukolmnurgast "Kuulsatest naistest". Palemone, Arcita ja Emilia vahel. Kuigi ,,Dekameron" selles on mitmeid pöördeid, naitub Emilia · Kirjutatud 1349.-1353. aastal, lõpuks Palemonega. novellikogu
olustikumaalija. Õppis tundma itaalia renessansskunsti, kuid ei alistunud selle mõjudele, vaid sulatas kõik itaalia elemendidpuht madalmaade looduskäsitlusega uueks, jõuliselt omapäraseks ja orgaaniliseks tervikuks. Väga tõe- ja loomutruu, tüüpide võimas karakteriseerimine, haarav elulisus. Üksikasjade peene ja detailse kujutuse ühendab ta selge ja ülevaatliku pilditervikuga. Annab sageli oma töödele satiirilis- moraliseeriva põhitooni. Kujutab igapäevaseid stseene üldistava tagamõttega. Tegelasteks on lihtsad talupojad, kujutab neid ilustamata ja nende elujõudu imetledes. Talupoegade igikestvusele vastandab mõnikord üksiku kangelase tühisuse, näit. ,,Maastik Ikarose kukkumisega". Brueghel on üks geniaalsemaid mastikumaalijaid, maastikumaali zanrilooja. Ta näeb ja tunnetab maastikku ühtse tervikuna. Esimene, kes oskas edasi anda maastiku suurust ja
väga palju portreid, tuntuim ,,Voltaire tugitoolis" . Tegi oma töödest autorikoopiaid. Maalikunstis on juhtivaks keskuseks Pariis. Eeskuju võeti skulptuuridest, eriti reljeefidest, värvid jäid tagaplaanile. Huvitav naiskunstnik E.L Vigée-Lebrun naiskunstnik, Marie Antoinette õukonnakunstnik. ,,Marie Antoinette sinises sametkleidis", ,,Autoportree", viimaselt näeme, et tegu oli palju kenama tütarlapsega, kui seda oli Marie Antoinette. J.B Greuze sentimentalist. Õpetliku/moraliseeriva sisuga, traagilise alatooniga teosed,kohati nii karmi sisuga, et naised hakkasid nutma. ,,Isa needmine" moraliseeriva sisuga maal, isa ajab poja kodust välja. J.L David üks tuntuimatest maalikunstnikest. ,,Hortatiuste vanne" üleskutse revolutsioonile, ,,Tapetud Marat" kujutab Marat vannis, maalis otse laipa. Sai kunstikuks alles 30.dates eluaastates. Tõi klassitsistlikku maali värskust dramaatiliste teemadega. Läks
Visandas liikuvate kehade üldised piirjooned ja katsus motiivi dünaamikat edasi anda kontrastsete värvidega. 6) Nimeta foovide rühmituse teisi liikmeid ja iseloomusta nende loomingut! *Raoul Dufy armastas muusikat ja rahvapidudega seotud motiive, mille kaudu sai väljendada elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. *Maurice de Vlaminck kasutas eriti intensiivseid, kohati isegi tooreid toone. Suureks eeskujuks oli van Goghi looming. *Georges Rouault Maalis sünge moraliseeriva sisuga pilte. Hilisema loomingu sisu muutus religioosseks. 7) Vali lehekülgedelt 42-43 üks Henri Matisse`i maal ja analüüsi seda: * maali nimi Tants * maali kirjeldus 5 inimest tantsivad olles ringis ja hoides käest kinni. * tunded ja mõtted, mida see maal minus tekitab Pisut müstilise tunde. 8) Vali leheküljelt 44 üks maal ja analüüsi seda nii nagu eelmises küsimuses! * maali nimi ja autor Andre Derain. Westminsteri sild Londonis
Uurib fakte, ja algab sageli küsisõnade MIS, KUS, MILLAL, KUIDAS. Kasutatakse meenutamise ja arusaamise oskuste arendamiseks. Kasutatakse meenutamise ja arusaamise oskuste arendamiseks. See soodustab äraarvamist ja ei soodusta loovust ning analüütilist mõtlemist. Ettekirjutavad sekkumised Nõustaja eesmärk on soovitada või eeldada mingit konkreetset käitumist. Nt ma soovitan sul see rääkida läbi oma perekonnaga. RISK! : vb võtta moraliseeriva tooni, kaldutakse üle kasutama. INFORMEERITUD SEKKUMINE: info ja juhiste jagamine. Täpsemalt, kliendile tema võimaluste, alternatiivide tutvustamine; aitab purustada müüte, korrigeerida ebaõigeid teadmisi. Info andmine on vajalik,kui see on otseselt seotud kliendi probleemi ja eesmärkidega ning aitab klienti tema eesmärkidele lähemale. Nt Selleks et ainepunkte saaks arvestada, pead sa esitama läbitud ainete kohta tunnistused. RISK
sümbolistide peidetud loo. Eesmärk oli kirjeldada kunstniku meeleolu ning seega erinesid värvid tihti looduses esinevast ning ei oldud täpsed ka üksikasjades. Kogu kompositsioon pidi olema väljendav, ei tunnistatud kunstis midagi jutustavat. Kunst peab mõjuma vaimselt väsinud inimesele lõõgastavalt. Maal: Henri Matisse Raoul Dufy Andre Derain Maurice de Vlaminck Georges Rouault (ainult stiili poolest, moraliseeriva sisuga) Ekspressionism - Eelkäijateks olid van Gogh ja Munch, kuid eelkõige foovid. Väljenduslik kunst tekkis foovidega samal ajal ka Saksamaal, kus moodustati liikumine "Die Brücke". Kui prantsuse väljenduslik kunst oli seotud positiivsete emotsioonidega, siis Saksamaal oli peamiseks sisuks rahutus, ühiskonnariitika, igatsus parema maailma järele ja lihtne maailmavalu. Kõike kujutati dramaatilises valguses
kalvinismi mõjualas olevad kirikud enam kunsti (nt. altarimaale, mis eelmisel saj.-l olid olnud maalikunsti tippteosteks). Kodanlus aga tellib pilte edasi. 16.saj.-l asendub neis religioosne temaatika ilmalikuga. Lisaks juba 15. saj.-l levinud portreekunstile kujunevad välja kolm iseseisvat teemaderühma: loodus (maastik), esemed (natüürmort) ja inimesed (olustikupildid). Pieter Brueghel vanem oli teistega võrreldes suurmeister- eeskätt õpetliku sisu, moraliseeriva sisu ja peenmaalitehnikaga olustikumaalija, kuid ta tajus oma ajastu suuri probleeme ning igapäevased stseeenid omandavad tema käsitluses tihti üldistava tagamõtte. Nt. ,,Pimedad" (14. pilt)- pime teejuht on jõkke kukkunud ja temale järgneb kogu pimedate rivi. 4 Saksa kunst 15-16 saj. Trükigraafika levimine. Euroopas puulõige alates 14 saj. lõpust. Lõuna-Saksamaal leiutati 15. saj
3. Kes oli keskne kuju foovide rühmituses? Millised olid tema eesmärgid kunstis? Henri Matisse. Tema jaoks oli tähtis väljendus. Värvid ja jooned ei sõltu otseselt loodusest vaid kunstniku meeleolust ja teistest värvidest, ei kattunud alati looduse värvidega. 4. Mida iseloomustavat tead teiste foovide loomingu kohta? R. Dufy-muusika ja rahvapidudega seotud motiivid. A. Derain ja M. De Vlaminck- intensiivsed, kohati toored toonid G. Rouault- sünge moraliseeriva sisuga pilte, hiljem religioosse sisuga teosed. Vitraazimaal. 5. Millisest sõnast on tuletatud mõiste ekspressionism? Prantsuse keelsest sõnast expression-väljendus 6. Võrdle omavahel prantsuse foove ja saksa ekspressioniste. Mis oli neil ühist ja mille poolest nad erinesid? Foovid Sarnasused Ekspressionistid 1.Tahtsid väljendada eel- 1.Mõlemad 1.Põhisisuks oli rahutus, ühiskonna-
Tema maalide värviilu on siiski õrnem, võib-olla magusam, pintslitehnika visandlikum ja närvilisem. * Andre Derain (1880-1954) ja Maurice de Vlaminck (1876-1958) kasutasid aastail 1904- 1907 eriti intensiivseid, kohati isegi tooreid toone. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. * Erandlik kuju foovide hulgas oli Georges Rouault (1871-1958). Teda sidus nendega (ja ainult ajutiselt) üksnes välised tunnused, sest ta maalis sünge moraliseeriva sisuga pilte. Nooruses töötas ta klaasimaalijana keskaegsete kirikuakende restaureerimisel. See töö mõjutas Rouault´ hilisemat loomingut, mille sisu muutus religioosseks. 7) Vali lehekülgedelt 42-43 üks Henri Matisse`i maal ja analüüsi seda: * maali nimi ,,Vestlus" * maali kirjeldus -siin maalil on kujutatud kahe inimese vestlus, kellest üks on meesterahvas ja teine naisterahvas. Nad vestlevad akna juures kus on kujutatud vaatepilt aeda. Naisterahvast on kujutatud toolil istumas
näitlejaks, aga nõrga hääle tõttu seda ei juhtunud. Oli ühiskondlikult aktiivne, korduvalt kõrgetes ametites Ateenas. Pärimus räägib tema Jumalakartlikusest. On iseloomustatud kui populaarset ja austatud inimest, samuti sõbralikku inimest. Pärimuse järgi oli ta kena välimusega. Saavutas ligi paarkümmend võitu, ei kaotanud kordagi. Esimese võiduna võitis Aischylost. Tõi juurde ka kolmanda näitleja. Näitleja tähtsus kasvas, koori roll kahanes. Koor oli mõtliku, moraliseeriva kommentaatori rollis. Tema teoste sisuks on tugev indiviid ja tema traagiline saatus Kirjutas umbes 120 lavateost. Looming: 1),,Aias" enne a 440 2),,Antigone" a 442?. Räägib Oidipuse lastest. Üks laps oli linna kaitsja, teine linna ründaja. Linna kaitsjale lubati riiklik matus. Nende õde, Antigone lubas ka linna ründajale pühalikku matust, mille eest sai ta karistuse. Traagiline lõpp, palju surnuid. Ei saagi teada, kellel oli õigus, kellel mitte. Ka antigone oli väga kangekaelne.
· S. Martinelli ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" · R.Sutcliff ,,Lohetapja" · P.Ardagh ,,Põhjala müüdid ja legendid" · L.-H. Olsen ,,Erik Inimesepoeg" · M.Haavio ,,Kalevala lood" · I.Lasmanis ,,Karutapja" · I.Karnauhhova ,,Vene vägilased" ,,Dam San" · E.Raud ,,Kalevipoeg" 8. Lastekirjanduse tekkest Eestis, Soomes, Rootsis, Venemaal ja Saksamaal. Eesti: Eesti lk tekkis 19 saj keskpaigal rahvuskirjanduse üldise arengu käigus. Kuid religioosse, moraliseeriva ja õpteliku lastekirjanduse algeid leidub juba 17 - 18 saj. Esimene juturaamat lastele oli Arveliuse "Üks kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat" (1782).Pärast Kreutzwaldi muinasjutukogumit "Eestirahwa Ennemuistsed jutud"(1866) ilmumist, elavnes muinasjuttude (mj) tõlkimine. 20. saj alguses soodustas LK arengut esimene eesti lasteajakiri "lasteleht" (1901-19409. Lutsu "Kevade" I-III on siiani kõige populaarsem eesti noorsoojutustus. Nõukogude okupatsioon 1940
Värvid olid puhtad ja selged. 3.Kes oli keskne kuju foovide rühmituses? Millised olid tema eesmärgid kunstis? Henri Matisse. Tema jaoks oli tähtis väljendus. Värvid ja jooned ei sõltu otseselt loodusest vaid kunstniku meeleolust ja teistest värvidest, ei kattunud alati looduse värvidega. 4.Mida iseloomustavat tead teiste foovide loomingu kohta? R. Dufy-muusika ja rahvapidudega seotud motiivid. A. Derain ja M. De Vlaminck- intensiivsed, kohati toored toonid G. Rouault- sünge moraliseeriva sisuga pilte, hiljem religioosse sisuga teosed. Vitraažimaal. 5.Millisest sõnast on tuletatud mõiste ekspressionism? Prantsuse keelsest sõnast expression-väljendus 6.Võrdle omavahel prantsuse foove ja saksa ekspressioniste. Mis oli neil ühist ja mille poolest nad erinesid? Foovid Sarnasused Ekspressionistid 1.Tahtsid väljendada eel- 1.Mõlemad 1.Põhisisuks oli rahutus, ühiskonna-
loobus ta sisult seotud tetraloogiatest, keskendudes iga üksiku tragöödia lõpetatusele ja viimistlusele. Tema tragöödiad olid iseseisvad lõpetatud tervikud. Sophokles kasutas kolme näitlejat, kelle rolli tähtsus oli Aischylose tragöödiatega võrreldes tublisti kasvanud. Koori esitatu tragöödiais on küll tegevusega endiselt seotud, kuid mitte enam nii vahetult nagu Aischylosel, vaid distantseeritumalt koor on eelkõige mõtliku ja moraliseeriva kommentaatori rollis. Esiplaanile tõuseb aga tugeva indiviidi traagiline saatus. ,,Aias" enne a 440 - Achilleuse relvade pärast võisteldes Odysseusele kaotanud Aias raevutseb, kaotab Athena tahtel mõistuse ning tapab sõdalaste pähe kariloomi. ,,Antigone" a 442? - Tragöödiat ,,Antigone" on tavaliselt tõlgendatud kui riiklike ja inimlike kohustuste konflikti. ,,Trahhislannad" enne a 430? Heraklese ja Deianeira traagiline saatus. ,,Kuningas Oidipus" a 430? v 428? ,,Elektra"
Ka imed ta raamatus imepärane vabanemine vangist (sai välja). Hukati märtrina mõõgaga. 2) Õpetus raamatud: a) Apostel Pauluse kirjad (13 tk) kristliku kirjanduses olid kirjad väga olulised zarn. Oma kindlad tunnusjooned põõrdumine, õpetuslik kasvatuslik iseloom jne. Tsiteeritakse jutluste ajal. 2 olulisemat: o Kiri Rooma kogudusele e. roomlastele o Kiri Korintuse kogudusele e. korintlastele Kiri e. epistel moraliseeriva iseloomuga kirjad. b) Apostel Peetruse kirjad (2), Apostel Johannese kirjad (3) 3) Prohveti raamat Johanese ilmutuse raamat e. apokalüpsis (maailma lõpust juttu karistus igasuguste halbade asjade eest) Teatud perioodil oli piiblist eemaldatud osad raamatud e. apokryfos raamatud (e. varjatud, peidetud) kuna neid peeti ekslikeks, väärateks. Näiteks: Juuditi raamat. Osa Piibleid on koos nende raamatutega, osa ilma nendeta (oleneb millal trükitud) Kokku on piiblis 66 raamatut.
Oli tugevalt valgustusajavaimuline kirjanik, rõhutas mitmes seoses sallivuse ja kasinuse ideaale, pooldas usuvabadust. Kiriku õpetus => ,,Ülesmärgitud mõtteid mitmel teemal", mis konfiskeeriti ja põletati. Leebe ja leplik luuletaja on jäänud soome kirjanduse ajaraamatutesse kui varaseim mõttevabaduse märter. Kallio on soomekeelse luule ajalukku pääsenud tänu kuuele luuletusele. Sõnastab soome keeles Aisopose ja La Fontaine'i valmi rohutirtsust ja sipelgast kuid jätab moraliseeriva puändi ära. Kirjutab esimese veatu soomekeelse eleegilise distihhoni ,,Oma maa" kodumaa ja selle looduse ülistuseks. Tema kauneimaid luuletusi on kalevalamõõduline ja rahvalaulu vaimus kirjutatud ,,Runo", mis on esimesi tõesti ehtsaid ja isikupäraseid soomekeelseid armastusluuletusi. Talupojaluuletajad Omapärane nähtus 19. saj Soome ühiskonnas olid talupojaluuletajad ehk lihtrahvaluuletajad, kes olid iseõppinud, valgustatud talupojad
sõja kangelane, kuid naasis sõjast Rooma sinna uut ja vägevat riiki rajama. 112. Iseloomusta ,,Nero renessansi" ja Flaviuste aegset Rooma eepikat, nimeta autoreid. Nero renessansi iseloomustab kõnekunsti reeglite ülekandumine eepika reeglistikku (tegelaste kõned, ekfraasid), samuti deklamatoorsus (katkestused aplausiks), sünged teemad ja küüniline lähenemine. Selleaegne kirjandus on moraliseeriva sisuga ning enam fragmenteerunud ehk puudub ühendav lugu. Perioodi tuntumateks autoriteks olid Lucanus, Valerius Flaccus ja Statius. 113. Millised olid lüürika eelastmed Itaalia pinnal? Mis eristas neid kuldaja ladinakeelsest lüürikast? Lüürikale eelnenud rütmistatud proosa lühivorme (loits, vanne, needus jt) nimetati carmen'iteks. Neid iseloomustab algriim, harva lõppriim, palju kõlakujundeid; fraasid
ning laudade toomine, retk maailma otsa, võitlused vaenlastega ning Sarviku aheldamine, lõpplahendus. 8. Lasteajakirjanduse tekkest Eestis, Soomes, Rootsis, Venemaal ja Saksamaal jm. Eesti - Eesti lk tekkis 19 saj keskpaigal rahvuskirjanduse üldise arengu käigus. Kuid religioosse, moraliseeriva ja õpteliku lastekirjanduse algeid leidub juba 17 - 18 saj. Esimene juturaamat lastele oli Arveliuse “Üks kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat” (1782).Pärast Kreutzwaldi muinasjutukogumit “Eestirahwa Ennemuistsed jutud”(1866) ilmumist, elavnes muinasjuttude (mj) tõlkimine. 20. saj alguses 4 soodustas LK arengut esimene eesti lasteajakiri “lasteleht” (1901-19409
kasimuse, korra, sümmeetria, enese kontrollimisega, ohjeldavad, hoiavad inimesi raamides. Dionysos kui veinijumal on seotud joovastuse, hävingu, prassimise aga ka traagilisusega. Kreeklaste elus ja maailmas vaheldusid need kaks elutunnetust pidevalt. Apollonliku kunsti kandjaks on Platon ja Sokrates nemad surusid Dionysosliku elukultuuri alla, vaikisid maha. Teame antiikkultuuri kui Platoni ja Sokratese poolt moraliseeriva heategevusfilosoofiana. Ta isel oma töös lähemalt neid apolliinlikku ja dionüüsosliku elutunnetust. Hilisemad kunstiteoreetikud on öelnud, et käis selline võitlus, ei pea paika. Vaatama sellele on Nietzche mõistepaar läinud käibele tänapäeva kunstimaailmas. Isel meie praeguse aja kunsti selle järgi. · Apolliinlik: mõõdukas, harmooniline, selge, klassikaline, läbimõeldud, kristlikult vagatsev. Apolliinlikud kunstid: skulptuur, maalikunst, eepos
Rooma teatris ei esinenud kodanikud, sest sel juhul oleks ta kaotanud oma staatuse. Ka Roomas kuulusid teatrietendused pidustuste kavasse, kuid need olid üksnes vaatemängulise-lõbustusliku iseloomuga. Publik oli lihtne ning kunsti vallas kogenematu. Sophokles oli soosituim poeet ta võitis kõige enam esimesi auhindu. Temalt on meieni jõudnud 7 tragöödiat. Koori osa tema tragöödiais on tegevusega küll seaotud, kuid koor on eelkõige mõtliku ning moraliseeriva kommentaatori rollis. Esiplaanile tõuseb indiviidi traagiline saatus. Gustav Suits sündis Tartumaal Võnnus koolmeistri perekonda 1883. aastal. Lapsepõlves oli väga andekas, väidetavalt suuts läbi lugeda piibli. Esialgu õppis Võnnu külakoolis, hiljem Tartus algkoolis ning gümnaasiumis, kus õppis vene, saksa, prantsue ja kreeka keelt. 1904. aastal siirdus ka Tartu Ülikooli, kuid suundus sealt peagi Helsingisse. Teda huvitas kirjanduslugu ja rahvaluule, kuid ka soomekeelne kirjandus
Olles aktiivne ajalehtede kaastööline, on Hurt samal ajal teinud katset ka ise ajakirja või ajalehte asutada. Varaseim märk Hurda püüdest iseseisvat ajakirjanikutööd proovida pärineb 1860. aastate algusest. Kirjavahetuses Kreutzwaldiga vilksab mõte asutada ajakiri, mis aitaks kaasa rahva kultuurilisele kasvatamisele. Kirjavahetuses J. Köleriga 1864 ja 1865 tuleb korduvalt kaalumisele mõte asutada uus ajaleht Jannseni "Eesti Postimehe" kõrvale, mille vagatseva ja moraliseeriva laadiga kumbki rahul ei olnud. Köler kirjutas: "Hädapärast oleks vaja siin üht lehte välja anda, sest meie leiame ennast enese lootustes Eesti Postimehe kohta väga petetud. /---/ Leht peab ilmalikkudes asjades õpetlik olema ja mitte täis igavest morali, nagu värsketele koolijütsidele. /---/ Ma võin otse tulivihaseks saada, kui igas ajalehe kirjatükis vähemasti kolmveerandit usulikku on, vaene Eesti kõht on sellest juba ammu täis, kui
annaabi.ee 
