Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mõisteid kaubandusseadustest.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kaupleja, jaekaubandus, hüpermarket, supermarket, osutab, klient, sortiment, esmatarbekaup, kaubahall, määratletud, lõpphind, tegevuskoht, kaubamärk, müügihind, ühikuhind, müüja, teenindab, vallasasi, müügikoht, omandab, sortimendis, hulgikaubandus, kogustes, ühegi, kiosk, kaupluses, sisseost, poed, kodutee, lähikauplus, kodule, toidukaubadTarbijakaitse seadus Referaat Seaduse reguleerimisala · Käesolev seadus kehtestatakse tarbija õiguste tagamiseks. · Käesolev seadus reguleerib tarbijale kauba või teenuse pakkumist ja müümist või muul viisil turustamist kaupleja poolt, määrab kindlaks tarbija kui kauba või teenuse ostja ja kasutaja õigused, sätestab tarbijakaitse korralduse ja järelevalve ning vastutuse seaduse rikkumise eest. · Käesolevat seadust kohaldatakse ka siis, kui kaupleja vahendab tarbijale kauba üleandmist või teenuse osutamist. · Tarbijale kauba või teenuse pakkumisel või müümisel või muul viisil turustamisel
Kaubandus õigused :D Kaubandus tegevuse seadus. Mõisted: 1.Kaupleja isik või asutus, kes majandus või kutsetegevuse raames pakub ja müüb kaupa või teenust. 2.Müüja see on kaupleja nimel, klienti teenindav, füüsiline isik, kes müüb kauba või osutab teenust ka tänava või turukaubanduses. 3.Kaubanduse korraldaja see on isik või asutus, kes majandus või kutsetegevuse raames korraldab turu või tänava kaubandust või kaubandust avalikul üritusel. Enamasti tegutseb kaubanduse korraldaja kohaliku omavalitsuse juures. 4.Kaup see on müügiks pakutav või müüdav vallasasi. 5.Klient ehk tarbija on isik kes soovib teha kauplejaga tehingu 6.Müügikoht koht kus kaupleja pakub või müüb, kauba või teenust. 7
teenuse osutamine; 2) vallasasja valdusse või kasutusse andmine ja võtmine 3) vallasasja valmistamine või muutmine kliendi tellimusel; 4) vallasasja hooldamine või parandamine; ehitise puhastusteenuse pakkumine ja osutamine; 5) ilu ja isikuteenuse pakkumine ja osutamine; 5) toitlustamine; 6) tänava ja turukaubanduse korraldamine ning kaubanduse korraldamine avalikul üritusel. 1) kaupleja isik või asutus, kes majandus või kutsetegevuse raames pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust; 2) kaubanduse korraldaja isik või asutus, kes majandus või kutsetegevuse raames korraldab turu või tänavakaubandust või kaubandust avalikul üritusel, sealhulgas laadal ja messil; 3) müüja kaupleja nimel klienti teenindav füüsiline isik või isik, kes müüb kaupa või osutab teenust väljaspool
Hulgi- ja jaekaubanduse põhierinevused on järgmised: · kuna hulgikaubanduses on ostu- müügitehingud mahult suuremad, on ka hulgikaubandusettevõtte turuala suurem kui jaekaubandusettevõttel; · kuivõrd hulgikaubanduses on ostjateks suurtarbijad, siis pööratakse hulgikaubandusettevõtte äripoliitikas vähem tähelepanu kaubandusturundusele. Hulgikaubanduse erinevus jaekaubandusest ja vahenduskaubandusest Kaubandussektor Tunnus jaekaubandus hulgikaubandus vahenduskaubandus Tehingu Jaoti (en detail), Hulgi (en gros), suurte Valdavalt hulgitehingud suurus üksikesemetena kogustena Ostja Üksiktarbija, harva Suur-ja vahetarbija, Enamasti suurtarbija suurtarbija harva üksiktarbija Kaup Tarbekaup Tarbe- ja tootmiskaup Teenus (vahendab nii tarbe-
Tarbija õigused ja kohustused ning võimalused oma õiguste kaitsmiseks. Mõisted 1)tarbija – füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega 2) kaupleja – isik, kes oma majandus- või kutsetegevuses pakub ja müüb või muul viisil turustab tarbijale kaupa või osutab teenust 3) kaup – kaupleja pakutav, müüdav või muul viisil turustatav asi või õigus 4) teenus – kaupleja pakutav, müüdav või muul viisil turustatav hüve, mis ei ole kaup 5) tootja – toote nõuetele vastavuse seaduses määratletud isik 6) universaalteenus – üldistes huvides osutatav ja riigi või teatud piirkonna valdava enamiku elanike kasutatav teenus, milleks on gaasi-, elektri-, soojusenergia-, vee- ja kanalisatsiooni-, jäätmekäitlus- ja sideteenus ning muu samalaadne teenus Tarbijal on õigus: 1)nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, on ohutu tarbija elule,
KLIENDIINFO STEND!!! Kaupleja – isik või asutus, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust. Müüja – kaupleja nimel klienti teenindav füüsiline isik või isik, kes müüb kaupa või osutab teenust väljaspool majandus- või kutsetegevust tänava- või turukaubanduse korras. Kaup – müügiks pakutav või müüdav vallasasi. Klient – tarbija tarbijakaitseseaduse tähenduses ja tarbijaks mitteolev isik, kes soovib teha või teeb tehingu kauplejaga. Müügikoht – koht, kus kaupleja vahetult pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust. Hind- kauba või teenuse eest makstav summa Hind peab avalduma kirjalikult ning selgelt ja loetavalt. Kaupleja või teenusepakkuja peab sind kauba või teenuse hinnast teavitama enne ostutehingu sõlmimist.
lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. 23. Mis vormis võib/peab leping olema sõlmitud? Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. 24. Kuidas võib lepingut muuta? Lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. 25. Mis on pakkumus? Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. 26. Millega määratakse lepingupoolte kohustused? Lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. 27. Eellepingu mõiste (Võlaõigusseaduse järgi): Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. 28
keskmes on rohkem tarvija isik kui tarbimisprotsess kui selline. Tarbijavaidluste lahendamisel ja normide tõlgendamisel on oluline roll kohtudel ja tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise organitel. Tarbija-füüsiline isik kellele pakutakse,omandab,kasutab kaupa või teenust eesmärgil mis ei seondu tema majandus või kutsetegevusega. Kaupleja- on isik või asutus, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust.Mis ei ole kaup on teenus ( õigusabi,juuksur) Kaup on kaupleja pakutav,müüdav või muul viisil turustatav asi või õigus. Teenus on kaupleja pakutav,müüdav või muul viisil turustatav hüve,mis ei ole kaup. Tootja- on toote kavandamise ja valmistamise eest vastutav isik, kelle eesmärgiks on lasta toode enda nimel turule. Tootja peab tagama, et turule lastav toode oleks kavandatud ja toodetud vastavalt õigusaktides esitatud nõuetele ning läbinud vastavushindamise. Tootja
38. Instrueerima-juhendama, juhtnööre andma. J 39. Jae-jaoti, väikeses koguses. Vastand hulgi 40. Jaekett-kaupluste, kaubamajade või-hallide rühm, mis tegutseb ühe nime all ja ühtlustatud hindadega K 41. Kaup-müügiks pakutav või müüdav vallasasi 42. Kaupleja-isik või asutus, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakub ja müüb kaupa või pakub osutab teenust 43. Kemikaal-keemiline aine 44. Kiosk-kaupleb omaette rajatisena. Müügisaal puudub, neis müüakse väikesemõõdulist kaupa 45. Klient-asutuse, isiku vm teenuste kasutaja 46. Komisjonimüüja-võtab toodangu oma valdusse ja müüb iseenda nimel ilma pikaajalise leppeta komisjonitasu eest 47. Kommunikatsioon-tehniliste vahendite ja sidekanalite võrk, mille abil kogutakse ja edastatakse vajalik informatsioon 48. Komponent-osis, koostisosa 49. Konteiner-veomahuti 50
1. Põhiseaduses ei ole reguleeritud ei saa lugeda põhiõiguseks, kuna meie põhiseaduses ei ole seda õiguste kataloogis. Samas kui keegi sooviks seda põhiõiguseks lugeda, siis on selleks vajalikud tingimused täidetud. Kaudselt võib lugeda mõned sätted tarbijat kaitsvaks. 2. Tarbijakaitseseadus kohaldamissfääri kuuluvad teenused, asjad, õigused ja muud hüved, mida pakutakse füüsilisest isikust tarbijale. Seadus kohaldub ka siis, kui kaupleja üksnes vahendab tarbijale kauba üleandmist või teenuse osutamist. 3. Kaubandustegevuse seadus üldeesmärgiks on tarbijalepingu teiseks pooleks oleva kaupleja kohustuste määratlemine seoses kaubandustegevusega. KaubTS reguleerib isiku tegelemist kaubandusega majandus- või kutsetegevuse käigus. 4. Euroopa Liidu õigus ülimuslik; otsekohaldatavad EL direktiivid 5. Analoogia puudumisel teiste riikide kohtulahendid või õigusaktid Reguleerimismeetodid
ÜLDSÄTTED Tarbijakaitseseadus (TKS) on kehtestatud tarbija õiguste tagamiseks. TKS kohaldatakse ka siis, kui kaupleja vahendab tarbijale kauba üleandmist või teenuse osutamist. Tarbijale kauba või teenuse pakkumisel või müümisel või muul viisil turul kättesaadavaks tegemisel kohaldatakse lisaks TKSle ka võlaõigusseadust, toote nõuetele vastavuse seadust ning teisi seadusi. TKS § 1 lg 5 määrab, et Tarbija ja kaupleja vaheliste vaidluste lahendamine ei ole haldusmenetlus haldusmenetluse seaduse tähenduses. Mõisted Tarbijakaitseseaduse § 2 tähenduses on: 11 tarbija füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus või kutsetegevusega;
39. juurdehindlus- teatud arvestusliku juurdehindluse lisamine omahinnale (kuludele) K 40. kasum- kui sissetulek ületab kohukulud 41. kaubakood- on ettenähtud erinevate kaupade identifitseerimiseks kaupluse kassades 42. kaubanduse korraldaja- on isik või asutus, kes majandustegevuse raames korraldab turu- või tänavakaubandust avalikul üritusel, sh laadal ja messil 43. kaupleja- isik või asutus, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust 44. kaupluse juhataja- ülesanne on kaupluses üldjuhtimine, et tagada kaupluse kui ettevõtte eesmärkide saavutamine 45. kiosk- üks levinumaid müügikohti. Võib kaubelda omaette rajatisena, ent ka mõne kaupluse, kaubanduskeskuse või turuhoone ühe osana. Müügisaal puudub. 46. kliendikeskne struktuur- müügipersonali võib strukteerida vastavalt eri tarbjarühmadele 47. klient- tarbijaks mitteolev isik, kes soovib teha või teeb tehingu kauplejaga 48
EKSAM 8.12 kell 17:00 NB! kirjutame vastused teise värviga!!!! 1. LEPINGUÕIGUS Võlaõiguse peamised põhimõtted – § 1. Seaduse kohaldamine (1) Käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. (2) Kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. (3) Rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesm
autoriõigus, patendiõigus). ÕIGUSE TEOORIA Õigussuhte mõiste Õigussuhe on liik ühiskondlikke suhteid. Inimestevaheline suhe, millel on järgmised tunnused: 1. Õigussuhe tekib õigusnormi alusel, olles selle realiseerimise üheks vahendiks. 2. Õigussuhe tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu. 3. Õigussuhte säilimise tagab riik. 4. Õigussuhtel on määratletud iseloom. Õigussuhe võib olla määratud kahel moel: 1) Kahepoolselt (ostmüük) 2) Ühepoolselt (millegi omamine) Tsiviilõigussuhte mõiste ja subjektid Tsiviilõigussuhe on põhiliselt varaline suhe. Tsiviilõigussuhte subjektideks on isikud füüsilised (inimesed) ja juriidilised. Tsiviilõigussuhte sisu 1
raske hooletuse tõttu. Teadma pidamiseks saab lugeda ka need juhtumid, kus ostja oli asja lepingu sõlmimisel üle vaadanud ja puudus väga kergesti märgatav. Vaidluse korral lasub puudusest teavitamise tõendamiskoormus kauplejale. Pretensiooni esitamise õigus: Tarbijakaitseseadus annab tarbijale õiguse esitada kaebus 2. aasta jooksul pärast ostu sooritamist.Tarbija võib kauba puuduse ilmnemisel pöörduda kaupleja poole kahe aasta jookul. Selle perioodi jooksul ilmnenud tootmisdefektid kas parandatakse või kaup asendatakse. 3. Pretensiooni esitamise tähtaeg ja tingimused Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuste eest, mis ilmneb 2 aasta jooksul asja üleandmisest tarbijale (seaduslik garantii). Üldreeglina peab puuduse olemasolu asja üleandmisel tõendama ostja. Seadusest tulenev
....................................................................................11 KATEGOORIALE SOBIVATE STRATEEGIATE JA TAKTIKATE VALIMINE......14 KAMPAANIAPLAAN JA TEGEVUSKAVA KOOSTAMINE...................................16 KOKKUVÕTE.............................................................................................................18 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................19 Oma igapäeva oste sooritades klient enamasti ei mõtle, millise konkreetse nimega kauplust ta külastab. Sobivamad toidu- ja esmatarbekauplused valitakse välja pigem asukohast lähtuvalt, oluliseks faktoriks saab kodulähedus. Kodupood on kliendile igati tuttav. Tuttav on pakutav kaubavalik, sooduspakkumised, kampaaniate ajad ja hinnad. Olulisel kohal on kindlasti kaupade sortiment. Kliendina pean teadma millised tooteid on mul võimalik antud kauplusest hankida. Tavaklient, tehes oma igapäevaseid
Sotsiaalne reguleerimine- inimeste käitumisele piiride kehtestamine, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamine. sotsiaalne norm- üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuuste kollektiivsete subjektidega (ühiskonnaga, riigiga, kollektiiviga) õigusnorm- üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. õigusnormi loogiline struktuur- näitab, millistest spetsiifilistest struktuuri elementidest ja millistest seostest õigusnorm koosneb. Selle elemendid: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. hüpotees- näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse.
supermarketites on müügil toidu- ja esmatarbekaubad ning igapäevaselt vajaminevad kodu- ning tööstuskaubad. Selveri hüpermarketites on lisaks toidu- ja esmatarbekaupadele müügil ka laiendatud valik tööstuskaupu. Kõikides Selverites on esindatud ka Selveri Köögi tooted. Supermarket on jaekaubandusettevõte, kus müügipinda on kuni 2500 m2 ning kus toidu ja esmatarbekaupade osatähtsus moodustab kaks kolmandikku. Supermarketid asuvad enamasti suurtes elamurajoonides. · Hüpermarket on jaekaubandusettevõte, kus müügipinda on üle 2500 m2 ning toidu-ja esmatarbekaupade osakaal ületab 50%. Hüpermarketid asuvad peamiselt suurte magistraalide ääres või suurtes kaubanduspiirkondades. Supermarketid Hüpermarketid Tallinnas: Tallinnas: Punane Selver, avati 19.12.1995 Kadaka Selver, avati Merimetsa Selver, avati 30.05.2002 08.10
1. SISSEJUHATUS TURUNDUSE JUHTIMISSE Põhimõisted: 1) Turundus - kavandatud tegevuste kompleks, mille eesmärgiks on turul olevate tarbijate vajaduste tuvastamise, ergutamise ja rahuldamise läbi vahetusprotsessi kaudu saavutada oma eesmärke (missioonilisi, majanduslikke). Turundus on vahetusprotsess, mille käigus kaupu ja teenuseid vahetades luuakse väärtusi. Turundustegevuse eesmärgiks on muuta vahetusprotsess kergeks ja sujuvaks. Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikku
Ostuprotsessi etapid: vajaduse tunnetamine -> info kogumine -> alternatiivide kaalumine -> ostuotsus -> reaktsioon ostule. 17. Tarbija rahulolu Rahulolu kujuneb peamiselt ootuste ja tegelikkuse võrdlusena. Ka väga heas tootes võib pettuda, kui ootused on liiga kõrgeks kruvitud. Seega tuleb turunduskommunikatsioonis olla ootuste tõstmisega ettevaatlik ja panustada rohkem kliendi positiivsele üllatamisele. Kliendi rahulolu on tema lojaalsuse vundament. Kui klient on rahul, siis lojaalsus võib tekkida, kui ei ole, siis ei teki seda kindlasti. 18. Turunduse infosüsteem ja selle elemendid Turunduse infosüsteem on järjepidev ja interaktiivne inimeste, tehnikate ja meetodite süsteem vajaliku informatsiooni kogumiseks, talletamiseks, analüüsimiseks ja õigeaegseks edastamiseks turundusjuhtidele otsuste vastuvõtmiseks. Süsteem koosneb üldjuhul neljast allsüsteemist, mis on
kehtestatud nõuetele. Kauba või teenuse müük peab vastama selle kauba või teenuse müügile õigusaktiga kehtestatud nõuetele. Õigusaktiga kehtestatud nõuetele mittevastava või kasutatud kauba müügi korral peab sellise kauba müügikohas olema vastavasisuline teave. Kaupleja on kohustatud kauba või teenuse müügi korral väljaspool hulgikaubandus-, jaekaubandus-, toitlustus- või teenindusettevõtet paiknevas tegevuskohas või väljaspool tegevuskohta kliendile teatavaks tegema kaupleja ärinime või nime ja kontaktandmed, samuti kauba ja teenuse nimetuse ning müügihinna. Kaupleja on kohustatud andma kliendile tellimuse vastuvõtmist tõendava dokumendi või märgise, kui tellimuse täitmisega seotud töö tehakse kliendi juuresolekuta. Märgis peab võimaldama identifitseerida kauplejat ärinime, nime või registrikoodi kaudu. Kliendi juuresolekul täidetava tellimuse korral väljastatakse tellimuse vastuvõtmist tõendav dokument kliendi soovil.
või organisatsiooni kompetentsi. Tootja, hulgimüüja, jaekaupmees ja koguni lõpptarbija suudab neid kohustusi iseseisvalt täita, iseasi kas osaliselt või tervikuna. Kuid siin tuleb tingimata arvestada kahe asjaoluga: a) igal juhul peab keegi turundusfunktsioonid enda peale võtma. b) Alati ei ole vahendajatest loobumine mõistlik. Hulgi- ja jaemüüja toimib oma ala tihtipeale tootjast tõhusamalt. 29.Jaekaubandus: ettevõtete tüübid, jaekaubanduse arenguratas. Jaekaubandus on toodete müük lõpptarbijaile isiklikuks mitteäriliseks kasutamiseks. See on turustuskanali lüli, mis on otseses kontaktis kauba ja teenuse lõpptarbijaga. Kauplusi võib olla kolme tüüp: - segakauplus - piiratud seeriatega kauplus ainuseeriakauplus Segakauplus kaubamaja, universaalkauplus,odavpood 30.Hulgikaubandus: funktsioonid ja hulgimüüjate ning vahendajate tüübid. Hulgikaubandus pakub kaupu ja teenuseid tootlikuks tarbimiseks või edasimüügiks
Nt hinnatud brändiga autod 31. Mitteotsitavad tooted- tooted, mida tarbija kas ei tea või kui teab, siis tavaliselt ei mõtle nende ostmisele. Saab eristada uusi ( ei osta ennem kui promotsiooniga on näidatud uue toote väärtus) ja regulaarselt mitteotsitavaid tooteid (elukindlustus, doonorlus) 32. Tabutooted- tooted, mida peetakse piinlikuks, solvavaks, sotsiaalselt mitteaktsepteeritavaks, kahjulikuks või vastuoluliseks suuremale osale rahvast (nt seksuaaleluga seotud tooted) 33. Sortiment (sh kaubagrupp) (kaubavalik) on toodete ja tooteseeriate kogum, mida ettevõte müügiks pakub. Omab nelja mõõdet: laius, pikkus, sügavus ja kooskõlalisus 34. Tootekompleks (sh tooteseeria)- või tootesari on sortimendi hulgas grupp tooteid, mis on üksteisega tihedalt seotud, sest nende funktsioonid on sarnased, nad kuuluvad ühe brändi alla, neil on sama sihtrühm, neid müüakse ühes ja samas müügikohas või ühesuguses hinnavahemikus 35
- Oluliselt seotud 10) Turundusjuht kohtub reklaamiagentuuri spetsialistidega.- Oluliselt seotud 11) Ettevõtte töötaja vastab kliendi kaebustele.- Oluliselt seotud Analüüsige järgmisi ettevõtete turunduseesmärke: Kas eesmärgid on selgelt sõnastatud, mõõdetavad, realistlikud ja ajaliselt määratletud? Kas need eesmärgid on Teie arvates lühi- või pikaajalised? Sõnastage eesmärgid ümber, et need oleksid selged, mõõdetavad, realistlikud ja ajaliselt määratletud. 1. Ettevõte pakub iluteenuseid. ,,Meie peamine eesmärk on pakkuda naistele ja meestele vajalikke iluteenuseid ühes kohas". Arvan, et eesmärk selgelt sõnastatud, relistlik. Pikaajaline eesmärk. 2. ,,Soovime olla parimad lillekasvatajad." Arvan, et eesmärk on selgelt sõnastatud. Pole mõõdetavalt ja ajaliselt määratletud. Realistlik ja pikaajaline eesmärk. 3. Ettevõte tegeleb jaekaubandusega. ,,Järgmise kuue kuu eesmärk on, et iga
Majandus Mis on majandusteadus? Majandusteadus on teadus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad. Majandusteadust defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Tuntud majandusteadlane John Maynard Keynes kirjutas 1930. aastate Suure Majanduskriisi ajal: ,, Majandusteadus on pigem meetod kui doktriin, see on mõistmise mehhanism, mõtlemistehnika, mis aitab selle omanikul teha õigeid järeldusi". Majandussüsteem kajastab kuidas inimesed teevad ühiskonnas mida?, kuidas?, kellele? otsuseid. Erinevad majandussüsteemid: - Tavamajandus - Käsumajandus - Turumajandus - Segamajandus Esimesed kaasaegsed majandusteadlased: Merkantilistid Valitsesid Euroopas 16.-18.saj. ja väitsid, et riigid peaksid käituma üksteisega ni
olemasolevaid tooteid täiustades. *Küpsusfaas saabub siis, kui koguturu käive stabiliseerub. Selles faasis on toode või teenus suuremale osale potentsiaalsetele tarbijatele juba tuttav. Konkurents on selles faasis kõige kõrgem. Üha rohkem hakatakse tarbijaid meelitama odavama hinnaga. *Langusfaas - kui turule tuleb uus toode, mis asendab vana, siis on kätte jõudnud selle vana toote turu langusfaas. Toote turu elutsükli pikkus ja faas sõltuvad sellest, kui täpselt on toote turg määratletud. Kaubamärk - tootja või jaotaja registreeritud ja seadusega kaitstud brändi osa. Kaubamärk märgistab konkreetset toodet või kaupa, millel on patenteeritud logo, sümbol või kirjapilt ja mis eristab ühte toodet teisest. Kaubamärk on vaid üks osa brändist ning ainult nõrka või loomisfaasis olevat brändi võib samastada kaubamärgiga. Bränd - väärtusloomesüsteem, mis kätkeb funktsionaalset kasu, lisaväärtust ja lubadust, mida
osta, ostustiimuliteks on madal hind ja toodete kerge kättesaadavus, tähelepanu suunatakse masstootmisele jaotuse paremale organiseerimisele. Tootekonseptsioon: loosung ,,andke ostajtele valida, inimestel tekkis soov millegi erineva järele, seda põhejendatakse suurema mugavuse, parema kvaliteedi, kõrgema töökindluse või ilusama kujundusega. Loodeti, et õiged variandid müüvad ennast ise, tähelepanu pöörati sortimendi laiendamisele. Müügikonseptsioon: kui pakutav sortiment konkurentsieelist ei taga, jääb üle olemasolevaid tooteid agressiivselt müüa, aktiivne pakkumine. Turunduskonseptsioon vastandubki eelmisele kolmele konseptsioonile sellepoolest, et siin ei seata tähelepanu keskmesse mitte tootmine, toode ega müük, vaid tarbija (küsitakse mida tarbijad soovivad). Turunduskonseptsioon teostub viie komponendi kaudu: kliendivajaduste rahuldamine, konkurentsivõime tõstmine, tegevuse kooskõlastamine, tarbijakeskse ettevõttekultuuri
standardsed, harvad materjaliostud. Tagaks madala ostuhinna. Turundus- kvaliteetne toormaterjal. Toodete diferentseerimine. 4 Tootmisosakond: toota pikka aega, suures mahus ühte ja sama asja katkestamata. Tootmisele meeldiks toota massile, mitte täita erinevate klientide isesuguseid tellimusi. Turundajad- erisugused tooted lühikese ajaga. Tooteid muuta aeg-ajalt, et klient oleks huvitatud. Makrokeskkond: Makrokeskkonna moodustavad laiemad, mikrokeskkonda mõjutavad jõud, milleks on demograafiline, majandus-, loodus-, tehnoloogiline, poliitiline ja kultuurikeskkond. Looduskeskkond: hõlmab loodusressursse, Keskkonnateema eriti oluliselt aktiveerunud viimastel aastakümnetel. Toorainete vähenemine, energiahindade tõus, kasvav saastatus. Tooraine vähenemine: aerosoolpakendite mõju osoonkihile, metsa uuendamine, Maavarade vähenemine- toorainehindade tõus.
Product - Toode Place - Turustus Promotion - Toetus 6P mudel: Price - Hind Product - Toode Place - Turustus Promotion - Toetus People/personnel - töötajad Process - protsess 7P mudel: Price - Hind Product - Toode Place - Turustus Promotion - Toetus People/personnel - töötajad Process - protsess Physical evidence - tõendus 4C mudel - keskendub tarbijale: Klient, tarbija - customer, consumer Kliendi kulu - customer cost (Kasutus)mugavus, käepärasus - convenience Suhtlus – communication 4D mudel: Define – brändi olemuse defineerimine Differentiate – toote selge ja tähendsulik eristumine Deepen – brändi ja tarbija eesmärgiliste seoste pikaaegsem süvendamine Defend – konkurentsi ja tarbijaeelistuste muutumisel positsiooni mõtestatud kaitsmine Maslow 2
1.Mikroökonoomika . Sissejuhatus. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldustest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteadus jaguneb kolmeks majandusharuks. 1)Majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega tegeleb majandusteooria. 2) Rakenduslik majandusteadus tegeleb sellega, kuidas õpitud seadusi üksikute majandussubjektide huvides kasutada. 3)Majandusseaduste kogu ühiskonna huvides rakendamisega ja ühiskonna muutmisega tegeleb majanduspoliitika. Majandusteooria omakorda jagatakse rahvamajandusõpetuseks ( mikro- ja makroökonoomikaks) ja ettevõttemajandusõpetuseks. Rahvamajandusõpetus käsitleb rahvamajandust tervikuna ja ettevõttemajandusõpetus käsitleb ühte konkreetset majandussubjekti. Mikroökonoomika on teadus , mis käsitleb majanduse üksikelemente. NT. Üheainsa toote hinda või üksikisiku, äriettevõtte, majapidamiste o
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MAJANDUSARVESTUS Kätlin Muru Internetikohvik Äriplaan Juhendaja: Ille Kukk Pärnu 2009 Sisukord Lk. 1. Noorte internetikohviku äriplaan 3 2.1 Turg 4 2.2 SWOT analüüs 5 2.3 Tulevikuplaanid 6 2.4 Majanduskeskkond 7 2.5 Tootmisprotsess 8 2.6 Tootmistegevus 8 2.7 Internetikohviku sisseseade 9 2.8 Projekti maksumus ja finantseerimise allikad 12 2.9 Teenuse kvaliteet 13 2.10 Turustamine
Tavaliselt küsitakse: millist hinda võiks selle asja eest tahta. Kui hinnakujundus toetub vaid sellist tüüpi mõtteviisile, siis jääb kogu tegevus ennustamise tasemele. Tõsi, on olemas toote turuhind, mis määrab selle lae, millise hinnaga toodet või teenust ostetakse. Mida suurem on konkurents, seda olulisem on turuhind. Kui ei suudeta millegi poolest oma konkurentidest erineda, siis tuleb kärpida oma firma kulutusi, et saaks turuhinnaga müües veel kasumit. Kui aga klient kogeb, et antud ettevõtte tooted on millegipoolest paremad võistlejate omadest, siis on võimalik küsida ka kõrgemat hinda, st ettevõtte saab vabamalt hinda määrata. Turumajandusliku mõtteviisi kohaselt määrab hinna turg. Hinnakujundust mõjutavad kliendi maksejõud ja soov. Iga ettevõtja peaks suutma väga täpselt välja arvestada oma toote valmistamiskulud, et analüüsida, kas toodetava hulga ja kasutuses olevate hindadega on võimalik piisavalt kasumit saada (tasuvusanalüüs)
Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus III. osa Äritehingute õiguslik korraldus Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-613-8 (III. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatuse asemel Käesoleva loengumaterjali eesmärk on olla tudengitele abiks loengute jälgimisel. Aine omandamiseks tuleb täiendavalt lugeda vastavat kirjandust, artikleid ja õigusakte, mida õppejõud täpsustab loengu käigus. Loengumaterjal on koostatud autori kirjutatava äriõiguse õpiku alusel, mis ilmub esimesel etapil samuti viies osas ja seejärel koguteosena. Seetõttu puuduvad loengumaterjalis viited allikat
annaabi.ee 
