Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mõisted 9. klassi geograafias". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
majandusühendus, assotsiatsioon, assotsiatsiooni, island, sveits, majanduspiirkond, siseturg, maastrichti, metallurgia, ühendused, efta, suurbritannia, sveitsi, fjord, kitsas, tööjaotus, orientatsioon, spetsialiseerumine, geotermaalenergia, soojusenergiaOsalevate riikide tööstustoodang suurenes nelja aastaga 35% võrra ning ka põllumajandustoodang ületas sõjaeelse taseme. Lisaks aitas programm kaasa Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, poliitilise olukorra stabiliseerumisele ning sundis Euroopat hakkama mõtlema Euroopa Majanduskoostöö Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa LV, integratsioonile. See inspireeris Euroopa riike ka ise hiljem arenguriikidele abi Organisatsioon OEEC 1948 Suurbritannia, Sveits, Taani ja Türgi. andma. Samal ajal tagas USA ise oma toodetele laialdase ekspordituru
ELi kuulub 27 riiki ja 499 miljonit inimest. 1952 Belgia, Itaalia, Luksemburg, Holland, Prantsusmaa, Saksa LV 1973 Iiri, Taani, Suurbritannia ja PõhjaIiri Ühendkuningriik 1981 Kreeka 1986 Hispaania, Portugal 1995 Austria, Soome, Rootsi 2004 Eesti, Läti, Leedu, Küpros, Malta, Poola, Tsehhi, Ungari, Slovakkia, Sloveenia 2007 Bulgaaria, Rumeenia Kandidaatriigid: Türgi (läbirääkimised alates 2005), Horvaatia, Island (2010), Montenegro, Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik. Euroopa Liidu sümboolika Hümn: Beethoveni 9. sümfoonia ,,Ood rõõmule" Euroopa päev: 9. mai Lipp: sinisel taustal 12 tähte ringis ühtsus ja täiuslikkus Moto: ühinenud mitmekesisus Euro Sularahana kasutusel 2002. Aastast. Austria, Belgia, Hispaania, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Luksemburg, Holland, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Küpros, Malta, Sloveenia, Slovakkia, Soome, Eesti
Integratsiooniks nimetatakse nii seisundit kui ka protsessi. Protsessina on see menetlus, mis viib paljudest osakestest terviku moodustamiseni. Seisundina on ta selle protsessi tulemus (poliitilise integratsiooni tulemus). Euroopa integratsiooni protsessi käsitlemisel vastamisi kaks koolkonda: A- föderalistid, B- funktsionalistid. Föderalistid : suuremad ühendused saavad tekkida ainult siis, kui osavaldkonnad kannavad oma võimu (osa sellest) üle üksustele, millega nad teadlikult tahavad liituda. Parimad näited riigiõigusl föderalistlikust riigist- Sveits, Am Ühendriigid, ka Saksamaa. Funktsionalistide arvates tekivad integr.protssid iseenesest majand huvide ja asjaolude survel. Need protsessid viiakse ellu mittepoliit organis.tehnol orient-tud ekspertide poolt. Seega integratsioon justkui hõlmaks uusi alasid iseenesliku täienemise kaudu.
teenuste vaba piiriülene liikumine. Loodi ka Euroopa Aatomienergia Ühendus (EURATOM). Koos ESTÜ-ga tekkis Euroopa ühendus. Rooma lepingud on ühed tänase Euroopa alus lepingud, sest sisaldavad muuhulgas kuulsat nelja vabaduse põhimõtet isikute, teenuste, tööjõu ja kapitali vaba liikumine ehk liidu piires peab olema tagatud nende nelja vaba liikumine. Inglased jäid jällegi kõrvale ja lõid 1960.a konkureeriva majandusjõuna Euroopa Vabakaubandus Assotsiatsiooni. Peale Ühendkuningriikide kuulusid sinna veel Taani, Norra, Rootsi, Portugal, Sveits, Austria ja koostöö partnerina ka Soome. Siiski üritasin Ühendkuningriigid kiiresti pääseda Euroopa Ühendusse. Avaldus esitati juba 1961.a, kuid 2 aastat hiljem pani Prantsusmaa sellele peale veto. 1960-date algul kujunes probleemiks Euroopa Ühenduse moodustanud 3 organisatsiooni juhtimine (igal ühel eraldi juhtimise organid). Probleemi lahendamiseks sõlmiti 1965.a liitmis leping
teenuste vaba piiriülene liikumine. Loodi ka Euroopa Aatomienergia Ühendus (EURATOM). Koos ESTÜ-ga tekkis Euroopa ühendus. Rooma lepingud on ühed tänase Euroopa alus lepingud, sest sisaldavad muuhulgas kuulsat nelja vabaduse põhimõtet isikute, teenuste, tööjõu ja kapitali vaba liikumine ehk liidu piires peab olema tagatud nende nelja vaba liikumine. Inglased jäid jällegi kõrvale ja lõid 1960.a konkureeriva majandusjõuna Euroopa Vabakaubandus Assotsiatsiooni. Peale Ühendkuningriikide kuulusid sinna veel Taani, Norra, Rootsi, Portugal, Sveits, Austria ja koostöö partnerina ka Soome. Siiski üritasin Ühendkuningriigid kiiresti pääseda Euroopa Ühendusse. Avaldus esitati juba 1961.a, kuid 2 aastat hiljem pani Prantsusmaa sellele peale veto. 1960-date algul kujunes probleemiks Euroopa Ühenduse moodustanud 3 organisatsiooni juhtimine (igal ühel eraldi juhtimise organid). Probleemi lahendamiseks sõlmiti 1965.a liitmis leping
Makedoonia albaanlased, Albaania kreeklased, Taiwan, marid, komid, udmurdid ja tsuvasid. Kuus endist ERO liiget on saavutanud täieliku iseseisvuse ning võetud vastu ÜRO-sse: Eesti, Läti, Armeenia, Gruusia, Belau ja Ida-Timor. NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. Asutatud 1949. Loodi liikmesriikide julgeoleku tagamiseks kommunistliku ekspansiooni vastu. Liikmesriike 26: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Hispaania (alates 1982. a), Holland, Island, Itaalia, Kanada, Kreeka (alates 1952. a), Luksemburg, Norra, Poola (alates 1999. a), Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa (alates 1955. a), Suurbritannia, Taani, Tsehhi (alates 1999. a), Türgi (alates 1952. a), Ungari (1999. a), Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia (kõik alates 2004) OSCE (CSCE) - Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon. Tegeleb lisaks traditsioonilistele inimõigustele ka vabade valimiste ja demokraatia kaitsega. Eesti ühines 1991.
Euroopa ühendamise mõtte ajaloost. Rahvusvahelised koostööorganisatsioonid: ÜRO, UNESCO, UNICEF, OSCE, NATO, OPEC, ERO, Lääne- Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu. Inimõigused. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon, Euroopa Inimõiguste Kohus. Euroopa sotsiaalharta. Euroopa Ühenduste idee ja tekkimine. Euroopa Ühendused: Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), Euroopa Aatomienergiaühendus (EURATOM), Euroopa Majandusühendus (EMÜ). Euroopa Liidu lepingud: Rooma, Amsterdami, Maastrichti, Nizza lepingud ja nende tähtsus. Euroopa integratsiooni laienemine ja süvenemine. Schengeni leping. Euroopa Majandusühenduse loomine. Euroraha. Laienemise kriteeriumid ja võimalikud liitujad. Euroopa Liidu juhtimine ja funktsioneerimine. Euroopa Liidu ülesehitus: kolm sammast ja nende ülesanded. Juhtimisstruktuurid: Euroopa Ülemkogu, Europarlament, Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu jm. Euroopa Liidu eelarve kujunemine. Euroopa Liidu töökeeled, EL kodakondsuse mõiste
aastal liitus Kreeka. 7 1986. aastal liitusid Hispaania ja Portugal. 1990. aastal laienes EMÜ endise Saksa DV aladele. 1995. aastal liitusid Euroopa Liiduga Austria, Soome ja Rootsi. 2004. aastal liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. 2007. aastal liitusid Euroopa Liiduga Rumeenia ja Bulgaaria. 2013. aastal liitus Euroopa Liiduga Horvaatia. Euroopa Liidu kandidaatriikideks on Türgi, Makedoonia, Island, Montenegro ja Serbia. Euroopa Liiduga liitumine on aktuaalne ka Albaanias, Bosnia ja Hertsegoviinas ja Kosovos. 3.1 Majandus- ja rahaliit Euro on Euroopa Liidu ühisraha. 1999. aastal võttis kaksteist liikmesriiki tolleaegsest viieteistkümnest euro kasutusele sularahata tehingutes ja 2002. aastal, kui käibele tulid euro pangatähed ja mündid, ka kõikide maksete tegemisel. Kolm riiki (Taani, Rootsi ja Ühendkuningriik) ei kuulunud kõnealusesse rahaliitu.
d. Euroopa Liit Väär Question 5 Punktid: 1/1 Millised riigid olid Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutajad? Vali üks vastus. a. Prantsusmaa, Saksamaa, Inglismaa Väär b. Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Belgia, Luksemburg Õige c. Prantsusmaa ja Inglismaa Väär d. Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Inglismaa Väär Question 6 Punktid: 1/1 Mis oli Pan-Euroopa liikumise eesmärk? Vali üks vastus. a. Moodustada Euroopa majandusühendus Väär b. Moodustada Euroopa Ühendriigid Õige c. Moodustada piirideta Euroopa Väär d. Moodustada Euroopa Söe- ja Teraseühendus Väär Question 7 Punktid: 1/1 Milles seisnes Prantsusmaa "tühja tooli poliitika" 1965.aastal? Vali üks vastus. a. Prantsusmaa keeldus 2 kuud osalemast Euroopa Nõukogu istungitel Väär b. Prantsusmaa keeldus 1 aasta osalemast Euroopa Komisjoni töös Väär c. Prantsusmaa keeldus 3 kuus osalemast Euroopa Parlamendi
TV lk 4 Tööstusühiskond e industriaalühiskond valdav majandusharu töötlev tööstus masinate kasutuselevõtt vabrikud kiire linnastumine toodetakse turule ja sõltutakse ise turust tekkis geograafiline tööjaotus arengule andsid tõuke ka järgmised tehnoloogilised uuendused: 18. saj lõpp 19. saj algus tööstusrevolutsioon Suurbritannia aurumasin aurik auruvedur kivisüsi energiaallikana tekstiilitööstuse kiire areng metallurgia areng raudteed 19. saj lõpp 20 saj algus nafta kasutuselevõtt plastmass elekter telefoniside, raadio geograafiline tööjaotus Tööjaotust tööstusühiskonnas uurisid: Adam Smith absoluutse eelise teooria riigid toodavad tooteid erineva efektiivsusega, st riikidel on kas loomulik eelis(geograafiline asend, loodusvarad) või omandatud eelis (kogemused, tehnoloogia) David Ricardo suhtelise eelise teooria
Väga raske on määratleda, kas on negatiivne või positiivne. · Millal sai alguse EL? Konksuga küsimus. Euroopa liidul pole ühtset sünnidaatumit. Areng on etapiviisile. Sõjajärgne periood. 1952 esimene oluline daatum loodi Söe ja Teraseühendus. Väga tähtis. 9 Mai on Eurooopa päev 1950 kuulutati see idee välja, Prantsuse välisminister ütles, et neil Saksamaaga on plaan luua midagi sellist. 1958 Rooma Leping loodi EL majandusühendus, mis on väga tähtis, väga oluline. Kaubalepingud jne. EL tänase nimetuse all sündis tegelikult 1993. Järk järgult arenenud, protsessi sisu muutunud ja nimetused. Tulevik on endiselt lahtine. Osad arvavad, et EL jõuab maksimumini ja siis hakkab langema: riigid lahkuvad ja muutuvad koostöö protsessid. Aga see on pelgalt prognoos. No worries. · Kust läheb Euroopa piir
........... 16 Euroopa Liit Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on niivalitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente.Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingutesõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1993. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Seitseteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro.Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Lee du,Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slo vakkia, Sloveenia, Soome,Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari.
Ühenduse asutajaliikmed olid Belgia, Madalmaad, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa. 1950. aastaid iseloomustas külm sõda Ida ja Lääne vahel. 1956 surusid nõukogude tankid maha meeleavaldused Ungaris ning järgmisel aastal (1957) saavutas Nõukogude Liit saates orbiidile esimese tehissatelliidi Sputnik 1 juhtpositsiooni kosmosevõidujooksus. Samuti sõlmiti 1957. aastal Rooma leping, millega loodi Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ehk ühisturg. 1960 1969 1960. aastatel tekkis nn noortekultuur The Beatles´i taolised ansamblid meelitasid iga esinemisega kokku tohutuid teismeliste hulki hoogustades kultuurirevolutsiooni ja suurendades põlvkondadevahelist lõhet. Majandusele oli see aga hea aeg, osalt seetõttu, et kaotati tollid ELi riikide vahelises kaubanduses. Lepiti kokku ka toiduainetetootmise ühises korraldamises seetõttu on praegu kõigil piisavalt süüa ning põllumajandust kummitab
Sellekohane referendum toimus 1982. aastal. 1981. aastal liitus Kreeka. 1986. aastal liitusid Hispaania ja Portugal. 1990. aastal laienes EMÜ endise Saksa DValadele. 1995. aastal liitusid Euroopa Liiduga Austria,Soome ja Rootsi. 2004. aastal liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola,Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta jaKüpros. 2007. aastal liitusid Euroopa Liiduga Rumeenia jaBulgaaria. 2013. aastal liitus Euroopa Liiduga Horvaatia. Euroopa Liidu kandidaatriikideks on Türgi,Makedoonia, Island, Montenegro ja Serbia. Euroopa Liiduga liitumine on aktuaalne kaAlbaanias, Bosnia ja Hertsegoviinas ja Kosovos. Euroopa Liit on unikaalne majanduslik ja poliitiline partnerlus 28 Euroopa riigi vahel, kes üheskoos hõlmavad suurema osa sellest maailmajaost.Euroopa Liit loodi varsti pärast Teist maailmasõda. Esimese sammuna hõlbustati majanduskoostööd, mille taga oli idee, et omavahel kaubandussuhetes olevad riigid muutuvad üksteisest majanduslikult
2. Single European Act kehtestab? (Ühtne Euroopa akt) Euroopa ühtse siseturu loomise põhimõtted 3. Millal ja kus sõlmiti Euroopa Liidu leping? Maastrichtis 07 veebruar 1992 4. Mille sätestab Euroopa Liidu leping? Euroopa Liidu kolmesambalise struktuuri 5. Mis on Schengen? Luksemburgis asuv asula kus sõlmiti viisavabaduse kokkulepe 6. Euroopa ühenduse I laienemine toimub? 1973 7. Mis on Edinburghi kompromiss? Taanile luuakse eritingimused Maastrichti lepinguga liitumiseks 8. Euroopa Liidu loomise eelnõu koostas? Altiero Spinelli töörühm TEST 3 1. EL määrused: On kõikidele EL liikmesriikidele kohustuslikud? 2. Euroopa Kohtu pädevusse kuulub (vali kaks õiget) Euroopa Ühenduse asutamislepingud Riikidevaheline koostöö 3. Euroopa Ühenduse asutamislepingud on Pariisi ja Rooma lepingud 4. Euroopa ühenduse õiguse allikad jagunevad: Esmased, teisesed ja acquis communautaire 5. Kas Euroopa Liit on:
· 1990. aastal laienes EMÜ endise Saksa DV aladele. · 1995. aastal liitusid Euroopa Liiduga Austria, Soome ja Rootsi. · 2004. aastal liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. · 2007. aastal liitusid Euroopa Liiduga Rumeenia ja Bulgaaria. 6 · Euroopa Liidu kandidaatriikideks on Türgi, Makedoonia, Horvaatia, Island ja Montenegro. Euroopa Liiduga liitumine on aktuaalne ka Gruusias, Ukrainas, Serbias, Albaanias, Bosnia ja Hertsegoviinas ja Kosovos. 7 Euroopa Liidu juhtimine Euroopa Liit on juriidilise isiku staatusega institutsioon. Tema poliitiline süsteem on ajalooliselt ainulaadne ja see on enam kui 50 aasta jooksul pidevalt edasi arenenud.
ühendus,millel on 28 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente.Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne- Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga. VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu oli sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslik- tehnilist koostööd. Organisatsioon asutati 1949. aastal. Selle täisliikmed olid Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia, NSV Liit, Poola, Rumeenia, Ida-Saksamaa, Tšehhoslovakkia, Ungari ja Vietnam. Organisatsioon lõpetas tegevuse 1991. aastal seoses idabloki lagunemisega.
Sellekohane referendum toimus 1982. Aastal 1981. aastal liitus Kreeka. 1986. aastal liitusid Hispaania ja Portugal. 1990. aastal laienes EMÜ endise Saksa DV aladele. 1995. aastal liitusid Euroopa Liiduga Austria, Soome ja Rootsi. 2004. aastal liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. 2007. aastal liitusid Euroopa Liiduga Rumeenia ja Bulgaaria. Euroopa Liidu kandidaatriikideks on Türgi, Makedoonia, Horvaatia, Island, Montenegro ja Serbia. Euroopa Liiduga liitumine on aktuaalne ka Gruusias, Ukrainas, Albaanias, Bosnia ja Hertsegoviinas ja Kosovos. Üldiseloomustus Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957
kaubanduse parendamiseks, Riikideülene (idee järgi), Esimene president: Jean Monnet Miks?: Süsi ja teras kui Euroopa mootorid, Saksamaa ja Prantsusmaa lepitamine Euroopa majandus ühendus ja EURATOM: Mõeldud kõigile ECSC liikmetele + britid: Britid loovad hoopis EFTA 1957 Rooma lepingud: Luuakse EEC ja EURATOM (Euroopa Aatomienergia ühendus), ECSC liikmed Peamised teemad: Vabakaubanduspiirkond, Tolliliit, Ühisturg. Ühine siseturg, Majandusliit, Poliitiline liit Ühenduste ühendamine 1967: Kolm ühendust saavad üheks, Euroopa Ühendused (European Communities), Institutsioonid ühildatakse (komisjon, nõukogu). Liikmed: Prantsm, Itaalia, LN- SKS, BENELUX I Laienemine 72/73 ja elu pärast Suurbritannia: De Gaulle lahkub, britid saavad ühineda, Läbirääkimiste tulemusena suur hulk erandeid, Iga-aastased tagasimaksed, Ühines muuhulgas ka Gibraltar (aga mitte kõik briti territooriumid)
osariigid säilitanud suveräänsuse. Föderatsiooni kompetentsi kuuluvad eelkõige riigikaitse, välispoliitika, rahandus jm. Muus osas säilitavad osariigid oma siseasjade korraldamisel suveräänsuse. Parlamendid on kahekojalised. Esimene koda valitakse vastavalt osariikide rahvaarvule, teine koda kaitseb osariikide erihuve, seal on osariikidel enam-vähem võrdne arv esindajaid. Nt USA, Argentiina, Mehhiko, Brasiilia, Saksamaa, Austria, India, Kanada, Sveits, Venemaa. Osariikidel on oma parlamendid ja valitsused, mõnikord ka oma kodakondsus. Konföderatsioon e riikide liit on ühendus, mille liikmed on säilitanud suveräänsuse, pole ühist riigipead või keskvalitsust. Nt SRÜ, NATO, Euroopa Liit Dominioon oli kunagi Briti impeeriumi koostisosa tavalisest veidi suuremate õigustega. Praegu on need riigid sõltumatud, kuigi nende riikide riigipea on Elizabeth II, keda kohapeal esindab kindralkuberner (Kanada,
lükata (absoluutne häälteenamuse ja 3/5 kogutud häältega) -> tagasi Euroopa Komisjoni 3. EL eelarve kulude struktuur · ÜPP 48% · Struktuuripoliitika 35% · EL poliitikad 6% · Administratsioon 5% · Välistegevus 5% · Kompensatsioonid 1% 4. EL eelarve finantseerimine (tulude struktuur) · Traditsioonilised omavahendid · VAT ressurss · Osamaks liikmesriikide RKPst SISETURG 5. EL siseturg: 4 "vabadust" · Kaupade vaba liikumine o Tolliliit, kaupade vaba liikumine, erandid · Isikute vaba liikumine o Töötajate vaba liikumine, asutamisõigus, vastastikune tunnustamine, viisa, varjupaiga ja sisserände poliitikad · Teenuste osutamisvabadus · Kapitali ja maksete vaba liikumine o Keelatud on kõik kapitali liikumise piirangud liikmesriikide endi vahel ja nende ja kolmandate riikide vahel 6
19 saj lõpp, Friedrich Martens Richard Coudenhove-Kalerg 1923 Paneuroopa liikumine; Briand- Kellogi pakt 1925; 1929 Aristide Briand; Olgem eestlased aga saagem ka Eurooplasteks! EUROOPA LIIDU LOOMINE 9 mai 1950.a esitab Robert Schuman deklaratsiooni, millega tehti ettepanek asutada Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ); 18 aprill 1951.a kirjutati alla Pariisi kokkulepe; 1957.a kirjutati alla Rooma lepingutele: - Euroopa Majandusühendus (EMÜ) - Euroopa Aatomienergiaühendus (EURATOM) EUROOPA LIIDU LOOMINE Euroopa Ühisturu aluseks ja põhiseaduseks on Roomas 25. märtsil 1957. a. allakirjastatud leping. See "Euroopa riikide liidu" esimene koostöövorm oli majanduse vallas. Liit ise kasvas välja 1951. a. moodustatud Euroopa Kivisöe- ja Teraseühingust. Eesmärgiks oli püstitada tollibarjäär Euroopa välispiirile ning kaotada samal ajal kõik tollipiirid selle seest
(nt pahempoolsed, sotsiaaldemokraadid jne). Euroopa Ühenduse tegutsemise esimesel kümnendil 1958-1969 kaotasid liikmesriigid ära tollibarjäärid ja ühtlustasid põllumajanduspoliitika. 1979 võeti kasutusele Euroopa valuutaühik ECU (e eküü), mida liikmesriigid kasutasid omavahelises arvelduses. 1980.aastatel otsustati Euroopa Ühendus tulevikus kujundada juba poliitiliseks liiduks, millel on ühtne siseturg, kus vabalt võivad liikuda kaubad, teenused ja inimesed. Lisaks sellele nähti ette laiendada integratsiooni ka välis-, kaitse-, teadus- ja tehnikapoliitikale.) Euroopa Nõukogu: Esmakordselt kutsus üles Euroopa Nõukogu 1946 asutama Suurbritannia peaminister Winston Churchill. Euroopa Nõukogu asutati 5.mail 1949, kui organisatsiooni põhikirja allkirjastasid kümme asutajariiki: Belgia, Holland, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Suurbritannia ja Taani.
Kolmesambaline struktuur. Laienevad parlamendi õigused ja rohkem küsimusi EL pädevusse. Esimesed teemad: Lepingu vastu võtmine (Vaja referendiumit! Prantsusmaal võit 1%. Taani lükkab tagasi, uue referendumiga jäävad rahaliidust kõrvale. Alles 1. november 1993 jõustub). Majandusraskused (Etteantud eesmärke ei suudeta täita, rahaliitu ei tule. Siiski huvi klubiga liitumise vastu EFTA liikmetelt). EL esimene laienemine. 1990ndate laienemine: EFTA integreerimine (Luuakse EEA ehk Euroopa majanduspiirkond (Sveits ei)) 1993 alustavad neli riiki läbirääkimisi ühinemaks (Laienemine läheb kiiresti, kõik riigid sobivad väga hästi, 1995 ühinevad Soome, Rootsi, Austria, Norra ütleb jälle ei). Tulemused (Veel enam riike ja raha, EEA kaotas oma tähtsuse.) Aga mida teha Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega, kas ka huvi üles näitavad? Amsterdami lepe 1997 (jõustus 1999)- Plaan oli kõik Maastrichti probleemid ära lahendada, tegelikult ei tulnud suurt midagi
ELi liikmeks saamiseni. Kuidas EL toimib? EL on unikaalne majanduslik ja poliitiline partnerlus 27 Euroopa riigi vahel, kes üheskoos hõlmavad suurema osa sellest maailmajaost. EL loodi varsti pärast Teist maailmasõda. Esimese sammuna hõlbustati majanduskoostööd, mille taga oli idee, et omavahel kaubandussuhetes olevad riigid muutuvad üksteisest majanduslikult sõltuvaks ning tõenäoliselt püüavad seega konflikte vältida. Tulemuseks oli 1958. aastal loodud Euroopa Majandusühendus (EMÜ), mille raames tegid esialgu majandusalast koostööd kuus riiki Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg ja Madalmaad. Aja jooksul on loodud tohutusuur ühtne turg, mis areneb edasi, et saavutada oma täielik potentsiaal. Üksnes majandusliidust alguse saanud ühendus on muutunud ühtlasi organisatsiooniks, mis hõlmab kõiki poliitikavaldkondi arenguabist keskkonnapoliitikani. Seda muutust kajastab EMÜ ümbernimetamine Euroopa Liiduks (EL) 1993. aastal.
alused ja institutsioonid". Aastatega on samas Euroopa Liit nii geograafiliselt laienenud kui institutsionaalselt edasi arenenud. Suurte raskustega jõuti 2009. aastal ratifitseerida nn Lissaboni leping, mis on sammuks kogu Euroopa Liitu haarava põhiseaduse poole. Paraku pole veel kõik Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid täis otsustavust minna üle ühtsele välis- ja julgeolekupoliitikale. Ent toimunugi eeldab Maastrichti kolme samba süsteemist loobumist ja uutele tööpõhimõtetele üleminekut. Seda aga ikka veel konföderatiivse riikide ühenduse raames. 2008. aastal puhkenud globaalne finants-majanduskriis jättis rasked järelmid ka Euroopa Liidu liikmesriikide majandustesse. Eesti ja paljud teised liikmesriigid elasid läbi masu-perioodi ning hakkavad tasahilju sellest nüüd välja tulema. Eurotsooni mitmed riigid (eriti Kreeka,
ja üritasid hõivata Tallinna teletorni. Vabatahtlikud asusid julgestama Toompead, raadio- ja telemaja. Rahvarinne korraldas Vabaduse väljakul miitingu, kus nõuti Eestile iseseisvust. Riigipöördekatse järel lagunes NSV Liit osadeks. * Iseseisvuse väljakuulutamise kinnitas haamrilöögiga Ülo Nugis d) Eesti iseseisvuse tunnustamine. 1991 augusti lõpus-septembri alguses hakkasid välisriigid üsna kiiresti Eesti iseseisvumist tunnustama. Esimesena tunnustas Eesti taasiseseisvumist Island ja seejärel ka paljud suurriigid (k.a. Venemaa, kelle eesotsas oli B.Jeltsin). 6.septembril tunnustas Eesti iseseisvust ka NSV Liit. 15. Stalini diktatuur NSV Liidus. a) Stalini tee võimule; pidi saama preestriks, kuid selleks ta ei saanud. Gruusia päritolu, sündinud 1878 Gorgi linnas ning tõusis tippu seoses NSV Liidu moodustamisega b) isikukultus; Stalinil ei olnud kindlaid poliitilisi vaateid, tema vastused ja arvamused sõltusid olukorrast
tuginevad vabatahtlikkusel... ...riigid ei pea loobuma rahvusriiklusest, lõimitus püsib ja tugevneb sellest hoolimata Ajalugu annab ka sellele ühe võimaliku vastuse: > Euroopa integratsiooni sisuline impulss luua uus ja hea elu EL olulisemad lepingud 1951 Pariisi leping (Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomine) 1957 Rooma lepingud (Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamine) 1986 Ühtse Euroopa Akt 1992 Euroopa Liidu leping ehk Maastrichti leping 1997 Amsterdami leping 2001 Nizza leping 2004 Euroopa Liidu põhiseaduslik leping (ei jõustunud!) 2007 Lissaboni leping e. Reformileping 1. Euroopa Liidu (Euroopa Ühenduse) tekke eeltingimused, osapoolte huvid (Nugent) Nugent, Neill. 2006. The Government and Politics of the European Union. PART I Chapter 1 'The Transformation of Western Europe', pp. 5-35. Pingeid on läbi ajaloo tekitanud erinev kultuur (eriti erinev keel ning usk). Enne II MS valitsesid
ammendumine ) järsult suurenesid kulutused energeetikale ja keskkonnakaitsele Arenenud maade majanduskasv kahanes nullilähedale, isegi miinustesse Vana tööstusühiskond hakkas asenduma uue infoühiskonnaga. Ühiskonna arengu peamised jooned Peamised majandusharud Agraarajastu - põllumajandus, metsandus, kalandus, jahindus-hõive primaarsektoris Industriaalajastu töötel tööstus, tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus jm.- hõive sekundaarsektoris infoajastu teenindus,info töötlemine, edastamine, transport j. - hõive tertsiaarsektoris. Agraarajastu Industriaalajastu Infoajastu Peamine Mõis talu Ettevõte, tehas Uurimis-või tootmiskütus teenindusüksus Töö iseloom Käsitöö Masinatöö Vaimne töö
Robert Shuman pakkus oma kõnes välja, et tuleks Saksa ja Prantsuse söe ja terase varud ühe järelvalvaja ülemameti alla panna. Sõlmiti 50.a ja aegus 2002.a Lepingule kirjutasid alla :Prantsusmaa,Saksamaa, Itaalia, Beneluxi riigid. Lepinguga asutati 4 institutsiooni:ülemamet,assamblee,nõukogu ja kohus.Selles sai 6 riiki kontrolli sõjatööstuseks vajalike ressursside üle Euroopas. 1957 Euroopa Aatomienergia Ühendus ja Euroopa Majandusühendus Eesmärgiks oli ühisturg, kaotada turgudevahelised tõkked ja piirangud, ühiselt kehtestada tollitariifid. Tagada konkurents erinevate turuosaliste vahel, rahvuslikud majandus-ja rahanduspoliitika koordineeriti omavahel. Harmoniseeriti fiskaal- ja sotsiaalpoliitikad. Loodi ühised poliitikad põllumajanduses, transpordis, töötajate ja ettevõtjate vabas liikumises, kaupade ja teenuste vabas liikumises. Asutati investeeringute pank ja Euroopa
Vabakaubanduspiirkond – liikmesriigid kõrvaldavad omavahelised kaubandus tõkked, kuid jätavad alles kolmandate riikidega (Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon) Tolliliit – omavaheline vabakaubandus ja ühised tollieeskirjad kolmandate riikidele (Kesk-Ameerika Ühisturg) Ühisturg – liikmesriikide vaheline vabakaubandus, tolliliit ja vaba tootmistegurite liikumine (EL) Majandusühendus – liikmerriigid ühtlustavad oma majanduspoliitika ning vaba tootmistegurite liikumise (EL) Maailma Kaubandusorganisatsioon WTO – eesmärk vabakaubanduse edenemine ja ühtlaste kaubandusreeglite kehtestamine maailmas. Rahvusvaheline Valuutafond IMF – eesmärk jätkusuutlikus, stabiilne majanduskasv, finantskriiside ärahoidmine ja ületamine Pilet 8 1. Valimised. Demokraatlik hääletamine. Valimisaktiivsus. Majaritaarne
Esimehe asetäitjateks on eelnev ja järgnev esimees. Eesti ühines OSCE-ga aastal 1991. · Püüab konflikte ennetada, kriise ohjata ja aidata kaasa konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas inimõiguste tagamisele. · Pööratakse tähelepanu kodanikuõigustele ja vabadustele. Saadavad oma vaatlejaid vaatama, kas peetakse kinni vabade valimiste nõuetest. 4. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid ASEAN Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon Kagu-Aasia maade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine EN Euroopa Nõukogu (1949/1993) Põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. G7 Seitse juhtivat tööstusriiki Majanduspoliitilised küsimused IBRD Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank e. Maailmapank Eesmärk on arengumaade majanduse edendamine. Annab arengumaadele pikaajalisi laene.
Kaitseühendus vastukaaluks NSVL pealetungi kasvule. Oli vaja, et kõik Lääneriigid oma jõud tugevdaksid. Kardeti Saksamaa taasrelvastumist. Lääne-Saksamaa astus NATOsse, ühendus muutus tähtsusetuks. Rooma lepingutega loodi 1957: Aatomienergiaühendus (Euratom) eesmärk Euroopa ühise tuumatööstuse loomine, et olukorda stabiliseerida ja USAle ning Venemaale järgi jõuda. Tegeles keskkonnakahjustuste vältimisega. Majandusühendus eesmärk liita Euroopa majandus tervikuks, vähendada turubarjääre, luua alus väliskaubanduse jaoks, tegeles ühise põllumajanduspoliitika loomisega. Loodeti vähendada II MS mõjusid. II EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONID & NENDE FUNKTSIOONID. INSTITUTSIONAALNE SÜSTEEM Euroopa Parlamendi ülesanded ja struktuur Ainus otsevalitav institutsioon Nn negatiivne hääleõigus: ,,kui ei hääleta siis poolt" Ainus ideoloogiline institutsioon
annaabi.ee 
