EBAHAIGE Komöödia kolmes vaatuses muusika ja tantsuga KOMÖÖDIA TEGELASED: ARGAN, ebahaige. BÉLINE, Argani teine naine. ANGÉLIQUE, Argani tütar ning Cléante´i armsam. LOUISON, Argani väike tütar ning Angélique´i õde. BÉRALDE, Argani vend. CLÉANTE, Angélique´i armsam. HÄRRA DIAFOIRUS, arsti. THOMAS DIAFOIRUS, eelmise poeg ning Angélique´i kosilane. HÄRRA PURGON, Argani arst. HÄRRA FLEURANT, apteeker. HÄRRA BONNEFOY, notar. TOINETTE, teenija. Tegevuskoht Pariisis PROLOOGI TEGELASED: FLORA. KAKS ZEPHYROST, tantsivad. CLYMENE DAPHNE. THYRSIS, Clymene armsam, ühe karjasterühma pealik. DORILAS, Daphne armsam, teise karjasterühma pealik. MEES- JA NAISKARJASED Thyrsise ja Dorilase saatjaskonnast, laulavad ja tantsivad. PAAN. FAUNID, tantsivad.
TARTUFFE EHK PETIS Komöödia viies vaatuses TEGELASED: PROUA PERNELLE, Orgoni ema. ORGON, Elmire´i mees. ELMIRE, Orgoni naine. DAMIS, Orgoni poeg. MARIANE, Orgoni tütar ja Valére´i armsam. VALERÉ, Mariane´i armsam. CLÉANTE, Elmire´i vend. TARTUFFE, valevaga. DORINE, Mariane´i toaneitsi. HÄRRA LOYAL, kohtutäitur. POLITSEIMEISTER. FLIPOTE, proua Pernelle´i teenija. Tegevus toimub Pariisis, Orgoni majas. ESIMENE VAATUS ESIMENE STSEEN Proua Pernellel on kiire majast lahkumisega. Elmire, Dorine, Damis, Mariane, Cleante üritavad teda takistada. Kõik on pahased vanaproua peale ,et ta nagu isagi (Orgon) Tartuffe kuulab. Rahvas kutsub seda viimast kelmiks. Pernelle peab seda aga laimuks. Paneb kõik sealolijad oma rumala jutuga enda arust paika ning lahkub. TEINE STSEEN Cleante ja Dorine räägivad, et kuivõrd Orgon ja proua Pernelle Tartuffe mõju all on. Tartuffe olevat viimne kui kelm. KOLMAS STSEEN
NAISTE KOOL Komöödia viies vaatuses TEGELASED: ARNOLPHE, teise nimega de la Souche. AGNÉS, naiivne tütarlaps, Arnolphe´i kasvandik. HORACE, Agnési armsam. ALAIN, talupoiss, Arnolphe´i teener. GEORGETTE, talutüdruk, Arnolphe´i teenija. CHRYSALDE, Arnolphe´i sõber. ENRIQUE, Chrysalde´i õemees. ORONTE, Horace´i isa, Arnolphe´i hea sõber. NOTAR. Tegevus toimub Pariisis, väljakul Arnolphe´i maja ees. ESIMENE VAATUS ESIMENE STSEEN Arnolphe teatab, et ta kavatseb abielluda. Chrysalde näeb selles aga suurt hädaohtu, probleeme ning sekeldusi. Arnolphe räägib, kuidas ta ühe väikse tütarlapse enda kasvatada võttis, oma kasvandikuks tegi, et üks päev ta endale naiseks võtta. On hoidnud teda muust maailmast eraldatuna, et ta oleks piisavalt rumal, alandlik jne. , et seda hardamalt peab ta oma mehest lugu. Seejärel kurdab ta, et talle ei meeldi oma enda nimi. Arnolphe mõis kõlab liiga maotult nagu
Komöödia viies vaatuses TEGELASED: DON JUAN, don Luisi poeg. SGANARELLE. GUSMAN, Elvira teener. DON CARLOS - DON ALONSO Elvira vennad DON LUIS, don Juani isa. FRANCISCO, sant. CHARLOTTE - MATHURINE külatüdrukud Pierrot, KÜLAPOISS, Charlotte´i peigmees. KOMTUURI KUJU. LA VIOLETTE - RAGOTIN don Juani teenrid. HÄRRA DIMANCHE, kaupmees. LA RAMÉE, elukutseline mõõgamees. VAIM. DON JUANI SAATJASKOND. DON CARLOSE JA DON ALONSO SAATJASKOND. Tegevus toimub Sitsiilias. ESIMENE VAATUS (Palee) ESIMENE STSEEN Sganarelle, tubakakott käes, räägib, et tubakas on haritud inimeste kirg. See teeb rõõmsaks, pluss inimesed, kes suitsetavad, muutuvad viisakamaks. Miks muidu nad seltskonnas kõikidele oma tubakat pakuvad. Uurib Gusmani käest, et kas nende ärasõit tuli tema käskjannale veidi ootamatult. Tema enda isand, don Juan, olevat jätnud donja Elvira südamesse sügavad jäljed ning nüüd ajab naine tema juurest ootamatult lahkunud meest taga
RISTUMINE PEATEEGA ehk MUINASJUTT KULDSEST KALAKESEST Näidend kahes vaatuses Aastal 1997 Moto: Ma kirjutasin selle raha pärast Tegelased Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht Siin Tegemisaeg Nüüd I VAATUS 1. stseen Osvalt teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud. Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad. Roland ja Laura alustavad kõnelust. Räägivad rohkem nagu publikule, et nad on jäänud öö peale, kuna ükski masin neid peale ei võtnud
Komöödia ühes vaatuses TEGELASED: LA GRANGE, põlatud kosilane. DU CROISY, põlatud kosilane GORGIBUS, auväärt pürjel. MADELON, Gorgibusi tütar, naeruväärne eputis. CATHOS, Gorgibusi vennatütar, naeruväärne eputis. MAROTTE, naeruvääärsete eputiste toatüdruk. MAROTTE, naeruväärsete eputiste toapoiss. MARKII DE MASCARILLE, La Grange´i teener. VIKONT DE JODELET, Du Croisy teener. KAKS MEEST KANDETOOLIGA, NAABRID, VIIULDAJAD. Tegevus toimub Pariisis, Gorgibusi majas. ESIMENE STSEEN La Grange ja Du Croisy on just külastanud provintsiplikasid ning saanud naeruväärse kohtlemise osaliseks. Du Croisy võtab asja üpriski rahulikult, mitte nagu La Grange, kes tahab plikadele õppetunni anda. Tal on üks isevärki toapoiss, Mascarille, kellele meeldib mängida isandat, püüab olle koledasti galantne, luuletab, põlastab teisi toapoisse jne. Mida mees temaga teha kavatseb jääb esialgu aga saladuseks. TEINE STSEEN Gorgubus uurib meestelt, et kuidas ta tüdrukutega läks
Esimene vaatus Proloog: sisu kokkuvõte koori esituses. Veronas kaks auväärset majakonda - Capulettid ( Julia perekond) ja Montecchid ( Romeo perekond) on ammustest aegadest vaenujalaal. Vaenu lepitab alles nende armunud laste traagiline hukkumine. I stseen: Capuletti ja Montecchi teenrid õhutavad omavahel vaenu ja mõõgavõitlus lähebki lahti. Selle lõpetab vürst Escaluse ilmumine, kes surma ähvardusel keelab mässu ja vaenu õhutamise ning nõuab perekondade pead enda juurde kõnelusele. Teiste lahkumise järel jäävad lavale Romeo vanemad ja susgulane Benvolio. Ema muretseb Romeo melanhoolia pärast. Vanemad on asjatult Romeod tema kurvameelsuse põhjuse üle küsitlenud. Benvolio üritab ise Romeo mure jälile saada
Romeo ja Julia Esimene Vaatus 1. stseen Samson(Capuletti teener) ja Gregorio(Capuletti teener) lähevad kaklema Abrahami(Montecchi teener) ja Balthasariga(Montecchi teener) kuna mõlemad osapooled väidavad, et nende isand on parem. Võitlusega liituvad veel Tybalt(Capuletti naise vennapoeg) ja Benvolio(Montecchi vennapoeg), saabuvad veel Montecchi ning sinjoora Montecchi(Montecchi naine) ja Capuletti ja sinjoora Capuletti(Capuletti naine) ning ka Vürst enda kaaskonnaga, kes tüli ära lahutab. Montecchi ja sinjoora
MOLIERE ,,DON JUAN" 1. peatükk 1. stseen: Sganarelle ja Don Juani naise teener Gusman omavahel räägivad, et Don Juan pettis oma naist. Don Juan ja Sganarelle olid linnast lahkunud. 2. stseen: Don Juan ning Sganarelle vestlevad. DJ tunnistab, et armunud teise, kuigi on Elviraga kihlatud. Ei pea patuks petmist. Sganarelle peab seda pahaks. DJ võtab nõuks uue armastuse röövida (too on kihlatud ning peabi abiellumas). Märgatakse Elvirat. Too oli oma teenri Gusmaniga DJ-le järgi tulnud. 3. stseen: Elvira nõuab DJ-lt lahkumise põhjust. DJ ütleb Sganarellele, et too räägiks, Sganarelle ei oska aga midagi kosta. DJ peab lõpuks ise rääkima ja ütleb, et tunded Elvira
Marcellus ja Horatio arutavad maal toimuvat: valmistutaks justkui sõjaks. Horatio selgitab, et oodatakse Norra rünnakut, et kord kaotatud maa-alad tagasi võtta. Horatio märgib, et ended kuulutavad suurt vapustust. Jälle ilmub kadunud kuninga, vana Hamleti vaim ja Horatio otsustab ta kinni pidada. Marcellus ja Horatio püüavad vaimu tabada, kuid see kaob.Kuke laul sundis vaimu lahkuma. Mehed otsustavad toimunust noorele Hamletile jutustada ja loodavad, et isa vaim temaga kõneleb. II stseen: Riiginõukogu saali ilmuvad kroonimistalituselt saabuvad peorõivais Claudius, Gertrud, Polonius jt, kõige lõpuks leinarüüs Hamlet. Kuningas tänab nõukogu liikmeid toetuse eest kuningaks saamisel ja venna lese kosimisel. Norra kavatsuste selgitamise järel saadab kuningas saadikud kirjaga Norramaale. Poloniuse poeg Laertes palub kuningalt luba lahkuda Prantsusmaale. Kuningapaar keelitab Hamletit leinast taanduma, Hamletit aga piinab isa surm, ta usub, et
Misantroop Moliere Tegelased: Alceste- Celimene'i austaja Philinte- Alceste'i sõber Oronte- Celimene'i austaja Celimene- Alceste'i armastatu Eliante- Celimene'i nõbu Arsinoe- Celimene'i sõbratar Acaste- markii Clitandre- markii Basque- Celimene'i teener Aukohtu käskjalg Dubois- Alceste'i teener Tegevus toimub Pariisis, Celimene'i majas. Esimene vaatus I stseen: Alceste ja Philinte tülitsevad, sest Alceste vihkab kogu inimsugu selle silmakirjalikkuse tõttu( ta ei salli viisakust, tema arust peaksid inimesed olema otsekohased, mitte võltsid). Philinte vaidleb vastu, tema arvab et inimestel on viisakus tavaks kujunenud ja pole patt seda järgida, ta arvab, et maailma pole mõtet üritada muuta paremaks kohaks, sest inimesed ei alluks eal nendele rangetele reeglitele, see üritus naerdaks välja. Philinte toob
Tartuffe ehk petis Moliere Tegelased: Proua Pernelle ema Orgon Elmire mees Elmire Orgoni naine Damis poeg Mariane tütar Valere Mariane peika Cleante Elmire vend Tartuffe vagatseja Dorine Toaneitsi Härra Loyal kohtuteener Politseiametnik Filipote Pernelle'i teenijanna Tegevustik: Pariis; Orgoni maja I VAATUS Proua Pernelle soovib kiirelt majast lahkuda ja teised takistavad. Kellelegi ei meeldi, et ta Tartuffe kuulab (petis). Pernelle ei usu neid ja lahkub. (I stseen) Cleante ja Dorine vestlus, arutavad kuidas Orgon & Pernelle petis Tartuffe müju all on (II stseen) Elmire teatab, et Orgon jõudis (III stseen) Damis määrib oma üde Valere'le pähe, tahab ise valere'i õde (IV stseen)
Horatio selgitab, et oodatakse Norra rünnakut, et kord kaotatud maa-alad tagasi võtta. Horatio märgib, et ended kuulutavad suurt vapustust. (lk 10) Jälle ilmub kadunud kuninga, vana Hamleti vaim ja Horatio otsustab ta kinni pidada. Marcellus ja Horatio püüavad vaimu tabada, kuid see kaob.Kuke laul sundis vaimu lahkuma. Mehed otsustavad toimunust noorele Hamletile jutustada ja loodavad, et isa vaim temaga kõneleb. (lk 11-12) II stseen Mis on just toimunud? Kelle heakskiidul? Mille pärast on H.kurb,vihane,solvunud ? Kuidas seda väljendab? Kuidas käitub kuningas? Millise teate Horatio H-le toob? Riiginõukogu saali ilmuvad kroonimistalituselt saabuvad peorõivais Claudius, Gertrud, Polonius jt, kõige lõpuks leinarüüs Hamlet. (lk 12) Kuningas tänab nõukogu liikmeid toetuse eest kuningaks saamisel ja venna lese kosimisel. Norra kavatsuste selgitamise järel saadab kuningas saadikud kirjaga Norramaale. Poloniuse
Hamlet William Shakespeare I VAATLUS I stseen Tegevuspaigaks on Helsing öri loss, kus parajasti vahetavad Nernardo horatio ja marchellus v älja senise tunni mehe francisco. Sa mal ööl il mutab ennast vai m põhjanaela suunalt, ja vain on üleni raudrüüs ja tunni mehed tunnevad selles ära Hamleti kes oli hukkunud ja kaotanud k õik o ma maad. Kui8 järg misel ööl
koos. Kui ta oleks võimeline endaga ise hakkama saama, siis läheks pere ilmselt kolme ilmakaarde laiali. Väljudes majast, komistab Laura tuletõrjetrepil, mis sümbolina kinnitab tema jõuetust maailma ees, mis asub koduseintest väljaspool. Kui Laura on poodi läinud, palub Tom emalt vabandust ja neil areneb dialoog, mille käigus Amanda palub pojal tuua töölt mõni kena mees neile külla, et teda oma tütrele meheks sokutada, mida Tom vastumeelselt ka lubab. Viies stseen, mille autor on projektori ekraanil tituleerinud ,,rõõmusõnumiks", on Amanda rolli seisukohalt tõesti pealkirjale vastav ning sisaldab olulist momenti ema karakteris. Alul kinnitatakse veel Amanda püüdeid, mis eelkõige näitavad tema enda ettekujutust nende edust ning egotsentrilisi püüdeid oma lapsi kasvatada. Amanda keeldub kasutamas sõna ,,invaliid" oma tütre kohta, ning keelab seda teha ka oma pojal.
koos. Kui ta oleks võimeline endaga ise hakkama saama, siis läheks pere ilmselt kolme ilmakaarde laiali. Väljudes majast, komistab Laura tuletõrjetrepil, mis sümbolina kinnitab tema jõuetust maailma ees, mis asub koduseintest väljaspool. Kui Laura on poodi läinud, palub Tom emalt vabandust ja neil areneb dialoog, mille käigus Amanda palub pojal tuua töölt mõni kena mees neile külla, et teda oma tütrele meheks sokutada, mida Tom vastumeelselt ka lubab. Viies stseen, mille autor on projektori ekraanil tituleerinud „rõõmusõnumiks”, on Amanda rolli seisukohalt tõesti pealkirjale vastav ning sisaldab olulist momenti ema karakteris. Alul kinnitatakse veel Amanda püüdeid, mis eelkõige näitavad tema enda ettekujutust nende edust ning egotsentrilisi püüdeid oma lapsi kasvatada. Amanda keeldub kasutamas sõna „invaliid” oma tütre kohta, ning keelab seda teha ka oma pojal.
koos. Kui ta oleks võimeline endaga ise hakkama saama, siis läheks pere ilmselt kolme ilmakaarde laiali. Väljudes majast, komistab Laura tuletõrjetrepil, mis sümbolina kinnitab tema jõuetust maailma ees, mis asub koduseintest väljaspool. Kui Laura on poodi läinud, palub Tom emalt vabandust ja neil areneb dialoog, mille käigus Amanda palub pojal tuua töölt mõni kena mees neile külla, et teda oma tütrele meheks sokutada, mida Tom vastumeelselt ka lubab. Viies stseen, mille autor on projektori ekraanil tituleerinud ,,rõõmusõnumiks", on Amanda rolli seisukohalt tõesti pealkirjale vastav ning sisaldab olulist momenti ema karakteris. Alul kinnitatakse veel Amanda püüdeid, mis eelkõige näitavad tema enda ettekujutust nende edust ning egotsentrilisi püüdeid oma lapsi kasvatada. Amanda keeldub kasutamas sõna ,,invaliid" oma tütre kohta, ning keelab seda teha ka oma pojal.
16. Mozarti ooperid prantsuse ja itaalia muusikateatri taustal. "Idomeneo" 1781. 17. Ooper ja singspiel Saksamaal ja Austrias 18. sajandi II poolel. Mozarti "Haaremirööv" (Entführung aus dem Serail) 1782. 18. Mozarti ja Da Ponte koostöö. Nüüdisaegse muusikateatri sünd: "Figaro pulm" (Le nozze di Figaro) 1786, ,,Don Giovanni" 1787, "Così fan tutte" 1790. 19. Mozarti ,,Võluflööt" singspiel ja ,,suur ooper". 20. Mõisted. tenor, sopran, bass, retsitatiiv, aaria, ariooso, stseen, stile recitativo, stile rappresentativo, stile concitato, monoodiline stiil, basso continuo, intermeedium, pastoraal, dramma per musica, dramma in musica, favola in musica, libreto, prantsuse avamäng, itaalia avamäng, prantsuse klassitsistlik tragöödia, aleksandriin, ballet de cour, comédie- ballet, tragédie lyrique e. tragédie en musique, opéra-ballet, maskimäng, semiooper e. dramatick opera, opera seria, lieto fine, intermezzo, opera buffa, dramma giocoso, opéra comique, melodraama
Väga abiks on Klassmann politseijaoskonnast, soovitab neile hotelli jne. - #Stseenid politseis:elamisload ja inimeste elud laotatud nende nägudele. Ruth ja vähihaige naine. Kaks autoentusiasti tänaval - Rosenfeld ja Waser.# - Steiner jõuab kohale siis, kui nad parajasti kuiva saia kanaks unistavad ...S-l on raha kui raba, viib nad sööma ja kingib mantlid, leiab Kernile tööd. Elu näib paremat pööret võtvat, Kern saab jõuludeks tagasi osta Ruthi ema sõrmuse: stseen juudi Leviga. Õhtu Edith Rosenfeldi juures, isa Moritziga, kes on tulnud Pariisi surema ja teab kõike piiridest, oludest... inimestest kes piiridel korduvad... - #Näitlejanna Barbara, palju joonud, on otsustanud teha enesetapu. Kindel endas. Üks mees võtab ta kaasa, tahab temaga magada - hale, nurub kaastunet faktiga et pole kunagi saanud.B ka mitte. Tal pohhui tglt. Saadab mehe minema ja lõikab veenid läbi.# - Steiner saab kirja oma naiselt
METSPART Näidend viies vaatuses (1884) Tegelased WERLE, suurärimees, vabrikuomanik jne GREGERS WERLE, tema poeg VANA EKDAL HJALMAR EKDAL, eelmise poeg, päevapiltnik GINA EKDAL, Hjalmari naine HEDVIG, nende tütar, 14-aastane PROUA SORBY, Werle majapidaja RELLING, arst MOLVIK, endine teoloog PETTERSEN, Werle teener GRABERG, raamatupidaja JANSEN, abiks võetud teener LIHAV ning KAHVATU HÄRRA HÕREDATE JUUSTEGA HÄRRA LÜHINÄGELIK HÄRRA KUUS HÄRRAT, Werle külalised Mitu abiteenrit Esimene vaatus toimub suurärimees Werle, neli järgmist päevapiltnik Ekdali juures. ESIMENE VAATUS Suurärimees Werle majas. Uhkelt ning mugavalt sisustatud kabinett, raamatukapid ja polsterdatud mööbel. Kroonlühtriteda valgustatud tuba. Ees vasakul kamin hõõguvate sütega ja kaugemal tagapool kahe poolega uks söögisaali. Werle teener Pettersen, livrees, ja abiteener Jensen, mustas frakis, kraamivad kabinetti. Suuremas toas käivad ringi kaks-kolm abiteenrit, korrastavad ja süütavad tulesid
Tegelased: VANA VESTMAN MATILDE LAURA tema tütred LUDVIG SANDER, tema väimees, ehitusinsener TIIT PIIBELEHT LIINA, Sanderite toatüdruk Esimese ja teise vaatuse vahet on mõned kuud, teise ja kolmanda vahet paar päeva. Kõigi kolme vaatuse mängupaiks on insener Sanderi töötuba. Aeg: Aasta enne maailmasõda. ESIMENE VAATUS Insener Sanderi töötuba. Tagaseinas lahtine tiibuks, mis viib saali, paremal pool eeskojast tulev kinnine uks, vasakul pool kaks akent vastu uulitsat. Akende vahekohal seisab joonistuslaud paberite ja tarbenõudega, parempoolses eesnurgas kirjutuslaud, vasakpoolses eesnurgas sohva ja paar tugitooli, tagaseinas kaks raamatukappi; istmeid siin ja seal, sohva kõrval suitsetamislauake, kirjutuslaua lähedal telefon jne.
Juudit O SALIS ED : JUUDIT, noor naine Petuuliast. SUSANNA, tema ümmardaja. OSIAS, Petuulia peavanem. KABRIS, Petuulia vanem. SIIMEON. RABI. OLOVERNES, Assuri väejuhataja. PAGOAS, tema telgiülem. AKIOR, Ammoni pealik. NIMETU. NAINE. NAINE LAPSEGA. KÄSKJALG. Rahvas, rahvaste vanemad ja vürstid, pealikud, sõdurid, pidulised, hääled I, II, III ja IV väravavaht. Esimene vaatus (Eestuba Juuditi juures. Pahemat kätt välisuks, paremat kätt uks siseruumi, kust tuleb Juudit. Kohe pärast seda Susanna välisuksest.) Juudit ja Susanna räägivad Assuri pealikust, Olovernesest, kes nende riiki piirab. Räägivad, et peaaegu terve Petuulia on kaotamas oma usku Jehoovasse ning on vaid aja küsimus, kui rahvas tõstab mässu ning otsib abi Olovernese palge ees. Linnas valitseb nälg. Kaevud on vaenlaste käes
tõelist balletti ,,Luikede järv'', siis tundus kõige õigem otsus minna järgmisele levelile ning külastada esmakordselt ooperit. Ooper ,,La Traviata'', mis tähendab itaalia keeles,, langenud naist ''või ,,seda, kes on kaotanud õige tee'', räägibki loo võluvast kurtisaanist Violettast, kes on surmavalt haige. Ühel järjekordsel ballil esitletakse Violettale meest nimega Alfredo, kes kahekesi olles teatab talle, et on olnud juba tükk aega tema suur austaja. Kaunis neiu on aga harjunud meeste meelitustega ning ei võta meest tõsiselt. Hiljem, pärast balli, meenuvad Violettale Alfredo kaunid, kuid siirad sõnad ning usub, et on leidnud mehe, kellega olla igavesti õnnelik. Möödubki 3 kuud ning Alfredo ja Violetta elavad vaikselt ning õnnelikult. Ühel päeval, kui Alfredo parajasti Pariisis on, saabub Violetta juurde Georges, Alfredo isa. Ta suhtub Violettasse kui liiderlikkuse võrgutajasse, kes ta poja on meelitanud ning palub tal tema poja
Vronski on vähem rahul, tema kõik soovid on rahuldatud ning nüüd ta igatseb uut põnevust. Ta hakkab joonistama Anna portreed. Ta kuuleb, et vene kunstnik Mikhailov elab nende linnas. Vronski peegeldab uue põlvkonna vene haritlast, kellel on annet, kuid puudub haridus. Anna teeb ettepaneku külastada Mikhailovit. Kui Anna ja Vronski saavuvad Mikhailovi stuudiosse, on kunstnik meelitatud, kui tähelepanelikud venelased on. Ta näitab neile pooleli maali, kus on stseen Jeesus Kristusest. Anna ja Vronski kiidavad Mikhailovi esitusviisi Pontius Pilatust ja Anna leiab rõõmu kaastundlikust Jeesuse näost. Külalised naudivad veelgi rohkem maastikupilte Vene poistest, kes puhkavad jõe ääres. Vronski küsib, kas maal on müügiks. Ta palkab Mikhailovi maalima Anna portreed. Vronski loobub oma portree joonistamisest ja muutub rahulolematuks oma Itaalia eluga. Levin kohaneb aeglaselt oma abielu eluga. Ta kujutab ette, et kõik, mida
NUKUMAJA Näidend kolmes vaatuses (1879) Tegelased ADVOKAAT HELMER NORA, tema naine DOKTOR RANK PROUA LINDE JURISKONSULT KROGSTAD HELMERI kolm väikest last ANNE-MARIE, Helmerite lapsehoidja TOATÜDRUK EKSPRESS Tegevus toimub advokaat Helmeri korteris ESIMENE VAATUS (Hubane ning maitsekalt, kuid mitte kallihinnalise mööbliga sisustatud võõrastetuba. Uks paremal taga viib esikusse; teine vasakul taga Helmeri kabinetti. Nende kahe ukse vahel on pianiino jne. Talvine päev. Esikus heliseb uksekell; natukese aja pärast on kuulda, kuidas uks avatakse. Rõõmsalt laulda ümisedes tuleb Nora tuppa, tal on üleriided seljas ja ta kannab tervet virna pakke, mis ta paremal asuvale lauale paigutab
Kuningal on külm Mäng kolmes vaatuses, neljas pildis. O SALIS ED : KUNINGAS NARR, Joosep NOORTEENER, Mathias TEENER TOANEITSI VÄEÜLEM KIRJAÜLEM SISEÜLEM VÄLISÜLEM VARAÜLEM PÕLLUÜLEM KARJAÜLEM HÜVEÜLEM ÜLEMPREESTER KARLO ANGELA ISA EMA PEALIK, VALVURID, SÕDURID A e g: olevik K o h t: olematu maa Euroopa taladel Esimene vaatus (Ruumikas neljanurgeline tuba. Keskel suur laud paari tooliga. Teised toolid paremal seina ääres. Laua tagaotsas kõrgend, kus torkab silma midagi aujärje või mahuka tugitooli taolist. Toa kolmest uksest kaks on tagaseinas: üks lauast pahemalt kuningale, teine peagu paremas nurgas teenritele. Kolmas uks, kust tulevad ülemad, asub paremas seinas. Eesriide kerkides laual põleb küünal ja noorteener Mathias tõstab toole laua äärde. Kostab vali
WILLIAM SHAKESPEARE HAMLET Inglise keelest tõlkinud Doris Kareva ja Anu Lamp Kasutatud on lõike Georg Meri varasemast tõlkest TALLINNA LINNATEATER 1999 I VAATUS 1. stseen Vaheruum. Kroonimistalituselt tulevad pidurõivastes KUNINGAS; KUNINGANNA, HAMLET, POLONIUS, LAERTES, OPHELIA ja õukondlased. NARR: Tulevad! Elagu Taanimaa uus kuningas! KÕIK: Elagu kuningas! KUNINGAS: Ehk Hamleti, me kalli venna surm küll värskelt meeles veel ja sünnis on, et süda tarduks leina sünguses,
õpingutele, ent kuulmas Paganinit mängimas, ütles Rolla talle: "Armas väike mees, mina ei oska sulle enam ühtigi õpetada, sa oskad isegi, juba nii palju. Mine ja otsi muusikameister Baér üles. Selle käest võta õpetust." Seda Paganini tegigi. Aasta pärast toimus juba mitmeid kontserte ning tema kuulsus tungis üle Itaalia piiride. Paganinile valmistas suurt rõõmu saada Guardinerilt ja Amatilt kingituseks kaks suurepärast viiulit. Neiu Bianchi kinkis talle suurima elurõõmu, Paganini armastatud poja Achillese. Bianchi tegi umbusaldusega Paganini elu põrguks ja piinas teda ühte puhku. Viimaks lahkus Paganini temast, aga jättis poja endale. Välismaale läks Paganini alles 1828 aastal. Suurel muusika-kangelasel oli palav igatsus tutvuda Viinis kõrgeks peetud komponisti Beethoveniga, ent jäi hiljaks. Beethoven oli juba surnud. Viinis oodati Paganinit suure põnevusega. Tema viiulimängust räägiti legende, ent
Iullus recites Julia viletsus Scipio ja ta tuleb leppida plaan tappa Augustus ise. Nad lepivad kokku, et ei räägi Julia plaanist. Tiberius, kes on veel plaanis tappa Iullus truudusetus koos oma naise pealt, krunt ja teatab oma ema. Livia otsustab, et need korvavad Iullus teolt ja seda tehes oleks vabaneda Julia ka. Iullus kasutab oma positsiooni keiserliku majapidamise pääseda Augustuse kojad. Kuid plaan on nurjatud kui müra hoiatab Livia, Julia ja Tiberius stseen. Tiberius surmavalt haavad Iullus ja salvestab Augustus. Scipio ja Iullus ilmnevad olema mõrtsukad nagu Julia siseneb. Enne kui ta on ära võetud Iullus ütleb Julia "Ma tegin seda sinu jaoks." Augustus läheb Senati ja korraldusi neil eksiilis Julia Roomast. Nad keelduvad tõttu tema populaarsus rahva ja asjaolu, et ta on tema tütar, kuid Augustus nõuab need kuulavad tema sõna. Nagu ta lahkub senat ta koheselt kahetseb ta, märkides, et oli Maecenas on elus ta ei
“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. üksi elanud.): Teritan nuga. Nüri noaga saab LAURA: Üksi ma küll ei jää. võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, ROLAND: Üksi ta küll ei jää.
Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald
seejärel võtab puudritopsi ja tupsutab oma nägu. Julie tahab ära põgeneda siit külast. Hirmunud. Kardab taga naermist. Jean räägib oma plaanist Itaalia järvede ääres oma hotell avada. Nende kahe sümbioosis saaks see hotell ruttu kauniks tuluallikaks. Naine tahab, et mees ütleks, et ta armastab teda aga mees kõhkleb. Arvab, et enne peab tegutsema ning siis alles ninnu-nännu. Jean räägib, et Rumeenias saab endale krahvitiitlit osta ning seejärel saaks neiu ise ka krahvinnaks. Avab laualaeka ja võtab veinipudeli välja; täidab kaks varem tarvitatud klaasi. See vein on varastatud ning Julie saab aru, et see on varastatud tema isa tagant. Teeb natuke skandaalia aga see lõppeb edasi joomisega. Neiu ise joob muidu õlut. Lähevad uuesti tülli. Preili sõimab Jeani matsiks ning ise saab litsitiitli. Rahunevad jälle veidi maha. Tahavad põgeneda aga ei tea kuhu. Julie täidab klaasi ja joob. Mees palub, et ta rohkem ei jooks. Naine ei kuula teda
on ennast hea üles puua. Astrov tahab pitsi viina. Tal pidavat olema ka terve mõis, mida ta ilisasti hoolitseb ning kuhu ta metsa kasvatab. Räägib, et inimesed ainult häsitavad asju ning, et nad peaksid rohkem hoolt kandma looduse eest kuna neile on antud võime midagi luua. Vanja vihkab professorit ning ta ei karda seda välja näidata. Jelena tahab, et Vanja ta rahule jätaks, ent too räägib vaid seda kuidas ta teda armastab. Sonja armastab ka Astrovi, võibolla. Teine vaatus. Söögituba Serebjakovi majas. Tema ning ta naine tukuvad. Mees ulub, kui raske tal hingata on ja, et tal kõik kohad valutavad. Neab, et ta on vana ning, et kõik teda seetöttu vihkavad. Naisele käib see jutt pinda ning palub tal vaid jääda. Väljas valmistub ilm tormiks. Mees räägib kuidas ta kunagi teaduse heaks töötas ning, et teda ümbritses koguaeg melu, kuid nüüd on kõik ühtäkki nii igav ning teda ümbritsevad vaid lollid ja tühised inimesed. Peamiselt ta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
