Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kambriumi ajastu (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Kambrium
Ise
Is lom
e
u
lom st
s u
t s 
s
 Va
V s
a tab
a  
b aj
a av
a ahe
a
mik
m u
ik l
u e 
e 54
5 2
4 –4
2 8
–4 8
8  m
8
iljonit aas
a t
s at 
t tag
a a
g si
s ;
 Pa
P leosoikum
oik

um ja ka
 k  ko
 k gu f
g
ane
a
ro
r so
s iku
ik m
u i vanim
a
 aj
 a as
a tu;
 Ol
O ulise
s ma
m t
a ek
e s 
s ma
m av
a ar
a ad
a e
d k
e s 
s on naf
na t
f a ja 
a fo
f sf
s oriidi
iid d;
d
 Ka
K m
a b
m r
b ium 
ium jaga
g t
a ak
a se
s  neljak
a s
k  ajast
s ikuk
k
s
uk , mi
 m llele vast
s av
a ad
a  
d sam
a a
m nime
nim lise
s d l
d ad
a e
d s
e tikud
ik
ud  
Te
T r
e r
r e
r -N
e e
-N uve, 
e Te
T ine ajas
ja tik, Kol
K ma
m s
a  ajas
ja tik, Fur
F ong
ur
ong
Kliim
K

liim ja 
j ge

ogr
ge
aafi
ogr
a
 Kl
K iima 
a oli  mõõdu
õõd ka
k s,
s  mitte 
e eri
e ti kül
k m, 
m eg
e a
g  ka
 k  soe;
 Ka
K m
a b
m r
b iumi
ium  ke
 k ste
t l oli põhjapoo
p
lke
lk ral
ra  Pa
 P nt
a halas
la sa h
a iido
iid oke
ok an,
a  lõunapool
p
ke
k r
e al
a  as
 a ets
t es
e  
Gond
G
w
ond ana
a
 hiidm
id a
m nner
nne  ning L
ng aur
a e
ur nt
e ia (P
( õ
P hja-
hja A
- me
m e
e rika
k )
a , Ba
B ltika
ik  ja 
a Sib
S e
ib ri ma
m ndrid
nd
rid
 Kont
K
inendid
nd  
id olid 
id üle 
üle ujutatud
t
 
ud ma
m da
d lm
a
er
e e
r d
e e
d g
e a
g . 
Uu
U e
u d 
e lii
d  gid 
lii
 Se
S ll
e  ajal tek
e k
k isid 
id pe
p a
e a
a eg
e u 
g kõ
k igi 
ig täna
ä

p e
ä v
e al
a   elavat
a e 
e hõimk
m ond
k
a
ond de
d  
e vara
a se
s ma
m d
a  
d
es
e inda
ind j
a ad
a .
d
 Ka
K m
a b
m r
b iumi
ium  algus
lg es
e  ilmus
lm id 
id toese
s ga
g  (
a ske
k let
le iga
g )
a  var
a ust
us atud
t
 hulkra
k ks
k ed
e  
d looma
om d.
d
 Il
I mus
m id 
id er
e inev
ine ad
a  
d vee
e se
s lgr
lg oot
r
ud:
ud  mo
m llusk
us i
k d,
d  trilobi
b idi
id d, 
d ar
a he
r
o
he tsüa
s
ad
a i
d d (
d sur
u id 
id väl
ä ja 
ja
ka
k m
a b
m r
b iumi
ium  ke
 k sk
s e
k l), br
 b ahhi
a
opoo
op
did
d  
id (puud
p
ul
uud uks
uk ed
e  
d kä
k s
ä ijalg
a s
lg ed
e )
d , kä
 k sna
s
d, 
d uss
us id 
id ja pa
 p ljud 
ud
teis
e ed
e  
d org
or a
g nismid
m .
id
 Ta
T ime
im s
e tikus
ik  
us olid 
id üleka
k al
a us
u  me
m r
e e
r v
e et
e ika
k d
a .
d
Tr
T i
r lobi
i
idid
lobi
Trilobiit (Huntonia 
 Lüli
L
jalgs
lg et
e e 
e hõimkond
k
a
ond  kuulunud
 k
 
uulunud välj
ä as
a urn
ur ud l
ud oomad
a e
d  
e kl
k as
a s;
s
lingulifer.)
 Tril
T obi
ob idid
id  
id ar
a e
r ne
e
si
s d ühi
d
st
s est
s  es
e ivane
a
m
ne at
a es
e t put
 p uka
uk t
a e, vähk
ä
i
hk de
d ,
e  ämb
m li
b ke
k  
e ja 
hulkj
hulk al
a gs
g e
s teg
e a
g  
a ning 
ning el
e as
a id 
id vana
a
a
na eg
e k
g o
k nna 
nna me
m r
e e
r d
e e
d s 
s umb
um e
b s 
s 55
5 0
5  - 
0 22
2 0
2  m
0
i
 m ljonit aa
a st
s at 
t
tag
a a
g s
a i.
 Enam
na i
m k 
k trilobii
ob te 
e olid 
id 3 
3 - 10
- 1  cm p
 cm i
 p kk
k us
k e
us d
e  lam
a e
m da
d d
a  
d looma
m d
a ,
d  ke
 k l
e le 
le ke
k h
e a s
a elgm
lg i
m st
s  pool
p

ka
k t
a tis kitiinist
s  ja miner
ine aa
a lai
la nes
ne t 
t kilp,
ilp  kõhup
k
oo
õhup
l oli ka
k e
a t
e ud 
ud vaid
a  
id pe
p hm
e
e
hm  kil
k eg
e a
g . Ki
K lp 
lp jao
ja tus 
us
se
s ljal ke
k sk
s mis
m ek
e s
k  telj
e eo
e sa
s k
a s ja l
a am
a ed
e a
d m
a at
a ek
e s 
s külj
k eo
e sa
s de
d k
e s.
s
 Tril
T obi
ob itide
id  ke
 k ha 
ha koo
k
sne
s

s lülide
id s
e t. Iga
Ig l
a e 
e lülile  kinnitus  pa
p a
a r
a  ühesug
s
us
ug ei
e d j
d al
a gu.
g
 Na
N d e
d l
 e as
a id 
id ma
m da
d la
a te
t s rannik
a
um
nnik
e
um r
e e
r  
e vet
e es
e , ku
 k s 
s olid m
d
itme
m  aj
 a as
a tu vältel
e  val
a itsev
e ak
a s 
s
looma
m r
a ühma
ühm ks
k .
Tän
T
an t
an äh
 t
ele
e p
le anu
an  e
  es
e
t!
es

Document Outline



  • Slide 1

  • Iselomustus

  • Kliima ja geograafia

  • Uued liigid

  • Trilobiidid

  • Tänan tähelepanu eest!


Kambriumi ajastu #1 Kambriumi ajastu #2 Kambriumi ajastu #3 Kambriumi ajastu #4 Kambriumi ajastu #5 Kambriumi ajastu #6
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-02-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor maasikasky Õppematerjali autor
Bioloogia

evolutsiooni

kambriumi ajastu esitlus

trilobiit

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
21
docx

Evolutsioon Maal

Praeguse teadmiste seisu juures võib öelda, et elu Maal sai alguse väga lühikestel ajavahemikel pärast algset perioodi, mil Maad intensiivselt pommitasid asteroidid. See pommitamine lõppes umbes 3,9 miljardit aastat tagasi. Elu tekke tõenäosus jääb ajavahemikku 4- 3,5 miljardit aastat tagasi. VANUS (MILJONIT EOON AEGKOND AJASTU AASTAT) Kvaternaar 1,806 Kainosoikum Uusaegkond Neogeen 23,03 Paleogeen 65,5

Ajaloolised sündmused
thumbnail
51
ppt

Maa geoloogiline areng ja evolutsioon

perioodideks- aegkondadeks Aegkonnad on jaotatud ajastuteks Maa ja elu ajalugu tõlgendatakse kivimikihtide järjestuse ning säilinud kivististe põhjal Sündmuste liigikaudne vanus aastates määratakse isotoopmeetoditega Geokronoloogiline skaala Maakoore kihtide vanuse ja tekkimise järjekorra määramise süsteemi nimetatakse geoloogiliseks ajaarvamuseks Selle alusel reastatud ajastud moodustavad geokronoloogilise skaala Aegkond Ajastu Vanus/ miljonit aastat/ Kainosoikum Kvaternaar 1,8 /uusaegkond/ Neogeen 23,5 Paleogeen 65 Mesosoikum Kriit 135 /keskaegkond/ Juura 203 Triias 250 Paleosoikum Perm 295 /vanaaegkond/ Karbon 355 Devon 410 Silur 435 Ordoviitsium 500 Kambrium 540

Bioloogia
thumbnail
45
pdf

Elu areng Maal

kivimitest Hiinast. Fanerosoikum Fanerosoikum jaguneb kolmeks aegkonnaks - Kainosoikum Uusaegkond , Mesosoikum Keskaegkond , Paleosoikum Vanaaegkond. Fanerosoikumi vältel on toimunud skeletiga hulkraksete organismide areng Paleosoikum Vanaaegkond - kestis 290 miljonit aastat ja lõppes 250 miljonit aastat tagasi. Jaguneb kuueks ajastuks - Perm( 299-25 1), Karbon( 359,2-299), Devon(416- 359,2), Silur(443,7-416), Ordoviitsium(488,3-443,7), Kambrium(542-488,3) Kambriumi alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng nn "Kambriumi plahvatus", mille käigus ilmusid peaaegu kõik tänapäevased grupid Paleosoikumi lõpus toimus Maa ajaloo suurim organismide väljasuremine Paleosoikumi esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa. Kambrium(540-495) Ajastu alguses ilmusid toesega varustatud hulkraksed loomad Kambriumi plahvatus - suure hulga erinevate skeletiga hulkraksete peaaegu üheaegne ilmumine

Bioloogia
thumbnail
29
docx

Erinevad ajastud

Nad paljanduvad niinimetatud kilpidel. Ida-Euroopa platvormil on kaks suur kilpi ­ Balti ja Ukraina kilp. Ulatuslikud kilbid asuvad ka Aafrikas, Indias, Austraalias, Kanadas, Gröönimaal ja Siberis (Ivar Arold, 1987). 2. Vanaaegkond ehk paleosoikum Paleosoikum on geoloogiline aegkond, mis järgnes Proterosoikumile ja eelnes Mesosoikumile; algas 540 miljonit aastat tagasi, kestis 290 miljonit aastat ja lõppes 250 miljonit aastat tagasi. Paleosoikum jaguneb Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri, Devoni, Karboni ja Permi ajastuteks (joonis 1.)(http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/paleosoikum.html). Joonis 1. paleosoikumi geokronoloogiline tabel Selle aja aja jooksul leidsid aset baikali, kaledoonia ja hertsüünia kurrutused. Üldise maakerke tagajärjel tekkis vana Angara mannaer, aegkonna alguses lõunapoolkeral kujunenud Gondvana hiidmandril esines korduvalt mandrijäätumisi (I.Arold, 1987).

Loodus õpetus
thumbnail
3
doc

Maa areng

eelviimane geoloogiline aegkond; algas 250 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65,5 miljonit aastat tagasi. Mesosoikum jaguneb kolmeks: 1) Triias (250- 205,1 miljonit aastat tagasi) Jaguneb Hilis-, Kesk- ja Vara-Triiaseks. Triiase kliima oli kuiv ja kuum, eriti ajastu esimesel poolel. Triiase taimkattes valdasid paljasseemnetaimed: okas- ja hõlmikpuud ning palmlehikud; rohkesti kasvas seemnesõnajalgu. Mereselgrootutest saavutasid laia leviku kuudikkorallid, ammoniidid ja karbid, selgroogseist muutusid arvukaimaks roomajad (sealhulgas kalasisalikud ja tiibsisalikud ning kilpkonnad). Ilmusid esimesed algelised imetajad ja pärisluukalad. 2) Juura (205,1- 142 miljonit aastat tagasi) Jagunes Hilis-, Kesk- ja Vara-Juuraks.Juura maismaa taimeriigis domineerisid

Geograafia
thumbnail
18
doc

Loomade areng evolutsioonis

2008 1 Elu teke....................................................................................................................................... 2 Kambriumieelne periood ............................................................................................................3 Vara-Paleosoikum.......................................................................................................................3 Trilobiitide eelne Kambrium - Tommoti lade.....................................................................3 Trilobiitne Kambrium......................................................................................................... 4 Kesk- Paleosoikum..................................................................................................................... 7 Uued veeloomad................................................................................................................. 7

Taime- ja loomafüsioloogia
thumbnail
7
docx

Paleobiogeograafia ajastud

· Elu tekke kindlamad tõendid: 2700 milj.a.t. ­ orgaanilised molekulid Austraalia kivimites (Pilbara) PROTEROSOIKUMI EOON 2500-542 MILJ.A.T. · Teada kolm kontinentide jäätumist, viimane eooni lõpus · Vanimad mikrofossiilid (bakterid ja vetikad) ­ 2000 milj. a.t. · Tsüanobakterid moodustavad ohtralt stromatoliite · Varaseimad eukarüootide kivistised 1900 milj.a.t. USA-st · Fütoplanktonis domineerisid akritarhid · Ilmuvad seened · Eooni lõpul eristatakse elustiku alusel ediacara ajastu (600-542 m.a.t.) EDIACARA AJASTU 600-542 MILJ. A.T. · Pehmekehaliste hulkraksete loomade teke (enamuse seosed kaasaegse loomade süstemaatikaga ebaselge) - käsnad - meduusi- ja korallitaolised loomad - segmendilise ehitusega loomad (Dickinsonia ­ suurimad kuni 1 m) - limusetaoline pehmekojaline Kimberella - lihtsad jälgfossiilid · Ajastu lõpul väikesed koonilise lubikestaga organismid (Cloudinia) FANEROSOIKUMI EOON - PALEOSOIKUMI AEGKOND 542-251 MILJ.A.T. Ajastud:

Biogeograafia
thumbnail
6
docx

Evolutsioon

leidub soojades meredes ka tänapäeval. Stromatoliitseid struktuure on leitud kuni 3.5 miljardi aasta vanustest kivimitest, kuid paljud teadlased ei nõustu neid tunnistama elu jälgedeks. VANAAEGKOND (542...251 miljonit aastat tagasi) Ilmusid esimesed kõva kestaga organismid (trilobiidid).Mandritel muutusid valdavaks suured suhteliselt arenenud roomajad ja suhteliselt tänapäevased taimed. Lõpuks arvatakse suurt liikide väljasuremist Permi ja Triiase ajastu piiril. Paleosoikum e vanaaegkond hõlmab kuus geoloogilist ajastut (vanim ajastu on alumine). Need on: Perm Karbon (kivisöeajastu) Devon Silur Ordoviitsium Kambrium KAMBRIUM (542...488 miljonit aastat tagasi) kambriumi ajastu alguses ilmusid toesega (skeletiga) varustatud hulkraksed loomad. Kambriumi elustiku iseloomulikuks jooneks on merelisus. Ajastu kestel ilmusid trilobiidid, käsijalgsed, käsnad, molluskid, okasnahksed ja paljud problemaatilise kuuluvusega organismid. ORDOVIITSIUM (488.

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun