- esmakülv, puhaskultuuri isoleerimine, mikroobi identifitseerimine ja antibiogramm 3. Miks on uriini mikrobioloogilise külvimeetodi puhul (semi)kvalitatiivne tulemus oluline. saab määrata mikroobide kogust ja hulka arvuliselt (+/- ) 4. Kumb meetod on referentmeetodiks bakterite puhul, keda on lihtne mikrobioloogiliselt kasvatada: molekulaarne meetod või mikrobioloogiline külv?- mikrobiol.külv 5. Millised on mikrobioloogiliste külvide eelised molekulaarsete meetodite ees?- ei pea teadma, mida otsitakse; saab määrata antibits.resistentsust; usaldusväärsed metootikad 6. Millised on mikrobioloogiliste külvide vead võrreldes molekulaarsete meetoditega?- vajab proovimaterjali kiiret transporti; kõik mikroobid ei ole kultiveeritavad või kasvavad aeglaselt; meetodi tundlikkus ei ole alati piisav 7. Millised on molekulaarsete meetodite eelised mikrobioloogiliste meetodite ees?- kiire ja tehniliselt
2. 1950-1960 jõuti arusaamisele, et olemasolevasse süsteemi ei saa paigutada seeni, protiste ja baktereid. 3. 1970-tel eluslooduse viie riigi aktsepteerimine. Hakati vahet tegema prokarüootidel (bakterid) ja eukarüootidel (taimed, loomad, seened ja protistid). (NB! Mittemolekulaarsed tunnused) 1970-te lõpus tabas teadusüldsust suur üllatus avastati täiesti uus organismide rühm, mida hakati nimetama arhedeks (Archaea). Dr. Carl Woese (Illinoisi Ülikool) uuris molekulaarsete meetodite abil prokarüoote. Leidsid, et nn. bakterid mis eelistavad kõrget temperatuuri või toodavad metaani on molekulaarsete tunnuste põhjal väga erinevad nii nn. tavalistest bakteritest kui ka eukarüootidest. Woese ettepanek jagada elusloodus komeks domeeniks (domain): eukarüoodid, eubakterid ja arhebakterid. Hiljem lihtsalt arhed. Morfoloogia-anatoomia versus molekulaarsed tunnused. Bakterid ("tõelised bakterid", mitokondrid ja kloroplastid) Arhed (nn. arhebakterid)
3.Milline on elektrolüütide, mitteelektrolüütide lahuste elektrijuhtivus? Põhjenda! Elektrolüütide lahused juhivad elektrit.Mida nõrgem on elektrlüüt,seda väiksem on tema lahuse elektrijuhtivus.Mitteelektrolüütide lahused elektrit ei juh,sest nad ei sisalda ioone. 4.Mis on elektrolüütiline dissotsiatsioon?Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. 5.Kuidas toimub ektrolüütiline dissotsiatsioon a) iooniliste, b) molekulaarsete ühendite korral? Mille poolestneed protsessid erinevad?-Iooniliste ühendite korral lahustuvad kõik soolad,toimub seostumine vee molekulidega.Molekulaarsete ühendite korral on praktiliselt lahustumatud soolad ja toimub ka seostumine vee molekulidega.Need protsessid erinevad üksteisest sellepoolest, et molekulaarsete ühendite korral toimub reaktsioon happe ja vee molekulide vahel. 6.Millised osakesed esinevad a) tugevate, b) nõrkade, c)mitteelektrolüütide lahustes? Millised
Millisel temp see nähtus aset leiab? Gaaside vedelikuks muutumine. Kriitilisel temperatuuril. 15. Mida iseloomustab absoluutne õhuniiskus? Mida suhteline õhuniiskus? Absoluutne õn jagub suhtelise õhuniiskusega. 16. Mis on kastepunkt? Temp. Milleni õhk peab jahtuma, et veeaur muutuks küllastunud auruks. 17.Millise seadeldisega mõõdetakse õhuniiskust? Hügomeetriga. 18. Mis on molekulaarsed..? Molekulide vastastikmõjujõud. 19.Kuidas selgitada molekulaarsete jõudude teket?..? Jõud, mis hoiavad aine koguse koos, tingitud vastastik mõjust 10 -12. 20.Pindpinevus jõudude teke? Tekib vedeliku pinnakihis teatava pinge tõttu. 21.Mis on kapillaar? Peenike toru. Vedeliku samba lahtise pinna kõverdunud kuju.
.. 4. Aatomi elektronskeem ja elektronvalem. Elektronskeem- Na +11/ 2)8)1) Elektronvalem- Na : 1s22s22p23s1 5. Osakeste vahelise sidemetüübi määramine elementide iseloomu järgi. metall+mittemetall --> iooniline side mittemetall+mittemetall --> kovalentne polaarne side mittemetall lihtainena --> kovalentne mittepolaarne side metall lihtainena --> metalliline side 6. Kristallvõrede tüübid, ainete omaduste sõltuvus sellest, molekulaarsete ja mittemolekulaarsete eristamine. 7. Millisese rühma ja millisesse perioodi kuulub element elektronvalemiga 1s 2s22p63s23p64s23d3, mis element, mille põhjal otsustasid. 2 Vanaadium; B-rühma metall; 4. periood; elektronkihtide ning elektronide arvu põhjal
6. Keemilise sideme tekkel (üksikaatomitest või ioonidest molekulide või kristallide tekkel) lähevad aineosakesed üle püsivamasse (väiksema energiaga ) olekusse; keemilise sideme tekkimisel energia ............. ja keemilise sideme katkemisel energia ....................... 7. Sidemetüübi (metalliline, kovalentne mittepolaarne, kovalentne polaarne ja iooniline ) määramine ühendis, molekulaarsete ja mittemolekulaarsete ainete eristamine. 8. 8. Kristallvõrede tüübid, ainete omaduste (sulamis- ja keemistemperatuur, vees lahustuvus, elektrijuhtivus) sõltuvus sellest. · molekulvõre molekulidevaheline nõrk side. Madal sulamis- ja keemistemperatuur, pehme · ioonvõre - ioonide vaheline. Tahked, kõrge sulamis- ja keemistemperatuuriga ning rabedad · aatomvõre aatomite vahel tugev kovalentne side. Kõrge sulamis- ja keemistemperatuur, tahked
(KOH, KCl, NaNO3). · Nõrgad elektrolüüdid lahustuvad halvasti, dissotsieeruvad vaid osaliselt ioonideks (CaCO3, Fe(OH)3). · Elektrolüütide lahused elektriliselt neutraalsed, koosnevad ioonidest. · Ioonide hüdraatumine ioonide, molekulide liitumine vee molekuliga. Hüdraatumisel neeldub või eraldub soojust (eksotermiline ja endotermiline reaktsioon). 3. Molekulaarsete ainete lahustumisprotsess · Elektrolüütideks võivad olla ka polaarsete molekulidega ained (HCl, H2SO4). · Hapete dissotsiatsioon: HCl H+ + Cl- (ainult I astmes). H2SO4: I astmes H2SO4 H+ + HSO4-, II astmes HSO4- H+ + SO42-. H2SO4 kahe- prootoniline hape. · Aluste astmeline dissotsiatsioon: Mg(OH)2: I astmes Mg(OH)2 Mg(OH)+ + OH-, II astmes Mg(OH)+ Mg2+ + OH-. 4. Hapete ja aluste tugevus
aine iooni poolusega (1) (hüdraatuvad) ning kuna sidemed aines muutuvad selle tõttu nõrgaks, siis rebivad vee ioonid aine iooni kaheks. HCl H+ + Cl · Nõrkade hapete puhul tekib lahuses happe ioonide ja molekulide vahel tasakaal. 5.3 Molekulaarsete ainete dissotsiatsioon lahuses · Hapete dissotsiatsioon: HCl H+ + Cl- (ainult I astmes). H2SO4: I astmes H2SO4 H+ + HSO4- II astmes HSO4- H+ + SO42-. H2SO4 kahe-prootoniline hape. · Aluste astmeline dissotsiatsioon: Mg(OH)2: I astmes Mg(OH)2 Mg(OH)+ + OH- II astmes Mg(OH)+ Mg2+ + OH-. 5. Keemilisi reaktsioone elektrolüütide lahustes · Reaktsioonide toimumise tingimused elektrolüütide lahustes:
osakesed mis moodustavad lahusti ja lahustunud aine osakestest. Enamike tahkete ainete lahustumine on endotermiline protsess, mistõttu lahustuvust saab suurendada temperatuuri tõstmisel Gaaside lahustuvus temperatuuri tõstes väheneb, sest gaasidel pole kristallvõret. Co2 ja joodil pole vedelat olekut Sarnane lahustub sarnasega: polaarsed lahustid lahustavad polaarseid aineid või ioonseid aineid, mittepolaarsed või vähepolaarsed ained lahustavad mittepolaarseid aineid Molekulaarsete aimete lahustumisprotsess: ei teki ioone, tekivad mitteelektrolüüdid ja lhaus ei juhi elektrit(erandiks on happed, mis on küll molekulaarsed, kuid tekivad ioonid) gaasid ja vees lahustuvad vedelikud, põhjuseks vesiniksidemete teke vee molekuli ja molekulaarse aine vahel. Lahustuvad alkoholid, sahariidid, karboksüülhapped, amiinid Hüdrofiilsed ained-veesõbralikud, nt nahk, puit Hüdrofoobsed ained-tõrjuvad vett, nt rasv Elektrolüüdid-ained, mis jagunevad vees lahustumisel ioonideks
Tavalises tööstustoormes on enamasti siiski vaid mõni kümnendik (min 0,1-0,4) protsenti heeliumi. Gaas kuivatatakse ja vabastatakse CO2 st, seejärel jahutatakse astmeliselt põhikomponentide eraldamiseks, kuni saadakse küllalt puhas He. Omadused : Kõige inertsem tuntud ainetest. Ei moodusta keemilisi ühendeid ega klatraate. Molekulidevahelised vastasmõjud on heeliumis väiksemad kui üheski teises aines. He aatom (ühtlasi molekul) on molekulaarsete st struktuuridest lihtsaim. Vähe kerge gaas, veskinikust vaid 1,98 korda suurema tihedusega (õhust 7 korda kergem). Sellest tuleneb gaasilise He suur difusioonivõim e (tungib kiiresti läbi väikeste avade, omab head jahutusvõimet, läbib kergesti õhukesi kilesid). He läbib ka paljusid metalle (läbimatud on raud ja plaatinametall id), polümeere, klaasi (tugevasti sõltuvalt klaasiliigist) jt materjale. Parim gaasiline elektrijuht; soojusjuhtivuselt 2.kohal (vesiniku järel).
sirgemaks. Sellega kaasneb viskoossuse kasv ja lahuse hägususe vähenemine. Krgel HCl kontsentratsioonil (suurel kloriidiooni sisaldusel) väheneb aluseliste rühmade dissotsiooniaste soola (-RNH3Cl) moodustumise tttu ja selle tagajärjel vähenevad molekuli efektiivsed mtmed. Lahuse pH kasvamisel isoelektrilisest punktist krgemale (neutraalsest nrga leeliseni) omandab ülekaalu happeliste rühmade dissotsiatsioon, mis viib jällegi molekulaarsete kerade järkjärgulisele sirgenemisele. Valgu molekul käitub happena, tal on negatiivne laeng ja elektroforeesil liigub ta anoodile. Tugevalt leeliselises lahuses väheneb laetud rühmade arv (-RCOONa) tekke tttu ja makromolekul keerdub uuesti tihedamaks keraks. Seetttu on zelatiini lahuse omaduste sltuvusel pH-st mitu ekstreemumpunkti. Joonisel 23 on antud valgu makromolekuli skemaatiline ehitus sltuvalt lahuse pH-st, joonisel 24 aga valgu pundumisaste erinevatel pH väärtusel
RAKU EHITUS JA TALITLUS Tsütoloogia ehk rakubioloogia on teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. Tänapäevani pole kindlaks selgitatud rakusiseste struktuuride peenehitust ja nendes toimuvaid protsesse. Mitmed tänapäevased teadussuunad tegelevad rakkude paljunemise ja arengu molekulaarsete mehhanismide väljaselgitamisega. Mikroskoopide areng: 1. Esimese mikroskoobi valmistasid 16. sajandi lõpus hollandi prillimeistrid Hans ja Zacharias Jannsen 2. Esimese valgusmikroskoobi leiutas 17. sajandi keskel inglane Robert Hook. Ta vaatas korgilõike ja nägi õõnsusi, st rakukesti. Hook võttis kasutusele raku mõiste. 3. Saksamaa teadlane Anton van Leeuwenhook valmistas erinevaid mikroskoope 17. sajandi II poolel ja uuris ainurakseid ning baktereid. 4
16.Biotehnoloogia? Geenitehnoloogia? GMO? Transgeenne organism? Geeninokaudiga organism? Biotehnoloogia- rakendusteadus, kus organisme kasutatakse põllumajanduses, teaduses või tööstuses. Geenitehnoloogia- teadusharu, milles DNA manipuleerimisega muudetakse rakkude, organismide ja viiruste geneetilist infot. GMO- organism või viirus, mille geene on geenitehnoloogiliste meetoditega muudetud või mille genoomi on siiratud uusi geene. Transgeenne organism- organism, kelle genoomi on molekulaarsete meetoditega viidud võõr DNA. Geeninokaudiga organism- organism, kelle teatud geen on maha surutud. 17.Mis on geenivektor? Milleks kasutatakse? Geenivektoriks nim. Seda kui soovitud geen on lisatud. 18.Bakterite ja GM-bakterite kasutamise biotehnoloogias. - antibiootikumide tootmine - vitamiinide saamiseks - aminohapete saamiseks - paksendajate valmistamiseks - orgaaniliste hapete tootmiseks - etanooli valmistamiseks 19. Mis piiarb GM-bakterite kasutamist keskkonna keskkonna puhastamisel?
Katalüütiline RNA ehk ribosüüm Tänapäevaks teada palju erinevaid ribosüüme "RNA maailma" mudel esimesteks isereplitseeruvateks ja spetsiifilist katalüüsi vahendavateks molekulideks võisid olla RNA-d Ensüümide modifitseerimine Kaasaegne insenergeneetika pakub hulgaliselt võimalusi: Suunatud mutagenees, otsitakse: uudne substraadi spetsiifilisus kõrgendatud stabiilsus erinevate keskkonnatingimuste suhtes eelkõige pakub infot katalüüsi molekulaarsete mehhanismide kohta Hübriidsed valgud liitvalgud (ingl. fusion proteins) Probleem primaarstruktuuri järgi ei osata veel ennustada valgu ruumilist struktuuri Katalüütilised antikehad ehk absüümid aktiveeritud kompleksi analoogide vastu tehtud antikehad omavad vahest katalüütilist aktiivsust Kokkuvõte - loodus on siiski parem ensüümide kujundaja kui inimene
paralleelse kiirguse fokaaltasandisse pilu kujutistena ja väljundpilust, mis selekteerib tarviliku lainepikkusega kiirguse. Segavad faktorid aatomspektroskoopias: · Protsessi käigus tekkivad tahked osakesed, mis hajutavad kiirgust. · Molekulaarsete osakeste esinemine leegis · Spektrijooned võivad kattuda · Interferentid proovis · Keemilised reaktsioonid leegis, oksiidi moodustumine · Ionisatsioon · Proovi ja standardi viskoossuste erinevus. Zn sisalduse määramine vees leek-AAS meetodil Töö ülesanne Määrata uuritavas vees Zn sisaldus. Töövahendid Mõõtkolvid Pipetid AA-leekspektrofotomeeter Reaktiivid Dest. vesi Zn standard 100 mg/L Töö käik
tuumaskelett toetab tuuma struktuuri Rakud moodustavad erinevaid kudesid. koed moodustuvad rakkudest ja rakuvälisest maatriksist koed omakorda võivad moodustada organeid algsed koed ja kehakuju moodustuvad varajases arengus, mille kujundab erinevate geenide avaldumine ja rakkude omavahelised kontaktid suur osa loomariigist jagab samasugust arengulist mustrit, selles väljendub arenguliste protsesside regulatsioon sarnaste molekulaarsete ja rakuliste mehhanismide kaudu RAKUTSÜKKEL Raku jagunemise käigus üks rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Eukarüootsetel rakkudel on oma rakutsükkel, mis määrab raku kasvu ja jagunemise faasid. Raku jagunemist kontrollitakse kontrollpunktidega. Rakud võivad väljuda rakutsüklist ja diferentseeruda spetsiaalseid funktsioone täitvateks rakkudeks. Rakkudel esineb programmeeritud raku surm, vajalik arengu käigus kudede morfoloogia tekkeks.
Elektrolüütiline dissotsiatsioon Elektrolüütiline dissotsiatsioon on ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustumisel vees (elektrolüütide lagunemine ioonideks nende lahustumisel vees). Dissotsiatsiooni põhjustab hüdraatumine vee molekulide seostumine ioonide ja molekulidega. Ioonilise aine dissotsiatasioon Polaarsetest molekulidest koosnevate ainete dissotsiatsioon Ioonid on juba algselt kristallivõres olemas, dissotsiatsioonil Molekulaarsete ainete korral toimub aga kõigepealt rebivad vee (polaarsed ) molekulid lahustuva aine molekulide polariseerimine vee erinimeliste laengute molekulide poolt ja seejärel hüdraatumine (molekulid omavahelise tõmbumise tõttu ioonid kristallist välja. justkui rebitakse vee molekulide poolt pooleks). Dissotsiatsiooni tulemusena esinevad lahuses kas ainult ioonid
hominiidid pongiidide eellastest alles 6...4 mln. aastat tagasi. Osa teisi teadlasi aga, nt. biokeemik M. Goodman (1976), usaldavad rohkem paleontoloogia seisukohti ja arvavad, et vastuolud on seletatavad hominoidide molekulaarse evolutsiooni aeglustumisega. Hoolikate molekulaargeneetiliste võrdlustega on näidatud, et see on mitmete geenide (valkude) puhul tõepoolest nii, kuid kaheldav on, kas need kellad on piisaval määral aeglustunud, et tasa teha ajalõhet paleontoloogiliste ja molekulaarsete lahknemishinnangute vahel. Teiselt poolt, 70ndate aastate lõpus tekkisid uued tõsised kahtlused paleontoloogiliste interpretatsioonide õigsuses paleoantropoloogide endi hulgas. Ramapiteekuste ja neile lähedaste vormide uue leiumaterjali analüüsi alusel tuli D. Pilbeam (1978), üks inimlaste põlvnemise ramapiteekusehüpoteesi loojatest, ise järeldusele, et ramapiteekused polegi tegelikult hominiidid. Ta eraldas ramapiteekused koos
molekui poolt ühes ajaühikus produktiks, tingimusel, et ensüüm on ainega küllastatud (arvutatakse Vmax jagamisel ensüümi ja substraatide komplekside arvuga (mis peab olema täielik, ehk kõik ensüümi molekulid on seotud substraadiga) Ensüümi aktiivsuse mõiste ja ühikud. Ensüümi aktiivsus näitab kui palju ja kui kiiresti substraadi molekule ta on võimeline produktiks muutma. Kui ensüümi molekulaarsete kontsentratsiooni pole teada, väljendatakse tema kogust aktiivsuste kaudu. ühikud: rahvusvaheline ühik ehk IU see on ensüümi kogus, mis katalüüsib 1 mikromooli produkti teket 1 min jooksul katal 1 kat on ensüümi kogus, mis katalüüsib 1 mol substraati reaktsiooniproduktiks 1 sek jooksul 1 katal = 6*107 IU eriaktiivsus ensüümiaktiivsus 1 mg ensüümvalgu kohta 3. Michaelis-Menteni kineetiline võrrand matemaatiline ja graafiline väljendus ja teisendused.
poolusega kloriidioonide suunas ja teine osa vee molekule pöördub oma negatiivse poolusega naatriumioonide poole. Kuna kristallis on ioonid omavahel üksteisega iooniliste sidemetega tugevalt seotud, siis kulub vee molekulidel ioonide kristallvõrest lahtirebimiseks palju energiat. Kristallvõrest lahtirebitud ioonid saavad ümbritsetud nüüd täielikult vee molekulidega (hüdraatumine) ja nende vahele tekivad sidemed. Sidemete tekkimise hetkel ereldub energiat. Molekulaarsete (polaarsete) ainete dissotsatsioonil toimub vee molekulide mõjul lahustatava aine molekulide polariseerumine ja lagunemine ioonideks. Nimelt polaarse aine lahustamisel vees eemalduvad vee dipoolide mõjul polaarse molekuli erinimelised poolused ning molekul nagu veniks pikemaks. Kui erinimelised poolused on teineteisest küllalt kaugel, siis lagunebki molekul ühel hetkel ioonideks. Kristallvõre või molekuli lõhkumiseks kulub energiat, ioonide hüdraatumisel eraldub energiat
molekule pöördub oma negatiivse poolusega naatriumioonide poole. Kuna kristallis on ioonid omavahel üksteisega iooniliste sidemetega tugevalt seotud, siis kulub vee molekulidel ioonide kristallvõrest lahtirebimiseks palju energiat. Kristallvõrest lahtirebitud ioonid saavad ümbritsetud nüüd täielikult vee molekulidega (hüdraatumine) ja nende vahele tekivad sidemed. Sidemete tekkimise hetkel ereldub energiat. Molekulaarsete (polaarsete) ainete dissotsatsioonil toimub vee molekulide mõjul lahustatava aine molekulide polariseerumine ja lagunemine ioonideks. Nimelt polaarse aine lahustamisel vees eemalduvad vee dipoolide mõjul polaarse molekuli erinimelised poolused ning molekul nagu veniks pikemaks. Kui erinimelised poolused on teineteisest küllalt kaugel, siis lagunebki molekul ühel hetkel ioonideks. Kristallvõre või molekuli lõhkumiseks kulub energiat, ioonide hüdraatumisel eraldub energiat
1/1000 mm). Vähemalt kolm mehhanismi on määratletavad: 1. Molekulaarsed jõud (van der Waalsi jõud so elektroneutraalsete ja valentsküllastatud kovalentsete sidemetega molekulide vastastiktoime ) 2. Molekulaarsed sidemed (vesinikside ); 3. Elektrostaatilised jõud (pinnalaengud aineosakeste ja filtri materjali vahel) - erinimeliste laengute tõmbumine ja samanimeliste laengute tõukumine). Siduvuse puhul on väga tähtis kaugused aineosakeste ja filtrimaterjali vahel. Vastastikuste molekulaarsete jõudude tekkimiseks on vajalik aineosakese ja filtrimaterjali tihe kokkupuude. 2.1. Filtreerimine läbi liiva. Taanis, Saksamaal, Rootsis ja paljudes teistes riikides kasutatakse ühekihilistes filtrites eelnevalt töödeldud, pestud ja sõelutud liivakvartsi. Liivaterakeste suurus filtreerimisel varieerub suuresti sõltudes puhastamise eesmärgist. Liiva sorteeritakse terakeste suuruse järgi standardiseeritud sõelade abil
erinevusi. Oluline on ka see, et need kloon- seotud fenotüübid ei ole edastatavad järglastele seksuaalse reproduktsiooni teel. See viitab sellele, et need kirjeldavad epigeneetilisi vigu enam kui geneetilisi vigu, mis parandatakse gametogeneesi käigus. Samas kui see vajab kinnitust molekulaarsel tasandil, annab see esialgset kinnitust tuuma ülekande toimumise kohta põllumajanduses. Tulevikuperspektiivid loomade kloneerimises on veel arenemas ning põhisuund alguseks on molekulaarsete mehhanismide reprogrammeerimisest arusaamine. 2. Esimene kloonitud loom- lammas Dolly Dolly, esimene imetaja kloon, kes kloneeriti vanema rakust, põdes artriiti. Teadlased usuvad, et Dolly artriidi oli põhjustanud kloneerimisprotsess. Dolly sünnilugu: Teadusliku aluse kloonimisele lõid Watson ja Crick DNA avastamisega. 1997 aastal avalikustati teade esimesest edukast primaatide kloonimisest. Dolly kloneeriti puhkestaadiumis olevate rakkude ühendamise teel, mis järgneb pärast G2
Konstantsel rõhul ja temperatuuril: G = H -TS TD teine seadus: termodünaamiliselt soodsa protsessi G on märgilt negatiivne, G < 0 Termodünaamiliselt soodsad protsessid kulgevad isevooluliselt G näitab maksimaalset kasuliku töö hulka mida antud protsessi toimumise arvelt on võimalik teha Tasakaaluolekus ei toimu süsteemiga summaarset muutust ja G = 0 Elu on tasakaalolekust kaugel. Kompenseerimaks korrapäraste molekulaarsete struktuuride teket ja uuendamist (S < 0) peavad elusorganismid pidevalt keskkonnast energiat ammutama (H < 0) Protsessi kulgemise suuna määravad nii muutused entalpias kui entroopias G = H -TS järelikult soodustavad protsessi: H < 0 ja S > 0 Kuna entroopialige on seotud temperatuuriga (TS) siis võib ka
Valkude pakkimine natiivseteks toimub posttranslatsiooniliselt: -valk peab saavutama natiivse 3D struktuuri -valk peab siduma kofaktorid -valgud modifitseeritakse ensümaatiliselt -valgud peavad komplekseeruma teiste alaühikutega Selle efektiivsus on tagatud spetsiaalsete valkude- molekulaarsete Valkude kõrgemad struktuurid on kodeeritud tema järjestusse Eukarüootidel vähemalt 2 suuremat klassi chaperone Hsp60 ja Hsp 70 Nende perekondade liikmed on funktsionaalsed erinevates organellides Hsp 70- toimib valgu varajases eas, Hsp 60- toimib pärast valgusünteesi lõppu Hsp=heat shock proteins Pakkimise käigus läbib vahestruktuurid kuni natiivse struktuurini
Asparthappe dipeptiidestril (aspataam) on aga hoopiski magus maitse. Mõnel üksikul peptiidil on ka soolane maitse. Toidukeemikutele on huvipakkuvamad peptiidid: 1) Glutatioon 2) Karnosiin 3) Anseriin 4) Baleniin 5) Nisiin Valgud Moodustuvad aminohapetest amiidsidemega Struktuur Struktuur sõltub: Aminohapete järjestusest (primaarne struktuur)> järjestus määrab ära molekulaarse konformatsiooni (sekundaarne ja tertsiaalne struktuur). Võivad esineda ka molekulaarsete agregaatidena (kvaternaarne struktuur). 1) Primaarne struktuur aminohapped on kindlas järjestuses ja moodustavad peptiidsidemetega ahela (polüpeptiidahel), mis omakorda seostuvad omavahel ristsidemetega. 2) Sekundaarne struktuur polüpeptiidahelate segmendid moodustavad 3D struktuuri. a. heeliks keerdunud struktuuriga. Spiraal püsib koos vesiniksidemetega b. voldik rohkem väljavenitatud struktuuriga
keha reageerib kahjustuse või haiguse ravile.[1] Biomarkeri täpne definitsioon varieerub, kõige laiemas tähenduses võib mõista biomarkeri all igat molekulaarset, füsioloogilist või anatoomilist tunnust, mis on kvantitatiivselt mõõdetav. Vähi biomarkerid annavad kujutlust vähitekkega seotud bioloogilistest protsessidest ja annavad kliiniliselt kasulikku informatsiooni iga vähikasvaja puhul individuaalselt.[2] Molekulaarsete vähi biomarkerite all mõeldakse peamiselt valke, DNAd või RNAd. Biomarkeriks võib olla kas või kasvaja poolt sekreteeritud molekul või spetsiifiline keha vastusreaktsiooni saadus kinnitamaksvähi olemasolu. [3] Vähi biomarkerite abil kirjeldatakse patsiendi molekulaarset profiili. Biomarkerite kasutamine kliinilises praktikas aitab arstil paremini hinnata, millist ravistrateegiat konkreetse patsiendi puhul kasutada. Kui kasvaja molekulaarne kirjeldus viitab haiguse
rekombinantsete DNA mahukad.nt. valkude ja peptiidide kaudu:Interkalaarsed bleomütsiin,mis tõmbab tootmine.2.Uute agendid,alküülivad DNA molekulist H valguliste agendid,ahelat aatomrid.Moodustunud ravimsihtmärkide lõigavad radikaalid reag.,O-ga avastamine.3.Sihtmärk ag.,antimetaboliidid, andes valkude molekulaarsete ensüümide peroksüradikaale.RNA mehhanismide inhibiitorid,mis struktuur:sama nagu uurimine.4.Somaatiline blokeerivad DNA DNA,erinevus et geeniteraapia.(terve sünteesi.Interkalaarse suhkrufragm on geeni sisseviimine d ag:peavad olema riboos,T asemel on rakku)Signaalmolekuli õhukesed,et ruumiliselt U,RNA ei esine d:neurotransmitterid,ho
Haigusi ei põhjusta enamasti, kuid aitavad kindlaks määrata haigestumise tõenäosust. 7. Transgeensed organismid, GMO (geneetiliselt muundatud organismid - õp lk 38-46), positiivsed küljed ja ohud. (vt üldine, kogu materjali esitlus). Geneetiliselt muundatud organismide loomise eesmärgid: näited taimedest, loomadest, bakteritest (nendega saavutatust) - õp . Konspekt, üldine, kogu materjali esitlus ja õp lk 38 – 46. TRANSGEENSED ORGANISMID- organism, kelle genoomi on molekulaarsete meetoditega viidud võõr-DNA. Loomine põhineb rekombinantse DNA tehnoloogial. Siiratav geen tuleb ühendada niisugusesse DNA- või RNA- kompleksi, mis saab siseneda rakku ja integreeruda selle genoomi. GMO- transgeensed organismid, millel ilmneb mingi uus tunnus. GMO- vastupidine transgeneesile, neil rikutakse mingi kindla geeni struktuur suunatud mutatsiooni abil. Funktsioon kaotatakse. (Geeninokaut) TRANSGEENSED TAIMED: põllumajanduslikel ja kultuurilistel eesmärkidel (parem kvaliteet,
Nakkushaiguste kt I rühm 1.Eksotoksiin on (endotoksiiiga võrreldes) Spetsiifilisem Toksilisem Toime on sama 2. Nakkushaigused erinevad teistest haigustest selle poolest, et nad on Ohtlikumad Läbipõdemine annab immuunsuse Tekitajateks on peamiselt oportunistlikud mikroobid Haigusnähud tekivad teatud ajavahemiku järel peale kokkupuudet mikroobiga 3. Laboratoorse molekulaarsete meetodiga eelkõige määratakse: Mikroobi värvuvust Mikroobi püsivust keskkonnas Mikroobi geneetilist klonaalset kuuluvust (DNA, RNA) Antikehi 4. Superinfektsioon on: Pärast haiguse põdemist uus nakatumine sama mikroobiga Põdemise ajal saadakse sama haigustekitaja lisaks Põdemise ajal saadakse uus haigustekitaja lisaks Haigusnähud ei väljendu, kuid teistele on antud infektsiooniga isik nakkusohtlik 5. Nakkusallikaks võivad olla: Personal
lahustuvad soolad. lahustuvad alused. Nõrgalt polaarse ja Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse mittepolaarse kovalentse sidemega ained. sidemega ained. 12. Elektrolüütiline dissotsiatsioon (ioonsete ja molekulaarsete ainete puhul) ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSIATSIOON on ioonide üleminek lahusesse polaarse lahusti molekulide toimel. Dissotsiatsioonivõrrandid näitavad, millised ioonid tekivad elektrolüüdi lahustumisel. Dissotsiatsioonivõrrandid peavad olema tasakaalus ja laengute summa peab olema 0. Ioonideks ei dissotsieeru sade, gaas, vesi, oksiid ja nõrgad elektrolüüdid (H S, 2 BaSO4).
asukoha kindlaksmääramisel. Töö põhimõte seisneb selles, et GFP hakkab rohelise valguse käes helendama. GFP viiakse plasmiidse DNA sees rakku ning tänu temale seotud signaaljärjestusele, saab sisseviidud DNA-valk kompleks seostuda just spetsiifilisse kohta rakus, ning tänu fluoroessents-efektile on näha see spetsiifiline koht ka valgusmikroskoobis. 52. Kuidas konstrueerida üht transgeenset looma (Organismid, kelle genoomi on molekulaarsete meetoditega viidud võõr-DNA.)? Embrüonaalkloonimine- varase embrüo totipotentsed rakud (rakk, mis võib kasvada organismiks ning ka produtseerida looteväliseid kudesid) eraldatakse ja viiake mitmetesse emasloomadesse. Igast rakust kasvab geneeriliselt ühesugune tervikorganism. Tuumkloonimine - selgroogsetel teostatav kloonimine somaatilise raku (keharaku) tuuma siirdamisega munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud. (esimene oli lammas Dolly) 53. Mis on embrüonaalsed tüvirakud
RAKU EHITUS JA TALITLUS Tsütoloogia ehk rakubioloogia on teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. Tänapäevani pole kindlaks selgitatud rakusiseste struktuuride peenehitust ja nendes toimuvaid protsesse. Mitmed tänapäevased teadussuunad tegelevad rakkude paljunemise ja arengu molekulaarsete mehhanismide väljaselgitamisega. Mikroskoopide areng: 1. Esimese mikroskoobi valmistasid 16. sajandi lõpus hollandi prillimeistrid Hans ja Zacharias Jannsen 2. Esimese valgusmikroskoobi leiutas 17. sajandi keskel inglane Robert Hook. Ta vaatas korgilõike ja nägi õõnsusi, st rakukesti. Hook võttis kasutusele raku mõiste. 3. Saksamaa teadlane Anton van Leeuwenhook valmistas erinevaid mikroskoope 17. sajandi II poolel ja uuris ainurakseid ning baktereid. 4
Selleks arvutame keskmise ristsiirete hulga kromosoomide kohta: 0 x (15/100) + 1 x (60/100) + 2 x (15/100) + 3 x (10/100) = 1,2 9. Kuidas tõestada kodominantsust mingi antigeeni näitel (LMLN) ... Kodominantsus - tunnuste (alleelide) võrdväärne ja teineteisest sõltumatu avaldumine heterosügootse genotüübi puhul; mõlemast alleelist määratud tunnusevariandi üheaegne avaldumine heterosügootse indiviidi fenotüübis. Alleelide kodominantne avaldumine on tavaline molekulaarsete tunnuste, sh. rakupinna antigeenide (nt. vererühmade) puhul. NT. AB-veregrupi puhul on A ja B alleelid teinetese suhtes kodominantsed, 0 suhtes aga lihtsalt dominantsed. III rida 1. Struktuurne ja funktsionaalne allelism 3. Vähi teke protoneerimisel 5. Proto-onkogeenide aktiveerimine ja näide. Proto-onkogeenide hulka kuuluvad kasvufaktorid, kasvufaktorite retseptorid, signaali ülekandjad ja raku jagunemise ning kasvu kontrolli
Kordamisküsimused 2015 Sissejuhatus 1. Molekulaarse evolutsiooni olemus ja seos teiste teadusharudega. Põhiprobleemid, millega molekulaarne evolutsioon tegeleb. Molekulaarsete ja morfoloogiliste tunnuste erinevus evolutsiooni uurimisel. Molekulaarne evolutsioon kirjeldab molekulaarsel tasemel toimuvaid evolutsioonilisi muutusi, uurib evolutsiooniprotsessi käimalükkavaid molekulaarseid mehhanisme ja geenide, genoomide ja nende produktide (sh valkude) muutusi evolutsiooniprotsessis. Peamisteks aladeks on makromolekulide evolutsiooni uurimine, geenide ja organismide evolutsioonilise ajaloo uurimine ehk molekulaarne
Valgu renaturatsioon on valgu kõrgema struktuuri taastumine detergendi, rõhu, reagendi vms abil. 9. Valkude natiivne pakkimine, chaperonid. Valkude kõrgemad struktuurid on kodeeritud tema järjestuses. Valkude pakkimine natiivseteks toimub posttransaltsiooniliselt.Pakkimine algab vahetult pärast polüpeptiidi väljumist ribosoomist. Efektiivsus on tagatud spetsiaalsete valkude molekulaarsete tsaperonidega. Ilma tsaperonideta toimuks paljude valgudomeenide vahestruktuuride agregatsioon. Eukarüüootidel vähemalt 2 suuremat klassi chaperone Hsp60 ja Hsp70. 10. Hsp70 molekulaarne mehhanism valkude pakkimisel. Hsp70 tunneb ära uute sünteesitud peptiidahelate kokkupakkimata piirkonnad, eriti hüdrofoobsed alad. Ta seondub nendele piirkondadele ning kaitseb neid kuni produktiivse kokkupakkimiseni. 11. GroEL molekulaarne mehhanism valkude pakkimisel.
Nii tekib valguse läbijuhtimisel kolloidlahuses valguskiirte tee, tõelises lahuses aga mitte. 86. Mitsell. Mitsell on molekulidest tekkinud assotsiaat, kus molekuli hüdrofiilsed rühmad on suunatud lahusti poole ja hüdrofoobsed osad on omavahel ühendatud. Mitsellid moodustuvad pindaktiivsete ainete molekulidest. 87. Absorptsioon ja adsorptsioon. Adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarsete jõudude toimel tahke keha pinnale. Ainult faasidevahelisel piiripinnal! Absorptsioon on gaasi neeldumine vedelikus või tahkises. Protsess laieneb teise faasi sisemusse! 88. Analüütilise keemia eesmärk. Mitmesuguste objektide keemilise koostise määramine. 89. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs. Kvalitatiivne millised ained on uuritavas objektis? Kvantitatiivne kui palju neid aineid on uuritavas objektis? 90. Analüüsiobjekt ja proov.
Nii tekib valguse läbijuhtimisel kolloidlahuses valguskiirte tee, tõelises lahuses aga mitte. 86. Mitsell. Mitsell on molekulidest tekkinud assotsiaat, kus molekuli hüdrofiilsed rühmad on suunatud lahusti poole ja hüdrofoobsed osad on omavahel ühendatud. Mitsellid moodustuvad pindaktiivsete ainete molekulidest. 87. Absorptsioon ja adsorptsioon. Adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarsete jõudude toimel tahke keha pinnale. Ainult faasidevahelisel piiripinnal! Absorptsioon on gaasi neeldumine vedelikus või tahkises. Protsess laieneb teise faasi sisemusse! 88. Analüütilise keemia eesmärk. Mitmesuguste objektide keemilise koostise määramine. 89. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs. Kvalitatiivne millised ained on uuritavas objektis? Kvantitatiivne kui palju neid aineid on uuritavas objektis? 90. Analüüsiobjekt ja proov.
geneetilise triivi (GT) osakaalude suhe evolutsioonis. Me teame, et selle hindamiseks tuleb teda selektsioonikoefitsienti, st. ühtlasi kohanemust (Fitness) ja samuti populatsiooni suurust). Käsitluse lihtsustamiseks jätame N kõrvale (s.o. eeldame, et ta on piisavalt väike selleks, et GT saaks avaldada mõju) Olgu vaatluse all mingi tänapäeval elav liik. Võib arvata, et tema kujunemine on miljonite molekulaarsete muudatuste tulemus. Kui suur on neis muudatustes GT, kui suur LV osa? 1968 esitas Motoo Kimura teooria, mille kohaselt molekulaarsel tasemel esinevate muudatuste hulgas on GT osa valdav. Kimura ei väitnud, et GT oleks kõigi muudatuste põhjustaja - jutt oli enamusest. Modifitseerime siinkohal mõnevõrra selektsioonikoefitsiendi arvulist tähistamist ja võtame 0 väärtuseks olukorra, kus valik geeni sagedust ei mõjuta - st mutatsioon ei ole selektiivselt ei
kohanenud oligotroofsetele (vga madal toitainete kontsentratsioon) tingimustele, mida ei ole siiani vimalik laboris jljendada. Selleks, et uurida ja kirjeldada mikroorganismide (bakterite, arhede ja seente) mitmekesisust keskkonnas, on kasutusele vetud molekulaarsed meetodid, mille puhul ei ole vaja organismi eelnevalt isoleerida puhaskultuuri. Siin on probleemiks see, et need molekulaarsed meetodid tuginevad hsti kirjeldatud ja lbiuuritud organismidel, keda kasvatakse puhaskutuuris. Molekulaarsete meetodite kiire areng vimaldab uurida mikroorganismide mitmekesisust uuel, geneetilisel tasemel. Mikroobid grupeeritakse vastavalt nende geenide sarnasusele, mis vljendab ka nende evolutsioonilist vahekorda. Eeldades, et enamik looduses eksisteerivatest bakterirakkudest pole kultiveerimise teel kttesaadavad, on viimastel aastatel ha enam kasutusele vetud molekulaarseid meetodeid, mille abil on vimalik uurida otse keskkonnast eraldatud bakterikoosluste DNA-d ja vltida
Rekombinantsete valkude ja peptiidide tootmine - insuliin, kasvufaktorite geenid viiakse bakterirakku ning toodetakse neis eesmärkühendit farmaatsiatööstuse nõudlusele vastavalt. Uute valguliste ravimisihtmärkide tuvastamine - eraldamine ja tuvastamine kloneerimisega. Isosüümide ja retseptorite alatüüpide tuvastamine, mis viivad selektiivsemate ravimite tegemiseni. Inimese geeniprojekt aitas kaasa sadade uute valkude avastamisele. Sihtmärkvalkude molekulaarsete mehhanismide uurimine - valkude modimine üksikute AH-de vahetamise teel, mis aitab selgitada üksikute jääkide rolli ensüümkatalüüsis või retseptoriga seostumises. Somaatiline geeniteraapia - transportviiruse kasutamine terve geeni sisse viimisel rakkudesse, kus antud geen on vigane. Viirusinfektsiooni järel ühineb terve geen peremeesraku DNA-ga ning allub seejärel loomulikele protsessidele. Suur perpektiiv. Loeng IV Neli signaalmolekulide rühma Neutrotransmitterid
Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. Seejuures ei saa need aga vajalike geenideta ühtegi tunnust välja arendada. Muutuseid on raske jälgida, küll on aga tõhus variant ühemunakaksikute jälgimine. Pärilikkuse molekulaargeneetilised alused Saksa teadlane Friedrich Miescher eraldas rakutuumast aine, mille nimetas nukleiinhappeks. DNA desoksüribonukleiinhape on päriliku info kandja. Selle avastamine pani aluse pärilikkuse molekulaarsete mehhanismide uurimisele. Sellega sündis ka molekulaargeneetika. Molekulaargeneetika teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. See aitab mõista kuidas avaldub isendi genotüübis paiknev pärilik info fenotüübi tasemel. Keskendub kolmele protsessile: · DNA süntees replikatsioon · RNA süntees transkruptsioon · Valgu süntees translatsioon DNA, RNA ja valkude seos pärilikkusega
Lehed sõrmjad või sulgjad liitlehed, vahelduvad Õiekate viietine, lahklehine Õied üksikult või ebasarikjas õisikus Seemnetel lihakas väliskest, mis valmides tõmbab kokku ja paiskab seemned eemale Paljude liikide lehed liiguvad puudutamisel (tropismid) või kui valgustingimused muutuvad (nastid) Eestis looduslikult ainult harilik jäneskapsas (Oxalis acetosella) Selts malpiigialaadsed – Malpighiales (sün. kannikeselaadsed) Umbes 30 sugukonda, mis on ühendatud molekulaarsete andmete alusel (mõned pärinevad vana klassifikatsiooni väga erinevatest osadest) Morfoloogiliselt väga mitmekesine, ühiseid tunnuseid raske leida: palju puittaimi, sageli abilehed, õied viietised, tolmukaid palju – need ka rosiidide tunnused Sugukond piimalillelised – Euphorbiaceae Peamiselt troopiline sugukond, üle 7000 liigi Suurim perekond on piimalill (Euphorbia) Rohttaimed, põõsad ja puud, sageli piimasooned piimmahlaga Lehed vahelduvad lihtlehed, abilehtedega
voolul on magnetmoment ja ta tekitab ümbritsevas ruumis magnetvälja. Välise välja puudumisel on molekulaarsed voolud korrapäraselt orienteeritud, mistõttu nende resultantväli on võrdne nulliga. Üksikute molekulide magnetmomentide kaootilise orientatsiooni tõttu on keha summaarne magnetmoment samuti null. Välja toimel omandavad molekulide magnetmomendid eelisorientatsiooni, mille tagajärjel magneetik magneetub st tema summaarne magnetmoment muutub nullist erinevaks. Üksikute molekulaarsete voolude magnetväljad sel juhul enam ei kompenseeru ja tekib väli B'. Magneetumine lihsamalt on nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena tekitab aine ka ise magnetvälja. Kõik ained ei magneetu ühetugevuselt. Selle omaduse iseloomustamiseks kasutatakse mõistet magnetiline läbitavus =B/B0 Näitab, mitu korda on magnetvälja tugevus aines suurem kui samadel tingimustel vaakumis. Diamagneetikutel 1 Paramagneetikutel 1
valitsevaks saab teine põhjus vastasioonide poolt difusioonikihi kokkusurumine. Seetõttu järgneval joonisel esitatud -potentsiaal esialgu tõuseb 0 tõusu tõttu, ja läbinud maksimumi, hakkab hoopiski langema. 27. Amfoteerse polüelektrolüüdi isoelektrilise täpi määramine. 28. Kolloidsüsteemide püsivus ja koagulatsioon. Schulze-Hardy reegel. Kolloidsüsteemi omadust säilitada muutumatuna oma olekut, nimetatakse kolloidsüsteemi püsivuseks. Võrreldes molekulaarsete süsteemidega (näiteks elektrolüütide lahused) on kolloidsüsteemid vähepüsivad. Kineetilist püsivust iseloomustab osakeste ühtlane jaotus kolloidlahuses. Püsivas lahuses on osakestel omadus Browni liikumise (difusiooni) tagajärjel säilitada hõljuvat olekut dispersioonikeskkonnas ja jaotuda ruumis ühtlaselt. Agregatiivne püsivus - võime säilitada dispergeerimisastet. Seda tagab nii kolloidosakeste
meditsiiniline (kliiniline) biokeemia. See on funktsionaalse biokeemia nüüdisaegne nimetus. Meditsiiniline biokeemia kasutab üldise biokeemia baasteadmisi kas teoreetilistel eesmärkidel - rakukomponentide koosseisu, ehituse ning funktsioonide iseloomustamine molekulaartasemel ja saadud info seostamine organismi normaalse ja patoloogilise seisundiga või rakenduslikel ehk praktilistel eesmärkidel nagu · haiguste patogeneesi molekulaarsete mehhanismide tuvastamine Tartu Tervishoiu Kõrgkool 1 Koostanud M. Kolga Biokeemia · haiguste diagnostika ja kulu jälgimine biovedelike ja kudede keemilis-ensümaatiliste parameetrite alusel · ravi (ensüümteraapia, kemoteraapia) teadusliku baasi loomine
Valkude pakkimine natiivseteks toimub posttranslatsiooniliselt: -valk peab saavutama natiivse 3D struktuuri; -valk peab siduma kofaktorid; -valgud modifitseeritakse ensümaatiliselt; -valgud peavad komplekseeruma teiste alaühikutega Valkude kõrgemad struktuurid on kodeeritud tema järjestuses. Valkude pakkimine natiivseteks toimub posttransaltsiooniliselt. Pakkimine algab vahetult pärast polüpeptiidi väljumist ribosoomist. Efektiivsus on tagatud spetsiaalsete valkude – molekulaarsete tšaperonidega. Ilma tšaperonideta toimuks paljude valgudomeenide vahestruktuuride agregatsioon. Eukarüüootidel vähemalt 2 suuremat klassi chaperone – Hsp60 ja Hsp70. Nende perekondade liikmed on funktsionaalsed erinevates organellides: Hsp 70- toimib valgu varajases eas; Hsp 60- toimib pärast valgusünteesi lõppu Hsp=heat shock proteins Võib kujutada skeletina, „Ball and stick“ , koos sekundaarstruktuuri elementidega, pinnalaengu jaotusega.
Indiferentsed elektrolüüdid on elektrolüüdid, millistel ei ole ioone, millised võiksid asetuda kolloidosakese tuuma kristallvõresse. Mitteindiferentsed elektrolüüdid - sisaldavad kolloidosakeses sisalduvaid ioone. 25. Amfoteerse polüelektrolüüdi isoelektrilise täpi määramine. 26. Kolloidsüsteemide püsivus ja koagulatsioon. Schulze-Hardy reegel. Kolloidsüsteemi omadust säilitada muutumatuna oma olekut, nimetatakse kolloidsüsteemi püsivuseks. Võrreldes molekulaarsete süsteemidega (näiteks elektrolüütide lahused) on kolloidsüsteemid vähepüsivad. Kineetilist püsivust iseloomustab osakeste ühtlane jaotus kolloidlahuses. Püsivas lahuses on osakestel omadus Browni liikumise (difusiooni) tagajärjel säilitada hõljuvat olekut dispersioonikeskkonnas ja jaotuda ruumis ühtlaselt. Agregatiivne püsivus - võime säilitada dispergeerimisastet. Seda tagab nii
Floridas elaval teohaukal Rostrhamus sociabilis võib pesakonna olenevalt tingimustest hüljata kord üks, kord teine sugupool. On näidatud, et see sõltub sugude operatiivsuhtest, ehk teiste sõnadega sellest, kumb sugupooltest endale kergemini uue partneri võib leida. Kui isaseid on oluliselt rohkem kui emaseid, siis on isastel riskantne pesakonda hüljata, emastel aga tasub see nendes tingimustes rohkem ära. Sotsiaalne monogaamia ja bioloogiline polügaamia Enne molekulaarsete meetodite kasutuselevõttu, mis võimaldasid hakata tuvastama järglaste tegelikku isadust loomadel, peeti paljusid linde lausa "eeskujulikult" monogaamseteks. Näiteks on koguni käibel väljend "luigetruudus". Nn DNA-sõrmejärje meetod on selle ettekujutuse tänaseks suuresti purustanud. Selgub, et nn sotsiaalse monogaamia varjus peitub tihti bioloogiline polügaamia. Väliselt harmoonilist ainuabielu elavate lindude mõlemad
Kolloidsüsteemi omadust säilitada muutumatuna oma tööstusrajoonide õhus kondenseerub niiskus tolmu, tahma, tuha jt. ei toimu. kõige tugevamini pindpinevust faaside eralduspnnal. Ainet, mis olekut, nimetatakse kolloidsüsteemi püsivuseks, võrreldes osakestele. DUPRE VÕRRANDI TULETAMINE kogub pinnakihti, nim adsorbaadiks. Adsorbent on aine, mille molekulaarsete süsteemidega vähepüsivad. Kineetilist püsivust ELEKTROFOREES aerosoolides Väikeste osakeste korral Eeldus: faasid on teineteises lahustumatud. Faaside kokkuviimisel kohale koguneb adsorbaat. Pindaktiivsed ained adsorbeeruvad ja iseloomustab osakeste ühtlane jaotus kolloidlahuses
annaabi.ee 
